Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"raudteejaamast" - 33 õppematerjali

Tapa linn
4
pdf

Tapa linn

Tapa linna pindalaks on 17, 4 km 2 , mis on võrdne Viljandi pindalaga. Tapa on eelkõige tuntud oma raudteejaama ja kaitseväelinnaku poolest. Tapa nimi tuleb Tapa küla nimest, kahjuks pole teada, millal Tapa küla tekkis, kuid Tapat mainiti esmakordselt külana 1482. aastal ja mõisana 17. sajandil. 19. sajandil rajati Tapa mõisa aladele raudteejaam, mis sai oma nime mõisalt, seejärel tekkis Tapa alevik, mis sai oma nime Tapa raudteejaamast ning 1926. aastal sai Tapa linnaõiguse. Algselt kutsuti Tapat Tapsiks ning enamus pärimuste järgi sai Tapa oma nime lahingute ja langenutega, kuid sellel puudub ajalooline tõepõhi. Veel seostatakse Tapa nime Tapa majanduselus suure osatähtusega olnud liha- ja vortsitööstustel ning seetõttu kutsuti alevikku pikka aega vorstilinnaks. Raudteejaam Tapa linna ajaloolane Harri Allandi mainis kord oma kõnes, et Tapa linn sai oma elu raudteelt

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
Küüditamine
12
pptx

Küüditamine

ette nähtud küüditada 11 102 inimest.  1941 aasta küüditati Eesti aladelt kokku 9728 inimest.  1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada. Märtsiküüditamine  25.03.1949  Nõukogude Liidu võimude poolt läbi viidud elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda.  Märtsiküüditamisel kaotati 2,5% elanikkonnast.  26.märtsil saadeti Tapa Raudteejaamast teele 992 inimest ning 29.märts Võru Raudteejaamast 1064 inimest.  Küüditamisopratsiooni käigus viidi Eestist Siberisse üle 20000 inimese.  Suurem osa küüditatutes saadeti Krasnojarski kraisse ja Novosibirski oblastisse.  Valdava osa küüditatutest moodustasid naised ja lapsed, sest reeglina olid perekonnapead juba varem arreteeritud.  Operatsioon "Priboi" käigus veeti Balti riikidest tervikuna 1949.aasta märtsis välja üle 92 000 inimese.

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Tallinna Külaliskorterid külalistemajad
34
pptx

Tallinna Külaliskorterid/külalistemajad

Tallinna Kodumajutused Elena, Martin MT14 Külalistemaja DORELL •Asub 1400 m kaugusel raudteejaamast (Balti jaam) ja 800 m kaugusel sadamast Teenused Basseiniga saun Baar Tasuline parkla Internet Telefon SAT-TV Toiduvalmistamise võimalus Hinnad Üheinimese tuba 35€ Kaheinimese tuba mugavustega 50€ Kaheinimese tuba 40€ Saun 19€/h Sihtgrupid Üksikisikud Paarid Eesti turistid Ärimehed Bed & Breakfast •Asub Tallinna kesklinnas Hinnad  1-2 inimest 40 - 80 EUR 3 - 4 inimest 60 - 120 EUR 5 - 8 inimest 135 - 165 EUR

Turism → Majutus
6 allalaadimist
Veneetsia
2
doc

Veneetsia

nurgataguseid, mis on peidus ajaloo jooksul vähe muutunud kitsaste tänavate vahel. Teine ilmne väärtus, mida ei saa alahinnata, on autode puudumine ja lihtne rõõm meeldivast jalutuskäigust linnas, kus ei ole liiklusmüra ega heitgaase kui peatute väiksel jalakäijate sillal kaugel Suurest kanalist ning kuulete vaid vee laksumist vastu sammaldunud müüre. Suur kanal (Canal Grande) Piazzale Roma parkimisplatsilt või raudteejaamast sõitke vaporetto ehk veebussiga mööda Canal Grandet, maailma kõige ainulaadsemat ja hämmastavamat peatänavat. Võtke seda esmakohtumist linnaga kui tutvustavat ringkäiku. Vaporetto nr 1 viib teid linna ajaloolisse keskusesse, Piazza San Marcole. Paljudesse peatustesse sõidavad kiirliinid. Lennujaama mootoralused lähevad Lidost otse San Marcole. Gondlisõit lükake edasi ajaks, kui olete end sisse seadnud. 3,8 km pikkusel ja 30-70 m laiusel Suurel kanalil on vanad kaubandusrajoonid

Kultuur-Kunst → Kunst
8 allalaadimist
Ilumetsa meteoriidikraatrid
1
rtf

Ilumetsa meteoriidikraatrid

Ilumetsa meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrid asuvad kergesti ligipääsetavas kohas, pea otse Põlva ­ Värska maantee ääres Ilumetsa raudteejaamast veidi lõuna pool. Nende looduslik ilme on hästi säilinud, sest nad on inimtegevusest sajandeid kõrvale jäänud. Ilumetsa kraatrid avastati geoloogilise kaardistamise käigus alles 1938. aastal. Leidjaks oli tollane tudeng, hiljem teadusmaailmas ilma teinud eesti-saksa geoloog Rudolf Arthur Friedrich Wilhelm Hallik (Allikas), kes metsas olevatele aukudele üsna juhuslikult peale sattus. Kohalikele elanikele olid kraatrid siiski juba varem tuntud, sest ega nad muidu nii romantilisi

Ökoloogia → Ökoloogia
7 allalaadimist
Nimetu
7
docx

Nimetu

Kui jalutad sadamast linna poole, jõuad Kauppatorile Helsingi turule, mis on põnev paik, kui soovid osta kohalikku sööki või suveniire. Nii väikestele kui suurtele kogu päevaks lustimisrmu pakkuv Linnanmäe lbustuspark jääb kesklinnast ainult kümneminutilise trammisidu kaugusele. Sealsamas asub ka meremaailm SeaLife. Populaarsesse Heureka teaduskeskusesse Vantaa Tikkurilas pääseb raudteejaamast lähirongiga.Serena veelbustusparki Espoo Korpilammel viib aga buss Helsingi autobussijaamast. Nüüd siis mõned populaarsemad vaatamisväärsused. 2 Helsingi toomkirik Helsingi toomkirik oli algselt Nikolai kirik ja hiljem Suurkirik, on Helsingi piiskopkonna toomkirik ja Helsingi toomkoguduse kodukirik. Carl Ludvig Engeli projekteeritud kirik asub Senati väljaku (Senaatintori) ääres Helsingis. Valget ja halli värvi sammastega

Varia → Kategoriseerimata
4 allalaadimist
Referaat Tapa raudteejaam
7
doc

Referaat Tapa raudteejaam

2005. aastal alustati Tapal vagunite rattapaaride formeerimisega, ehitati uued vagunitsehhid ning ühendati veduri- ja vagunidepood. Samal aastal omistati depoodele platvormvagunite moderniseerimise litsents ja 12 universaalplatvormi ehitati ümber konteineriplatvormideks. 2006. aastal alustati kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001:2000 juurutamisega. Esmakordselt tõusis vagunite remondi efektiivsus üle kahe vaguni inimese kohta kuus. Tänapäeval Ajaloolisest Tapa raudteejaamast on saanud raudteelinna häbiplekk ning linna elanike arvates on hoone seisund masendav. 5 Tulevikuplaanid Teha Tapale viadukt. · Koostada raudtee ning selle infrastruktuuride moderniseerimise ja edasise hooldamise riiklik programm ja- finantseerimine. · Moderniseerida raudtee ida-lääne koridoris, rõhuga nii transiitliiklusele kui ka regionaalarengule (Tallinn-Tapa-Narva raudtee koos Narva piirijaamaga, Tapa-Tartu-

Kultuur-Kunst → Kunst
11 allalaadimist
Verduni lahing
8
docx

Verduni lahing

25. veebruaril vallutasid sakslased (24. Brandenburgi rügemendist) Douaumonti fordi – osalt juhuse, osalt prantslaste hooletuse tõttu. Saksa rünnak pidurdati alles Douaumonti küla lähistel 33. jalaväerügemendi vihase vastupanu tulemusena. Saanud Verduni sektori ülemaks käivitas kindral Philippe Petain (hilisem marssal ja veel hiljem Prantsusmaa reetur) kohe niinimetatud Püha tee (Voie Sacrée) – massilise varustuse ja vägede juurdeveo mööda ainukest Bar-le-Duci raudteejaamast Verduni viivat teed. Autode voor sõitis katkematult mööda teed ning jalavägi marssis selle kõrval üle väljade ja metsade. Siit sai aluse termin "Verduni hakkmasin". Ühelt ja teiselt poolt kihutati erilise efektiivsusega taplusse aina uut kahuriliha. Lahinguväljal aga kaotasid sakslased initsiatiivi niipea kui oma kahurite katte alt välja jõudsid. Kahurite rindele lähemaletoomist aga takistas segipööratud lahinguväli, mille vesine talv

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Verduni Lahing referaat
14
odt

Verduni Lahing referaat

25. veebruaril vallutasid sakslased (24. Brandenburgi rügemendist) Douaumont'i fordi - osalt juhuse, osalt prantslaste hooletuse tõttu. Saksa rünnak pidurdati alles Douaumont'i küla lähistel 33. jalaväerügemendi vihase vastupanu tulemusena. Saanud Verduni sektori ülemaks käivitas kindral Philippe Petain (hilisem marssal ja veel hilisem Prantsusmaa reetur) pea kohe niinimetatud Püha tee (Voie Sacrée) - massilise varustuse ja vägede juurdeveo mööda ainukest Bar-le-Duc'i raudteejaamast Verduni viivat teed. Autodevoor sõitis katkematult mööda teed ning jalavägi marssis selle kõrval üle väljade ja metsade. Siit sai aluse termin "Verduni hakkmasin". Ühelt ja teiselt poolt kihutati erilise efektiivsusega taplusse aina uut kahuriliha. Lahinguväljal aga kaotasid sakslased initsiatiivi niipea kui oma kahurite katte alt välja jõudsid. Kahurite rindele lähemaletoomist aga takistas segipööratud lahinguväli mille vesine talv suisa

Ajalugu → Maailmasõjad
16 allalaadimist
SOOMEPOISID
20
pptx

SOOMEPOISID

meest, u. 90 % rivikoosseisust. Ülejäänud mehed saadeti mõne aja möödudes Rootsi. Soomepoiste koju naasmine v 16.augustil kirjutas marssal Mannerheim alla JR 200 likvideerimise päevakäsule, tänades vabatahtlikke Soome abistamise eest. v 17.augustil 1944 võttis ta vastu rügemendi esinduse. v 18. augustil toimus lahkumisparaad Hankos ja 19. tõi Saksa transpordilaev mehed Paldiski sadamasse. v Õhtul asusid soomepoisid Paldiski raudteejaamast Tallina poole teele. Igas jaamas, kus rong peatus, võtsid rügementi vastu suured rahvahulgad lillede, toidukorvide ja orkestriga. Nõmme raudteejaamas kohtas rügementi ka prof. J. Uluotsa saadik, kes palus rügemendi esindajail Nõmmel asunud Uluotsa külastada. Pisarateni liigutatud Uluots tervitas väeosa esindajaid ja palus oma tervitused rügemendile edasi anda. v Edasi juba võideldi koos teiste eestlastega oma riigi vabaduse nimel.

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
Põlvamaa loodus
12
doc

Põlvamaa loodus

Viimase keskmine vooluhulk on 4 - 4,5 l sekundis. Ühtlasi toidab ka teisi lähedasi allikaid, sellest tulenevalt ka vastav nimi. Neitsikoopas elab legendi järgi kaunis linalakkjuustega neiu, kes koob kuldtelgedel kangast. Kes näinud, see teab. 6 http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/taevaskoja.html 7 Ilumetsa meteoriidikraatrid Ilumetsa meteoriidikraatrid asuvad Põlva ­ Värska maantee ääres Ilumetsa raudteejaamast veidi lõuna pool. Kaatrid avastati geoloogilise kaardistamise käigus alles 1938. aastal. Kokku on teada 5 kaatrit (Põrgu-, Sügav-, Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud) millest kaks on vaieldamatult meteoriitse päritoluga. Suurim neist on 80-meetrise läbimõõduga 12,5 meetri sügavune Põrguhaud, mille kohal varem olla olnud kirik. See vajunud maa alla, kui sellesse sisenenud kolm jumalakartmatut venda. Seejärel saanud Põrguhaud

Turism → Loodusturismi alused
32 allalaadimist
Autoveoseadus referaat
12
doc

Autoveoseadus referaat

lõppetapil maanteed ning ülejäänud etappidel raudtee- või mereveoteenust sama saatedokumendi alusel. Raudtee- ja mereveoetapi algpunkti ja lõpp-punkti vaheline kaugus otsejoones mõõdetuna peab olema üle 100 kilomeetri. (2) Kombineeritud veo algetapp on teelõik veose pealelaadimise kohast kuni ümberlaadimiseks sobiva lähima raudteejaama või meresadamani ning lõppetapp on teelõik veose ümberlaadimiseks sobivast lähimast raudteejaamast või meresadamast mahalaadimiskohani. (3) Mereveo korral ei tohi kombineeritud veo alg- või lõppetapi teelõigu pikkus peale- või mahalaadimise meresadamast otsejoones mõõdetuna ületada 150 kilomeetrit. Kombineeritud veo korraldamine (1) Kui kombineeritud veo puhul korraldab veose saatja veo algetapil vedu käesoleva seaduse § 8 lõigete 2 ja 3 kohaselt oma kulul, ei ole nimetatud sätetega vastuolus veose saaja õigus toimetada veos veo lõppetapil sihtkohta oma kulul

Auto → Liiklus
3 allalaadimist
Mati Unt-Sügisball-- kokkuvõtted raamatu esimesest osast-Varasügis
3
doc

Mati Unt "Sügisball" - kokkuvõtted raamatu esimesest osast 'Varasügis'

Mati Unt ,,Sügisball" Varasügis 1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed. Eero aimas halba nagu alati. 26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed ­ õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna- Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu. Alles varahommikul hakati lahkuma. Üks

Kirjandus → Kirjandus
742 allalaadimist
Lev Tolstoi
15
doc

Lev Tolstoi

Juubelit peeti salaja ikka. (Vene kirjandus lk 92) Pärast aastate pikkust heitlemist otsustas Tolstoi 1910. aastal siiski minema sõita, kuid juba mõne päevapärast haigestus ta rongis ja pidi maha minema Astapova Rjazani-Uurali raudteel. Kogu Venemaa ja maailma üldsuse tähelepanu koondus sinna. Tolstoid aga ei suudetud päästa ja ta suri 20. novembril (vana kalendri järgi 7. novembril) 1910. aastal. Mitmetuhandeline rahvahulk saatis puusärki. Raudteejaamast kanti kirst kirjaniku sünni- ja kodupaika Jasnaja Poljanasse kohalike talupoegade õlgadel. Tolstoi sängitati tema enda soovi kohaselt Jasnaja Poljana parki, kohta, kuhu oli maetud ,,roheline võlukepike", mis vendade Tolstoide arvates pidi inimestele õnne tooma. Abikaasa Sofja Andrejevna elas pärast mehe surma veel 9 aastat ja suri kopsupõletiku tagajärjel, nagu tema meeski. (Vene kirjandus lk 93) Joonis 6. Tolstoi matused.

Kirjandus → Kirjandus
50 allalaadimist
Sügisball kokkuvõte
12
docx

Sügisball kokkuvõte

August Kaske ei lohutanud väline heaolu – palgatud korrastajad, iga päev viidi rämps minema, manööverdasid prügiautod – tema teadis, mis inimesed tegelikult teevad. Mati Unt „Sügisball“ Varasügis 1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed. Eero aimas halba nagu alati. 26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed – õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna-Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu. Alles varahommikul hakati lahkuma. Üks habemik nimega Marino

Kirjandus → Kirjandus
401 allalaadimist
Mati Unt-Sügisball
5
doc

Mati Unt „Sügisball“

Mati Unt ,,Sügisball" Varasügis 1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed. Eero aimas halba nagu alati. 26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed ­ õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna- Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu. Alles varahommikul hakati lahkuma. Üks

Kirjandus → Kirjandus
296 allalaadimist
Kuristik rukkis - J D-Salinger
7
doc

Kuristik rukkis - J.D. Salinger

koondada ja lubab mõtte kirja panna ning Holdenile hiljem saata. Siis teevad nad Holdenile aseme ja ta läheb magama. Kuid ta ei saa eriti kaua magada ja ärkab selle peale et Antolini ta pead silitab. Holden ehmatab selle peale tohutult ja tahab ära minna, Antolini ütleb, et ei teinud midagi ja mingu Holden magama tagasi. Holden 6 hakkab aga seletama, et peab kohvrid ära tooma raudteejaamast jne. Antolini ütleb, et tulgu ta kohe tagasi, kuid Holden laseb jalga, ega mõtlegi tagasi tulla. Holden sõidab metrooga raudteejaama ja magab ooteruumi pingil. Peale seda läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama. Kui ta tänavaid ületab, tekib tal tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles mitme kvartali järel. Kui ta pargipingil

Kirjandus → Kirjandus
3382 allalaadimist
J-D-Salinger-Kuristik rukkis
5
docx

J. D. Salinger "Kuristik rukkis"

sobinud. Antolin hakkab Holdeni probleeme analüüsima, kuid ei suuda täiesti mõtteid koondada ja lubab mõtte kirja panna ning Holdenile hiljem saata. Siis teevad nad Holdenile aseme ja ta läheb magama. Kuid ta ei saa eriti kaua magada ja ärkab selle peale et Antolini ta pead silitab. Holden ehmatab selle peale tohutult ja tahab ära minna, Antolini ütleb, et ei teinud midagi ja mingu Holden magama tagasi. Holden hakkab aga seletama, et peab kohvrid ära tooma raudteejaamast jne. Antolini ütleb, et tulgu ta kohe tagasi, kuid Holden laseb jalga, ega mõtlegi tagasi tulla. Holden sõidab metrooga raudteejaama ja magab ooteruumi pingil. Peale seda läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama. Kui ta tänavaid ületab, tekib tal tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles mitme kvartali järel. Kui

Eesti keel → Eesti keel
18 allalaadimist
Kuristik Rukkis
5
docx

Kuristik Rukkis

sobinud. Antolin hakkab Holdeni probleeme analüüsima, kuid ei suuda täiesti mõtteid koondada ja lubab mõtte kirja panna ning Holdenile hiljem saata. Siis teevad nad Holdenile aseme ja ta läheb magama. Kuid ta ei saa eriti kaua magada ja ärkab selle peale et Antolini ta pead silitab. Holden ehmatab selle peale tohutult ja tahab ära minna, Antolini ütleb, et ei teinud midagi ja mingu Holden magama tagasi. Holden hakkab aga seletama, et peab kohvrid ära tooma raudteejaamast jne. Antolini ütleb, et tulgu ta kohe tagasi, kuid Holden laseb jalga, ega mõtlegi tagasi tulla. Holden sõidab metrooga raudteejaama ja magab ooteruumi pingil. Peale seda läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama. Kui ta tänavaid ületab, tekib tal tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles mitme kvartali järel. Kui

Kirjandus → Kirjandus
7 allalaadimist
Maailm 20-sajandi alguses-Esimene maailmasõda - olümpiaad
19
docx

Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda - olümpiaad

c klass hooletuse tõttu. Saksa rünnak pidurdati alles Douaumont'i küla lähistel 33. jalaväerügemendi vihase vastupanu tulemusena. Saanud Verduni sektori ülemaks käivitas kindral Philippe Petain (hilisem marssal ja veel hilisem Prantsusmaa reetur) pea kohe niinimetatud Püha tee (Voie Sacrée) massilise varustuse ja vägede juurdeveo mööda ainukest Barle Duc'i raudteejaamast Verduni viivat teed. Autodevoor sõitis katkematult mööda teed ning jalavägi marssis selle kõrval üle väljade ja metsade. Siit sai aluse termin "Verduni hakkmasin". Ühelt ja teiselt poolt kihutati erilise efektiivsusega taplusse aina uut kahuriliha. Lahinguväljal aga kaotasid sakslased initsiatiivi niipea kui oma kahurite katte alt välja jõudsid. Kahurite rindele lähemaletoomist aga

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
J D Saliger - Kuristik rukkis
6
odt

J.D.Saliger - Kuristik rukkis

sobinud. Antolin hakkab Holdeni probleeme analüüsima, kuid ei suuda täiesti mõtteid koondada ja lubab mõtte kirja panna ning Holdenile hiljem saata. Siis teevad nad Holdenile aseme ja ta läheb magama. Kuid ta ei saa eriti kaua magada ja ärkab selle peale et Antolini ta pead silitab. Holden ehmatab selle peale tohutult ja tahab ära minna, Antolini ütleb, et ei teinud midagi ja mingu Holden magama tagasi. Holden hakkab aga seletama, et peab kohvrid ära tooma raudteejaamast jne. Antolini ütleb, et tulgu ta kohe tagasi, kuid Holden laseb jalga, ega mõtlegi tagasi tulla. Holden sõidab metrooga raudteejaama ja magab ooteruumi pingil. Peale seda läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama. Kui ta tänavaid ületab, tekib tal tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles mitme kvartali järel. Kui ta pargipingil istub ja

Eesti keel → Eesti keele ajalugu
6 allalaadimist
Impressionism-Paul Smith
8
rtf

"Impressionism" Paul Smith

muljeid. "Sügis Argenteui's". Seal hakkas ta maastikke maalima, seal oli palju tehaseid ja tal tuli otsustada mida maalida ja mida mitte ning selle järgi võime välja lugeda tema väärtushinnangud, mis talle meeldis mis mitte. 1870. a. lõpus hakkas ta maalima ühest motiivist erinevaid pilte, saades oma maalidesse nii erinevaid muljeid mida üks ja sama asi võis tekitada. "Raudteesild Argenteuil's" Pariisi Saint-Lazere'i raudteejaamast maalis ta 12 maali. Tahtis maalida sama motiivi erinevates ilmastikutingimustes"Päikeseloojang Etretat's" ja "Rahutu meri Etretat's". Ta maalis sageli mitut maali korraga, just valguse muutumise pärast, oli väga töökas, tegi sarju. "Olulisemad omadused" Maalis sarju heinakuhjadest: "Heinakuhjad lumevalguses", Heinakuhi lumevalguses", "Heinakuhi päikeseloojangul" (30 maali). Ta huvitus nii üksikmaali kui ka kogu sarja terviklikkusest ja see oli

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
119 allalaadimist
Meteoriidikraatrid Eestis
22
docx

Meteoriidikraatrid Eestis

kaarikujuhti. Leekidesse mattunud Phaeton lendas läbi õhu ja kukkus maale salapärasesse Eridanose jõkke, mida pole näinud ühegi sureliku silm. Phaetoni õed heliaadid, päikesejumal Heliose tütred, otsisid venna haua üles, et teda seal taga nutta. Leinavad õed muudeti aga papliteks Eridanose kallastel.8 3. Ilumetsa meteoriidikraatrid Ilumetsa kraatrid asuvad kergesti ligipääsetavas kohas, pea otse Põlva ­ Värska maantee ääres Ilumetsa raudteejaamast veidi lõuna pool. Nende looduslik ilme on hästi säilinud, sest nad on inimtegevusest sajandeid kõrvale jäänud. Ilumetsa kraatrid avastati geoloogilise kaardistamise käigus alles 1938. aastal. Leidjaks oli tollane tudeng, hiljem teadusmaailmas ilma teinud eesti- saksa geoloog Rudolf Arthur Friedrich Wilhelm Hallik (Allikas), kes metsas olevatele aukudele üsna juhuslikult peale sattus. Teaduslikult on kindlaks tehtud neist vähemalt kaks: Põrguhaud ja Sügavhaud

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
RYLE Abstraktsioonid
6
doc

RYLE Abstraktsioonid

segadusega, keda palutakse oma kodukülast mõelda kartograafilistes terminites. Me peaksime märkima, et kui külamehel palutakse esmakordselt joonistada või lugeda oma kodukoha kaarti, siis osalt ajab teda segadusse just see, et tal tuleb seda teha täiesti üldiste, kartograafiliste terminite abil ­ s.t terminite abil, mida kasutatakse ka kõikide teiste kohtade kirjeldamiseks. Seal, kus ta tavaliselt mõtleb oma kodust, oma kirikust ja oma raudteejaamast isiklikes terminites, peab ta nüüd mõtlema neile impersonaalsetes, neutraalsetes terminites. Tema jaoks on ta küla erinev igast teisest, olles ta enese elu keskpunkt; kuid kaart on neutraalne, ei tee vahet tema küla ja kõigi teiste vahel. See esitab neid kõiki ühtede ja samade punktide, kontuuride ja värvide erinevate kombinatsioo-[1838]nide abil. Kõik nende vahemaad, kompassi suunad ja kõrgused üle merepinna antakse samas tunderõhuta, erapooletus, impersonaalses koodis. Kaart ei

Filosoofia → Filosoofia
14 allalaadimist
Õigus taotleda asüüli
22
docx

Õigus taotleda asüüli

halbades, kuid siiski mitte otseselt eluohtlikes tingimustes pagulaslaagrites või ööbivad Budapesti jaamas, samas kui me ei taha midagi teada Kongo vihmametsades redutavatest hõimudest, kelle mehed võidakse iga hetk ära tappa, naised vägistada, aga lapsed muuta sõduriteks. Rassism ja ksenofoobia ei ole valge Euroopa pärusmaa, rassirahutused LAVis ületasid Euroopa meedia läve, kuid pole kaugeltki Aafrika kõige verisemad. Meid vapustavad fotod Ungari raudteejaamast, Kreeka saartelt ja paljudest teistest Vahemereäärsetest kohtadest. Meid vapustavad nad seepärast, et see toimub Euroopas, peaaegu et meil, kuid paljudes maailma kohtades on sellised vaatepildid tavalised. Euroopaski on omad pagulased, Balkanilt, ennekõike Kosovost, Ukrainast, kus on mitmed piirkonnad muutunud suureks pagulaslaagriks. Möödunud aastal 600 000 Euroopasse sisserännanut ei moodusta isegi 1% maailma pagulastest

Ühiskond → Ühiskond
6 allalaadimist
J D-Salinger-Kuristik rukkis
7
doc

J.D. Salinger „Kuristik rukkis“

Antolin hakkab Holdeni probleeme analüüsima, kuid ei suuda täiesti mõtteid koondada ja lubab mõtte kirja panna ning Holdenile hiljem saata. Siis teevad nad Holdenile aseme ja ta läheb magama. Kuid ta ei saa eriti kaua magada ja ärkab selle peale et Antolini ta pead silitab. Holden ehmatab selle peale tohutult ja tahab ära minna, Antolini ütleb, et ei teinud midagi ja mingu Holden magama tagasi. Holden hakkab aga seletama, et peab kohvrid ära tooma raudteejaamast jne. Antolini ütleb, et tulgu ta kohe tagasi, kuid Holden laseb jalga, ega mõtlegi tagasi tulla. Holden sõidab metrooga raudteejaama ja magab ooteruumi pingil. Peale seda läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama. Kui ta tänavaid ületab, tekib tal tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles mitme kvartali järel

Kirjandus → Kirjandus
42 allalaadimist
Autoveoseadus
15
doc

Autoveoseadus

pikkuse konteineriga, kui vedaja kasutab veo alg- või lõppetapil maanteed ning ülejäänud etappidel raudtee- või mereveoteenust sama saatedokumendi alusel. Raudtee- ja mereveoetapi algpunkti ja lõpp- punkti vaheline kaugus otsejoones mõõdetuna peab olema üle 100 kilomeetri. (2) Kombineeritud veo algetapp on teelõik veose pealelaadimise kohast kuni ümberlaadimiseks sobiva lähima raudteejaama või meresadamani ning lõppetapp on teelõik veose ümberlaadimiseks sobivast lähimast raudteejaamast või meresadamast mahalaadimiskohani. (3) Mereveo korral ei tohi kombineeritud veo alg- või lõppetapi teelõigu pikkus peale- või mahalaadimise meresadamast otsejoones mõõdetuna ületada 150 kilomeetrit. §12. Kombineeritud veo korraldamine (1) Kui kombineeritud veo puhul korraldab veose saatja veo algetapil vedu käesoleva seaduse § 8 lõigete 2 ja 3 kohaselt oma kulul, ei ole nimetatud sätetega vastuolus veose saaja õigus toimetada veos veo lõppetapil sihtkohta oma kulul

Kategooriata → Veose veokorraldus
39 allalaadimist
Kuristik rukkis J-D-Salinger
10
doc

Kuristik rukkis J. D. Salinger

Antolin hakkab Holdeni probleeme analüüsima, kuid ei suuda täiesti mõtteid koondada ja lubab mõtte kirja panna ning Holdenile hiljem saata. Siis teevad nad Holdenile aseme ja ta läheb magama. Kuid ta ei saa eriti kaua magada ja ärkab selle peale et Antolini ta pead silitab. Holden ehmatab selle peale tohutult ja tahab ära minna, Antolini ütleb, et ei teinud midagi ja mingu Holden magama tagasi. Holden hakkab aga seletama, et peab kohvrid ära tooma raudteejaamast jne. Antolini ütleb, et tulgu ta kohe tagasi, kuid Holden laseb jalga, ega mõtlegi tagasi tulla. Holden sõidab metrooga raudteejaama ja magab ooteruumi pingil. Peale seda läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama. Kui ta tänavaid ületab, tekib tal tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles mitme kvartali järel

Kirjandus → Kirjandus
23 allalaadimist
Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval
26
doc

Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval

Itaalia Genova lahel. Tseremooniat korrati paavst Paulus VI poolt 1965. aastal, kui skulptuuri juurde paigalati uus valgustus ja, veel kord 12. oktoobril 1981 paavst Johannes Paulus II poolt, tähistamaks 50 aasta möödumist ajast, mil Lunastaja Kristus asus linna valvama. Mööda Francisco Passose ja Teixeira Soarese poolt 1885. aastal ehitatud raudteeharu saab sõita Corcovado mäele, kus lõpp-peatus asub 40 meetrit enne mäetippu. Raudteejaamast viivad 220 trepiastet kuju aluseni ja sinna rajatud vaateplatvormini. Lunastaha Kristuse jalgade eest näeme paremal Copacabana ja Ipanema päikeselisi randu, vasakul maailma suurimat, Maracana staadioni ja rahvusvahelist lennuvälja ning ee veel Suhkrupea mäge.[7] 22 11 Kokkuvõte Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist e

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
29 allalaadimist
Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest
20
docx

Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest.

Antolin hakkab Holdeni probleeme analüüsima, kuid ei suuda täiesti mõtteid koondada ja lubab mõtte kirja panna ning Holdenile hiljem saata. Siis teevad nad Holdenile aseme ja ta läheb magama. Kuid ta ei saa eriti kaua magada ja ärkab selle peale et Antolini ta pead silitab. Holden ehmatab selle peale tohutult ja tahab ära minna, Antolini ütleb, et ei teinud midagi ja mingu Holden magama tagasi. Holden hakkab aga seletama, et peab kohvrid ära tooma raudteejaamast jne. Antolini ütleb, et tulgu ta kohe tagasi, kuid Holden laseb jalga, ega mõtlegi tagasi tulla. Holden sõidab metrooga raudteejaama ja magab ooteruumi pingil. Peale seda läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama. Kui ta tänavaid ületab, tekib tal tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles mitme kvartali järel.

Kirjandus → Kirjandus
51 allalaadimist
Eesti uusim ajalugu 1850-1944
50
docx

Eesti uusim ajalugu 1850-1944

toiduvaruga Tallinna toimetada. Punakaardisalgad asusid võitlusesse Saksa okupatsioonivägedega. 23. veebruaril 1918 toimus Keilas lahing brigaadikomandör Põllu ja sõjalaevalt "Rjurik" pärit madrusest komissari Navtšenja (Навчьен) juhtimisel Haapsalust Tallinna poole liikunud Saksa vägedega, kes võitsid ja langes üle 50 punakaartlase, nende hulgas ka Alice Tisler. 23. veebruaril 1918 toimus ka Risti raudteejaamast 10 km lõunapool ja hiljem pärast taandumist Riisipere raudteejaama juures kokkupõrge eelmisel päeval Haapsalu suunas välja saadetud punakaartlaste luuresalga ja saksa vägede eelsalgaga, mille käigus langes 35 punakaartlast. 26. veebruaril 1918 lõhkusid punakaartlased Väike-Maarjast Kiltsi raudteelõigu, mille tulemusel sõitis relssidelt maha raudteekoosseis ning liiklus oli takistatud 8 tunniks. 28

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
Eesti uusima aja ajalugu
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

toiduvaruga Tallinna toimetada. Punakaardisalgad asusid võitlusesse Saksa okupatsioonivägedega. 23. veebruaril 1918 toimus Keilas lahing brigaadikomandör Põllu ja sõjalaevalt "Rjurik" pärit madrusest komissari Navtšenja (Навчьен) juhtimisel Haapsalust Tallinna poole liikunud Saksa vägedega, kes võitsid ja langes üle 50 punakaartlase, nende hulgas ka Alice Tisler. 23. veebruaril 1918 toimus ka Risti raudteejaamast 10 km lõunapool ja hiljem pärast taandumist Riisipere raudteejaama juures kokkupõrge eelmisel päeval Haapsalu suunas välja saadetud punakaartlaste luuresalga ja saksa vägede eelsalgaga, mille käigus langes 35 punakaartlast. 26. veebruaril 1918 lõhkusid punakaartlased Väike-Maarjast Kiltsi raudteelõigu, mille tulemusel sõitis relssidelt maha raudteekoosseis ning liiklus oli takistatud 8 tunniks. 28

Ajalugu → Ajalugu
94 allalaadimist
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

nukraks, meel läheb hellaks ja sa ei tahakski muud, kui vaadata neid nõrku jalgu, hellatada neid pahkluid, mis on alati ühesugused avalikud ja otsekohesed, mitte nagu värvis ja suuruses muutuvad silmad ja suu. Jalad harmoneeruksid nagu igavesti sileda, valge ja kumera otsaesisega ja sellepärast peatub Indreku pilk neil kõige kauemini, püüab neid nende välgatudes pika kleidi alt. Veel siiski, kui ta hakkas vastu ööd raudteejaamast jalgsi koju minema, pamp seljas, nägi ta neid jalgu metsa vahel ja tukkuva rukki ääres kõnniteil enda ees, jalgu ja otsaesist, nagu kõnniks Ramilda tagurpidi, silmad tema poole, aina tema poole. Nõnda oli nii imeline minna kodu poole vastu ööd. Alguses tõttas ta, aga siis tundis, et pole vähematki mõtet tõttamiseks valges kevadeöös, kui kukub kägu peaaegu hommikuni, kus algab uue hooga, ja kui karjub rääk ning tuhat soolindu käo väsides. Astud ainult nagu poolunes ja kogu

Eesti keel → Eesti keel
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun