.......................................................5 Fit-toidud.....................................................................................................................................5 ,,Light" väide ..............................................................................................................................6 ,,Light" joogid.............................................................................................................................6 Vähendatud rasvasisaldusega ,,light" tooted...............................................................................7 Rasvaasendajad...........................................................................................................................7 Süsivesikutepõhised rasvaasendajad.......................................................................................8 Valgupõhised rasvaasendajad.................................................................................................8
raskusastmest ja raviskeemist Toiduks tuleks eelistada täisteratooteid, köögivilju, väherasvaseid liha- ja piimatooteid Magusaisu on soovitatav kustutada puuviljade ja marjadega . Toiduvalmistamisel on soovitatav eelistada hautamist ja keetmist praadimisele, õlisid tahketele rasvadele, vältida tuleks liigse soola tarbimist. Hommikusöök TÄISTERAVILJADEST HOMMIKUHELBED, 45 G BIOJOGURT, 2% RASVASISALDUSEGA, APRIKOOSIVIRSIKU,100 ML 1 BANAAN, 100 G Lõunasöök RIIS KÖÖGIVILJADEGA, 80 G PANEERITUD AHVEN, PRAETUD 5 G ÕLIGA 2,5% RASVASISALDUSEGA KEEFIR, 200 ML TÄISTERAVILJAJAHUST KUIVIKUD, 2 TÜKKI, 10 G KÕRVITS, 50 G Õhtusöök KEEDETUD PRUUNID OAD, 60 G KODUJUUST, 2% RASVASISALDUSEGA, 100 G TÄISTERAVILJAJAHUST KUIVIKUD, 2 TÜKKI, 10 G Oode PUHASTATUD MANDLID, 35 G (süsivesikuid 55–60%, rasva 30%, s.h küllastatud rasvu alla
*kontaktmeetod tooraine suunatakse peenikese joana kuumale pöörlevale trumlile, mis kuivabkilena trumli pinnale. Eemaldatakse ja jahvatatakse, madalama kvaliteediga, lahustuvus 70 - 85% Liigitus: ·olenevalt kuumutamise astmelt: - kõrgelt kuumutatud piimatooted - keskmiselt kuumutatud piimatooted - madalalt kuumutatud piimatooted ·Rasvasisalduse ja tooraine järgi: - koorepulber - kõrge rasvasisaldusega piimapulber - piimapulber - madala rasvasisaldusega piimapulber - petipulber - lõssipulber - vadakupulber ( juustuvadaku ja kohupiimavadaku) · kvaliteedilt jagatakse - ekstra ja standardklass ( v.a. vadakupulber) - standardkl. On lubatud madalam lahustuvus, suurem bakterite arv, kõrbenud osakeste arv ja niiskusesisaldus
algul on liha ilus-punane, kuid seistes muutub liha pind hallikaks-tuhmimaks. Värvitoon muutub seoses hapniku osakaaluga ümbritsevas keskkonnas. Kui hapniku osakaal on väike siis liha värvus muutub hallikamaks. Seega hapnik tagab lihale ilusa kaubandusliku välimuse. Sealiha · Sealiha on kõige populaarsem lihaöök meie toidulaual. Ta on välimuselt oluliselt heledam, suurema rasvasisaldusega ega ole nii sidekoerikas kui eelnevalt kirjeldatud veiseliha · Mahlakust annab juurde pekk · Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega. Erinevate seapraadide lisaväärtuseks on tihti kamar, mida kasutatakse laialdaselt toiduvalmistamiseks. · Kui arvatakse et sealiha on väga pekine ja rasvane, siis tegelikkuses see niimoodi ei ole. Näiteks kõige suurema rasvasisaldusega on seal ribiliha, seal on vaid 6%
Pähkel sokolaadis Puuviljamaitseline närimiskompvek Pirnimaitseline karamell Rasvad: 0g Valgud: 0g Süsivesikud: 97,7g Lisaained: Suhkur, glükoosisiirup, happesuse regulaator (sidrunhape), lõhna- ja maitseaine, toiduvärv Energeetiline väärtus: 1675kJ / 394kcal Oravake pralineekompvek Rasvad: 31,7g Valgud: 8,1g Süsivesikud: 53,8g Lisaained: Suhkur, mandel, kakaovõi, kakaomass, india pähkel, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, emulgaator (sojaletsitiin), vanilliin. Energeetiline väärtus: 2229kJ / 534kcal Pähkel sokolaadis Rasvad: 33g Valgud: 6,4g Süsivesikud: 6,4g Lisaained: Suhkur, metspähkel 35%, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, kakaovõi, glükoosisiirup, kakaomass, emulgaator (sojaletsitiin), taimne õli. Energeetiline väärtus: 2148kJ / 515kcal Puuviljamaitseline närimiskompvek Rasvad: 6,3g Valgud: 0g Süsivesikud: 87,8g
Kala kuulub kalatoodete gruppi, mis peaks moodustama päevasest toidukogusest 9% Räim Räim on maitsva lihaga, vee, valgu, rasva ja mineraalainete sisalduselt keskmise tasemega, hinnatasemelt odav ja populaarne kala nii värskelt, suitsutatult kui hoidistena. Kilu Meie tööstuskaladest kõige aeglasema kasvuga kala. Liha peetakse räime omast maitsvamaks. Räimest suurema rasvasisaldusega. Tuntuimad road on sprotid ja vürtsikilu. Lõhe Lõhe on suure rasvasisalduse ja kõrge kalorsusega. Rasvasuse poolest jääb alla vaid angerjale. Eriti hinnatud on külmsuitsu ja soolalõhe. Forell Forelli head omadused sarnanevad lõhega, kuid söödav osa moodustab üldkaalust 4/5, seega oluliselt rohkem, kui enamikul kaladest. Haug
1.Joo päevas vähemalt 2l vett 2. Kui alkoholi juua soovid,joo natuke punast veini 3. Enne hommikusööki tühja kõhuga juua üks klaas vett sidruni ja meega. Ainult 20min enne sööki. 4. Joo vett pool tundi enne sööki. Söömise ajal ära joo. 40min pärast sööki void uuesti juua. 5. Söö 4-5 korda päevas. 6. Viimane söögikord peaks olema 3 tundi enne magamaminekut. Pärast ainult vesi, roheline tee, madala rasvasisaldusega jogurt. 7. Tee ilma suhkruta, saab teha meega. Kohv ei sisalda lisaaineid (näiteks koor, piim, suhkur). Need on tühjad kalorid. 8. Ära söö kartulit rohkem kui 2x nädalas. Söö ainult keedetud või küpsetatud kujul. 9. Viinamarju ja banaani ära söö enne kui oled kaalust alla võtnud!!Ja kui sööd siis mitte rohkem kui 2 korda nädalas. 10.Ära paastu nädalas rohkem kui 2korda(näiteks esmaspäev ja reede) 11. Ära unusta sporti ,käi kasvõi kord päevas sörkimas. 12
10 tähtsat fakti toidu ja tervise kohta #1. Kõrge rasvasisaldusega (eriti küllastunud rasvadega) ja väga soolast toitu seostatakse suurema südamehaiguste riskiga. #2. Liiga kõrge suhkrusisladusega toidu tagajärjeks on liiga suur glükoosi hulk veres, mis võib viia diabeedini. #3. Ebatervislik toitumine suurendab depressiooni ja tujumuutuste riske. #4. Toit, milles olulise toitaine- kaltsiumi- tase on madal, tõstab luude nõrgenemise ja hõrenemise riski. Kaltsium on hädavajalik luude tugevdamiseks. #5
oysters austrid chop parsley peterselli lõikuma mussels rannakarbid sweet magus shrimps krevetid bitter, sour kibe, hapu squid kalmaar tender õrn octopus kaheksajalg tough vintske prawn hiid-krevett fatty suure rasvasisaldusega apricot aprikoos lean vähese rasvasisaldusega olives oliivid spicy vürtsikas pear pirn mild nõrga maitsega melon melon sparkling mullitav tangerine mandariin still mullita grapes viinamarjad roasted ahjus küpsetatud
Taimse valgo osakaal peaks olema võrdne loomse valgu osakaaluga. Valkude paremaks omandamiseks võiks süüa teravilju koos piimatoodetega võikaunviljadega võimunadega. Võib ka kartuleid koos piimatoodetega. Kõrgenenud valguvajadus on jõutreeningul, vastupidavustreeningul. Igapäevane valguvajadus on 0,8-1 gramm inimese enda ühe kg kohta, see on aga sportlastel suurem, kuni 2grammi. Valgurikas toit peaks ka samal ajal olema rasvavaene: mage kohupiim, madala rasvasisaldusega piim, rasvavaene juust (alla30 %),tursk, lest tuunikala, linnuliha, loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba), munavalge, kaunvili, leib, teraviljahelbed, riis. · Rasvad 1 gramm rasva annab 9 kalorit energiat. Rasvasisaldus toidus peab olema 30%. Vajaliku rasvakoguse päevas leiad niimoodi: Kalorite hulk * 0,3 = rasva hulk Näiteks 3500 kalorit kasutava sportlase päevane rasvahulk peaks olema 117 grammi.
Sajandil Eestisse sisse Inglise suuri musti ja valgeid sigasi, nii aretati Eesti kohalike maasigade ja inglise sigade vahel Eesti suur valge siga. Eesti peekonisiga Saadud pikaajalise aretustöö tulemusena kohalikust maaseast, keda parandati põhiliselt taani maaseaga. Vähesel määral kasutati aretuses ka saksa vääristatud massiga ja soome massiga. Sealiha iseloomustus Sealiha on välimuselt oluliselt heledam, suurema rasvasisaldusega ega ole nii sidekoerikas kui veiseliha. Seetõttu ei kasutata sealiha puhul eelnevalt laagerdamist (v.a marinaadis laagerdamine). Mahlakust annab juurde pekk , mis on sea rümbal paiknev tugeva konsistentsiga rasvkude. Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega. Erinevate seapraadide lisaväärtuseks on tihti kamar, mida kasutatakse laialdaselt toiduvalmistamiseks. Paljudel puhkudel jäetakse kamar lihale peale, näiteks suitsusinkidel ja suurematükilistel ahjupraadidel
Inimene tunneb ennast hästi ning ei märka energiapuudust. Vitamiinivalgu dieedi toitumisplaan: 8.00 kaks keedumuna (valk) 10.30 1 greip (vitamiin) 13.00 200 g keedetud kvaliteetliha, nt. kana või kalkunifilee (valk) 15.30 2 õuna (vitamiin) 18.00 200 g keedetud kala (valk) 20.30 1 suur apelsin (vitamiin) Valgudieedi menüü. hommikusöök (alati sama): 1015 min. enne söömist klaasitäis toatemperatuuril vett. Kohv, mida on «valgendatud» 0,5% rasvasisaldusega piimaga Kohvi võib asendada ka klaasitäie teega. Maitsvamaks tegemiseks kasutage väikestes kogustes magustusainet või fruktoosi. Üks rasvavaba kohuke või ükskõik milline väikese rasvasisaldusega jogurt Lõunasöök: 10 minutit enne söömist klaasitäis toatemperatuuril vett. Edasi valige üks variantidest: Uhhaa kahe õhukese rukki või täisteraleiva viiluga, kahest tomatist salat, kolme kuivatatud puuviljaga tee, mandariin.
4. Presspärmi koguse mõju taigna gaasimoodustumisele Pärmi kogus ja selle suhe mõjutab oluliselt taigna omadusi, tehnoloogilise protsessi käiku ning leiva kvaliteeti. Töö käik: valmistatakse erineva pärmisisaldusega taignaproovid. I proov 100 g jahu, 80 g vett, 1,5 g soola. II proov 100 g jahu, 80 g vett, 1,5 g soola, 2,5 g presspärmi. Segatud taigen asetatakse kambrisse, suletakse ning fikseeritakse iga 30 min tagant gaasisisaldus. Tulemus: 40% rasvasisaldusega taigna juures on gaasi eraldumine stabiilne, 10% rasvasisaldusega taigna puhul toimus aga gaasi eraldumine tõusvas joones. Rasv takistab gaasi tootlikust. 5. Pärmi tõstejõu määramine Pärmi tõstejõud iseloomustab pärmi taigna kobestamisvõimet. See on aeg minutites, mille jooksul taigen tõuseb teatud suurusega vormides 70 mm. Töö käik: jahu soojendatakse eelnevalt termostaadis 35 °C-ni. 1,1 g presspärmi lahendatakse eelnevalt soojendatud soolalahusega
suhkruta krõbekartul puuviljahoidised Supid Kala-, loomaliha- ja Rasvased supid koos köögiviljasupid hapukoorega Kala Kõik vähese Vähese taimeõliga Angerjas, kalamari, rasvasisaldusega praetud kalad loomse rasvaga keedetud ja hautatud praetud kala kalad ilma nahata Liha Kana- ja kalkuniliha Rasvata loomaliha, Part, hani, (ilma nahata), taisink, vasika- või salaamivorst, vasika-, küüliku-, kanavorst, maks (2 pasteedid, peekon, lambatalle- ja korda kuus) viinerid, vorstid,
piimanduse areng ka tulevastele põlvedele (Ibid). 3 2 PIIMA JA PIIMATOODETE LIIGID Piima võib liigitada töötlemise, rasvasisalduse ja lisandite alusel. Eesti piimatööstused väljastavad eranditult pastöriseeritud või kõrgpastöriseeritud ning normaliseeritud piima. Kauplustes on müügil piimad rasvasisaldusega 2,5%, 3,5%, 1,8% ja rasvata piim ehk lõss. Funktsionaalse toidu valdkonda kuuluvad piimad kuhu on lisatud probiootilisi piimhappebaktereid. Probiootikumid on organismi sisseviidavad kasulikud bakterid. Paljude erinevate töötlemisviiside abil on piimast võimalik toota hulganisti erinevaid piimatooteid. Põilised piimatoodete grupid on: Täispiimatooted Fermenteeritud piimatooted Juustud Või ja võitooted
termiliselt töötlemata ja termiliselt töödeldud liha tuleb alati hoida üksteisest eraldi Liha säilitamine, sulatamine Jahutatud lihale ja hakklihale parim säilitamistemperatuur on 0...+2ºC Külmutatud liha säilitamistemp. on -18ºC. Liha peaks sulatama aeglaselt, muidu kaotame palju lihamahla ja liha muutub tuimaks/kuivaks Parim temperatuur sulatamiseks on 0...+2°C, või pakendatult õhu käes. Sea rümba jaotus Sealiha ...onvälimuselt oluliselt heledam, suurema rasvasisaldusega ega ole nii sidekoerikas kui veiseliha. Mahlakust annab juurde pekk, mis on sea rümbal paiknev tugeva konsistentsiga rasvkude. Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega. Erinevate seapraadide lisaväärtuseks on tihti kamar Sealihast tükilihade enimlevinud kasutusalad: Kaelakarbonaad on mõnusalt mahlane liha - eelistatuim kondita grill-liha ja parim tooraine saslõkiks! Sobib väga hästi ahjupraeks, hautamiseks, barbecueks ja praadimiseks.
See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima. Rasvasisalduse põhjal liigitakse joogipiim rasvata joogipiimaks (rasvasisaldus mitte üle 0,5%), väherasvaseks piimaks (rasvasisaldus mitte alla 1,5% ja mitte üle 1,8%) ja täispiimaks (rasvasisaldus mitte alla 3,5%).Joogipiim on standardiseeritud, homogeniseeritud, pastöriseeritud piimatoode. Eestis on kõige enam levinud 2,5% rasvasisaldusega joogipiim. Pastöriseeritud piim on valge, piimale omase nõrgalt magusa maitsega ning ilma kõrvalmaitse ja -lõhnata. Joogipiimana saab turustada tooteid, mille tooraineks on lehmapiim. Joogipiim on mõeldud tarbijale tarnimiseks ilma edasise töötlemiseta. Joogipiimana turustatavat piima on lubatud eelnevalt kuumtöödelda, muuta piima loomulikku rasvasisaldust, rikastada piima mineraalsooladega, vitamiinidega, piimavalkudega või vähendada piima laktoosisisaldust.
GOLDEN MONARCH SINIHALLITUSJUUST Koostas: Märt Aulik Õppegrupp: Kp21 SINIHALLITUSJUUSTUDEST ÜLDISTAVALT petsiifilise maitsega ja suure rasvasisaldusega. Tuntumad juustud: Roquefort , Bresse Bleu , Golden Monarch, Gorgonzola. KALORSUS 100g toodet sisaldab keskmiselt: energiat 333 kcal valke 22g süsivesikuid <1g rasva 27g KUIDAS SOBITADA JUUSTU JA VEINI? ajalooliselt nauditi sinihallitusjuuste Bordeaux' Château veinide seltsis. JUUSTU JA LISANDI KOMBINATSIOON Sobivad hästi kokku: sinihallitusjuust ja petersell sinihallitusjuust ja sinihallitusjuust ja murulauk
Liha kasutatakse väga erinevates köökides, nagu näiteks jaapani köök. Veiseliha enim levinud kasutusalad. · Antrekoot (veise turjaliha) on rasvaga läbikasvanud kondita tükiliha, seega mahlane suutäis (sarnaneb sea kaelakarbonaadiga). Antrekoot sobib üsna hästi Grillimiseks ja praadimiseks. · Veise abatükk kondiga sobib suurepäraselt supi tegemiseks, kondita aga ka guljasiks ja böfstrooganoviks. Abatüki lihased on ebakorrapärased, küllalt soonelised ja piisava rasvasisaldusega. · Veise tagaosa lihased (sise-, välis-, pähkli-, ristluutükk on parimad guljasiks ning böfstrooganiviks. Sobivad ka woki- ja pajarooga, lõikudena praadimiseks ninga grillimiseks, samuti ahjupraeks. Hinnatuim tagaosa lihas on sisetükk, üsna palju kasutatakse ka ristluutükki (eriti rostfiifi valmistamiseks). Tagaosa lihased moodustavad korrapärase lihastegrupi. Ilusa lõikepinna ja väga napi rasvasisaldusega liha! · Veise välisfilee sobib praadimiseks pihvidena, ka minutipihvidena
Kanaliha on kõrge valgusisaldusega (täisvalguline) toit, mis sisaldab ka üpris vähe rasva. Kanaliha rasvasisaldus on umbes 11%, kuid samalajal on veiseliha rasva sisaldus umbes 30-40%. Järelikult on kanaliha ka tervislikum kui loomaliha. Kuni 2/3 kanarasvast koosneb küllastumata mitmealuselistest rasvadest. Samuti asub enamus kanalihas sisalduvast rasvast nahas. Nahata toiduks tarvitatavates kanades leidub rasva ainult umbes 5%, mis teeb selle soovitavaks madala rasvasisaldusega dieetide puhul. Kõik need arvud käivad tervete lindude kohta ning valgu ja rasva suhe võib kehaosade kaupa tugevasti varieeruda. Hele liha on tumedast peaaegu poole võrra väiksema rasvasisaldusega. Rasvasisaldus on kõrgeim seljatükkides ja koibades, millele järgnevad kintsud ja rinnatükid, kusjuures viimastes on kõige kõrgem valgusisaldus. Süües vaid kanade liha ja hoidudes praetud kanast, on võimalik vältida selle turul miljardilistes mahtudes
Parmesan e. Parma juust Päritolu Itaalia köögi kõige tuntum esindaja Originaalnimega parmigiano-reggiano Päritolu ulatub kuni 11.sajandisse Iseloomustus Valmistakse Itaalias Keskmiselt 37% rasvasisaldusega Kuiv,väga kõva Teralise, peaaegu kristalse struktuuriga juust Valmistamiseks kulub u 2 aastat Ühe kilo juustu valmistamiseks kasutatakse 16- 20 liitrit erinõuetele piima Väärtused Sisaldab väga palju väärtuslike aineid,nagu näiteks:vitamiine,proteiine,aminohappeid jne.. Juust seedib väga kiirest Juust sobib nii vanematele inimestele kui ka lastele ning ka haigetele. Eripärad
GOLDEN MONARCH SINIHALLITUSJUUST Koostas: Käty Kivirand Õppegrupp: MY08 Juhendaja: Vaike Vetka SINIHALLITUSJUUSTUDEST ÜLDISTAVALT Sp etsiifilise maitsega ja suure rasvasisaldusega. Ka llimad. Tu ntumad juustud: Roquefort , Bresse Bleu , Golden Monarch, Gorgonzola. KALORSUS 00g toodet sisaldab keskmiselt: energiat 333 kcal valke 22g süsivesikuid <1g rasva 27g KOOSTIS Piim Piimhappebak ter Juuretis Sool Penicillum Roqueforti KUIDAS SOBITADA JUUSTU JA VEINI?
Nad on rasvlahustuvate vitamiinide allikaks Võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimises Rasvad on olulised toiduained inimene vajab normaalseks elutegevuseks erinevaid aineid, mida saab ainult rasvadest Mõned esinevad taimses toidus ja loomses rasvas Ülemäärane rasvade piiramine toidus põhjustab: südameveresoonkonna haigusi, nahahaigusi ja sapikivisid Tervist ja ilu tagab tasakaalukas toitumine Soovitus rasvade vähendamiseks Tuleb valida vähendatud rasvasisaldusega piimatooted(jogurt) Võileivade valmistamisel kasuta vähem võid Lihal võta rasv ära Hapukoore ja vahukoore asemel kasuta salatites ja teistes roogades maitsestamata jogurtit
Parmesan e. Parma juust Tjorn Treu KP21 Iseloomustus Originaal-parmesan ehk Itaalias Bologna, Mantua, Modena või Parma piirkonnas valmistatav juust on keskmiselt 37%-rasvasisaldusega, kuiv, väga kõva, teralise, peaaegu kristalse struktuuriga juust. Parmesani valmitamiseks kulub 2 aastat, kusjuures ühe kilo juustu valmistamiseks kulub 1620 liitrit erinõuetele vastavat piima, mille eest tarnijatele makstakse kaks korda rohkem kui tavalise piima eest. Väärtused Sisaldab kõiki vitamiine, proteiine, aminohappeid, mikroelemente ja muid väärtuslikke aineid. Tohtrid soovitatavad seda kiiresti seeduvat ja
Kaltsiumi leidub rohelistes köögiviljades, maitserohelises on 0,4 grammi naatriumi. ja piimatoodetes. 4 Piira toidurasvade tarvitamist väldi alkoholiga liialdamist Halvad on küllastunud rasvhapped ja suure rasvasisaldu- Suurim lubatud kogus alkoholi on naistel üks sega toidud, head on vähese rasvasisaldusega ja kalast naps, meestel 2 napsu päevas. pärit oomega-3-rasvhapet sisaldavad toidud. Rasvakogu- se vähendamine toidus aitab aeglustada veresoonte ate- 1 naps on 12 cl veini või 4 cl viina või roskleroosi ja vähendada kehakaalu. väike pudel lahjat õlut.
Tuleks tarbida palju puu- ja köögivilju. Eriti kasulikud on rohelised lehtköögiviljad ning kollased, oranzid ja punased puu- ja köögiviljad. 3) Kala, liha ja muud valkude allikad. Siia gruppi kuuluvad liha, kala, linnuliha, munad, kaunviljad, koorikloomad, pähklid ja seened, mida tuleks tarvitada mõõdukalt. 3 4) Piimasaadused. Piimasaadusi tuleks tarbida mõõdukas koguses. Parimad on vähese rasvasisaldusega ja rasvata piim, väherasvane jogurt, toorjuust, lahja hapukoor, kodujuust, mõned kohupiimasordid ja naturaalne jogurt. 5) Suhkru- ja rasvarikkad toidud. Suhkru- ja rasvarikast toitu tuleks süüa harva. Sellesse gruppi kuuluvad keskmise ja kõrge rasvasisaldusega juust, võileivamäärded, toiduõli, küpsised, koogid, kommid, sokolaad. Järgnevalt näeme, kui suure osa päevasest toidukogusest peaksid moodustama erinevad toidugrupid protsentuaalselt. Või, toidurasvad 2%
polüküllastamata rasvhapped. Rasvade põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas. Fosfatiidid kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal hulgal on neid närvikoes ja ajurakkudes. Rasvad võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest Uuemad soovitused pakuvad rasvade osatähtsuseks toiduenergiast 30 %. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas pidades. 30 % nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 20-25 %, sest siis võib muutuda raskendatuks nõutava koguse asendamatute rasvhapete (linool- ja linoleenhappe - ei sünteesita organismis, tuleb kindlasti saada toiduga) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine
seemned, õlid). Eelistada toitaineterikkamaid toiduaineid ja vähendada maiustuste ja kiirtoidu tarbimist. Süüa tuleks siis, kui oled näljane ja peatuda siis kui kõht saab täis. Tervisliku toitumise juhised. Naudi toitu. Toitu mitmekesiselt. Tarbi toitu mõistlikes kogustes, et säilitada normaalne kehakaal. Söö piisavalt tärklise ja kiudainete rikast toitu Söö piisavalt puu- ja köögivilju. Ära söö liiga palju kõrge rasvasisaldusega toitu. Ära tarbi liiga tihti suhkrurikkaid toite ja jooke. Kas õige toitumine ja lapse õppeedukus on omavahel seotud? Jah on küll. Uurimused on näidanud, et lapsed, kes söövad regulaarselt hommikusööki saavad paremini hakkama erinevate testidega, käituvad paremini ja on vähem hüperaktiivsed kui lapsed, kes hommikusööki ei söö. Mida süüa, et ajutegevus paraneks? Värsked puuviljad, köögiviljad ja kala on terve keha ja värske vaimu alustaladeks.
USAs läbi viidud uurimuste järgi sööb igapäevaselt hommikusööki 78% ja enamikel päevadel 90% inimestest, kes on alla võtnud vähemalt 13 kg ja säilitanud saavutatud kaalu kauem kui ühe aasta. Vaid 4% uuritavast grupist ei söönud kunagi hommikusööki. Mida süüa ? Tervisliku ja täisväärtusliku hommikusöögi üheks valemiks on kombinatsioon täisterasaadustest, puu- või juurviljast ja mingisugusest proteiiniallikast. Viimaseks vali toidus, mis on madala rasvasisaldusega (nt lahja jogurt) või sisaldab tervislikke rasvu, näiteks maapähklivõi. Proteiinirikaste toiduainete seedimiseks kulub kauem aega ning nad tekitavad pikemaajalise täiskõhutunde. Niisiis ei tasu arvata, et hommikul manitsetakse sööma kiusu pärast see lihtsalt tõepoolest on Sulle hea nii kogu ülejäänud päeva vältel kui ka Sinu tervisele pikemas perspektiivis. Lahendus: jh hommikusöök on väga tähtis.
Enamasti kasutatakse tervet kala. Serveeritakse enamasti kuumalt. Ballotine serveerimisel saab klientidele avaldada suurt muljet. Ballotine lõigatakse horisontaalselt viiludeks, et oleks näha ilusti täidis. Üldiselt kasutatakse täideseks värvi ja kontrasti andvaid toiduaineid. Täidis võiks olla teist värvi mis välimus. Väga hästi sobib rohekas täidis valge või roosa kalaga. Ühele inimesele arvestatakse paar viilu, millega serveeritakse ohtralt kastet. Ballotine on kõrge rasvasisaldusega toit, eriti kui seda serveeritakse rohke kastmega. Harva süües, on ballotine tõeline nauding. Kasutatud kirjandus http://www.wisegeek.com/what-is-a-ballotine.htm http://www.nami-nami.ee/Vocabulary/View/2296/ballottine http://en.wikipedia.org/wiki/Ballotine#cite_note-1 http://culinaryarts.about.com/od/glossary/g/Ballotine.htm
2. KOHUPIIMADEST ÜLDISELT Mis on kohupiim? Kohupiim on lehmapiima või selle separeerimisel saadud lõssi piimhappebakterite puhaskultuuride juuretisega või koos fermentpreparaadiga kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku osalise eraldamise teel saadud piimatoode. Selline kohupiim on pisut teralise konsistentsiga. Kohupiimal on puhas, värske maitse ja kerge hapendatud piimale omane lõhn. Erineva rasvasisaldusega toodete saamiseks lisatakse rasvata kohupiimale vajalikus koguses rõõska koort. Kohupiimad on suurepärased valgu ja kaltsiumi allikad. Kui kodujuustu tuntakse selle nimetuse all üle kogu maailma, siis kohupiim ja kohupiimatooted kannavad mujal maailmas väga erinevaid nimesid ja siit pärinebki mõneti väär arusaam, et kohupiim on Eesti-keskne toiduaine. Tegelikult see siiski päris nii ei ole.
68% süsivesikute sisaldusega spordijookidena. Sama efektiivne on juua õunamahla- magneesiumirikka mineraalvee segu (suhtes 1:3). Hiljem peaks tarbima ka madala GI-ga süsivesikuid. Õhtusöögiks sobib seega 200250 grammi aeglaselt imenduvaid süsivesikuid. Pärast trenni ära oota näljatunde tekkimist, vaid söö kerge eine, aitamaks organismil taastuda järgmiseks treeninguks. Trennijärgne eine olgu madala rasvasisaldusega, kuid hea valkude-süsivesikute koostisega: näiteks liha hautatud aedviljaga, jogurt või kohupiim puuviljadega, kodujuust köögiviljadega, muna-köögiviljasalat
Ainus söögiga saadav akne ägestaja on jood, seega jodeeritud söögisoola ei tohiks ülemääraselt kasutada. Akne tekkimisel on oluline koht suurenenud rasuproduktsioonil, rasunäärmete sarvestumishäirel, hormonaalsed nihkel ja bakteritel. Rasunäärmete talitlust kontrollivad meessuguhormoonid – andogeenid. Stress ei ole uute aknekollete tekke põhjuseks, küll aga tekitab akne ise stressi. Aknelöövet tekitavad, soodustavad või ägenemist põhjustavad tegurid: Suure rasvasisaldusega kosmeetika- või päikesekaitsevahendite liigne kasutamine Naha hooletu puhastamine Liigne päevitamine Menstruatsioonitsükkel Viibimine kuumas ja niiskes keskkonnas Pikaajaline hormoonsalvide, -kreemide või -tablettide kasutamine Tõrva sisaldavad kreemid või salvid Akne on haigus, mis võib tekitada tõsiseid psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Esmatähtis on probleemi teadvustada ja olla valmis sellega tegelema.
vastavalt taimsed ja loomsed rasvad. Juur ja puuviljad sisaldavad vähe rasvu. Taimseid rasvu saadakse taimedest sealse õli kuumalt väljapressimise teel või orgaaniliste lahustite abiga väljalahustamise tulemusena. Loomseid rasvu saadakse tapetud loomade ja kalade rasvkoest sealt auru või keeva veega kõrgendatud rõhul väljasulatamise teel. Halvad on meie tervisele küllastunud rasvhapped ja suure rasvasisaldused toidud. Suurema rasvasisaldusega toidud on näiteks margasiin, majonees, rasvased piimatooted (juust, hapukoor), küpsetised, küpsised, sealiha. Mina ja rasvad oleme ikka väga seotud. Ma söön iga päev rasvaseid toite, mõni päev rasvasemaid, mõni päev vähem rasvasemaid. Rasvadest on raske hoiduda, kuna enamik toite sisaldab rasvu, enamik magusaid ja ahvatlevaid toite. Näiteks võttes ka tervisliku toidukorra, sisaldab seegi liha, mis sisaldab samuti rasvu. Osad
füüsiliselt väga palju kurnata tunneb ennast paksuna ka siis, kui on pikemat aega nälginud Tekkepõhjused kultuurilised ja perekonna ning isiksuse arenguga seonduvad tegurid eneseväärikustunne ja depressioon turvatunde puudumine lapsepõlves, seksuaalne ärakasutamine ja teised psühhiaatrilised häired Sümptomid suur kaalukaotus ja toidukoguste vähendamine rasvasisaldusega toiduainetest loobumine, kuni üldse toidust keeldumiseni oksendamine suur füüsiline koormus ja pidev isupuuduse kurtmine pidev külmetamine ja enda pidev kaalumine üksindus, eraldatus, süütunne ja enesepõlgus pärast korralikku kõhutäit probleemi eitamine, juuste õhenemine ja väljalangemine kuiv ja kollane nahk, kuivad ja murduvad juuksed ning küüned Ennetamine lastele eluterve keskkonna ja normaalsete peresuhete tagamine
Toiduaineid võib keeta erinevate võtetega: 1.Rohkes vedelikus 2.Väheses vedelikus 3.Veeaurus 4.Omas mahlas 5.Vesivannil 6.Rõhu all 7.Kupatades 8.Blanšeerides Toiduainete praadimine on toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel aurustub vesi toiduaine pinnalt, pind kuivab ja tekib pruun koorik. Sageli kasutatakse praadimiseks rasvaineid näiteks 80% rasvasisaldusega margariinid, toiduõlid , sea- ja taimerasv. 1.Väheses rasvas 2.Rohkes rasvas 3.Friteerides 4.Rasvaineta röstides 5.Grillides 6.Küpsetades http://iva.e- uni.ee/IVA/TTK/courses/971/gf/gf6/gf12/gf2/gf60 (16.09.2009) http://iva.e- uni.ee/IVA/TTK/courses/971/gf/gf6/gf12/gf2/gf61 (16.09.2009) http://iva.e- uni.ee/IVA/TTK/courses/971/gf/gf6/gf12/gf2/gf62 (16.09.2009) http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1098 (16
Rasvade põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas. Fosfatiidid kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal hulgal on neid närvikoes ja ajurakkudes. Rasvad võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest. Uuemad soovitused pakuvad rasvade osatähtsuseks toiduenergiast 30 %. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas pidades. 30 % nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav. Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 20-25 %, sest siis võib muutuda raskendatuks nõutava koguse asendamatute rasvhapete ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Hea tervise huvides ei tule toidus sisalduvaid ja toiduvalmistamisel kasutatavaid rasvu
rasvarikas. Peamised rasvaallikad on rasvane liha (sealiha) ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, eriti või. Taimseid rasvu süüakse liiga vähe. Ka mulle meeldib süüa rohkem ikka rasvasemaid toite, kuid siiski ei tohi sellega liialdada. Teen ka sporti ja üritan toituda rohkem ikka tervislikumalt. Enamasti ma siiski oma toitumist väga ei jälgi. Söön enamasti kõike mida tahan ,kuid siiski üritan oma keha vormis hoida ja aeg-ajalt sporti teha. Söön ka palju vähese rasvasisaldusega toitaineid nt. puuvilju, juurvilju jm. Rasvadeta ma elada ei saaks, need on vajalikud igale elusorganismile ning kõik peaksid tarbima neid nii, nagu vaja on, et olla tervem ja elulisem(nt. energilisem).
Sellise kogusega on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse vitamiine ja mineraalaineid, samuti vajalikke fütotoitaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna See korrus näitab, et päevas tuleks süüa piimatooteid ja valida midagi ka liha-, kala-, kana- või munatoodetest. Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Päevas võiks tarbida umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks jogurtit, kohupiima ning kodujuustu, harvem hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas.
peavalud. E631- Dinaatriumisoninaat E101- Riboflaviin- Omadused: Kollane või oranz värvaine, vitamiin B2. Looduses esinev aine. 100g toodet sisaldab keskmiselt: Energiat: 137 kcal / 583 kJ Valke: 8,5g Süsivesikuid: 24,5g Rasvu: 0,6g Kõlblik kuni: 02.03.12 3. Kinder Bueno Koostis: Piimasokolaad, suhkur, taimeõli, nisujahu, sarapuupähklid, lössipulber, täispiimapulber, sokolaad, madala rasvasisaldusega kakaopulber. E322- Letsitiinid E500- Naatriumvesinikkarbonaat- Omadused: Happesuse regulaatorid, kergitusained, paakumisvastased ained. E503- Ammooniumkarbonaat- Omadused: Happesuse regulaator, kergitusaine. 100g toodet sisaldab keskmiselt: Energiat: 2378 kJ / 571 kcal Valke: 9,2g Süsivesikuid: 49,5g , millest suhkrud: 41,3g Rasvu: 37,3g Kiud: 2g Naatrium: 0,106g Kõlblik kuni: 05.2011 4. Säästu kohuke
Paremsani Juust Itaalia köögi üks kõige tuntumaid esindajaid, originaalnimega parmigiano-reggiano. Selle juustu ajalugu on uskumatult pikk, ulatudes 11. sajandisse, ning juustu enda kohta oleks nii lõpmatult palju rääkida, et targem on vist piirduda võimalikult vähesega. Lühike iseloomustus Originaal-parmesan ehk Itaalias Bologna, Mantua, Modena või Parma piirkonnas valmistatav juust on keskmiselt 37%- rasvasisaldusega, kuiv, väga kõva, teralise, peaaegu kristalse struktuuriga juust. Parmesani valmitamiseks kulub 2 aastat, kusjuures ühe kilo juustu valmistamiseks kulub 1620 liitrit erinõuetele vastavat piima, mille eest tarnijatele makstakse kaks korda rohkem kui tavalise piima eest. Originaaljuust on seetõttu väga kallis, makstes näiteks USA-s 2430 dollarit kilo. Jäljendused, mida on sadu, maksavad muidugi vähem. Väärtused
kasutamine tootes. Selliste toodete puhul nagu kohuke taimerasvaga või kohukese dessert, juustulaadne toode taimerasvaga, salatikaste, jäätis jt uuri põhjalikumalt pakendi märgistust, kuna võib eeldada, et nende valmistamisel võib olla kasutatud hüdrogeenitud taimerasvu. Piimatoodete puhul, nagu juust, piim, jogurt, koor, on keelatud piima koostisainete asendamine, nt taimne rasv piimarasva asemel. Kui probleemiks on liigne kehakaal, siis tuleks eelistada vähendatud rasvasisaldusega light-tooteid. Hüdrogeenitud taimerasvadega valmistatud tooted võivad sisaldada transrasvhappeid. Viimaste sisaldust aga ei saa täpselt teada, kuna puudub kohustus seda pakendil välja tuua. Transrasvhappeid sisaldavad toidud võivad olla: • kiirtoidud, küpsetised, küpsised, kondiitritooted, • osa margariine. valmistoidud, • Need tooted on tavaliselt rikkad ka küllastunud rasvhapete, suhkru ja soola poolest ning seetõttu tuleks neid tarbida
kiudainete hulk. Päevas peaks inimene saama 25 35 g kiudaineid, mis on umbes 12,6 g 1000 kcal kohta. Puu- ja köögiviljad. Soovitav on päevas süüa vähemalt 2 portsjonit puuvilju ja marju ning 3-5 portsjonit köögivilju. 1 portsjon on umbes 80-100g. Eriti tuleb rõhutada seda, et köögiviljade osa võib suurendada kuni 9 portsjonini. Piim ja piimatooted, liha, kala ja muna on väärtusliku loomse valgu allikateks. Eelistada tuleks taist liha, väiksema rasvasisaldusega piima ja piimatooteid ning kala. Kala on eriti väärtuslik omega-rasvhapete allikas. Päevas piisab 100-200 g taisest lihast või kalast, 2 klaasist piimast ja lisaks väikesest kogusest piimasaadustest. Viimaste hulk sõltub eelkõige rasvasisaldusest lahjemaid tooteid (näiteks lahja kohupiim) võib tarbida rohkem, kõrge rasvasisaldusega juuste aga vähem. Lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned on energiarikkad ning nende kogused ei tohi ületada 2-4 tl õli või 20-40 g pähkleid
on teile rääkinud, et ärge sööge palju magusat ja pange ikka sall kaela. See võib tunduda igava näägutusena, kuid tegelikult on see õige. Regulaarselt tuleks teha ka sporti, et hoida ennast piisavalt heas füüsilises vormis. Õigesti toitumine ei pruugi olla raske. Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Selle kohaselt on oluline tarbida teraviljasaaduseid, puu- ja juurvilja, piimasaaduseid ning liha, kala ja muna. Piirata võiks suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega. Ükski rühm ei ole teisest tähtsam, kuigi püramiidi alustala moodustavaid aineid - teraviljatooteid - peaks teiste gruppidega võrreldes rohkem tarbima. Teraviljas on palju kiudaineid, süsivesikuid, vitamiine ja mineraale. Enamasti sisaldavad need vähe rasva ning on eluliselt vajalikud meie ajule ja närvisüsteemile. Süües erinevaid puu- ja juurvilju, saab olla kindel, et igapäevane
ennast raiskavad seda sõnas Kalev Kesküla. (http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/söök). Iga inimesel on oma maitse, kuid oluline on jälgida, et Sinu igapäeva toit oleks tasakaalustatud ja mitmekesine. Selleks on loodud toidupüramiidi, kus on järjestatud olulised toiduained nende tähtsuse ja koguse järgi. Selle kohaselt on oluline tarbida teraviljasaaduseid, puu- ja juurvilju, piimasaaduseid, liha, kala ja muna. Piirata võiks suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju. Viimaste hulka kuuluvad ka näiteks magusad karastusjoogid, fanta, sprite, coca-cola, pepsi jt kahjulik joogid. Süües tuleks jagada taldrik kolmeks osaks, need osad oleks: ½ aedvili salat ¼ kartulid, makaronid, riis; ¼ kala, kana, liha. Lõunasöök on päeva peamine söök. Lõunat tuleks süüa ajavahemikus 12-14. Kui pole hommikusöögil söödud liiga vähe või siis liiga palju, võid süüa lõunasöögi ajal nii palju kui tahad
Transhapped Linda Maria Pärn Elsbet Alasoo 11.a Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on küllastumata rasvhapped. Toidurasvad, mille koostises on küllastunud rasvhapped. Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Erineva rasvasisaldusega piimatooted Margariinid Margariinide põhikomponendiks on tahkestatud taimeõlid, taimerasv ja loomne rasv. Margariin Valik poodides on suur. Saadud taimeõli töötlemisel. Õlide töötlemisel või hüdrogeenimisel muutub nende biokeemiline struktuur ja võivad tekkida transrasvhapped. Tarbimisel suurtes kogustes põhjustab veresoonte sisekesta, põhjustades südame- veresoonte haigusi. Margariin Vana tootmistehnoloogia korral sisaldas palju transrasvu.
järv ja Võrtsjärv. Pärnus Pärnu jõgi ja Pärnu laht. Lest ehk jõelest ( Platichthys flesus) Lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Pikkus 50cm, kaal 3,5 -14 kg, eluiga 6-15 a. Elab magedas madalas meres, jõesuudmes, põhjaeluviisiga Kasutamine: suitsetamine, praadimine, küpsetamine, kuivatamine, marineerimine. Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) Latikas on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Pikkus 30-50 cm kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamedam ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad väikesed.Noored latiakd on hallikashõbedased, vanemad pronksjad. Eestis on levinud enamikes suuremates järvedes. Kasutamine: Hea maitsev söögikala, rasvane 2-10%, kalorsus 110-115.Palju väikseid roodusid. küpsetamine (kõige parem), suitsetamine, kastmed, vormiroad, pirukatäidis.
küttides maismaal. Nad elavad laialipillatult suhteliselt väikeste kogukondadena, mis on muu hulgas erinevate looduslike tingimuste tõttu kultuuriliselt erinevad, kuid paljude ühisjoontega. Inuitid on traditsiooniliselt olnud kalurid ja jahimehed. Nad jahivad vaalu, merihobusid, jääkarusid, linde. On öeldud, et inuitid jahivad kõike mis lendab, kui see just lennuk pole ja kõike mis roomab, kui see pole just tank. Tüüpiline inuittide toit on kõrge valgusisaldusega ja väga kõrge rasvasisaldusega. Talvel, kui nii maa kui meri on jääs, kasutavad eskimod koerarakendeid transpordiks. Selleks kasutavad nad Husky koeri. Inuitid teevad oma riided ja jaltsid loomanahkadest, mis on kokku õmmeldud looma kontidest ja kõõlustest tehtud nõelte ja niidiga. Inuittide kunst, nikerdused, tekstiilitööd ja laulmine on väga populaarsed, mitte ainult Kanadas, vaid kogu maailmas ning inuittide kunstnikud on laialt teada. Kuigi inuittide
Taimse valgu osakaal peaks olema võrdne loomse valgu osakaaluga. Valkude paremaks omandamiseks võiks süüa teravilju koos piimatoodetega või kaunviljadega või munadega. Võib ka kartuleid süüa koos piimatoodetega. Kõrgenenud valguvajadus on jõutreeningul, vastupidavustreeningul. Igapäevane valguvajadus on 0,8-1 gramm inimese enda ühe kg kohta, see on aga sportlastel suurem, kuni 2 grammi. Valgurikas toit peaks ka samal ajal olema rasvavaene: mage kohupiim, madala rasvasisaldusega piim, rasvavaene juust (alla 30 %),tursk, lest, tuunikala, linnuliha, loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba), munavalge, kaunvili, leib, teraviljahelbed, riis. Rasvad 1 gramm rasva annab 9 kalorit energiat. Rasvasisaldus toidus peab olema 30%. Vajaliku rasvakoguse päevas leiad niimoodi: Kalorite hulk * 0,3= rasva hulk Näiteks 3500 kalorit kasutava sportlase päevane rasvahulk peaks olema 117 grammi. Loomse rasva osakaal peab olema 1/3 ja taimse rasva osakaal peab olema 2/3.
paistavad väikeste täppidena. Lihale, eriti veiselihale, on iseloomulik valedel hoiutingimustel oma värvi muuta - algul on liha ilus-punane, kuid seistes muutub liha pind hallikaks-tuhmimaks. Värvitoon muutub seoses hapniku osakaaluga ümbritsevas keskkonnas. Kui hapniku osakaal on väike siis liha värvus muutub hallikamaks. Seega hapnik tagab lihale ilusa kaubandusliku välimuse. 2.2Sealiha Sealiha on välimuselt oluliselt heledam, suurema rasvasisaldusega ega ole nii sidekoerikas kui veiseliha. Seetõttu ei kasutata sealiha puhul eelnevalt laagerdamist (v.a marinaadis laagerdamine). Mahlakust annab juurde pekk, mis on sea rümbal paiknev tugeva konsistentsiga rasvkude. Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega. Erinevate seapraadide lisaväärtuseks on tihti kamar, mida kasutatakse laialdaselt toiduvalmistamiseks. Paljudel puhkudel jäetakse kamar lihale peale, näiteks suitsusinkidel ja suurematükilistel ahjupraadidel
annaabi.ee 
