Mõlema koostises palju tselluloosi ja hemitselluloosi, primaarseinal rohkem pektiini. Sekundaarseina on ladustunud ka ligniini päris arvestatavalt Millised iseärasused on kommeliiniliste seltsi kuuluvate taimede rakuseinal. Millisel olulisel põllumajanduslikul taimerühmal seda tüüpi rakusein esineb, milline on sellise erinevuse tähtsus venivuskasvule. Kõrrelistel on selline rakusein Enamikel taimedel on rakuseinas väga palju pektiinaineid, kommeniliiididel märgatavalt vähem Kommeniliinidel moodustab hemitselluloos pea poole rakuseina koostisest, ülejäänutel vähem (15%) ristseoselised glükaanid kommeniliinides on peaasejalikult glükuronoarabinoksülaanid (GAX), mitte ksüloglükaanid (XyG), nagu enamikes taimedes. Teistel taimedel on fenoolseid ühendeid pigem sekundaarses rakuseinas,
peitunud tselluloosi mikrofibrillidest. Primaarkihi sisepinnale hakkab ladestuma sekundaararengu käigus tsütoplasma (rakumahla) poolt biosünteesitud tselluloos ja hemitselluloosid – tekib sekundaarkiht S1-S3. Sekundaarkihi (S1-S3) paksus sõltub raku funktsioonist kasvavas puus. Koos sekundaarkihi moodustumisega algab ka rakuseina lignifitseerumine e. puitumine. Protsess algab rakkude nurkadest ja levib seejärel kogu rakuseinas. S1 kihis mikrofibrillid 50-60° nurga all, S2 kihi 15° ja S3 kihi 60-70° nurga all. 23. Vesininikside rakuseinas. Absoluutselt kuivas puidus on tselluoosi makromolekulide –OH rühmade ja heterohapniku aatomite vahel vesiniksidemed, millede energeetiline kogunivoo on maksimaalsel tasemel ja sellisel puidul ilmnevad kõrgendatud mehaanilised näitajad. Ühtlasi on sellisel puidul minimaalsed mõõtmed.
16. Nimetage peamised primaar- ja sekundaarseina erinevused Primaarsein õhuke, elastne, kasvu võimaldav Sekundaarsein paks (ligniini kihid), kasvuvõimetud, sageli surnud rakud, moodustub vaid teatud kudede rakkudes (juhtkudede ksüleem) 17. Millised iseärasused on kommeliiniliste seltsi kuuluvate taimede rakuseinal. Millisel olulisel põllumajanduslikul taimerühmal seda tüüpi rakusein esineb, milline on sellise erinevuse tähtsus venivuskasvule. Rakuseinas tselluloosiga seonduv ristseoseline glükaan glükuronoarabinoksülaanid (GAX). Rakuseinad on pektiinide madala sisaldusega ja sisaldavad kaneelhappe derivaate. Esineb kõrrelistel. Venivuskasvu kiirus sõltub rakuseina plastilisusest. Ristsidemed vähendavad elastsust ja vanade rakkude kasv väheneb. 18. Kuidas määrab tselluloosi fibrillide asetus rakuseinas rakkude venivuskasvu suuna Raku kasvu suund on määratud tselluloosi fibrillide asetusega rakuseinas. Kasv võib olla
keha. Immuunsüsteem ei vaeva ennast rünnakuga kõige vastu, millega kokku puutub. 4. Peatükk Nakkushaigusi põhjustavad nähtamatud mikroorganismid, mis tungivad kehasse ja paljunevad seal. Neid mikroorganisme nimetatakse patogeenideks ehk pisikuteks. Haigustekitajate hulka kuuluvad bakterid ja viirused. Bakterid põhjustavad haigusi nii, et nad toodvad toksiine, mis hävitavad või halvavad rakke. Nende rakuseinas leidub ka toksiine, mis võivad põhjustada palavikku, kõhulahtisust või vererõhu langust. Maailmas on palju erinevaid haigusi, mida on raske kontrolli alla saada. Eriti halvad on zoonoosid, ehk haiguse, mille tekitajad nakatavad nii inimesi kui loomi. Bakterite põhjustatud zoonooside näideteks on siberi katk, katk, tuberkuloos, salmonelloos. Viirushaigused, mis kuuluvad samasse gruppi on näiteks gripp, marutõbi.
Ka inimesel tõsine patogeen (zoonoositekitaja). Bakter kipub olema karjas endeemne. Arendatakse vaktsiini. 6. E. coli antigeenid * somaatiline O-antigeen - lipopolüsahhariidid rakuseina pinnal. Antigeenide spetsiifilisuse määrab süsivesinike külgahelad. * kapsli K- antigeen – polüsahhariidid * viburi H-antigeen – proteiinid * pilide F antigeenid – esinevad mitmetes tüvedes ja käituvad adhesiinidena. 7. E.coli endotoksiin See on lipopolüsahhariidi (LPS) komponent rakuseinas. Vabastatakse pärast bakteri surma. Tekitab endoteliaalse kahjustuse, mistõttu võib kujuneda fibriinkaotussündroom (DIK) ehk vere hüübimine on häiritud, kuna hüübimistegureid on ära kulutatud. Kui toksiin vabaneb järjest võib tagajärjel tekkida endotoksiline šokk. 8. E. coli adhesiinide iseloomustus Pilide adhesiinid võimaldavad kinnituda limaskestale ja soodustab peensoolening alumiste kuseteede koloniseerimist. E.coli patoloogiliste tüvede
Probleem ja lahendused: Teise põlvkonna bioetanool liigitub lignotselluloosist toodetud etanooli üldnimetaja alla. Kütuse tootmise protsessis osalevad tselluloos, hemitselluloos ja ligniin, mis üheskoos moodustavad taimerakkude seinad ja annavad neile püsti püsimiseks vajaliku jäikuse. Siin ongi probleem, millega teise põlvkonna biokütuseid arendavad teadlased maadlevad. Neid aineid on keeruline lõhkuda. ,,Need kolm komponenti on rakuseinas väga keerukal kujul. Lagundamist ei tee raskeks ainult ligniin, vaid ka see, kuidas tselluloos ja hemitselluloos süsteemis asetsevad"(Kristiina Kruus). Enne kui saab minna piirituseajamise protsessi juurde, tuleb suhkrud tselluloosist ja hemitselluloosist kätte saada. Tselluloosi struktuur on väga sarnane tärklisega, mida on suhteliselt kerge suhkruks lagundada. Erinevus tärklise ja tselluloosi vahel peegeldub vaid ühes keemilises sidemes, mis glükoosimolekule kokku seob
Paksus hakkab suurenema peale seda, kui sihtmõõtemd on saavutatud. Sekundaararengu käigus hakkab primaarkihi sisepinnale ladestuma tüstoplasma poolt biosünteesitud tselluloos ja hemitselluloos tekib sekundaarkiht. Sekundaarkihi paksus sõltub raku funktsioonist kasvavas puus. Koos sekundaarkihi moodustamisega algab ka rakuseina lignifitseerumine ehk puitumine. Protsess algab rakkude nurkadest ja levib seejärel kogu rakuseinas. (Joonis moodle, teema 3, puidu anatoomia lk 2). 13. Kirjeldage okaspuidu mikroehitust ja peamisi rakutüüpe. Joonistage need. Okaspuidu mikroehituse iseloomulikus elemendiks on trahheiidid. Trahheiidide erineva seinapaksuse tõttu on nähtavad aastarõngad. Säsikiired hõlmavad okaspuidu üldruumalast 5...10%. Okaspuude säsikiired on enamuses üherealised. Lehisel, männil, seedril ja kuusel on säsikiired
1. (3) Taime- ja loomaraku põhilised erinevused 2. (3) Kus asuva õhulõhed (kude, organ)? Epidermis, või vahel epidermist sügavamal. 3. (2) Kõrvekarva ehitus Kõrvekarv on kaitseülesandega. Üherakuline ja rakuseinas on ca ja si ning kõrvevedelik. 4. (2) Mis on emergentsid? Näide on epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Kibuvits, roos, vaarikas, hobukastan, ogaõuna kupral jne. 5. (2) Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Kivisrakk koosneb paksenenud puitunud osast, raku valendikust ja kanalitest. asetsevad rühmadena (nt pirni viljali-has) või üksikult (nt kummipuu ja tee- põõsa lehtedes). 1
GAX d sisaldavad põhiahela ksüloosijääkidele 3-Oga seostunud arabinoosijääke ja O-2ga seostunud glükuroonhappe jääke. Seltsis Poales esineb ka kolmas ristiseoselise glükaani tüüp, nn. segaseoseline (1 3),(14)- D-glükaan. Koosneb 90% tsellotrioosi ja tsellotetraoosi jääkidest (suhe2:1), mis seotud -(1 3) seosega. Ei oma külgahelaid. Mannoosi sisaldavad polüsahhariidid esinevad väikestes kogustes enamikus katteseemnetaimedes. Aromaatse struktuuriga komponendid rakuseinas Kommeliini tüüpi üheidulehelised ja Chenopodiaceae sugukonna esindajad sisaldavad rakuseintes palju kaneelhappe derivaate, peamiselt feerula- ja p-kumaarhapet, mis on seotud polüsahhariididega estersidemetega, Kaneelhappe derivaadid muudavad selliste taimede rakuseinad UVs fluorestseeruvateks. Naaber GAX ahelatele seostunud feerulahappe jäägid võivad omavahel anda ristsidemed fenüül-fenüül tüüpi või fenüül eeter sidemed ja tekitada täiendavaid ristsidemeid (feraksaanid)
(1,6)-glükosiidsidemega hargnemised iga 8-12 jäägi järel. Amülaasid on ensüümid, mis katalüüsivad tärklise ja glükogeeni Tselluloos hüdrolüüsi. Tselluloos on looduses levinuim struktuurne polümeer. ,D- glükoosi jäägid ühendatud (14)-sidemetega lineaarseteks ahelateks Kitiin - eksoskelett koorikloomadel ja putukatel, esineb ka seente, pärmide rakuseinas; koosneb (14) seotud N-atsetüül-D- glükoosamiini monomeeridest. Risseotud dekstraanid on kasutusel geelidena kolonnkromatograafias. Need geelid sisaldavad 50-98% vett. Geelide mehaaniline tugevus ja vee sidumise võime sõltub ristsidemete arvust. 6. Gram-positiivne bakter. Rakuseinas on palju peptidoglükaanikihte. Gram-positiivne bakter Gram-negatiivne bakter. bakteri rakuseinas on valine lipiidne kaksikkiht (membraan), sisemine
hemitselluloosid – tekib sekun- daarkiht S1-S3 • Sekundaarkihi (S1-S3) paksus sõltub raku funktsioonist kasvavas puus. • Tugirakkude seinapaksus ületab tunduvalt põhiliselt säilitusfunktsiooni täitvate parenhüümrakkude seinapaksuse. • Koos sekundaarkihi moodustumisega algab ka rakuseina lignifitseerumine e. puitumine. • Protsess algab rakkude nurkadest ja levib seejärel kogu rakuseinas. • (Levinud arvamuse kohaselt tselluloos ladestub päevavalguses ja ligniin pimedal ajal, seega vaheldumisi.) • Kambiumi raku pooldumisprotsess kestab keskmiselt 1 päev. • Puiduraku kasv tütarrakust trahheiidiks kestab umbes 20 päeva. • Puitumine on elavas rakus toimuva biosünteesi viimane faas, mis kujutab endast põhiliselt ligniini ladestumist. Kui ligniin on ladestunud, siis elava prosenhüümraku
Bakteriraku väliskomponendid: Rakusein: (Gram-positiivne, Gram-negatiivne), Rakuseina lisakomponendid: Kihn e. kapsel, viburid, piilid e.fibriad. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positiivsed ja gram-negatiivsed bak. Gram-positiivsete rakuseina ehitus: Rakusein: Peptidoglükaan (üle 40 kihi), teihhoiinhape (sisaldab suhkruid) ja lipoteihoiihape (teihhoiinhape+lipiidid). (Rakuseina stabiliseerimine). Rakuseinas polüsahhariidid. Erinevad suhkrud: mannoos,arabinoos jt. Gram-positiivsetel puudub raku välismembraan, esineb vaid tsütoplasmamembraan. Gram-negatiivsete rakuseina ehitus: Välismembraan. Lipopolüsahhariidid (LPS), 3 komponenti: 1) hüdrofiilne 0-antigeen (polüsah.) 2) üldine (core) polüsahhariid, 3) hüdrofoobne lipiid A-toksilisus Välismembraanis rohkelt proteiine: Integraalproteiinid – välismembraani terviklikkus,
Nimetage taimes väheliikuvaid toiteelemente. Kus ilmnevad selliste elementide vaegusümptoomid Ca, B, Fe, S, Mn, Cu, Zn Vaegussümptomid ilmnevad nooremates lehtedes. Taimedele vajalikud makroelemendid on C, H, N, O, P, S, Ca, Mg, K Taimedele vajalikud mikroelemendid on Fe, Cl, Mn, Zn, Cu, B, Mo, Ni Millises juure piirkonnas kontrollitakse ioonide sisenemist mullalahusest juure rakkudesse ja kuidas? Kontrollkohaks on endodermi rakud, mis on ümbritsetud/vöötatud rakuseinas paiknevate suberiini sisaldavate Caspary triipudega. Nende olemasolu tõttu ei saa mullast juurde sisenenud ained edasi liikuda apoplastis, mis on suletud suberiini sisaldava veelahuse jaoks läbimatu kihiga ja peavad sisenema sümplasti st läbima rakumembraani. Läbi membraani pääsevad ioonid/ained, mille jaoks on transportvalgud (kandjad, kanalivalgud) ja nii 2
Rakuseinte progresseeruv, luumenist lähtuv rünne. Põhjustajateks: kandseened, mõned kottseened. Valgemädanikud (järjestikku lagundajad) Kahjustatakse kõik rakuseina koostisosasid, kuid esmajärjekorras lagundatakse valikuliselt hemitselluloos ja ligniin. Rakuseinte progresseeruv, luumenist lähtuv rünne. Põhjustajateks kandseened ning mõned kottseened. Pruunmädanikud Kahjustatakse süsiv esikuid rakuseinas, ligniin aga modifeeritakse. Toimub kiire rünne kogu rakuseina vastu. Põhjustavad kandseened. Pehmemädanikud (tüüp 1) Kahjustatakse süsivesikuid rakuseinas. Sekundaarseinas tekivad poorjad tühikud. Põhjustajateks kottseened, teisseened ja mõned bakterid. Pehmemädanikud (tüüp 2) Kahjustatakse süsivesikiuid. Luumenist lähtuv sekundaarseina erosioon. Põhjustajateks kottseened, teisseened ja mõned bakterid.
Rakusein-noorte puidurakkude vahel.Vahelamell koosneb tangentsiaalsuunaks.Puutüve ristlõikes on näha säsi(keskel),aastarõngad ja pektiinist,polüsahhariidide segust ja ligniinist.Vahelamelli ja tonoplasti vahel kooreosad(niin ja korp).Veel lülipuitu(tumedam siseosa )ja mood esmalt primaarsein,siis sekundaarsein.rakusein koosn maltspuitu(heledam välisosa).Okaspuudel täidavad trahheiidid mitmeid tselluloosist,hemitselluloosist ja ligniinist.Rakuseinas mood tselluloosi ülesandeid,seetõttu puit ühtlasema asetusega .Lehtpuu puidu ehitus molekulid mitselli(protofibrilli).Mitsellide õhu ja veega täitumine põhj puidu keerulisem:koosneb mitmest erinevast rakuliigist.Suurematest soontest e kahanemist ja paisumist.Mikrofibrillid-on koondunud fibrillideks,mis trahheedest toim vee transport juurestikust võrasse.Sooned võivad esineda kas omakorda mood lamelle,millest arenevad erineva kihi- ja suunalised
lehevarre alusele nn abstsissioonitsoon – piirkond pikkadest kitsastest rakkudest üksteise kõrval. Lehtede vananedes kui IAA süntees väheneb, suureneb etüleeni süntees abstsissioonitsoonis, pektiinid lagunevad, rakud eemalduvad üksteisest ja leht/vili langeb oma raskuse mõjul alla. Varte pikkuskasvu vähenemine ja lateraalse kasvu suurenemine (rakkude ruumala oluliselt ei muutu). Muutub etüleeni toimel tselluloosi fibrillide asetus rakuseinas. Katkestab teatud taimede seemnete (kõrrelised, maapähkel) ja pungade (kartul) puhkeseisundi ja soodustab idanemist Soodustab juurekarvade teket Pärsib õite teket enamikus taimedes, kuid soodustab ananasside ja mango õitsemist, kurkidel soodustab emasõite teket. Soodustab lehtede vananemist (ACC süntaasi inhibiitorid vähendavad vananemist) Taimede etüleeniga mõjutamiseks kasutatakse etefooni, mis vee toimel vabastab etüleeni
kasvab, sest sel temperatuuril toimub juba puitaine mõningane oksüdatsioon. Konstantseks massiks loetakse katsekeha jaoks saadud massi minimaalne väärtus).Katsekehale määratakse stereomeetriliselt ruumala absoluutselt kuivas olekus Vo. Kuiva puidu kasutamisel kaasneb paisumine, seega ei ole otstarbekas seda kasutada. 16. Kas puidu pundumist põhjustab vaba- võis seotud vesi? Põhjendage, miks. Pundumist põhjustab seotud vesi rakuseinas ja vesiniksidemete süsteem. Praktika näitab, tihedamad puiduliigid kahanevad rohkem, SP kahaneb enam kui KP, maltspuit kahaneb rohkem kui lülipuit, vees lahustuvad ekstraktiivained vähendavad puidu kahanemist. 17. Mis on rakuseina küllastuspiir ja kas seda saab praktikas puidu niiskuse-% määramisel kasutada? See on rakuseinte maksimaalne niiskus, mis saavutatakse puidu veega küllastamisel. Selle
Piimhape takistab paljude teiste bakte-rite, v.a. laktobatsillid, paljunemist. Madal pH soodustab tuppe kaitset võõraste mikroobide eest. § Mikrobioota tupes muutub sõltuvalt hormonaalsest (menstruatsiooni) tsüklist. Seedekulgla mikrobioota § Varieerub vertikaalselt ja horisontaalselt. § Horisontaalne erinevus - mõned liigid seostuvad limaskestaga (tropism), teised rohkem valendikus. § Gram-positiivsed (laktobatsillid, streptokokid) seostuvad limaskestale polüsahhariidse kihnu ja rakuseinas oleva teihhoiinhappe abil. Gramnegatiivsed bakterid seostuvad peamiselt fimbriatega. § Ülemises osas vaid süljega ja toiduga neelatud mikroobid. Magu happeline, seal mikroobe harva, peamiselt laktobatsillid. Peensoole ülemine osa suhteliselt vähe, valdavalt Gram- positiivne (Lactobacillus, Streptococcus faecalis jt.). Hulk 105-107 bakterit/ml. Alumises peensoole osas rohkem 108/ml. Lisanduvad uued liigid (Bac-teroides). Jämesooles 1011/g kakas. Palju Enterobacteriaceae sugukonda (E
bakteritest evolutsiooniliselt kauged (rRNA järjestuste põhjal koostatud evolutsioonipuus on ürgid lähemal eukarüootidele kui bakteritele (varasemas mõistes eubakteritele), mistõttu organismid jaotatakse kolmeks domeeniks: bakterid, arhed ja eukarüoodid. Arhed kas moodustavad üheainsa riigi või jaotatakse mitmeks riigiks. Arhed erinevad teistest prokarüootidest tRNA ja rRNA koostise poolest, nende membraanis esinevad unikaalsed lipiidid ja rakuseinas puuduvad peptidoglükaanid. Paljud arhede raku geneetilise informatsiooni paljundamise, säilitamise ja avaldumise eest vastutavad ensüümid sarnanevad eukarüootide vastavate ensüümidega. Arhed jaotatakse kolmeks rühmaks: metanogeenid: tekitavad süsihappegaasist ja vesinikust metaani; anaeroobid halofiilid: vajavad kõrget soolade kontsentratsiooni termatsidofiilid: vajavad kõrget temperatuuri (80...90 °C) ja happelist keskkonda (pH 2).
KATTEKARVAD HAAKEKARVAD Elusad v surnud tugeva seinaga Ühe- v mitmerakulised Ühe- v mitmerakulised Sirged v harunenud Terava v konksja tipuga Kaitsefunktsioon Kinnitamine ja levitamine NÄÄRMEKARVAD KÕRVEKARVAD Mitmerakuline Üherakuline Pea ja jalg Rakuseinas ca ja Si Näärmevedelik kõrvevedelik Kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate Kaitse ülesanne juurdemeelitamine haakekarvad (põldmadar, humal) näärmekarvad (tubakas, pelargoon) kattekarvad (nurmenukk, vägihein) kõrvekarvad (kõrvenõges) Kõrvekarvad - on taimede kohastumus kaitsmaks end rohusööjate eest. Taimed eritavad kõrvekarva kaudu metaanhapet ehk sipelghapet, histamiini ja serotoniini.
Aminoglükosiididele ja sulfoonamiididele on tundlikkus varieeruv, vankomütsiinile resistentne. Profülaktikas naha katmine loomade, nende toodete käitlemisel. Seakarjad tuleks vaktsineerida. Bakterid mõmm :) 05/06 Corynebacterium diphtheriae Üldist. G+ pleomorfne pulk (V ja Y kujulisena), varieeruva suurusega, fakultatiivne anaeroob, fermenteerib süsivesikuid. Oksüdaas-, katalaas+. Rakuseinas lipiidid: mesodiaminopimeliinhape, arabinogalaktaan, mükoolhape, mis võimaldavad resistentsust väliskeskkonna tingimustele. Sõltuvalt koloonia morfoloogiast, biokeemilistest omadustest biotüübid belfanti, gravis, mitis, intermedium. Esinevad toksigeensed tüved, mittetoksigeensed võivad ka süsteemseid haigusi põhjustada. Epidemioloogia. • Ülemaailmset levikut jätkavad asümptomaatilised kandjad, mittevaktsineeritud.
Kliinilistes laborites seda testi rutiinselt ei kasutata. 5 Test S. aureus S. epidermidis S. saprophyticus Manniidi Positiivne, kollane pesa Negatiivne, punakas pesa Tavaliselt positiivne, lõhustamine kollakas pesa PROTEIIN A MÄÄRAMINE. Lateksaglutinatsiooni test. Ainult patogeense S.aureus’e rakuseinas on proteiin A - polüpeptiid, mis põhjustab fibrinogeeniga kaetud latekspartiklite (Staphaurex®) või punaliblede (Staphyloslide®) kokkukleepumise. Test S. aureus S. epidermidis S. saprophyticus Rakuseina Positiivne, Negatiivne, teralisust ei Negatiivne, teralisust ei hüübimisfaktor tekib teralisus ilmne ilmne STAFÜLOKOKKIDE METITSILLIINRESISTENTSUSE (MRSA) MÄÄRAMINE
tuumamembraan 14. Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhed on prokarüoodid, neil puuduvad rakutuum ja membraanidega ümbritsetud rakuorganellid. Paljunevad mittesuguliselt pooldumise, lõhestumise või pungumise teel, ei moodusta spoore. On eukarüootidele sarnasemad kui bakteritele. Ehituslikult erinevad nii bakteritest kui eukarüootidest. Arhed erinevad teistest prokarüootidest tRNA ja rRNA koostise poolest, nende membraanis esinevad unikaalsed lipiidid ja rakuseinas puudub peptidoglükaan. Kujult võivad arhed olla kokid, pulgad, spiraalsed, sagaralised, plaatjad või ebaregulaarse kujuga. Paljudel on ka vibur. Osa on üherakulised, osa moodustab niite ja agregaate. Rakukest on arhedel kas valguline või polüsahhariidne. Arhedel eeterlipiidid (teistel esterlipiidid). Moodustavad metaani. Sarnasused bakteritega: Rõngaskromosoom, genoomi suurus, operonide esinemine, mRNA, intronite puudumine, 70s ribosoomid, metabolismiensüümide aminohappeline järjestus
RNA ja valk Süntees samas kohas RNA tuumas, valgud tsütosoolis Metabolism Anaeroobne+aeroobne Aeroobne Rakuline organiseeritus Peamiselt üherakuline Peamiselt hulkraksed 5. Arhede ja eubakterite peamised erinevused Arhede membraanilipiidides on eetersidemed, eubakteritel estersidemed ning rakuseinas peptidoglükaanid ka. Arhedel on intronid, eubakteritel neid pole. rRNA ja ribosoomide valgud erineva koostisega (eubakterite ribosoomid on tundlikud klooramfenikooli suhtes). Valkude sünteesil esimene n-terminaalne aminohape arhedel metioniin, eubakteritel formüülmetioniin. Arhede viburid paneb liikuma ATP hüdrolüüs, eubakteritel [H+] erinevus membraani külgedel. 6. Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ aastat tagasi 3.5miljardit 7
Lipiidid takistavad rakus esinevatel polaarsetel ühenditel kiiresti rakust välja difundeeruda. Raku membraani paksus 6~10 nm Membraanide valgud Integraalsed e transmembraansed- läbivad ühe või mõlemad lipiidsed kaksikkihid Perifeersed- paiknevad lipiidse kaksikkihi tsütoplasma või väliskeskonna poolsel pinnal. Väliskeskonna poolsed valgud osalevad rakk-rakk äratundmises ja signaalide ülekandmises, taimedel ka tselluloosi sünteesiks rakuseinas. Tsütoplasma poolsed osalevad tsütoskeleti sidumises valkudega, signaalide ülekandes. Integraalsed osalevad kanalite moodustamises ja ainete transpordis. Integraalsete membraanide valgud omavad vähemalt ühte segmenti, mis koosneb hüdrofoobsest või laenguta aminohapetest ja on seetõttuhüdrofoobsete vastasmõjudega kinnitatud lipiidide kihti. Hüdrofoobne piirkond on ümbritsetud + laenguga aminohappega, et takistada piki membraani
(arg, lys), et takistada piki membraani libisemist. ( positiivse laenguga aminohapped seostuvad fosfolipiidi negatiivse laenguga peaga) Perifeersed valgud kinnituvad reeglina vesiniksidemete või ioonsete vastasmõjude kaudu integraalsete valkude või lipiidide polaarsete peade külge. 9. Nimetage membraanivalkude funktsioone. - Väliskeskkonna poolsed valgud osalevad tavaliselt rakk-rakk äratundmises ja signaalide ülekandes. Taimedes näiteks ka tselluloosi sünteesis rakuseinas. - Integraalsed valgud osalevad kanalite moodustamises ja ainete transpordis. - Tsütoplasma poolsed valgud osalevad tsütoskeleti sidumises membraaniga ning signaalide ülekandes. 3 10. Kirjutage lahustunud ühendi elektrokeemilise potentsiaali võrrand ja milliseid suurusi võrrandi liikmed tähistavad
Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks. · Viiruste tekke kohta puudub ühtne seisukoht. · Viirushaigusi ehk viroose esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. Ainus tõhus vahend organismi enda immuunsüsteem (vaktsiinid!), ravimeid on raske luua. Arhed ehk arhebakterid · Nagu bakteritelgi, puudub arhedel tuumamembraan. · Arhed erinevad teistest prokarüootidest tRNA ja rRNA koostise poolest, nende membraanis esinevad unikaalsed lipiidid ja rakuseinas puuduvad peptidoglükaanid. Paljud arhede raku geneetilise informatsiooni paljundamise, säilitamise ja avaldumise eest vastutavad ensüümid sarnanevad eukarüootide vastavate ensüümidega. · Jagunevad: 1. anaeroobsed metanogeenid tekitavad süsihappegaasist ja vesinikust metaani; 2. halofiilid vajavad kõrget soolade kontsentratsiooni; 3. termofiilid vajavad kõrget temperatuuri (80...90 °C) ning happelist keskkonda (pH 2). Bakterid
Chaperonin'id tagavad kokkukeerdumise. Mõjuvad struktuuri tekke hilisematel staadiumitel. On oligomeersed valgud, mis moodustavad sisemusse kanali, kus valgu konformatsiooni teke toimub. Vajalik ATP. Esinevad pro- ja eukarüootides. 31 *Arhede ja eubakterite erinevused!!! Arhede membraanilipiidides on eetersidemed, eubakteritel estersidemed ning rakuseinas peptidoglükaanid ka. Arhedel on intronid, eubakteritel neid pole. rRNA ja ribosoomide valgud erineva koostisega (eubakterite ribosoomid on tundlikud klooramfenikooli suhtes). Valkude sünteesil esimene n-terminaalne aminohape arhedel metioniin, eubakteritel formüülmetioniin. Arhede viburid paneb liikuma ATP hüdrolüüs, eubakteritel [H+] erinevus membraani külgedel. Kordamisküsimused: rakutuum, geeniregulatsiooni sissejuhatus.
kättesaadavaks Molekulaarne mimikri – viirusvalgu mingi epitoop on identne või homoloogne mingisuguse kehaomase AH järjestusega, avaneb tee immuunvastuse tekkeks ja edasiseks epitoobi levimiseks. 58. Seeninfektsioonide korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustus. Seened on heterogeensed ja eukarüootsed. Suhteliselt vähe on inimpatogeensed. Kasvades produtseerivad ensüüme, mis lagundavad ümbritsevat keskkonda. Rakuseinas on kolesterooli asemel ergosterool. Patoloogiliste muutuste põhjuseks makroorganismis on kas tekitaja ise, tema poolt produtseeritud toksiinid või antigeen-antikeha reaktsioonid, mis lõpevad immuunkompleksi moodustamisega ja see kutsub esile allergilisi reaktsioone. Seenhaiguste tekitajad põhjustavad ülitundlikkuse, mükotoksikoosi, mütsetismi ja seeneinfektsiooni. Peamine kaitsemehhanism - rakulised immuunreaktsioonid, osalevad ka humoraalsed reaktsioonid
annaabi.ee 
