1.Bioloogia seos teiste seadustega Teoreetiline plaanis: fundamentaalteaduses avastatud nähtuste seletamiseks on vaja bioloogiat.Nt. Psühholoogias ja pedagoogikas. Käitumise mitmete külgede ja emotsioonide mõistmiseks peab teadam bioloogiat. Vastupidine protsess: bioloogia oma uurimisala nähtuste seletamiseks kasutatakse matemaatika, keemia, füüsika seaduspärasusi ja põhimõtteid. Nt. Biokeemia, biofüüsika- teadused, mis uurivad elusolendite koostise ja talitluse füüsikalisi ja keemilisi aluseid, nt fotosüntees, raku hingamise protsess, raku membraani transport, närviimpulide ülekanne. Rakenduslik seos: peamisteks valdkondadeks on meditsiin, veterinaaria, põllumajandus, toiduainete töötlus. Biotehnoloogiat kasutatakse toiduainetetööstuses, ravimite väljatöötamisel ja tootmisel,eriomadustega taimesortide väljatöötamisel. Biotehnoloogiaks nim. rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse ka...
Raku ehitus ja talitlus. Valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega. Tsütoloogia (ehk rakuteadus) sünniks võib lugeda 17 sajandi keskpaika, millal inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Tsütoloogia on rakuteadus, mis uurib rakkude ehitus ja talitlust. Theodor Schwann leidis ,et peale taimede on rakuline ehitus iseloomulik ka loomorganismidel. Tema objektiks olid loomakoed. Schwann sõnastas 1839.a. rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Tänapäeval võime väita, et kõik organismid on rakulise ehitusega. Sakslane Rudolf Virchow sõnastas 1858.a. rakuteooria ühe põhiseisukoha: iga uus rakk saab
Pärilikus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega Teaduslik fakt-teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hüpotees- teadusliku problemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- teaduslike probleemide lahedamise tee Teaduslik probleem-küsimus millele vastus hetkel puudub Teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus Tsütolooga-(rakuteadus)uurib rakkude ehitust ja talitust Ökoloogia-uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 2.Peatükk Aminohape- Biheeliks- Biomolekul-orgaanilise aine molekul Biopolümeer-organismides moodustuv polümeer Denaturatsioon-valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine DNA-biopolümeer(pärilikuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine) RNA-monomeer( Ensüüm-biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Fosfolipiid-fosfaatrühma sisaldav lipid Hormoon- Lipiid- Makroelemendid-
Rakkude ehitus, talitlus ja mitmekesisus Ülesanded 11.klassile 1. Lahenda ristsõna! Viited ristsõnas esinevatele sõnadele on järgmised: ---------------(nr....) täiustas valgusmikroskoopi ning võttis kasutusele raku mõiste ---------------(nr....) ehk rakuteadus ---------------(nr....) on seade rakkude uurimiseks ---------------(nr....) on Tartuga seotud loodusteadlane ---------------(nr....) sõnastas teesi: ,,Taimed ja loomad on rakulise ehitusega" ---------------(nr....) tekivad rakkudest (üks rakuteooria põhiseisukohti) ---------------(nr....) olid esimesed organismid, keda mikroskoobiga nähti 1 2 3
Pärilikkus- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega Teaduslik fakt- teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hüpotees- teadusliku probleemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- teaduslike probleemide lahendamise tee Teaduslik probleem- küsimus, mille vastus hetkel puudub Teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus Tsütoloogia e. rakuteadus- bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Ökoloogia- bioloogiline teadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1. Molekulaarne tase Teadusharu- molekulaarbioloogia, biokeemia, biofüüsika Ainult elusorganismides esinevad biomolekulid või viitavad nendele. BIOMOLEKULID 1) süsivesikud 2) valgud 3) rasvad 4) nukleiinhapped 2. Rakuline tasand Teadusharu- mikrobioloogia, tsütoloogia ehk rakuteadus Anorgaaniliste ainete ja eelkõige biomolekulidest moodustuvad RAKUSTRUKTUURID ja ORGANELLID. Organell- raku üles ehitus Rakk on kõige väiksen ehituslik ja talituslik üksus, millel on KÕIK eluomadused. 3. Kudede tasand Teadusharu- histoloogia Näiteks epiteelkude, lihaskude, sidekude, närvkude 4. Organite tasand Teadusharu- anatoomia (uurib ehitust), füsioloogia (uurib talitust) Inimene näiteks: luuüdi, luu, süda jne Taim näiteks: leht, vars, õis jne 5
Rakuõpetus Rakuõpetus ehk rakuteadus ehk _________ on bioloogiateadus , mis uurib raku ehitust ja talitlust.Rakuteadusega tegelevat teadlast nimetatakse _________. _________ leiutamine 1595. aastal võimaldas näha mikroskoopilist elu ja hiljem ka uurida lähemalt rakke.Loomorganismide,sealhulgas ka inimese ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi : _________ , _________ , ________ ja _________. Üldise ehitusplaani alusel saab eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks : ___________ ja ___________ organismideks.
1.Tsütoloogia on rakuteadus ehk bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. 2. Rakuteooria põhiseisukohad: * Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. * Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 3. Rakke uuritakse valgusmikroskoopidega. Tänapäeval kasutatakse tihti binokulaarseid mikroskoope (saab uurida kahe silmaga). Suuremate objekide uurimiseks kasutatakse stereomikroskoopi. Elektromikroskoop (lahutusvõime kuni 0.2 nm). 4.Eukarüoot (päristuumne) on organism, mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistis, seened, taimed ja loomad. Prokarüoot (eeltuumne) on organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 5. Rakud on erinevad, sest nad peavad täitma erinevaid ülesandeid. 6. Rakumembraan kooseb pühiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Eraldab raku sisekeskk...
III RAKU EHITUS JA TALITLUS Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia rakuteadus. Esimene mikroskoop 1595.a. hollandi vennad Janssenid. Valgusmikroskoop 1665.a. Robert Hook, raku mõiste. Munaraku avastamine K.E. von Baer, 1826.a. loomorganismi areng saab alguse munarakust. Saavutused geograafias ja antropoloogias. Matthias Schleiden 1838.a. taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann 1839.a. loomad on rakulise ehitusega. ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega" Rudolf Virchow 1858.a
Morfoloogia-Uurig organismide välisehitust. Histoloogia-Koeteadus. Homöostaas- püsiv sisekeskkond Ökosüsteem-Selle moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhet organismid, koos elukeskkonnaga. Võrdle Anatoomia-Bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Morfoloogia-Uurib organismide välisehitust. Füsioloogia-BT, mis uurib organismide talitlust ja nende regulatsiooni. Sarnasus-Tegelevad organismi uurimisega(eluilminguid). Tsütoloogia- e. rakuteadus. Histoloogia-uurib hulkraksete organismide kudede ehitust ja talitlust. Sarnasus-Rakutasandil toimivad Neuraalne regul-NS kaudu. Humoraalne regul-Vere kaudu. Sarnasus-Kindlustavad sisekonna stabiilsuse. Suguline paljun-Sugurakkude abil toimub. Mittesuguline paljun-Vegetatiivselt ja eoseliselt. Sarnasus-Liigi säilitamine. Nimeta Eluslooduse riigid-Loomad, taimed, seened, bakterid, protistid Biomolekulidena esinevad ained-sahhariinid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped DNA RNA.
Raku ehitus ja talitlus · Rakuteadus e. Tsütoloogia. Uurib rakkude ehitust ja talitlust. · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. · Binokulaarsed mikroskoobid, stereomikroskoobid, valgusmikroskoobid, elektronmikroskoobid. · Neli põhilist koe tüüpi: o Epiteelkude o Lihaskode o Närvikude o Sidekude · Kogu eluslooduse võib jagada kaheks:
ristuda. Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. Teaduslik fakt teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine. Teaduslik hüpotees teadusliku probleemi eeldatav vastus. Teaduslik meetod teaduslike probleemide lahendamise tee. Teaduslik probleem küsimus, millele vastus hetkel puudub. Teooria teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus. Tsütoloogia (rakuteadus) bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Ökoloogia bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi. Elu omadused Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt). Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.
1.tsütoloogia- rakuteadus 2. histoloogia- kudedeteadus 3. homöostaas- püsiv sisekeskkond 4. füsioloogia- teadus keha talitlusest 5.anatoomia- teadus keha ehitusest 6. Neutraalne närvisüsteemi abil toimuv regulatsioon, humoraalne-hormoonide abil 7.populatsioon- liigi isendid, kes elavad samas paigas koos 8.etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus 9. loodusseadus- Faktide üldistus, selgitab loodusnähtuseid. 10.looduslik teooria-mingi teadusharu raames kehtiv faktide, seaduste kogum 11.teaduslik hüpotees- oletatav vastus probleemile 12.bioaktiivne aine- looduslikud ained, mis juba väikses koguses mõjutavad organismi ainevahetust 13.biopolümeer- elusorganismide koostises olevad suured molekulid 14. hormoon-Ainevahetusprotsesse mõjutavad ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes 15.kolesterool- liitlipiid, organismile hädavajalik, samas ka kahjulik 16.denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride hävimine; renaturatsioon- valgu kõrgema...
organism on ühenduses keskkonnaga Paljunemine- endasarnaste organismide taasloomine energiavahetus- keemilised muundumised ja energia kasutamine organismis Rakk- elu organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu tunnused Füsioloogia- teadus organismi ja selle elundite talitlusest Ökösüsteem- elusorganismidest ja eluta keskkonnast koosnev iseseisev süsteem Tsütoloogia- rakuteadus Ökoloogia- teadus organismide ja nende keskkonna suhetest Osteoporoos- luuhõrenemine (K ja Mg vaegus organismis) Avitaminoos- vitamiinipuudus etoloogia- loomade käitumise uurimine Histoloogia- koeõpetus (uurib kudede ehitust, talitust) Molekulaarbioloogia- teadus, mis uurib elu molekulaarsel tasandil Kooslus- samal territooriumil ja samal ajal elavad organismid moodustavad koosluse
Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. Teaduslik fakt teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud teadmine. Teaduslik hüpotees teadusliku probleemi eeldatav vastus. Teaduslik meetod võte, mille abil jõutakse uute teaduslike faktideni. Teaduslik probleem küsimus, millele teadus veel vastata ei oska. Teooria teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus. Tsütoloogia rakuteadus- uurib rakkude ehitust ja talitust. Ökoloogia bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi. Morfoloogia uurib inimese välisehitust. Histoloogia uurib hulkraksete organismide kudede ehitust ja talitust. Homöostaas tähendab bioloogias organismide parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus. Ökosüsteem arenev ja isereguleeruv looduslik süsteem, mille moodustavad aine ja energiavahetuse kaudu omavahel seotud
vahel Tsentriool loomaraku trentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. Tsütoplasmavõrgustik päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist ts.pl.v-kku. Tsütoskelett Päristuumse raku tsütoplasmat lägib niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Tsütoloogia (rakuteadus) Bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Vee fotooksü- (fotolüüs) vee molekulide lagundreakts jada valgusstaadiumis, mille käigus toimub ATP süntees, eraldub O2. Ökoloogia Bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi..
elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine. teaduslik hüpotees--teadusliku probleemi eeldatav vastus. teaduslik meetod--teaduslike probleemide lahendamise tee. tsütoloogia--rakuteadus. ökoloogia--uurib ökosüsteemis esinevaid seaduspärasusi.
11. Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 12. Teaduslik fakt teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine 13. Teaduslik hüpotees teadusliku probleemi eeldatav vastus 14. Teaduslik meetod teaduslike probleemide lahendamise tee 15. Teaduslik probleem küsimus, millele vastus hetkel puudub 16. Teooria teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus 17. Tsütoloogia (rakuteadus) bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 18. Ökoloogia bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi VALE/ÕIGE 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. (VALE) Bioloogia uurimisobjektid on pärit elusloodusest. 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. (VALE) Biomolekulide esinemine on elu tunnus. 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. (VALE)
Bioloogia kordamine Loom- ja taimeraku ehitus Rakuteooria kujunemine · Valdav osa rakkudest on mikroskoopilised · Rakuteadus e. Tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitust) · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga rakk saab alguse üksnes olemasoleva raku jagunemise teel · Raku uurimiseks kasutatakse mikroskoopi Rakkude mitmekesisus · Elusloodus jaotub eelkõige kaheks suuremaks rühmaks: üherakulised ja hulkraksed organismid · Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel
10. Populatsioon samal ajal, ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Kooslus - on eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas. Liik üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Kõige kõrgema eluslooduse organiseerituse tase. 11. Ökoloogia bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi. Tsütoloogia(rakuteadus) bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Anatoomia - uurib inimese elundkondi ja elundeid. Füsioloogia - bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Molekulaarbioloogia - uurib elusa mateeria molekule, füsioloogia uurib organismi funktsioneerimist. 12. Teadusliku uurimismeetodi etapid ja nende rakendamine (vt TV ülesanded)
elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine. teaduslik hüpotees--teadusliku probleemi eeldatav vastus. teaduslik meetod--teaduslike probleemide lahendamise tee. tsütoloogia--rakuteadus. ökoloogia--uurib ökosüsteemis esinevaid seaduspärasusi. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. Molekulide Biomolekulide esinemine on elu tunnus. Organell Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. Biosfäär on suurim ökosüsteem. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest elundite ja elundkondade koostöö reguleerimisest. Hüpotees Teaduslik fakt on teaduslikult kontrollitud oletus
Kontrolltöö küsimused rakust RAKUTEOORIA LK.64-69 1.Millega tegelevad TSÜTOLOOGID? Nimeta 3 tsütoloogi rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Robert Hooke, K.E. von Baer, Theodor Schwann 2.Millal konstrueeriti esimesed mikroskoobid, kes seda tegid? Robert hooke. valgumikroskoobi 1665.a Esimese mikroskoobi valmistasid 1596.a. hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Janssen Liitmikroskoop, 3.Mis on PREPARAAT, MIKROTOOM ? laboratoorselt või tööstuslikult valmistatud aine MIKROTOOM-tõõstuslikust ainest lõigatud viil mida kasutatakse preparaadina. 4
vitamiine. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mida sünteesivad sisenõrenäärmed, kesknärvisüsteemi kontrolli all. Hormoonid on üliaktiivsed ja spetsiifilise toimega ja nende molekulid on lühikese elueaga. Hormoonid reguleerivad ainevahetust ensüümide vahendusel. Rakuõpetus Tsütoloogia on teadus, mis uurib rakuehitust ning talitlust. Kõige suurem rakk on jaanalinnu muna rakk. Ning kõige väiksem rakk on mükoplasma. Rakuteadus hakkas arenema, kui leiutati mikroskoop ning eriti suure hoo sai sisse rakuteadus, kui leiutati elektronmikroskoop, millega on võimalik näha ka raku organelle. Rakuteooria põhiseisukohad: 1. kõik elus organismid on rakulise ehitusega 2. Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel. 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakud jaotatakse laiaslaastus kaheks: 1. Prokarüoodid on eeltuumsed
rakumembraani, tuuma välis-membraani, valkude struktuuris põhjustavad raku tsütoplasmavõrgustiku ja enamikku väliskuju ja organellide asukoha muutusi Tsütoskelett rakuorganelle. (selleks peavad tsütoskeleti valgud kas pikenema või lühenema) Mõisted: Tsütoloogia ehk rakuteadus uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakuteooria on kontseptsioon, mille kohaselt kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja nende produktidest. Ainuraksed on ühest rakust koosnevad organismid. Nt: bakterid, protistid (kingloom, pärmseen) Hulkraksed on organismid, mis koosnevad kahest või enamast rakust. Prokarüoot ehk eeltuumne organism, mille rakkudel puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure kui
Pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. Teaduslik fakt- teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine. Teaduslik hüpotees- teadusliku probleemi eeldatav vastus. Teaduslik probleem- küsimus, millele vastus hetkel puudub. Teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus. Tsütoloogia (rakuteadus)- bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Ökoloogia- bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi. 2) Elu omadused on: rakuline ehitus, kõrge organiseetituse tase, aine-ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng, pärilikkus ja muutlikus, keerukas ehitus. Organismide koostis. 1 Keemiliste elementide sisaldus rakkudes- hapnik(65-75%), süsinik(15-18%), vesinik(8-10%), lämmastik(1,5-3,0%), fosfor(0,2-1,0%).
1. Mis on bioloogia? Nimeta bioloogia teadusharusi. Bioloogia on teadus, mis uurib elusorganisme. Etoloogia(loomade käitumine), ökoloogia(ökosüsteeme uurib), tsütoloogia(rakuteadus), anatoomia(organismite uurimine), molekulaargeneetika(molekulaarselt tasandil uurib). 2. Nimeta elusorganismide riigid, iseloomusta neid lühidalt. Taimed Bakterid Protistid Seened Loomad Bakterid eeltuumsed, üherakulised, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Protistid päristuumsed, hulkraksed, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Taimed päristuumsed, hulkraksed, autotroofid, lihtsa ehitusega
Bioloogia kontrolltöö 2 Rakuõpetus Mõisted: tsütoloogia(rakuteadus) - bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ainurakne keha koosneb ühest rakust hulkrakne keha koosneb paljudest rakkudest mükoplasma bakter, üks pisemaid üherakulisi organisme prokarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. eukarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Nende hulka nkuuluvad protistid, taimed, seened ja loomad.
vabalt ristuda pärilikkus- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega teaduslik fakt- teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine teaduslik hüpotees- teadusliku probleemi eeldatav vastus teaduslik meetod- teaduslike probleemide lahendamise tee teaduslik probleem- küsimus, millele vastus hetkel puudub teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus tsütoloogia- rakuteadus, bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust ökoloogia- bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi AIDS- viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt aminohape- antikeha- kaitsevalk, neljast ahelast koosnev, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemisel biheeliks-
Organell 3. Rakk 4.kude 5.elund 6.elundkond 7.organism 8. Populatsioon 9. Ökosüsteem 10.biosföör 3. Elu tasemeid uurivad teadusharud Molekulaarbioloogia- uurib, kuidas geenides sisalduv informatsioon määrab organismide ehituse ja elutegevuse Rakud ja rakuorganellid- uurib bioloogilisi protsesse raku tasandil Koed- (histoloogia) uurib kudede ehitust, arenemist ja talitlust Arstiteadus ehk meditsiin-(elundid ja elundkonnad) rakuteadus, mis uurib inimese tervist ja selle kaitsmist Anatoomia-(organismid) uurib organismide ehitust Füsioloogia-(organismid) uurib organismide elutegevust Geneetika-(organismid) uurib organismide pärilikkust Ökoloogia-(ökosüsteemid) uurib organismide ja eluta keskkonna suhteid 4. Millest koosnevad organismid? Süsinik(makroelement) Hapnik(makroelement) Vesinik(makroelement) Lämmastik(makroelement)
Plastiidide tüübid, nende iseloomulikud omadused ja tähtsus. 19. Vakuoolide tähtsus. 20.Kuidas on seotud vakuool ja turgor? 21.Miks taim veepuuduses närbub?. 22. Miks muutuvad rohelised viljad küpsedes punaseks? 23.Seente üldised iseloomulikud omadused . 24.Milles seisneb seente tähtsus looduses ja inimese elus? 25.Milliste tunnuste poolest erineb eeltuumne organism päristuumsest rakust? 26. Mis tähtsus on bakteritel looduses? 27.Kuidas inimene kasutab baktereid? 1. tsütoloogia- rakuteadus, uurib rakkude ehitust ja talitust 2. ainurakne- koosneb ainult ühest rakust, on väga väiksed, palja silmaga ei näe 3. hulkrakne- on vähem kui ainurakseid, koosnevad paljudest rakkudest, on suuremad 4. prokarüoot- e. Eeltuumsed. Nende hulka kuuluvad bakterid, puudub membraaniga piiritletud tuum ja raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure 5. eukarüoot- e. Päristuumsed. Jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks.
Bioloogia KT: raku ehitus ja talitlus 1. Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia – rakuteadus, selle arengu eelduseks oli mikroskoobi areng. Esimene mikroskoobilaadne vahend – vennad Jannsenid (1590). Mikroskoobi mõiste võttis kasutusele Faber (1625), raku mõiste Hook (1665), Leeuwenhock sai 300-400x suurenduse rakkude uurimiseks, kirjeldas esmakordselt bakterit, avastas inimese vererakud, andis protistide esmakirjalduse, avastas spermatosoidi, Brown tähtsustas tuuma kui raku elu juhti, von Baer avastas munaraku.
Nr5: Järgneb tulemuste analüüs ja järelduste tegemine. *Analüüsil võrdleme kahe grupi vaatlustingimusi omavahel. *Seejärel ehk kosotame graafikud ja kõrvutame saadud tulemused olemasolema teadusliku infoga. *Kui katsete tulemused kinnitavad hüptessi , siis saame järeldada, et esialgne hüptees leidis kinnitust. *Kui katsete tulemused on negatiivsed, siis tuleb otsida vigu katse korralduses või hüpoteesi püstitamises. · Raku ehitus ja talitlus. -Tsütoloogia egk rakuteadus uurib rakkude ehitust ja talitlust. -Rakuteooria ütleb (A. Vesket tsiteerides): 1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks. 3. Kõik rakud pärinevad olemasolevast rakust. 4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse käigus. 5. Rakk on elu väikseim ühik. 6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased.
populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine. teaduslik hüpotees--teadusliku probleemi eeldatav vastus. teaduslik meetod--teaduslike probleemide lahendamise tee. tsütoloogia--rakuteadus. ökoloogia--uurib ökosüsteemis esinevaid seaduspärasusi. AIDS--viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt. aminohape--aminorühmast, karboksüülrühmast ja radikaalist koosnev molekul, mis on polümeeriks valgule. antikeha--neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks. biheeliks--DNA ruumiline kujund
Erütrotsüüt-verepunalibled, puudub tuum, sest peab O2 kandma. Lihasrakk-pikad kiud, kokkutõmbumine. Epiteelkude- lamedad rakud tihedalt üksteise kõrval, kaitse. Munarakk- palju rakuplasmat. 3.2.2 Rakkude hulk, tuuma olemasolu, tuumade hulk rakus, keha temperatuur, // üherakulised organismid, hulkraksed organismid, eeltuumsed, päristuumsed, üks tuum, mitu tuuma, kõigusoojased, püsisoojased//kingloom, inimene, bakterid, seened, naharakk, kingloom, kalad, imetajad. Tsütoloogia-rakuteadus, tsütoplasma- rakuplasma, tsütoskelett-niitjad valgud rakuplasmas, Tselluloos-taimeraku kestas olev polüsahhariid, Prokarüoot-eeltuumne(bakter)Karüoplasma-tuumaplasma Karüokinees-rakutuuma jagunemine, Nukleiinhapped-biopolümeer, Nukleoid-bakteri tuuma piirkond, Nukleofiilne osake- tuuma osake. 3.3.1 Organismid//päristuumsed, eeltuumsed//taimed, loomad, seened, prostid, bakterid// pohlas(karikakar)jõekarp(ristämblik)pärmseen(majavamn)rohevetikas(amööb)Kochi kepike(soolekepike) 2
organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) · rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus) Embrüoloogia - on teadus, mis käsitleb põhiliselt loomade ontogeneesi ehk isendiarenemise varaseimat, embrüonaalset ehk lootelist järku, osaliselt ka sellele eelnevat ja järgnevat järku. Tsütoloogia ehk rakuteadus. Bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust, samuti rakujagunemise mehhanisme organismide eri kudedes ja organites. Sünniks võib lugeda Robert Hooke'i poolt valgusmikroskoobi leiutamist (XVII sajandi keskpaik). Uurib: · rakusiseste struktuuride ehitust, talitlust, koostööd, · rakkude paljunemist, kasvu, eristumist, surma, muutumist, seoseid ümbritseva keskkonnaga. Wikipedia ütleb:
paljunemisotstarbeline. Tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. Tsentriool- loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. Tsentrosoom- loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. Tsütoloogia- (rakuteadus)- bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Tsütoplasma- raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasma võrgustik- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Tsütoskelett- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku
Raku ehitus ja talitlus. Tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ning nende omavahelist koostööd, rakkude paljunemise mehhanisme,nende arengut ning seost ümbritseva keskkonnaga. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Mõned nimed: Karl Ernst Von Baer on loomade embrüoloogia avastaja. (Loomorganismi areng saab alguse munarakust). Matthias Schleiden ja Theodor Schwann- Elusolendite rakuline uurimine.- Taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Robert Hook- valgusmikroskoop. Rudolf Virchow- Väitis , et iga rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: 1.Rakud teikvad ainult rakkudest. 2.Rakud tekivad üksnes jagunemise teel. 3.Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on vastatikuses kooskõlas. NT: Saab eristada nelja erinevat koetüüpi: EPITEELKUDE. Ehitus:Rakud paknevad tihedalt üksteise kõrval ja r...
Raku ehitus ja talitlus. Mõisted: tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete
tasand,ökosüsteemne. 10. KOHASTUMINE Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei, siis sureb välja. Osata nimetada elu organiseerituse tasemeid ja tuua näiteid ning neid järjestada 1. MOLEKULAARNE TASE ● biomolekekulid = orgaanilised ained ● sahhariidid ● lipiidid ● valgud ● nukleiinhapped: DNA, RNA 2. RAKULINE TASE Organellid on raku koostisosad(tsütoloogia on rakuteadus). Rakus on väga erinevad: ● punane verelibe e erütrosiit ● kloroplastid taimerakus ● kobarloode 3. KOE TASE- uuritakse kudesid Kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega. histoloogia- koeteadus 4.ORGANI E ELUNDI TASE Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. ● Taimede organid- juur, vars, leht,pung, õis 5. ELUNDKONNA TASE (pole taimedel, ainult loomariigis) 6. ORGANISMI TASE Ainurakne on ka organism
fosfaatrühm DNA ülesandeks on päriliku info säilitamine ja ülekandmine RNA ülesandeks on päriliku info realiseerimine/avaldamine mRNA informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgu sünteesiks rakutuumast vastavasse rakuorganelli (ribosoomidesse) tRNA transport RNA, aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info desifreerimine rRNA ribisoomi RNA, ribosoomide koostises, valkude süntees 3 Raku ehitus ja talitus Tsütoloogia ehk rakuteadus uurib rakkude ehitust ja talitust. Karl Ernst von Bear loomade embrüoloogia raja (loomorganismi areng saab alguse munarakust) M. Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega T. Schwann loomorganisme iseloomustab rakuline ehitus. Rakuteooria: · Kõik organismid on rakulise ehitusega Jannsenid meisterdasid esimese liitmikroskoobi R. Hook valgusmikroskoop Leuwenhoek mitmesuguse konstruktsiooniga valgusmikroskoop ning esimene, kes nägi baktereid
Võime jagada kolmeks: · Informatsiooni-RNA (mRNA) toob geneetilise info valgu sünteesiks rakutuumast vastavatesse rakuorganellidesse ribosoomidesse. · Transport-RNA (tRNA) aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info desifreerimine · Ribosoomi-RNA (rRNA) kuulub ribosoomide ehitusse ning osaleb valgusünteesis RAKU EHITUS JA TALITUS Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia ehk rakuteadus uurib rakkude ehitust ja talitlust. Karl Ernst von Baer loomade embrüoloogia rajaja. Avastas imetaja munaraku. Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega. Robert Hooke - valgusmikroskoop Kõik organismid on rakulise ehitusega. Matthias Schleiden ja Theodor Schwann Iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rudolf Virchow st. et a) rakud saavad tekkida ainult rakkudest b) rakud tekivad üksnes rakujagunemise teel
Reageeritakse valgusele(fototaksis) ja keskkonna keemilisele koostisele- kemotaksis- vee keemilise koostise muutusi tunnetavad. Elus organiseerituse tasemed Organiseerituse tasemed iseloomustavad talitlusi ja suhteid elusorganismide erinevatel tasanditel. 1.) Molekuli tasand- biomolekulidega toimuvad erinevad keemilised protsessid, millega tagatakse organismi talitluste käivitumine. Molekulaarbioloogia- molekulitasandil bioloogiaharu. 2.) Rakuline tasand- (Tsütoloogia- rakuteadus). Kõik eluprotsessid toimuvad rakus. Rakus on ehituslikud osad- organellid, mis viivad läbi eluprotsesse. Ainuraksetel organismidel piirduvadki talitlused ühe rakuga. Hulkraksetel organismidel jagunevad rakud talitluste läbiviimiseks sarnasteks kogumikeks ehk kudedeks. (Histoloogia- kudede teadus). Nt loomadel sidekude, lihaskude, närvikude, kattekude ehk epiteelkude. Ühesuguse ülesande läbiviimiseks moodustuvad koed organeid ehk elundeid.
TEADLASED: R.Hook- valgusmikroskoobi, M.Scheidel,T.Schwann-taimed on rakulise ehitusega K.E von Baer- loomade embrüoloogia rajaja(munarakk) Rudolf Virchow-iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust, jahunemise teel. F.Miescher-nukleiinhape G. Mendel- avastas geenid, nende pärandumise ja avaldumise seaduspärasused T.Morgan- geenide pärandumine kromosoomis, äädikakärbsed M.Calvin- pimedusstaadiumi reaktsioonid rakuteadus-tsütoloogia Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakuteooria seisukoht: *Rakk saab tekkida ainult rakust, *Uued rakud tekivad jagunemise teel, Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus. Üherakulised- bakterid, protistid Hulkrakulised- taimed,seened,loomad Üks kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma Üherakulistel on iseloomiliku välimusega-kingloom, silmviburlane, amööb
Takson süstemaatika ühik, mis ühendab Tsütokinees tsütolpasma jagunemine organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis. gruppi (Näiteks imetajate klass, käpaliste sugukond, maipõrnika liik on taksonid). Tsütoloogia (rakuteadus) bioloogiateadus mis uurib rakkude ehitus ja talitlust. Teaduslik fakt teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud teadmine. Tsütoplasma raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikusk. Teaduslik hüpotees teadusliku probleemi eeldatav vastus
BIOLOOGIA teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarset taset Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust
üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Protsessi käigus eraldub järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. Tsütokinees - tsütolpasma jagunemine rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis. Tsütoloogia (rakuteadus) - bioloogiateadus mis uurib rakkude ehitus ja talitlust. Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist. Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks.
annaabi.ee 
