Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Rasedus - presentatsioon - sarnased materjalid

elukuu, elundid, ndinu, vasts, 1214, helepanu, maidla, idega, kuuleb, huke, steem, karvakesed, veresooned
thumbnail
7
doc

Raseduse referaat

Referaat Rasedus Seemnerakk kohtub munarakuga Eostumine toimub kolmes põhietapis: ovulatsioon, viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge ­ kui see on toimunud, algab rasedus. Kuidas toimub ovulatsioon Ovulatsiooni ajal, mis toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas, puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ja munarakk pääseb välja. Purunenud folliikul moodustab kollakeha. Kollakeha eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta selle rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk pelgalt täpike ja palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakk munasarjast vabaneb, satub see munajuhasse. Munarakk liigub mööda munajuha emaka poole läbides tillukesi, juuspeeni (tsiiliate) narmaid. Kui seemnerakk munaraku viljastab, toimub see munajuha sees munasarja lähedal. Kui munarakku pärast vabanemist kaheteistkümne tunni jooksul ei viljastata, siis see sureb, folliikul kuivab ära, emaka l

Inimese õpetus
28 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kuse-ja suguelundid

Mis elundkondasid hõlmab Kuseelundid, suguelundid urigenitaalsüsteem? Millega on urogenitaal elundkonnad Arengu ja asukohaga seotud? Miks peab ainevahetuse jääkproduktid Ainevahetuse jääkproduktide kogunemine verre kutsub esile organismist eemaldama? enesemürgituse. Nimetage eritusfunktsioone täitvad elundid Kopsud - süsihappegaas, vesi organismis neerud - uriin jämesool - roe nahk - higi Mille kaudu eritatakse liigne vesi ja Kopsude kaudu süsihappegaas? Mille kaudu eemaldatakse kehast Jämesoole kaudu. erütrotsüütide laguproduktid, sapipigmendid ning mitmed mineraal soolad?

Patoloogia
30 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Embrüogenees ja lootevälised elundid ning lootekestad

Sisukord 1. Sisukord ......................................................................lk 2 2. Sissejuhatus.................................................................lk 3 3. Embrüogenees..........................................................lk 4-5 4. Lootevälised elundid ja ..............................................lk 6 5. Kokkuvõte ...................................................................lk 7 6. Pildimaterjal .............................................................lk8-9 7. Kasutatud kirjandus.................................................lk 10 Sissejuhatus Järgnevas referaadis leiab infot varajasest embrüogeneesist. Embrüogeneesi kolmest

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
5
docx

IMMUUNSÜSTEEM

· Neljanda arengukuu lõpuks saab suguelundite alusel määrata loote sugu. · Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. · Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab sellel ajal teistest organitest kiiremini. · Seitsmendal arengukuul hakkab naha alla moodustuma rasvkude ja loote kehavormid muutuvad ümaramaks. · Kaheksandal arengukuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks. · Viimasel arengukuul on loote elundid omandanud iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused. · Inimese looteline areng kestab tavaliselt 280 päeva ja lõpeb sünnitusega. · Sünnitustegevus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esimesel sünnitusel kestab sünnitustegevus 12-14 tundi. Loote areng 01.08.2007 Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Suguelundid

Perioon kestab u kaks kuud. Kõik vajalikud ained saadakse emaka limaskesta kaudu. 1)rakkude jagunemine, liikumine ja ümberpaiknemine. 2)rakkude kogumikud, mis on tulevaste organite algmed. 3)1. kuu lõpuks areneb esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. 4)u samal ajal hakkab tuksuma südamealge.5)veresoonte, luude, lihaste ja jäseme algmed. 6)2. kuu alguses areneb eriti kiirelt aju. 7)moodustuvad rindkere ja kõht, on olemas silmad, kuid ilma laugudeta. 3. elukuu alguseks idulane hakkab sarnanema inimesega, on olemas kõik kehaosad ning need talitlevad. Loode: areneb lootekestade sees, emakas. Areng kestab ligikaudu 280 päeva ja lõpeb sünnitusega. 1)3. arengukuu alguseks kõige suurem pea. 2)loote keha kaetud karvakestega ning nahk on väga õhuke, veresooned kumavad sellest läbi. Loode hakkab liigutama. 3)4. kuul hakkab luude arenemine. Laps on aktiivsem. Suguelundid arenenud(saab eristada poissi ja tüdrukut). 4)5. kuul tunneb ema loote liigutusi

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Bioloogia õpik 11 klass II

2. Põisloode e blastotsüst- kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese, mida ümbritseb ühe rakukihi paksune sein ja mille ühes servas asub tihedam rakukobar. Rakukobarast areneb loode , ülejäänud rakukihist moodustub lootekest. Selles staadiumis kinnitub loode emakaseinale. 3. Karikloode- Embrüo rakud jagunevad kihtidesse, mida nim lootelehtedeks.Kolmest lootelehest hakkavad arenema elundid 4. Loode- 3.nad lõpuks on elundkonad hakanud arenema. Lootelehed Välimine rakukiht ( ektoderm)- nahk ja närvisüsteem Keskmine rakukiht( mesoderm)- kehaõõned, vereringeelundkond, erituselundkond, suguelundid ja tugi- ja lihaskude. Sisemine kiht( entoderm)- hingamis ja seedeelundid. Apotoos*- programmeeritud rakusurm eemaldab embrüost ülearused rakud. Lootekestad Kõldkest- moodustub balstosüsti seinast. Kui loode kinnitub emakasse, kasvab

Bioloogia
38 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Paljunemine, areng, geneetika

PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:.......................................................................................................5 EOSELINE PALJUNEMINE:....................................................................................................5 Eoseline paljunemine

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
17
rtf

BIOLOOGIA: fotosüntees, paljunemine, areng

Raseduse kulgu reguleerivad paljud hormoonid. Et oleks edukas viljastumine: viljastumisvõimeline munarakk, viljastumisvõimeline sperm, et saaksid kokku viljastumist, Abort on raseduse katkemine või katkestamine. Kunstlik viljastumine- viljastumine toimub kehaväliselt. 1. Vijastumisvõimeline munarakk eemaldub munasarjast, 2, viljastumine 3.viljastunud munarakk Kariklootes kujubevad lootelehed, millest hiljem kujunevad elundid ja elundkonnad. Kuni 3nda arengukuuni on tegu embrüo, sest puudub väline sarnasus inimesega. Sisemisest lootelehest tekivad seedenäärmed, hingamisteed. Välimine looteleht- sellest areneb närvisüsteem koos meeleelunditega ja kõik, mis katab (Epidermis- keha pindmine kiht). Keskmine looteleht ehk mesoderm skelett, lihased, kõik sidekoetüübid kuse-ja suguelundid Lootekestad- ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Allantois ehk kusekott:

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Naiste ja meeste suguelundid

Naiste suguelundid Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast, emakast ja tupest. Munasari · Kujult ploomikivi · Mõõtmed 4x2x1cm · Kaalub 5g · Kinnitub vaagnaõõne külg seinale ja emaka tagumisele seinale · Munasarjas valmivad munarakud, mis munasarjast siirduvad munajuha kaudu emakasse Munasarjanääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: · Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid · Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid · Tertsiaal folliikul ehk põisnääps Põisnääps 6mm, kasvab kuni 2cm läbimõõduga nääpsuks Nääps lõhkeb ja munarakk paisatakse koos folliikulvedelikuga kõhukelme õõnde - ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, tekib verevalum, mis paraneb Munajuha · 10 - 12cm pikk torujas organ · Ühendab kõhukelme õõnt emakaõõnega · 2/3 munajuha pikkusest võt

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus.

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Bioloogia gümnaasiumile

NB! kõikidest lootelehtedest arenevad sisenõrenäärmed. Inimesel moodustub gastrula 3-4 arengunädalaks. Gastrulaga läbitakse arengu väga tähtis etapp! Embrüogeneesis (ontogeneesi alguses) toimub areng nii, et läbitakse evolutsioonilise arengu etapid ­ sellist arengut nimetatakse biogeneetiliseks reegliks. (1 kuu vanusel lootel saba ja lõpusepilud). Paari esimese kuu jooksul on loode eriti tundlik kahjustustele, sest siis arenevad tema elundid. Kahjustada saavad käed, jalad, närvisüsteem, siseelundid. 32 Loote väärarengud Looteliste väärarengute protsessi nim teratogeneesiks Reegel: · esimesel kahel arengu nädalal tundlikus teratogeenide suhtes puudub · 2. nädalast kuni 2. kuuni on tagajärjeks struktuursed muutused ­ mingi kehaosa

Bioloogia
114 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Loote areng

tunnevad nad peale sündi väga kergesti ära. Hingamiselundkonnas on bronhiaalne võrgustik juba peaaegu valmis. Nüüdseks katab loodet kaitsev valge aine, mida nimetatakse lootevõideks. Lootevõie kaitseb nahka lootevee ärritava mõju eest. 17. NÄDAL Nüüd on loode juba avatud käe suurune. See on aeg, mil tema keha ümber hakkab rasva kogunema ja seda kuni raseduse lõpuni. Kui laps sünnib, moodustab see tema kaalust umbes kaks kolmandikku. Nüüd kuuleb ta juba kindlasti erinevaid helisid, näiteks koera haukumist ja uksekella helinat. Lapse silmad hakkavad tasapisi liikuma ja võivad ka õrnalt valgust tajuda, kuigi silmalaud on veel suletud. Samuti harjutab ta hoogsalt imemist. 18. NÄDAL Alates 18. nädalast hakkavad loote liigutused, hingamistegevus ja südame löögikiirus järgima igapäevast tsüklit, mida nimetatakse tsirkadiaanrütmiks. 19. NÄDAL Nüüd on laps juba suure mango suurune ja üleni kaetud kaitsva ainekihiga

Bioloogia
59 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Rasedus

Kui munarakk on seemnerakuga ühinenud, siis tema membraan muutub, nii et teised seemnerakud enam sisse ei pääse. Seemneja munaraku tuumade ühinemine, mille tulemusena moodustub diploidne rakk, lõpetab raseduse esimese staadiumi. Pilt 1 Munaraku viljastamine 4. Loote areng Viljastatud munaraku arengut võib vaadelda kahe parioodina: 1. embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani, sellel perioodil arenevad välja kõik elundid 4 2. looteperiood: 60. elupäevast sünnini, sellel perioodil loode kasvab intensiivselt Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode,

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Suguelundkond

Aeg mil saab teada loote soo. 5.kuu: Ema võib tunda esimest korda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama oma ema häält. 6.kuu: Loote nahk kasvab üsna kiiresti ja see on voldiline. Rasvkude on vähe. 7.kuu: hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on pikad. Liigutused võivad olla nähtavad ka ilma kõhtu katsumata. Sel ajal ei erine loode väliselt lapsest aga elundid ple vel valmis iseseisvaks tööks. Sel ajal sündinud lapsi on võimalik ellu jätta. 8.kuu: Laps on sile ja roosa, kasvab jõudsalt. Kaalub um 2 kg. Kopsud on siiski veel nõrgad et iseseisvalt hingata. 9, 10. Kuu: elundid on valmis iseseisvaks tööks. Liigutused ei ole enam nii aktiivsed sest ruumi on vähe. Nahk on kaetud lootevõidega. Loote kaitse: Lootekestade peamised ülesanded on areneva loote kaitsmine ja toitmine. Loodet kaitseb kõige paremini lootevedelik. Seal loode ujub

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Suguelundkonna ülevaade

Aeg mil saab teada loote soo. 5.kuu: Ema võib tunda esimest korda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama oma ema häält. 6.kuu: Loote nahk kasvab üsna kiiresti ja see on voldiline. Rasvkude on vähe. 7.kuu: hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on pikad. Liigutused võivad olla nähtavad ka ilma kõhtu katsumata. Sel ajal ei erine loode väliselt lapsest aga elundid ple vel valmis iseseisvaks tööks. Sel ajal sündinud lapsi on võimalik ellu jätta. 8.kuu: Laps on sile ja roosa, kasvab jõudsalt. Kaalub um 2 kg. Kopsud on siiski veel nõrgad et iseseisvalt hingata. 9, 10. Kuu: elundid on valmis iseseisvaks tööks. Liigutused ei ole enam nii aktiivsed sest ruumi on vähe. Nahk on kaetud lootevõidega. Loote kaitse: Lootekestade peamised ülesanded on areneva loote kaitsmine ja toitmine. Loodet kaitseb kõige paremini lootevedelik. Seal loode ujub

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Bioloogia KT kordamine

1. Mehe ja naise suguelundite ehitus (tunda ära joonisel) ja suguelundite osadeülesanded- Õpik lk 16-17 Mehe suguelundid:  Munandid- moodustuvad meesuguhormoonid, puberteedieas hakkavad seal arenema spermid  Munandimanused- talletuvad valminud spermid  Seemnejuhad- mööda seda liiguvad seemnepurske ajal seemnemanustest välja spermid kusitisse.  Seemnepõikesed ja eesnääre- enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele toodetud nõre ning moodustab sperma  Kusiti- juhib sperma välja Naise suguelundid: Emakas- areneb viljastatud munarakust loode Munasarjad- toodavad naise viljakal eluperioodil suguhormoone, kus valmib iga 28 päeva järel üks munarakk Munajuha- munarakk liigub emakasse, toimub munaraku viljastumine Tupp- selle kaudu väljub sündiv laps, algab ka spermide teekond

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Aine- ja energiavahetus

(välimine looteleht) Kesknärvisüsteem ja meeleelundid Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad ja entoderm (sisemine looteleht) eedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre;hingamisteede epiteel ja kopsud; Hiljem mesoderm Skelett;Lihased;Kõik sidekoetüübid;Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode! See on embrüo – idulane. 12)Sünnitus- Protsess, millega looteline areng lõpeb • Sünnitus algab (avanemisperiood) emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega • Väljutusperiood (pressid) • Normaalne sünnitus-laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora • Keisrilõige-erakorraline või plaaniline, tehakse juhul, kui on oht ema või lapse tervisele • Avanemisperiood-väjutusperiood-platsenta väljutamine

Bioloogia
91 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Inimese looteline areng(1. -12. nädal)

tulevikus saab loote seljaaju. Vaatamata sellele, et embrüo näeb endiselt välja pigem nagu kulles, hakkavad tema ülemises osas välja arenema koevoldid, millest lõpuks tekivad lootele lõug, põsed ja lõualuu. Kohtades, mis saavad ninaks ja silmadeks, hakkavad eenduma väikesed muhud ning süvistub keskkõrva struktuur. Südametoru jätkab arengut, kasvades järk-järgult neljaks algeliseks kojaks. Samuti hakkavad kuju võtma teised olulised elundid nagu neerud ja maks. Väikesed kopsud on praegu üksainus toru, kuid hakkavad võtma pauna kuju; nad peavad veel jõudsasti arenema, enne kui on valmis hingamiseks. (www.pampers.ee, raseduskalender) Kuuendal nädalal tekivad aju põhiosad: suuraju, keskaju ja väikeaju. Ilmunud on jäsemete alged ja järk-järgult kujunevad käsivarred, käed ja jalad. Seitsmendal nädalal alustavad arengut teised kehaosad: käelabadest ja jalalabadest arenevad ujulestadega sõrmed ja varbad

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Viljastumine ja areng

loodet hapniku ja toitainetega ning juhivad välja jääkproduktid, eritab naissuguhormoone). Sellele järgneb karikloote e. gastrula moodustumine, mis koosneb algselt kahest rakukihist (välimine ja sisemine looteleht). Välimise lootelehe rakkudest moodustub ürgjutt, mis areneb servadelt kinni kasvades pea- ja seljaajuks. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise lootelehe. Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimisest närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad, keskmisest tugi- liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond ning sisemisest seede- ja hingamiselundkond. Kõik need muutused toimuvad järk-järgult embrüonaalse induktsiooni alusel (rakud mõjutavad teineteist). 22 päeval alustab tööd süda (loode on 3 mm pikkune) ning algab silmade areng. Ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu e. fülogeneesi

Bioloogia
200 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Viljastumine - erinevad viisid

VILJASTUMINE Ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. ONTOGENEES- isendi areng viljastumisest surmani. PARTENOGEEN- uue organismi arenema hakkamine viljastumata munarakust. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE (Enamus selgrootuid, osad selgroogsed) (Lülijalgsed, roomajad, linnud ja imetajad) Kalad, kahepaiksed Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna Munarakkude viljastamine toimub tingimuste eest paremini kaitstud (sp. võib enamasti vees ja on juhuslik. Hävinevad nt. munarakke vähem olla) vees kiiresti või võivad sattuda mõe vee- Meestel- seemnerakud valmivad pidevalt, eluka söögiks. suguküpseks saamisest kuni kõrge eani. Et viljastumine toimus lastakse vette palju Naistel- sugurakud küpsevad tsüklites, puberteedi- sugurakke. East

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Bioloogia mõisted ja kordamisküsimused

Kordamis küsimused Mõisted Suguline ja mittesuguline paljunemine(näited)- uus organism saab alguse viljastunud munarakust Eoseline ja vegetatiivne paljunemine(näited)- organism pärineb ühest vanemast (eoste abil sõnajalg, seened, sammal, vetikad) Menopaus-küpse munaraku vallandumise lakkamine Ovulatsioon- küpse munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes (keharakkude moodustamisel) Meioos- päristuumsete rakkude jagunemine mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda(sugurakkude ja eoste valmimisel) Spermatogenees- seemnerakkude areng Ovogenees- munarakkude areng Rakutsükkel-raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Interfaas- raku eluperiood kahe mitoosi vahel Nimeta vegetatiivse paljunemise viise taimedel? (5) Pooldumine- bakterid, ainuraksed Pungumine- pärmseened Võsunditega- maasikas Mugulatega-

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Paljunemine

kaitse temperatuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi- ja urineerimiskeskkond Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetuslik 2. Platsentaarbarjäär 3. Loote varustamine antikehadega 4. Toodab hormoone Gastrulatsioon Kujuneb karikloode ehk gastrula. Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm. Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode. See on embrüo ­ idulane. Rakkude diferentseerumine Kuigi loomorganismis on 100-250 rakutüüpi on kõik rakud genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud. Seejärel kudede teke ehk histogenees. Lõpuks toimub organogenees ­ tekivad organid. Sisemine looteleht ehk entoderm Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; hingamisteede epiteel ja kopsud; Keskmine looteleht ehk mesoderm Skelett;

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Bioloogia eksam

herne mille õie asend on tippmine ja varre pikkus lühikesiis same esimeses põlvkonnas taimed,mille õite asend on külgmine ja varre pikkus pikk,milline on tulemus kui tolmeldada esimese põlvkonna taimi?-II põlvkonna herned on kõlgmiste õitga pikavarrelisi 3 osa ja tipmioste õitega lühikese varrega 1 osa suhtes 3:1 V.raku teooria.päristuumne rakk,selle ehitus. Rakuteooria on vaadete süsteem, mille kohaselt kõik organismide (nii loomade kui ka taimede) elundid ja osad koosnevad rakkudest[1].Selle kohaselt on rakud elu kõige väiksemad vormid (üksik rakk suudab toime tulla kõikide eluks vajalike funktsioonidega), seega kõike, mis pole rakk või rakkudest koosnev (näiteks viirus), ei saa lugeda elusaks. Rakuteoorial on kolm peamist komponenti : kõik elav koosneb rakkudest, rakud on kõige väiksemad elavad osakesed ja kõik rakud tulevad varem eksisteerinud rakkudest

Bioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ühee isendi areng viljastumisest surmani

Emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Blatotsüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine. Nim. ka lootelehtedeks. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nim. Ürgjutiks. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Inimese loode on ümbritsetud lootekestadega ja ühendatud emaorganismiga platsenta kaudu. Kõigil loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Seega läbitakse ontogeneesi alguses liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Kokku vältab rasedus tavaliselt 40 nädalat. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Vagemoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium, prussakad. Loote

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

ovogenees- munarakuareng Ontogenees- individuaalne areng partenogenees- viljastumata munarakust Kollakeha eritab naissuguhormoone- östrogeeni, progesterooni embrüogenees- looteline areng platsenta- loote ühendus ema organismiga- läbivad veresooned- hapnik, toitained, jääkprodukte viljastumist- lõigustumine-blastotsüst-(rakukiht-embrüoplast- areneb loode, teine pool rakukihist moodistab lootekesta. 2 lootekesta- kusekott, vesikest- Karikloode Lootelehed- arenevad kindlad elundid, elundkonnad. Välimine looteleht- närvisüsteem, meeleelundid, naha, epiteelkude keskmine Looteleht- tugi- liikumiselundkonna, vereringeelund, erituselund Sisemine looteleht- seede, hingamiselundkond (kõigil samad) Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ­ fülogeneesi etapid Biogeneetiline reegel- rasedus-40 nädalat, 9 kuud otsene- sarnaneb vanemaga Moondeline- erineb üldpildilt täiskasvanud organismist(selgrootutel)

Bioloogia
595 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused (Marge Mahla) Sissejuhatus Kvaliteetne ja mitmekesine toit on inimese tervise jaoks olulise tähtsusega. Toitumise rolli tervise säilimisel tuleb vaadelda esmatasandi tervishoiuteenuste lahutamatu osana. Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev noor organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda. Soovitustes esitatu järgimisel on tagatud organismi kasvamine ja funktsioneerimine tänapäeva seisukohtade põhjal ja seeläbi väheneb võimalik tasakaalustamata toitumisest tingitud haiguste risk. Kõik tervishoiutöötajad, kes puutuvad tervishoiuteenuste osutamisel kokku rasedate ja imetavate emadega ning nende peredega (pe

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Paljunemine ja areng

Taastub keharakkudele omane diploidsus Liik ei sure välja Inimesel toimub viljastumine munajuhas. Põhjused, mis takistavad spermide jõudmist munarakuni: Limakork Naissuguelundite happeline pH Leukotsüüdid fagotsüteerivad (spermid on kehavõõrad rakud) Väike tõenäosus minna õigesse munajuhasse õigel ajal (munarakk viljastumisvalmis vaid paar tundi) 12. Kirjelda loote arengut sügoodist kuni gastrula (platsenta) tekkeni. Tea, millised elundid tekivad erinevatest lootelehtedest. 1. Sügoot areneb kiiresti, moodustab loote ehk embrüo 2. Lõigustumisel moodustub ühesuguste rakkude kobar ehk kobarloode ehk moorula 3. Rakukobarast areneb loode, ülejäänud rakukihist väline lootekest; põisloode ehk blastotsüst 4. Karikloode ehk gastrula; embrüo rakud jagunevad lootelehtedeks (rakukogud, millest tekivad erinevad elundid) Endoterm ehk sisemine looteleht hingamis- ja seedeelundkond (kopsud ja

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Bioloogia gümnaasiumile II - Inimese elundkonnad, kloonimine, kunstlik viljastamine, biotehnoloogia

- Mõisteline infovahetus 15. Kuidas paigutub inimene eluslooduse süstemaatikasse (milliste loomadega on koos või süstemaatilised üksused koos nimetustega)? Riik: loomariik Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens sapiens 16. Milliseid ülesanded täidavad inimese organismis erinevad elundkonnad, millised on nende elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Elundid Ülesanded 1.hingamiselundkond kopsud, bronhid, hingetoru, gaasivahetus (02 sisse, CO2 kõri, neel, nina- ja suuõõs välja) 2. seedeelundkond suuõõs, neel, söögitoru, magu, organismi varustamine seedenäärmed, peensool, toitainetega, seedimine jämesool 3

Bioloogia
48 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Inimese looteiga

38-nädalane loode (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/ea/40_weeks_pregnant.png) .kuul kasvab nahk üsna kiiresti ja on voldiline, rasvkudet on vähe .6 kuul hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on küllalt pikad. Liigutused võivad .7 olla nähtavad ka ilma kõhtu katsumata. Laps kaalub nüüd ligi kilo ja on 30 cm pikk. Selles vanuses ei erine loode väliselt ajalisest lapsest, aga et elundid pole valmis iseseisvaks tööks. .Sellel ajal sündinud enneaegsed lapsed on võimelised ellu jääma väga heal erihooldusel kuul on laps sile ja roosa, kasvab jõudsalt, kaaludes ligi 2 kilo ja olles 40 cm pikkune. .8 .Iseseisvaks hingamiseks võivad ta kopsud siiski veel nõrgad olla 7 ja 10. kuu - elundid on iseseisvaks eluks valmis. Liigutused ei ole nüüd enam nii aktiivsed, .9 sest kõhus hakkab kitsaks jääma. Nahk on kaetud lootevõidega

Arengubioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Iseseisev töö: ”Loote areng”

Tartu KHK Iseseisev töö: "Loote areng" 2009 SISUKORD: TEEMA LK Sissejuhatus 3 Mis toimub enne loote arengu algust 4-5 Rasedus nädalate kaupa 6-7 Millest tuleks raseduse ajal hoiduda 8 Kasutatud kirjandus 9 lk 2 Sissejuhatus Valisin teema ,,Loote areng", sest see teema näis teistest teemadest minu jaoks kõige etem, kuna rühmatööd mulle eriti teha ei meeldiks, sest siis oleks kindal see et keegi peab olema rühmas ikka see kes võtab suurema vastutuse enda kanda ja mõni rühmaliige on kindlasti selline, kes saab mitte millegi eest hinde samal ajal kui teised on kogu töö ära teinud. Esitada töö plakati variandis ei valinud ma sellepärast et ma ei hinda oma kuntstilisi andeid eriti kõrgelt seega oli minule kõige sobilikum teema ,,Loote areng". Töö eesmürk on anda ülevaade sellest kuidas loode

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Looteline areng

rakkudes)  Embrüo rakud paigutuvad ümber ja areneb blastotsüst, põisloote staadium (pilt 4)  Blatotsüst koosneb ühest rakukihist https://www.youtube.com/watch?v=RcjJ8LUvdkc  Embrüoplast – tihedam rakukobar blatotsüstis, loote arengu koht  Ülejäänud rakukihist saab lootekest ehk kõldkest (ehk koorion) Karikloote lehed ja ürgjutt  Kõigil liikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja keskkonnad!  Välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele, samuti küüned, karvad ja hammaste vaap  Keskmine looteleht moodustab tugi- ja liikumiselundkonna (luud ja lihased), veretringeelundid, eritus- ja sigimiselundkonna  Sisemise lootelehe rakkudest kujunevad seede- ja hingamiselundkond  Ürgjutt – välimistest lootelehe rakkudest moodustuv vagu embrüo välispinnale

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Organismid, lipiidid

1. ELU OLEMUS 1) Nimetage 4 elusorganismidele iseloomulikku tunnust. Elusorganismidele iseloomulikud tunnused: rakuline ehitus, aine- ja energiavahetus;stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng,paljunemine, reageerimine ärritusele. 2) Reastage eluslooduse organiseerituse tasemed alates lihtsamast. Tärklis, kloroplast, taimerakk, põhikude, leht, kartul. 3) Reastage antud näited vastastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele alates lihtsamast. Glükoos, mitokonder, loomarakk, lihaskude, maks, inimene. 2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1) Nimetage peamised keemilised elemendid, anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. Kõige rohkem leidub organisimis keemilistest elementidest hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Anorgaanilised: vesi ja teised anorgaanilised ühendid ehk happed, alused, soolad. Orgaanilised: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 2) Selgitage Ca, Fe ja I tähtsust organismids. Ca omastamiseks on vajalik vitamiin D. Kaltsium annab tugevu

Bioloogia
89 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun