PEATEGELASED: Apteeker Melchior Wakenstede Rataskaevu tänava apteegi omanik, isehakanud detektiiv, keda ajendas kuritegusid lahendama ja mõrvareid jahtima väidetavalt mure kodulinna turvalisuse pärast, kuid kes linnaelanike arvates oli lihtsalt selline mees, kes ei saanud enne rahu kui mõistatus oli lahendatud. Tema unistuseks ja eesmärgiks oli kunagi nii jõukaks saada, et raad nõustuks ta raeapteekriks kinnitama. Tema seniste teenete eest linna turvalisuse eest
Kauplus Kolmjalg OÜ Rataskaevu 2 10130 Tallinn 28.08.2017 Geido Neudorf Õismäe tee 106-5 13513 Tallinn Tel: 58898617 Motivatsioonikiri Leidsin Work.ee portaalist Teie kuulutuse, kus otsite oma firmasse müüjat. Soovin kanditeerida sellele ametikohale. Nagu Te võite minu CV-st lugeda, on mu eelnevad ametikohad olnud seotud inimeste teenindamisega ja müügitööga turvaettevõttes. Igapäevatöös on vaja läinud nii head suhtlemisoskust kui ka pingetaluvust. Minu tööülesanneteks on olnud vahetu klientidega suhtlemine, töö linna tänavatel patrullides. Klientide teenindamine selles mõttes et olen käinud ja tegelenud turvaettevõtte klientidega nende kodudes ja hooldanud turvasüsteeme ja pakkunud käitset varaste eest. Nende tööülesannete edukaks täitmiseks on vaja head empaatiavõimet, täpsust, ausust, pingetaluvust, kohusetunnet ning initsiatiivi-omadusi mis on mul olemas. Töökaaslaste arvates olen ma hea suhtleja ja hea juht nende ekipaa...
To keep the spirit happy people started to throw dead animals to the well. The main victims appeared to be cats living in the town who were tossed to the well sometimes even live. The practice was so common, that soon it was given a name "Cat's Well". Although the wells in town never ran try the water quality due to sacrifices got so bad that the well couldn't be used anymore from mid 19th century and the cats of the Old Town no longer lived in fear. Rataskaev See rataskaevu on esmakordselt mainitud 1375, mis oli kunagi üks peamisi veeallikaid Tallinnas. Legend ütleb, et: Linna kodanikud uskusid , et kuri vaim elab kaevus ja ähvardab kõik linna kaevud kuivaks voolata, kui ta ei saa regulaarselt loomade ohverdusi. Et vaim õnnelik oleks ,hakkasid inimesed viskama surnuid loomi kaevu. Peamisteks ohvriteks näis olevat kassid, kes elavad linnas, keda visati kaevu isegi elusana .See oli nii levinud, et varsti anti sellele nimi : Kasside kaev . Kuigi
MAJA LEGEND Rataskaevu 16 on Tallinna vanalinna kõige tuntum kummitustemaja, millel on oma legend „kuidas kurat siin oma pulmi pidas". Legend räägib, et majaomanik, kellele see maja varem kuulus, pillas oma varanduse niivõrd kergemeelselt, et ta enam ei teadnud, mida edaspidi peale hakata. Ühel ööl oli ta meeleheide nii suur, et ta otsustas oma elule lõpu teha. Just sellel saatuslikul momendil astus tuppa keegi tundmatu, kes palus laostunud peremehelt luba pühitseda järgmisel ööl maja ülemisel korrusel suurt pidu. Tasuks lubas võõras määratuid rikkusi, kuid ainult tingimusel, et keegi seda pühitsemist pealt ei kuulaks, vastasel korral maksaks see pealtkuulajale elu. Majaomanik nõustus ettepanekuga. Määratud ajal vurasid tõllad ukse ette, maja ülemistes akendes süttis valgus ja trepp nagises, nagu astuks mööda seda suur hulk inimesi. Ülevalt saalist kõlas imeilus muusika ja kogu maja põrus nagu tohutu arvu tantsijate sammudest. Kui ke...
Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale (tollal kandis see tõenäoliselt Härjapea nime) Väikese linnuse arvatavasti 10. sajandi lõpul või 11. sajandil. Selle ümber oli aga Raekoja platsi kohal turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga. 1219 hõivasid Tallinna taanlased, kes kindlustusid Toompeal ja ehitasid esialgse kiriku. 1230 kutsus ordu Ojamaalt Tallinna 200 saksa kaupmeest, kes said krundid nähtavasti Vene, Viru, Vanaturu, Kuninga ja Rataskaevu tänava ümbrusse, rajasid saksa kaubahoovi koos Niguliste kirikuga ja nn. Alumise turu (hilisem Vanaturg). 2009. aastal teostatud väljakaevamiste käigus Vabaduse väljakul leiti kiviaegse asustuse jälgi, mille vanuseks hinnati esialgu 4500 kuni 5500 aastat.
Looduslikult küllaltki veevaesel alal asuva pealinna elanikke varustatakse veega peamiselt Ülemiste järvest. Juba ammugi linna veetarbe jaoks väikeseks jäänud järvele on appi suunatud ka muud pinnaveekogud. Linna veehaardesüsteem on maa-alalt laienenud sedavõrd, et Ülemiste järve juhitakse vett väljastpoolt tema looduslikku valglat, isegi Liivi lahe vesikonnast. Tallinna veevärgi ajalugu ulatub keskaega. Üheks esimeseks linnakaevuks võib pidada rae ürikutes mainitud Rataskaevu, mis seisab rekonstrueerituna oma algsel asupaigal praegugi. Rataskaevu nime sai ta küll hiljem, kui ehitati ratas, mille abil oli hõlpsam veenõusid kaevust välja vinnata. Linna vanim kaev asus aga Raekoja platsil, kuid andmed selle kohta pole säilinud. Ammustel aegadel tõid linna vett ka veevedajad. 14.sajandil oli vaja rajada kraav, mis juhiks vett ülemiste järvest linna, et kasvava linnaelanike joogivajadust rahuldada. Kanali pikkus oli ligi
aastast Mauritshuisis asuv vanema mehe portree oli pikka aega meie parunite von Liphartite kogus. Maali dendrokronoloogiline analüüs lubab valmimisajaks määrata XVI sajandi Maja, kus elas Michel Sittow Esimesed teated majast ( Rataskaevu 22 ), kus elas Michel Sittow, pärinevad 15. saj. algusest. 1479. aastal omandab kinnistu Clawes van der Sittow (Michel Sittowi isa), Michel Sittow pärib kinnistu 1518. aastal. Veel 19. saj. alguses asus praeguse Rataskaevu 22 maja
keelt.Saksa, vene ja prantsuse keelt õppis Marta koolis. 1905 aastal omandas Marta Reichenbach saksa ja prantsuse keele koduõpetaja kutse Tallinna Nikolai Gümnaasiumi juures.Marta Sillaots töötas koduõpetajana Kuusalu kihelkonnas asuvas Kitsi mõisas.Halvad töötingimused sundisid Martat hakata otsima endale töökohta Tallinnas, mis oli üsna raske, sest Tallinnas nõuti eelnevat praktikat.1906 aastal hakkas Marta läbima praktikat preili Kuckucki algkoolis, seejärel Rataskaevu era-algkoolis. E. Lenderi maksuta algkoolis vaestele lastele sai ta esimese palgalise koha.1912 aastal hakkas Marta elama omaette.Martat kutsuti Eesti Noorsoo Kasvatamise Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi direktrissiks ,kuid selle kutse lükkas Marta tagasi. 1923.aastal abiellus Marta Reichenbach Julius Woldemar Gerland'iga ning pere kolis elama Nõmmele ,mehele kuuluvasse eramajja.1938. aastast kuulus Marta Sillaots Eesti Kirjanike Liitu. 1940-ndail aastail
The disappointed old man then turns and leaves, grumbling all the way back to the lake. The belief was that if the answer were ever yes, the old man would call up the waters of the lake and wipe out the city in a great flood. Luckily, despite ups and downs in the local economy, there's always some construction going on in Tallinn so the city is safe from the old man for the time being. The Devil's Wedding This is a story of one house at Rataskaevu street whose former owner had wasted away his wealth and had no future. One night he became so desperate that he decided to take his life. At the fatal moment a stranger entered the room asking the broke landlords permission to celebrate a wedding on the top floor of his house the following night. In reward he promised the man all the riches but only on onecondition: no one would eavesdrop on the feast otherwise it would cost the eavesdropper his life. The landlord agreed.
Mehed hüüdsid alt: "Olev, Olev, pane hoolsalt! Rist on viltu!" Ehitaja kohkus oma nime kuuldes justkui välgust tabatud. Kohkus nii koledasti, et laskis käed torni küljest lahti ja kukkus maapinnale surnult maha. Konn ja madu kargasid tema suust välja ning kõik kolm muutusid sealsamas kiviks, mis praeguseni kiriku kõrval nähtaval seisvat. Kirikut hakati aga tubli ehitaja nime järele Olevi ehk Oleviste kirikuks hüüdma. Kuradipulm Rataskaevu 16 majas Rataskaevu 16 on laiemalt tuntud ka majana, kus kummitab. Legend räägib, et majaomanik, kellele see maja varem kuulus, pillas oma varanduse niivõrd kergemeelselt, et ta enam ei teadnud, mida edaspidi peale hakata. Ühel ööl oli ta meeleheide nii suur, et ta otsustas oma elule lõpu teha. Just sellel saatuslikul momendil astus tuppa keegi tundmatu, kes palus laostunud peremehelt luba pidada järgmisel ööl maja ülemisel korrusel suur pidu
The name short foot was first mentioned in 1353, the name brev is mons in latin. Short foot is a street between Rataskaevu street and Long foot in the old town of Tallinn. The name that is used nowadays was translated from german by anton thor helle and it is Lühike jalg. Pikk jalg (lit. long leg/foot), One of the oldest streets in Tallinn, previously known as Strantstrasse (beach road) (1362); Pikk jalg (long-leg) is a steep narrow road which was once the only way into the fortress. It runs from Pikk in the lower town right up to Lossi plats and the Nevsky cathedral
Heli IllipeSootak Teosed Romaanid "Baiita needus" (2001) "Palveränd uude maailma" (2003) "Vabaduse kõrgeim määr" (2003) "French ja Koulu" (2005) "French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari “Kriminaalromaan vanast Tallinnast” “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (2010 ja 2011) “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” (2010) “Apteeker Melchior ja timuka tütar” (2011) “Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja” (2013) Lühiromaanid "Gondvana lapsed" (1999) "Uskmatuse hind" (1999) "Excelsuse konkistadoorid" (1999) "Pan Grpowski jõulud" (1999) "Obernoni Apokrüüf" (2000) "Capaneusi Harta" (2000) "Mees, kes ei joonud viskit" (2001) "Väendru" (2001) "Hathawareti teener" (2002)
kliente kui ka kvalifitseeritud spetsialiste. Asukot Tallinnas võimaldab kiirelt täita klientide tellimusi, mis on antud ärivaldkonnas kriitilise tähtsusega faktor. Kliendibaasi kindlustab ka keskendumine keskmise sissetulekuga klientidele, mida saab ettevõte pakkuda tänu sellele, et loobutakse vahendajate teenustest ning klientidega luuakse otsekontakt. 2007'nda aasta 11. juulil avas ettevõte oma kaupluse aadressil Rataskaevu 6 ning käesoleva aasta lõpuks kavatsetakse avada veel 2 kauplust, Pärnus ning Tartus. 1.4 FINANTSVAJADUSE JA -OLUKORRA KIRJELDUS OÜ MD alustas tööd 2007. a. juulis. Alates ettevõtte asutamisest on ettevõte tegelenud rõivaste ja aksessuaaride disainimise ja müümisega. Ettevõtte käive on pidevalt tõusnud ning on kasvanud 150 000 kroonini aprilli lõpu seisuga. Ettevõtte algusperioodi ja sellega seotud kuludega seoses on
konsulaarosakonna vanemjuristina. Pärast "Alpimaja" stsenaariumi kirjutamist otsustas ta sellelt töökohalt lahkuda ja pühenduda ainult kirjutamisele. Romaanid "Baiita needus" (2001) "Palveränd uude maailma" (2003) "Vabaduse kõrgeim määr" (2003) "French ja Koulu" (2005) "French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari Kriminaalromaan vanast Tallinnast "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" (2010 ja 2011) "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus" (2010) "Apteeker Melchior ja timuka tütar" (2011) "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja" (2013) Indrek Hargla on öelnud, et on alati armastanud nii ajalugu kui kriminaalromaani ning ühel hetkel tundus mõistlik need kaks huviala ühendada. Ühendamise viljana hakkab peagi ilmuma kriminaalromaanide sari, milles kuritegusid lahendab 15. sajandi Tallinnas elanud apteeker Melchior. Peagi ilmus kriminaalromaanide sari, milles kuritegusid lahendab 15
Läänemeri hakkas ajalugu, sest Sellel perioodil nimetati taanlaste kätte. nimed viitavad mingile inimeste loodud kaotama oma tähtsust ning koos sellega võimuorganid Tallinnas Tallinna Lindaniseks ja objektile, mis asub sellel tänaval. langes ka Tallinna linna areng. muutusid kardinaalselt. Kolõvaniks! Taani aeg Tallinnas kestis Näiteks Rataskaevu, Apteegi või ajavahemikus 1219 – 1227 ja 1238 – Olevimägi. XVI sajandi lõpus Hansa Liidu aeg sai Tallinnast sai 1346! otsa. merekindluse üks
..7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................8 2 Kristina Soboleva Niguliste kirik Sissejuhatus Tallinna vanalinna lõunapoolmikusse Toompea kõrgendiku ja Harju tänava vahelisele astangule rajatud Niguliste kirik asub Rataskaevu, Niguliste ja Harju tänavatega ümbritsetud alal. Üleliidulise tähtsusega ehitusmälestisena riikliku kaitse alla kuuluva Niguliste kiriku põhiline ehituskehand kujutab oma nüüdses lõppkujus kolmelöövilist hilisgooti basiilikat, millega idas liituv koor on pikihoonega ühelaiune ja mille külglöövid moodustavad polügonaalse lõpmikuga koori ümbriskäigu. Löövid on kaetud lihtsate servjoonvõlvidega, mis toetuvad enamikus massiivsetele neljatahulistele ja ainult
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Niguliste kirik Ettekanne II kursus Tallinn 2009 Niguliste kiriku arhitektuuri- ja ehituslugu Tallinna vanalinna lõunapoolmikusse, Toompea kõrgendiku ja Harju tänava vahelisele astangule rajatud Niguliste kirik asub Rataskaevu, Niguliste ja Harju tänavatega ümbritsetud alal, mis lõunas külgneb omaaegse Uue seegi territooriumiga.1 Üldiselt omaksvõetud seisukoha järgi oli kaubitsejate ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kiriku rajajateks 1230. aasta paiku orduvõimude kutsel üle Gotlandi Tallinna sisserännanud saksa kaupmehed, kes eeldatavasti hõivasid praeguse Niguliste kiriku lähikonna- nüüdsete Rüütli, Niguliste ja Harju tänavate vahelise ala.2
Aasta Tähtsamad sündmused 1770 Anti välja keiserlik ukaas trahteritest 1775 Tallinnas Niguliste 12 avati võõrastemaja Stadt Hamburg esimene vanim võõrastemaja Eestis 1800 Tallinnas tegutses linnamüüriga piiratud alal 6 võõrastemaja 1805 Haapsallu ehitati esimene supelmaja 1825 Haapsalus asutati mudaravila 1838 Pärnus asutati mudaravila 1850 Tallinnas avati hotell St. Peterburg (praegune Rataskaevu) vanim hotelli nime kandev majutusettevõte 1900 Tallinnas tegutses kokku 50 võõrastemaja + 50 muud majutuskohta 1912 Tallinnas avati hotell Peetri (praegune Palace) 1914 Narvas avati hotell Belgia ja Tallinnas Grand Hotel 1918 Tallinnas avati hotell Imperial (Balti) 1920 Tallinnas tegutsesid järgmised suurhotellid (rohkem kui 25 tuba): Kuldlõvi, Du Nord, St. Peterburg, Peetri ning väikehotellid (tube 15-25): Balti, Imperial, Grand hotel,
saj. lõpust asusid ka mitmed seltsid oma ruumides korraldama filmiõhtuid. Kuni 1908. aastani toimusid kinoetendused peamiselt erinevates klubiruumides, teatrihoonetes, tsirkustes, suveaedades, näitusepaviljonides jms. spetsiaalselt kinole mitte kohandatud kohtades. Nõnda kujunesid Tallinnas sagedaimateks kinonäitamise kohtadeks Karja värava lähedal asunud puithoone, kus korraldas sageli etendusi rändkino Original Bioskop, Näituseväljaku paviljonis tegutses Grand Imperial Vio, Rataskaevu tänavas seadis end üüriruumidesse sisse Elektro-Biograaf. Esimene paikkino Eestis avati alles 1908. aasta aprillis Tartus (esimene paikkino Ühendriikides oli avatud 1902. aastal, Helsingis 1904, Kopenhaagenis 1905. aastal). Tegemist oli kinoga Illusioon Heinaturul, mis mõeldud 360 vaatajale. Kõige esinduslikumaks paikkinoks kujunes aga 1908. aasta juulis Tallinnas Uue turu ääres (Viru väljakul) uksed avanud Metropol ehk "Elavate ja laulvate piltide teater"
nimest. Üle Soome lahe Turgu ja Päris-Soome (Varsinais-Suomi) põgenenud maarahvas võttis kaasa vallutuseelse nime Kesoniemi. Tallinna vanalinn 1219. a. hõivasid Tallinna taanlased, kes kindlustusid Toompeal ja ehitasid esialgse kiriku. 1227-1238 ehitas Mõõgavendade ordu Toompeale kivilinnuse ja kelle ajal rajati kivikirik (alates 1240 Neitsi Maarja toomkirik). 1230. a. kutsus ordu Ojamaalt Tallinna 200 saksa kaupmeest, kes said krundid nähtavasti Vene, Viru, Vanaturu, Kuninga ja Rataskaevu tänava ümbrusse, rajasid saksa kaubahoovi koos Niguliste kirikuga ja nn. Alumise turu (hilisem Vanaturg). Tekkis Niguliste kirikukihelkonda hõlmav kindlustatud tuumik, sellest väljapoole jäid skandinaavia ja vene kaubahoovis kirikutega, Ventseli kabel ning Püha Johannese hospidal. Toompea jalamile ehitatud linnus ning selle ümber tekkinud linn sai 15. mail 1248 linnaõiguse (Lübecki linnaõigused) ja arenes Hansa Liidu liikmena keskaja
raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?5095 9 5.Lisand № 1 Romaanid: "Baiita needus" (2001) "Palveränd uude maailma" (2003) "Vabaduse kõrgeim määr" (2001) "French ja Koulu" (2005) "French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari "Kriminaalromaan vanast Tallinnast" "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" (2010 ja 2011) "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus" (2010) "Apteeker Melchior ja timuka tütar" (2011) "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja" (2013) "Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika" (2014) Lühiromaanid: "Gondvana lapsed" (1999) "Uskmatuse hind" (1999) "Excelsuse konkistadoorid" (1999) "Pan Grpowski jõulud" (1999) "Obernoni Apokrüüf" (2000) "Capaneusi Harta" (2000) "Mees, kes ei joonud viskit" (2001)
Engel oli Tallinnas linnaarkitekt aa. 1809-181412. Mis ta siin on ehitanud, pole seni kindlaks tehtud; stiilikriitiliste kaalutluste põhjal võiks teda pidada Toompeal oleva end. Üxküll'i maja, praeguse rahaministeeriumi hoone autoriks. Rusca plaanide järele on ehitatud aa. 1825-1827 kreeka-katoliku usu Nikolause kirik Vene tänaval13. Silmapaistvamad klassitsistlikus stiilis hooned Tallinnas peale mainitute oleksid: "Peterburi" võõrastemaja Rataskaevu tänaval, "Kuld Lõvi" võõrastemaja Harju t., majad Laial t. No.No. 5, 43, 45, Pikal t 19, 28, Niguliste t. 12, Kuninga t. 6, Toomkooli t. 9, Kohtu t. 2, rahukogu hoone Toompeal j. t. Suurepäralise klassitsistliku tervikuna esines Tallinnas kuni 19. sajandi lõpuni Lossiplats, mis oli kõigist külgedest ümbritsetud klassitsistlikus stiilis ehitistega; vene peakiriku ehitusega ja sellest tingitud Lossi platsi ning Kaarli t. nurgal oleva maja
Taani riigi koosseisus Aastail 12381346 kuulus Tallinn Taani kuningale ja sai linnaõigused Lübecki koodeksi näol 1248. aastal. Asustus jagunes sel ajal lõplikult Toompeaks, mis kuulus maaisandale, ning all-linnaks, kus kehtis mainitud linnaõigus ja valitses raad. Traditsiooni järgi Ojamaalt Tallinna ümberasunud 200 saksa kaupmeest, kes said krundid nähtavasti Vene, Viru, Vanaturu, Kuninga ja Rataskaevu tänava ümbrusse, rajasid saksa kaubahoovi koos Niguliste kirikuga ja nn. Alumise turu (hilisem Vanaturg). Tekkis Oleviste kirikukihelkond ja Niguliste kirikukihelkonda hõlmav kindlustatud tuumik, sellest väljapoole jäid skandinaavia ja vene kaubahoovis kirikutega, Ventseli kabel ning Püha Johannese hospidal. Lk 13/20 TALLINN TURISTIDELE
" Meistriks saamise proovitöö- lambanahkne kasukas ja vammus, pidi valmima kolme päevaga raeliikmetest tsunftihärrade ning meistrite ees. Nagu oldermannide nimistust võib järeldada, oli sellel erialal üllatavalt suur rootslaste ja soomlaste osatähtsus. Köösnerite eluasemed Tallinna linnaosades ja tänavates on jälgitavad. Läbi sajandite oli mingil põhjusel nende kõige kompaktsemaks asualaks Niguliste linnakihelkond: Rataskaevu, 4 Rüütli, Sepa, Kuninga ja Dunkri tänav. Tallinna käsitööliste vanima, 14. sajandil ehitatud maja (Raekoja pl. 12/ Apteegi tn. 2) esimeseks dokumentaalselt jälgitavaks omanikuks sai 1367. a. köösner Godekinus. Tsunftikord hakkas lagunema 19. sajandi lõpus ja kadus lõplikult I maailmasõja puhkemisega kaasnenud ühiskonnakorra muutumisega. Vahvad nahaparkalid Viljandist koos oma
sellest veidi põhja pool hargnev Olevimäe tänav, mis lõppes linnamüüris paiknenud Väikese Rannaväravaga. Mõlemis nimetatud hargnemiskohas asetsevad väikesed kolmnurksed platsikesed. Väike platsike paikneb ka Pika tänava alguses Pika jala väravatorni ees, kust lähtub peale Pika tänanava ja Pika Jala veel kaks tänavat: - Põhja suunduv Nunne tänav, mis keskajal lõppes Toompea külje all paiknenud Nunnaväravaga. - Lõunasse suunduv Rataskaevu tänav, mille pikenduseks olev Rüütli tänav möödub Niguliste kiriku lääneküljelt. Raekoja platsilt lõunasse suundub Kullassepa tänav, selle pikenduseks olev Harju tänav lõppes linnamüüri lõunaosas paiknenud Harju väravaga. Peale nimetatud põhitänavate leiduvad all-linnas veel mitmed väiksemad tänavad, mis ülalnimetatuid omavahel ühendavad. Ka linnamüüri äärde jäeti selle hooldamiseks teed, need on tänapäeval tuntud kui Müürivahe ning Laboratooriumi tänavad
Torn sai Liivi sõja ajal kannatada, lammutati seejärel madalamaks ning 18. sajandil kohandati esimesed kaks korrust eluruumideks. Torni ülemine osa taastati oletataval kujul 1980. aastatel. Tänapäeval tegutseb tornis vanamuusikaansambel Hortus Musicus. Pika jala väravatorn Pika jala väravatorn on Tallinna linnamüüri kaitsetorn, mis on rajatud 17. sajandi lõpul, ta paikneb ilmselt varasema puidust värava kohal. Pika jala väravatorn asub Tallinna vanalinnas Pika jala, Rataskaevu ja Nunne tänava ristumiskohal. Pika jala väravatorn, 1928. aastast, vaade Pikalt tänavalt 1380. aastal andis ordumeister Wilhelm von Friemersheim loa rajada kivist väravaehitis (1387 porta longi montis, 1507 de lange Domporte vor dem langen Berge, millest kujunes hiljem Die Pforte unter dem Langen Domberge). Põhiplaan oli trapetsikujuline (küljed 6,2x6,8 m), torni kõrgus umbes 11 m. Tõenäoliselt aastal 1450 torni rekonstrueeriti, seda laiendati kahest küljest ning
Mehis Heinsaar (s 1973) 2001 Vanameeste näppaja 2001 Härra Pauli kroonikad 2005 Artur Sandmani elu ehk Teekond iseenda teise otsa 2007 Rändaja õnn 2013 Ülikond Selle sajandi proosa fenomen. Temas hakati nägema ilmutuslikku kirjanikku. Indrek Hargla (Inrek Sootak: s 1970) 2005 French ja Koulu 2007 Frenchi ja Koulu Tarbatus 2009 Frecnhi ja Koulu reisid 2010 Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus 2010 Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus 2011 Apteeker Melchior ja timuka tütar 2013 Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja Draamakirjandus Jaan Tätte Sajandi vahetusel tekib mingi ebamäärane Tätte buum. Pilt muutub rikkalikumaks mõni aasta hiljem, kui Tättebuum saab läbi. Urmas Vadi 2010 Peeter Volkonski viimane suudlus 2012 Tagasi Eestisse Urmas Lennuk Loone Ots Jim Ashilevi Martin Algus Luule Kalju Kruusa (Jaanus Valk; s 1973) – ekepreimentaalse luule võimalus.
paiknema kirjeldava nimetuse lõpus, kuna keelelist nime nendes ei leidu. Ka sellised nimetused, mis koosnevad ainult tegevusala nimetusest, ei ole nt Saksamaal ja Soomes üldjuhul lubatavad, sest need pole piisavalt individualiseerivad. Individualiseerida on võimalik nt kohamäärangu abil, seda moodust on kasutatud umbes 7% Eesti ärinimede moodustamisel, nt Kose Maakorraldus OÜ, OÜ Kurtna Linnukasvatus, AS Viimsi Keevitus, Rataskaevu Housing Development OÜ. Eeltoodud ärinimedes oleks õigusvormitähise õige koht nimetuse lõpus ning sellele eelnev osa peaks olema genitiivis. Kolmandat laadi ärinimesid, mis koosnevad seletav-kirjeldavast nimetusest ning nimest, on praeguses praktikas ligikaudu 15-16%. Nii mõneski suhtes moodustavad need kõige keerulisema ja heterogeensema rühma, kuna on sageli segakeelsed ning nimekomponentide omavahelisi süntaktilisi seoseid
annaabi.ee 
