Raskusjõud (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Jõud

sõltub keha massist. Massi abil väljendatakse keha raskust. Massi tähis on m. Massiühikuks on 1 kilogramm. Keha massi mõõdetakse kaaludega. Keha massi mõõtmine põhineb Maa ja keha külgetõmbumise nähtusel. Kui Maa tõmbab kahte keha enda poole ühesuguse tugevusega, siis on nende massid võrdsed. Raskusjõud Raskusjõudu nimetatakse ka Maa külgetõmbejõuks ehk gravitatsioonijõuks. Raskusjõu tõttu kukuvad kõik kehad maapinnale. Mida suurem on keha mass, seda suurem on raskusjõud. Kehale massiga 100 g mõjub raskusjõud 1 N. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Kui peale deformatsiooni keha algne kuju taastub, on deformatsioon elastne. Kui keha algne kuju ei taastu on deformatsioon plastiline. Kehad on elastsed vaid teatud piirini, peale piiri ületamist vedru kuju ei taastu; joonlaud läheb katki jne.

Loodusõpetus

5

docx

Füüsika katseteks

Üleslükkejõud ­ jõud, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud keha üles. ARCHIMEDESE SEADUS: Vedelikku sukeldatud kehale mõju üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Keha upub, kui üleslükkejõud on raskusjõust väiksem. Keha ujub, kui üleslükkejõud on arvuliselt võrdne raskusjõuga. Ujumisel on osa kehast vedelikust väljas. Keha heljub, kui üleslükkejõud ja raskusjõud on arvuliselt võrdsed. Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust, Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe dzauli. Energia ­ keha võime teha tööd. Potentsiaalne energia ­ energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu. Deformeeritud keha ja maapinna kohale tõstetud keha. Kineetiline energia ­ energia, mida keha omab liikumise tõttu.

Füüsika

2

doc

7. klassi ülemineku eksami kordamisküsimused

1.Kirjelda vedela aine ehituse mudelit. Vedelikus on osakeste vahel üksikud tühikud, osakesed võnguvad, aga nad saavad ka oma kohalt lahkuda ja liikuda teise kohta. Aineosakeste vahelised sidemed on vedelikus nõrgemad kui tahkes aines. 2.Kirjelda tahke aine ehitusemudelit. Tahkes aines aatomid paiknevad kindla korra järgi, moodustades ruumvõresid. Osakesed ainult võnguvad oma tasakaalu asendi ümber. 3.Kirjuta vee tekkimise võõrand ja nimeta ained. H2+O=H2O Kaks vesiniku aatomit ühineb ühe hapniku aatomiga ja tekib vesi. 4.Kirjuta hapnikuvaese põlemise võrrand ja nimeta ained. 2C+O2=2CO Kaks süsiniku molekuli ühineb ühe hapniku aatomiga ja tekib vingugaas. 5.Iseloomusta positiivse iooni teket. Kui aatom annab ära mõne elektroni, siis ta muutub positiivseks iooniks. Positiivse laenguga ioonis on elektrone vähem kui prootoneid. 6.Iseloomusta negatiivse iooni teket. Kui aatom saab juurde mõne elektroni, siis ta muutub negatiivseks iooniks. Negatiivse laenguga ioon

Loodusõpetus

8

docx

NEWTONI SEADUSED 1-OSA

4. KÜSIMUS: Kui kõrvaldada nöör või Maa, mis siis kuulikesega juhtuks? VASTUS: Kui üks jõud eemaldada või selle mõju vähendada, siis ei oleks enam kuul paigal ja jõud ei oleks tasakaalus. Kui nöör kõrvaldada, siis hakkaks kuulike liikuma kiirendusega Maa suunas. Kui kõrvaldada Maa, siis hakkaks kuulike liikuma kiirendusega nööri suunas. 5. KÜSIMUS: Pall seisab horisontaalsel siledal põrandal paigal, sest talle mõjuvad põranda elastsusjõud ja raskusjõud (gravitatsioonijõud) on tasakaalus. Kui inimene lükkas palli, siis see hakkas veerema. Mis palliga edasi juhtub ja miks nii juhtub? VASTUS: Pall veereb siledal horisontaalsel põrandal ühtlaselt sirgjooneliselt, kuid tema kiirus hakkab aja jooksul vähenema, kui ta jääb seisma. Pallile mõjus liikumapanev jõud seni, kui inimese käsi oli palli küljes. Palli kiirus vähenes kuni peatumiseni, sest palli liikumist hakkas takistama palli ja põranda

Füüsika

18

pptx

Füüsika KT: Liikumine, jõud

on dünamomeeter. dünamomeeter. •• Jõu Jõu ühik ühik on on 1N. 1N. •• Kehale Kehale massiga massiga 100 100 g g mõjub mõjub ligikaudu ligikaudu 1 1NN suurune suurune raskusjõud. raskusjõud. Gravitatsioon Mida Mida suurem suurem on on kehade kehade mass, mass, seda seda suurem suurem on on gravitatsioonijõud. gravitatsioonijõud. Mida Mida kaugemal kaugemal kehad kehad teineteisest

Füüsika

2

doc

Jõud looduses

Gravitatsioonilist vastastikmõju iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonijõu abil. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Inimese ning Maa vaheline tõmbejõud, sõltuvad inimese massist, 400-600 N. Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioon. Maa või mõne teise teavakeha lähedal asuvale kehale mõjutavat gravitatsioonijõudu nim. raskuksjõuks. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemist F,=m*g, kus F on kehale mõjuv raskusjõud , m on keha mass ja g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,8 N/kg (arvutuste lihtsustamiseks võetakse g=10 N/kg. Mapinnast eemaldumisel g väheneb. Erinevate taecakehade pinnal on tegur g väärtus erinev ja sõltub taevakehade massist.

Füüsika

11

doc

Mehaanika

F1=-F2 Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Newtoni 3. seadus määrab, et kui esimene keha mõjutab teist keha, siis teine keha mõjutab ilmtingimata esimest keha vastu. Raskusjõud- Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. F=mg Raskusjõu arvutamiseks kasutatakse gravitatsiooniseadust: Fr = GMm/ R2 Fr ­ raskusjõud ­ 1N G ­ gravitatsioonikonstant M ­ maa mass ­ 6*1024 kg Fr = GMm/(R+h)2 m ­ keha mass ­ 1kg R ­ Maa raadius ­ 6400km h ­ keha kaugus Maa pinnast (raskusjõu arvutamiseks arvestataval kõrgusel ­ 1m Raskusjõu arvutamiseks kasutatakse raskuskiirendust. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest

Füüsika

27

doc

Füüsika

* Gravitatsioonijõud on seda suurem, mida väiksem on kehade vaheline kaugus. * Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjubat Gravitatsioonijõudu (F). * F = mg; F ­ gravitatsioonijõud (raskusjõud) [1N]; m ­ keha mass [1kg]; g ­ raskuskiirendus (g = 9,8N/kg) -) arvutis kasutada: g = 10N/kg -) Raskuskiiruse arvväärtus sõltub asukohast ­ nt. Maa poolustel on g = 9,84N/kg, ekvaatoril g = 9,78 N/kg. * Raskusjõud on jõud, mis on rakendatud kehale ja mis on alati suunatud vertikaalselt alla. 1.5.3. Hõõrdejõud * Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. (Fn ­ hõõrdejõud) [1N] * Hõõrdejõud on põhjustatud: 1) Kokkupuutest pindade krobelisuses (konarused); 2) Kokkupuutuvate kehade molekulide (aatomite) vahelistest jõududest. * Hõõrdejõudu liigitatakse: Seisu- ja liugehõõrdejõuks.

Füüsika

Kommentaarid (0)