või kõrvaldada rakust oluline protsess. 2. Hormoonideks nimetatakse* bioaktiivseid endogeenseid aineid, mida kesknärvisüsteemi kontrolli all sünteesitakse endokriinnäärmetes ja mis vere vahendusel reguleerivad metaboolseid protsesse ja füsioloogilisi funktsioone *keemilisi ühendeid, mida toodetakse spetsialiseerunud näärmetes, sekreeritakse otse verre või lümfi ja transporditakse sihtmärk-rakuni, millele toimides avaldubki nende regualtoorne toime * organismis tekkivaid substantse (aineid), mis edastavad signaali, et tekitada muutus sihtmärk-raku tasandil, nad on primaarsed signaalmolekulid (primaarsed ülekandjad), mille sidumiseks on sihtmärk-rakul spetsiifilised retseptorid. 3. Andke hormoonide klassifikatsioon a) keemilise ehituse järgi : *steroidid - sünteesitud kolesteroolist; reguleerivad soolade/vee tasakaalu, põletikuprotsesse, seksuaalfunktsiooni N. Testosteroon
hingamis- ja südeme löögisagedus süsihappegaasi eemaldamiseks verest ja hapniku kontsentratsiooni tõstmiseks · Ei allu tahtele Vereringe regulatsioon · Südame tööd kiirendab: o Adrenaliin o Jäsemete liigutamine o CO2 tõus Veresuhkru sisalduse kontroll · Glükoosi hulk veres on 80-90 mg / 100 ml-s · Inimese normaane veresuhkru tase on 3.3 5.5 mmol/l · Veri viib glükoosi iga rakuni, mitokondritesse · Glükoos tuleb verre: o Süsivesikute (tärklise) seedimisest o Glükogeeni lõhustamisest (maksas, lihastes) o Glükoosi sünteesist aminohapetest, rasvadest · Glükoosi tase tõuseb, vallandub insuliin, mis laseb glükoosi läbi membraani rakku ja muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks · Kui glükoosi tase langeb, vallandub glükagoon, mis lagundab glükogeeni glükoosiks
3 täis. Poolseedinud toit liigub väikeste portsjonite kaupa peensoolde. Sinna avaneb kõhunääre, mis eritab seedenõret. Niisamuti avaneb sinna ka sapijuha. Sapp aitab seedida rasvu. Kõige aktiivsem seedimine toimub peensoolde alguses. Ülejäänud peensooles toimub juba vajalike toitainete imendumine verre. Rasvade lagunemisel tekkinud väikesed aineosakesed imenduvad lümfi. Veri ja lümf kannavad toitained iga üksiku rakuni. 4. Miks me vajame toitu Kõik organismid toituvad. Inimesed söövad nagu kõik loomadki. Meie igapäevased toiduained on leib, kartul, sai, või, muna, juust, vorst, piim, puuviljad, juurviljad ja nii edasi. Toitu on meil vaja kasvamiseks, liikumiseks, kehasoojuse säilitamiseks ja rakkude uuendamiseks. Samal põhjusel söövad kõik teisedki loomad. 5. Vereringe Süda pumpab vere kopsudesse
Mardikalisi elab palju ka inimelamutes. Mardikalised on haukamissuised. Nad on kohastunud tahke toidu manustamiseks. Nad hammustavad ja närivad oma toitu. Ja ülejäänud putukad on nt kiilid, ritsikad, kirbud. Neil on oma jagunemine aga, kuna neid putuka liike on nii vähe siis eraldi jagunemist neile ei tehtud. Hingamine Kõik putukad hingavad trahhesüsteemi abil. Traheed on kitiinsed torud, mis ulatuvad kohati kuni üksiku rakuni ja mida mööda liigub õhk ning süsihappegaas. Trahheesüsteem avaneb kehapinnale kümne hingeava (stigma) kaudu kehapinnale. Stigmad on õhukindlalt suletavad vastava kaane abil. Eriti oluline on stigmade tihe sulgumine nukustaadiumis, kuna see aitab vett kokku hoida. Hingamise mehhanism erineb põhimõtteliselt selgroogsete omast. Nimelt hingavad putukad tsükliliselt -- on faas, mille käigus imetakse keskkonnast hapnikurikast õhku, ja faas, mille käigus eritatakse süsinikdioksiidi
klassidesse kuuluvate membraaniläbivate valkude sisenemise ja paigutuse tsütoplasmavõrgustiku membraanis. Membraanivalkude topoloogia – membraanivalkude orientatsioon membraanis ning mitu korda polüpeptiid membraani läbib; topoloogia määratakse ära Eris sünteesi käigus. Signaali transmission ehk signaali edestamine sisaldab signaali teket ja selle liikumist signaali vastuvõtva rakuni. Signaali transduktsioon on protsess, mille käigus toimub signaali vastuvõtmine, rakusisene edasikandumine ja primaarne vastus sellele signaalile – signaali muutmine rakuliseks vastuseks. Parakriinne signaliseerimine – signaalmolekulid toimivad sünteesikoha vahetus läheduses (neurotransmitterid, kasvufaktorid). Endokriinne signaliseerimine – signaalmolekulid toimivad oma sünteesikohast eemal. Tavaliselt imetajated kantakse hormoone edasi vereringe kaudu
· ... liiguvad / libisevad mööda mRNA ahelat, juhtides koodon-antikoodon interaktsioone mRNA ja aminoatsüül-tRNA-de vahel ning katalüüsides peptiidsidemete teket (kasutades ATP või GTP keemilist energiat · ... formeeruvad kahest subühikust - suurest ja väikesest Hormoonid on ... · ...keemilised ühendid, mida toodetakse spetsialiseerunud näärmekudedes, sekreteeritakse otse verre või lümfi ja transporditakse sihtmärk-rakuni, millele toimides avaldub nende regulatoorne toime · ...bioaktiivsed endogeensed ained, mida kesknärvisüsteemi kontrolli all sünteesitakse endokriinnäärmetes ja mis vere vahendusel reguleerivad metaboolseid protsesse ja füsioloogilisi funktsioone · ... organismis tekkivad ained, mis edastavad signaali, et tekitada muutus sihtmärk-raku tasandil. Nad on primaarsed signaalmolekulid (primaarsed
depoodest välja, kuineid vajatakse, töötavate punaliblede arv suureneb j aparaneb hapnikutarbimise võime. Treenitud inimene talub paremini ka verekaotust. · Veresoonkond Kehalise töö ajal, kui süda paiskab välja suuri verekoguseid, on oluline, et veresoontes ei oleks südamele vasturõhku. Madal rõhk tekib veresoontes nende laienemisel, korraga avanevad paljud rahuolekus kinni olnud juussooned ja hapnikurikas veri pääseb koerakkudele väga lähedale. Hapniku kandmine iga rakuni paraneb. Töö lõppedes ahenevad sooned kiiresti ja hoiavad vererõhu vajalikul tasemel. Veresoonte võime aheneda ja laieneda on tarvilik kasoojusregulatsiooniks. Jahedas keha pindmised veresooned ahenevad ja organism ei jahtu liigselt maha. Kuumas laienevad pindmised veresooned ja organism annab soojust rohkem ära,kaitsted end nii ülekuumenemise eest. Treenitud inimesel on hästi arenenud veresoonkond, mistöttu ta talub äärmuslikke kliimamuutusi paremini. · Koerakud
Treenitud inimene talub paremini ka verekaotust. Veresoonkond Eespool rääkisime veresoonte võimest laieneda ja aheneda. Kehalise töö ajal, kui süda paiskab välja suuri verekoguseid, on oluline, et veresoontes ei oleks südamele vasturõhku. Madal rõhk tekib veresoontes nende laienemisel, korraga avanevad paljud rahuolekus kinni olnud juussooned ja hapnikurikas veri pääseb koerakkudele väga lähedale. Hapniku kandmine iga rakuni paraneb. Töö lõppedes ahenevad sooned kiiresti ja hoiavad vererõhu vajalikul tasemel. Veresoonte võime aheneda ja laieneda on tarvilik kasoojusregulatsiooniks. Jahedas keha pindmised veresooned ahenevad ja organism ei jahtu liigselt maha. Kuumas laienevad pindmised veresooned ja organism annab soojust rohkem ära,kaitsted end nii ülekuumenemise eest. Treenitud inimesel on hästi arenenud veresoonkond, mistöttu ta talub äärmuslikke kliimamuutusi paremini. Koerakud
silmalaud. Sõrmed on eraldunud ja varbad on ühenduses ainult nende alguspunktis. 8. nädalal on aju juba väga keerukas ja moodustab peaaegu poole kogu embrüo kehamassist. Kasvamine jätkub erakordse kiirusega. Luud, liigesed, lihased, närvid ja jäsemete veresooned sarnanevad igati täiskasvanu omadega. Kaheksanda nädala lõpp tähistab embrüonaalse perioodi lõppu. Selle aja jooksul on inimese embrüo kasvanud ühest rakust ühe miljardi rakuni, mis moodustavad üle 4000 erineva anatoomilise struktuuri. Nüüdseks on embrüol olemas rohkem kui 90% täiskasvanul leiduvatest struktuuridest. Looteline periood kestab kuni sünnituseni. 9. nädalaks hakkab loode pöialt imema ja oskab neelata lootevett. Loode oskab veel ka haarata, pead ette- ja tahapoole liigutada, suud avada ja kinni panna, keelt liigutada, ohata ja ringutada. Närviretseptorid näol, peopesades ja jalataldadel tunnevad õrna puudutust
· Peptiidid (insuliin) reguleerivad mitmeid funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemine · Eikosanoidid (prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid) rakuhormoonid, oluline regulatoorne roll kudede homöostaasis ning põletiku ja vähkkasvajate tekkes. c) toimimise põhimõtted. (toimimise ja toimekoha järgi). · Endokriinne endokriinnäärme rakud sünteesivad hormooni ja sekreteerivad selle verre, kus transporditakse sihtmärk-rakuni. · Parakriinne hormoon sünteesitakse rakkudes ning toimib naaberraku retseptoritele · Autokriinne - hormoon sünteesitakse rakkudes ning toimib sama raku retseptoritele · Neurokriinne -hormoon (neurotransmitter) sünteesitakse närvirakus ning toimib naaberraku retseptoritele · Neuroendokriinne hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi, kust vere vahendusel transporditakse sihtmärk-rakuni II VARIANT 1
On teada, et eri piirkon- Herilase hoiatusvärvid vahendada. nas liikuvatel karjadel on isegi oma murrakud. Tavaliselt mõistetakse suhtlejate all inimesi, kuid infot vaheta- Hoolimata sellest, et loomade keeltel on sarnasusi inimkeelte- vad ka teised elusolendid, organismi osad kuni rakuni välja ja ga, on nende väljendusvõimalused siiski üsna piiratud. Ka võib ka masinad. Sellest järeldub, et lisaks inimesele on oma keel ka arvata, et loomad ja linnud ei oska keele vahendusel mõelda teistel liikidel. Loodus on kujundanud välja keele, millega kirjel-
orgaaniline aine lagundatakse energiavaesteks anorgaanilisteks ühenditeks (CO2 ja H2O). Hingamisel on tegu bioloogilise oksüdatsiooniga, mis toimub ensüümide abil ning mitmeastmeliselt (palju vaheühendeid). Rakuhingamine - rakkudes toimuv hingamisprotsess, mis koosneb väga paljudest üksteisele järgnevatest keemilistest reaktsioonidest. Rakuhingamisega seotud protsess toimub igas üksikus rakus. Seega on oluline, et hingamise lähteained (glükoos ja O2) jõuaksid iga rakuni. Rakuhingamine toimub kõikides elusorganismides sarnaselt. Välishingamine – gaasivahetus (O2, CO2) organismi ja väliskeskkonna vahel. Selles osas on erinevusi taimede ja loomade vahel. Loomadel on hingamis- elundkond (nina, hingetoru, kopsud), kuid taimedel see puudub. Gaasivahetus taimes võib toimuda kogu välispinna kaudu, kuid suures osas toimub see läbi õhulõhede. Hingamise tähtsus: 1) energia vabanemine orgaanilistest ühenditest: glükoosi lagunemine
seksuaalfunktsioone · Aminohapete derivaadid reguleerivad lhaste kontraktsioone, vererõhku · Peptiidid reguleerivad funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemist · Eikosanoidid rakuhormoonid, reguleerivad kudude homoöstaasi, mängivad rolli põletike ja vähkkasvajate tekkes Sünteesi- ja toimekoha järgi: · endokriinne endokriinnäärmerakud sünteesivad hormooni ja sekreteerivad verre, kus transporditakse siht-rakuni. · parakriinne hormoon sünteesitakse rakkudes ja toimib naaberraku retseptoritele · autokriinne hormoon sünteesitakse rakkudes ning toimib sama raku retseptoritele · neurokriinne hormoon sünteesitakse närvirakus ning toimib naaberrakkude retseptoritele · neuroendokriinne hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi, kust vere vahendusel transporditakse sihtmärk-rakuni. Rakuvälise signaali ülekanderada
inkubeeritakse leondatakse Petri tassil väljakasvanud kolooniad visuaalselt või Ouebec'i loenduri abil. 3. Miks üldjuhul on plaadimeetodi puhul vaja teha uuritavast proovist lahjendusi? Lahjendusi on vaja selleks, et hiljem oleks võimalik petri tassil teha kolooniate loendus. Kui lahjendusi ei tehtaks oleks petri tass kolooinaid paksult täis ning lugemine oleks võimatu. Bakterite arv ühes ml või g võib ulatuda uuritavas proovis kuni 109 rakuni, siis objektiivse analüüsi tulmuse saamiseks on tavaliselt vaja proovi lahjendada. 4. Mida tähendab termin ,,kolooniat moodustav ühik"? See tähendab elusrakkude arvu 1g või 1 ml uuritavas proovis. 5. Kui suur on optimaalne kolooniate arv Perti tassil, et saada objektiivne tulemus plaadimeetodil? Pindkülvi puhul 20-200 kolooniat ning sügavkülvi puhul 30-300 kolooniat 6. Mis on kõige tõenäolisema arvu meetodi põhimõte?
III NÄRVISÜSTEEM Organismi integratiivne süsteem. Koordineerib kogu organismi talitlust. Mõjutab erinevate elundkondade tööd, kooskõlastab seda. Jaguneb peaajuks ja seljaajuks. Närvid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Närvid varustavad kudesid. Koosneb närvirakkudest. Närvirakul (neuronil) eristatakse raku keha ja jätkeid. Jätkeid on kahte liiku: taksonid ja dendriinid. Aksoni funktsioon on juhtida erutust närviraku kehast innerveeritava elundi/rakuni ... Osa taksoneid on sensoorse (tundlikust juhtiva) iseloomuga. Erutust juhitakse erifeeriast närviraku kehani. Nt naha puutetundlikkus, nägemine. Erifeerias on retseptor, mis reageerib mingile ärritusele. Võtab vastu ja saadab taksonit mööda edasi. Dendriitide funktsioon on seostada erinevaid närvirakke omavahel. Dendriidid hargnevad. Need on kontaktis teise neuroniga. Kontaktid erinevate neuronite vahel toimuvad sünapsite kaudu
ja treenib ennast. Treenitud süda suudab ühe löögiga välja paisata suurema koguse verd kui treenimata süda. Kehalise töö ajal, kui süda paiskab välja suuri verekoguseid, on oluline, et veresoontes ei oleks südamele vasturõhku. Madal rõhk tekib veresoontes nende laienemisel. Korraga avanevad paljud rahuolekus kinni olnud juussooned ja hapnikurikas veri pääseb koerakkudele väga lähedale. Sel juhul hapniku kandmine iga rakuni paraneb. Töö lõppedes ahenevad sooned kiiresti ja hoiavad vererõhu vajalikul tasemel. Veresoonte võime aheneda ja laieneda on tarvilik ka soojusregulatsiooniks. Jahedas veresooned ahenevad ja organism ei jahtu maha nii kiiresti. Kuumas laienevad pindmised veresooned ja organism annab soojust rohkem ära, kaitstes ennast ülekuumenemise eest. Treenitud 5
kahjulikult mõjustada. Tänu sellele on välditud erutuse ringelemine südamelihase võrgustikulises struktuuris, mis võiks häirida kontraktsiooni ning lõõgastuse rütmilist vaheldumist. 1.2.Erutuse juhtivuse mehhanismid Aktsioonipotentsiaal, mis on genereeritud ühe müokardi piirkonnas, levib kõikidesse piirkondadesse, kuna kõik terved müokardi rakud on elektriliselt seotud tänu rakkude vahelistele ühendustele. Näiteks kui erutus jõuab rakuni, mis ei ole lävipotentsiaali lähedal, siis vool depolariseeruvast rakkust viib naaberraku membraanipotentsiaali lävetasemeni, mis genereerib aktsioonipotentsiaali. Järelikult need sammuandja rakud, millel esineb kiirem depolarisatsioon, määravad ära südame löögisageduse ehk rütmi. Südamelööki vallandav impulss lähtub tavaliselt sinuatriaalsõlmest, mis algatab rütmi sagedusega 60 kuni 100 minutis. Sinuatriaalsõlm paikneb paremas kojas ülemise õõnesveeni ühinemis kohas
plasmiidide, transposoonide või bakteriofaagide poolt. Samas aga ei ole eelpool mainitud geneetilised elemendid üksi võimelised virulentsust põhjustama. Mõnede patogeensete bakterite toksiinide produktsioon on määratud mõõdukate faagide poolt. Konjugatsioon- bakteri DNA vahetu ülekanne doonorist retsipienti, mis eeldab rakkudevahelist kontakti. Kodeeritud tra geenide abil. F-plasmiidi kandev rakk (doonor) moodustab sex pilid retsipient rakuni. Üle kandub üheahelaline DNA. F-plasmiid võib üle kanduda nii plasmiidina kui kromosoomi integreerutuna. PMST. ´´bakterite suguelu´´ 18. Antraksi plasmiidid Bacillus anthracis genoomi suurus on 5,2 Mbp. Põhilised virulentsudfaktorid on kodeeritud 2-s plasmiidis, PXO1 (189 kb, antraksi toksiin) ja pXO2 (96 kb, kapslit kodeerivad geenid). pXO1 kodeeritud toksiin on kompleks 3-st plasmiidis kodeeritud valgust (LF (lethal factor) ja EF (edema (turse) factor)
Millised on nende ühikud? g=1/v – pöördvõrdeliselt. Mida lühem on generatsiooniaeg, seda kiiremini kasvavad rakud. Generatsiooniaeg (min), kasvukiirus (generatsiooni/minutis). 11. Miks kasutatakse mikroobipopulatsiooni hindamisel poollogaritmilist teljestikku? Aeg ei ole logaritmiline 12. Kas generatsiooniaega on võimalik igast kasvufaasist leida? Ainult log-faasist. 13. Leidke generatsiooniaeg ja kasvukiirus, kui 12 h jooksul mikroobikultuur kasvab 5 x 10 2 rakult/ml 1 x 108 rakuni/ml? g= t*0,301/logNt-logN0. g=41 minutit. g=1/v. v=1/g → 0,024 generatsiooni/minutis 14. Kui tunnis toimub 4 biomassi kahekordistumist, siis milline on generatsiooniaeg? 60:4=15 15. Kui suur on ühe raku järglaskond 8 h pärast, kui generatsiooniaeg on 20 min? g=t/n. n=g/t→8*60/20=24. Ühe raku järglaskond → 2n=16777216 rakku. 16. Kell 2.00 külvati kultuuri 103 rakku. Lag-faas kestis 30 min. Kell 7.30 läks kultuur tihedusega 10 6 üle stationaarsesse faasi
"Informatsioon" võib koosneda paljudest erinevatest osadest, näiteks sinu otsusest liigutada kätt või sinu emotsioonidest, mida sa tunned head filmi vaadates. Närvirakud on erilise kujuga, koosnedes kolmest tähtsast osast: - rakukehast - aksonist - dendriitidest Rakukeha (cellbody): see sisaldab raku osi, mida rakk elus püsimiseks vajab, näiteks tuuma, milles asub DNA. Akson (axon): see pikk, närviraku kaablisarnane saba juhib elektrilist signaali ja saadab selle järgmise rakuni. Dendriidid (dendrite): see lühike rakukehast väljaulatuv jätke sisaldab retseptoreid võtmaks vastu aksoni poolt teistele neuronitele saadetud signaale. Neurotransmitterid . Neuronid asuvad tihedalt koos, ent nad pole üksteisega vahetus kokkupuutes. Ühe neuroni akson sirutub järgmise neuroni dendriitideni. Kuidas nende vahel signaale edasi antakse? Seda kannavad edasi neurotransmitterid ehk virgatsained. Neurotransmitterid on keemilised ained, mis on võimelised signaale edastama.
· · · · · · · · · Pulkbaktereid: Bacillus anthracis Clostridium tetani Bacillus cereus Mycobacterium Bifidobakterid Spiraalsed bakterid: Jagatakse spiraali keerdude arvu järgi: 1. vibrioonideks (keerde 1-1,5) 2. spirillideks (keerde rohkem). Vibrioonid: koolera- vibrio cholera Desulfovibrio- võib agregeeruda 3-6 rakust koosnevaks ketiks. ( kui keskkonnas on hapnikku, siis rakud kogunevad mikrokolooniateks, kus lima takistab hapniku difusiooni rakuni. ) Spirillid: (kruvibakterid) Spiraalne kuju annab eelise liikumiseks vedelas keskkonnas. Helicobacter pylori (elab maos ja põhjustab maohaavandite teket) Campylobacter jejuni Aquaspirillum (veebakter)[aeroobne] Spirillum volutans Spiroheedid ehk keeritsbakterid: Palju peenemad kui spirillid, painduvamad. Kuju tekib tänu valgulistele fibrillidele. Spiroheedil paiknevad rakku liigutavad viburid periplasmas- ruumis, mis paikneb
Äkitselt, just nagu oleks tema käeliigutus selle vallandanud, vajus mr. Bankesist kogunenud muljete koorem Lilys kummuli, ning alla sööstis ränga laviinina kõik, mida Lily tema vastu tundis. See oli esimene taju. Seejärel jõudis otsekui suitsulõhn temani mr. Bankesi sisim olemus. See oli teine. Ta tajus end tundeintensiivsusest üleni tarduvat; hoomas mr. Bankesi rangust; tema headust. Ma austan teid (pöördus Lily endamisi tema poole), iga viimase kui rakuni; te pole edev, vaid täiesti ebaisekas; te olete peenetundelisem kui mr. Ramsay; olete kõige peenetundelisem inimolend, keda ma tean; teil pole naist ega last (ilma mingi seksuaalse ihata igatses Lily leevendada seda üksildust), te elate teadusele (tahtmatult kerkisid ta silme ette kartulilõigud); kiitus oleks teile solvav; te suuremeelne, puhtasüdameline, kangelaslik mees! Aga samaaegselt meenus talle, et mr. Bankes oli siiagi kaasa võtnud toapoisi; ei sallinud, et koerad istuvad
Hingamine on üks ainevahetuse osi. Kõik selgroogsed kasutavad energia saamiseks toitaineid, mis rakkudes hapniku abil lagundatakse süsihappegaasiks ja veeks. Nad on kohastunud, vastavalt oma elukeskkonnale, hingama kas õhku või omastama veest hapnikku. Näiteks konnad ja teised kahepaiksed tegutsevad nii vees kui ka maismaal ning nad hingavad vees naha abil, maismaal kopsude abil. Hingamine tähendab hapniku pääsemist verre ja sealtkaudu iga üksiku rakuni. Hingamise teine pool on välja hingamine. Veri toob üleliigse süsihappegaasi hingamiselundisse tagasi, kus see kehast väljutatakse. Nii on hingamiselundkond väga tihedalt seotud vereringega. Pidevalt vees elavad loomad hingavad lõpustega Kahepaiksed naha ja kopsudega Roomajad, linnud ja imetajad kopsudega (Lindudel on 9 õhukotti, need muudavad linnu kergemaks, aitavad hoida siseelundite püsivat temperatuuri. ning on õhutagavara hoidmiseks. 8
Nitrogenaasikompleks koosneb 2st valgust: üks sisaldab rauda ja teine rauda ja molübdeeni. Nitrogenaas redutseerib järkjärgult N2 ammoniaagiks. Selleks kulub palju ATPd ja redutseerijat. Nitrogenaas on väga hapnikutundlik. 1) Azobacteril on väga aktiivne hapnikuhingamine, mis hoiab rakus hapniku sisalduse madalal. 2) N2 fikseerimine toodab kõrvalproduktina vesinikku. Selle oksüdeerimine hapnikuga hüdrogenaasireaktsioonis kaitseb nitrogenaasi. 3) limakapsel takistab hapniku difusiooni rakuni. 4) niitjatel tsüanobakteritel on heterotsüstid, milles nitrogenaas on hapniku eest kaitstud. 5) fakultatiivsed anaeroobid fikseerivad N2 ainult anaeroobsetes tingimustes. 6) mügarbakteritel kontrollib hapniku difusiooni bakteroidini leghemoglobiin. 7) Frankial paikneb nitrogenaas hüüfi otstes moodustuvate põiekestes, milles leghemoglobiin kaitseb teda ülemäärase hapniku eest. 8) looduses
erinevate protsesside läbi muutust raku talitluses. 27. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke. Sünapsieelse raku aksoni terminal sisaldab neurotransmitteritega täidetud vesiikuleid. Kui signaal aktsioonipotentsiaali näol jõuab terminalini, tõuseb seal Ca sisaldus tsütosoolis. See põhjustab osade vesiikulite sisu liikumist rakkudest välja paiskamise. Liikumine kuni sünapsijärgse rakuni võtab aega ~0.5 millisekundit. Toimub seostumine sünapsijärgse raku retseptoritega. See muudab membraanide läbitavust ioonide poolt ja membraanipotentsiaali, mis indutseerib aktsioonipotentsiaali sünapsijärgses rakus. 28 Nimetage ajutegevust toetavaid signaalmolekule: Serotoniin, dopamiin. 29 Nimetage lihaste kokkutõmbeid reguleerivaid signaalmolekule: Atsetüülkoliin, Ca 30 Nimetage sclerosis multiplex (hulgiskleroos) tekkimise põhjusi
Ran valkude tsükkel, nende osa transpordil. Ran'id seonduvad valkudega, millel on tuumalokalisatsiooni signaal ning aitavad nad tuuma transportida ning tuumast välja transportida. 31 SIGNAALIÜLEKANNE 1. Rakkudevaheline kommunikatsioon, milliseid protsesse sisaldab? Ekstratselulaarne signaaliülekanne e. transmissioon sisaldab signaali teket ja selle liikumist signaali vastuvõtva rakuni (1) signaalmolekuli sünteesimine signaliseerivas rakus (2) signaalmolekuli vabanemine signaliseerivast rakust (3) signaalmolekuli transport märklaudrakuni Rakusisene signaaliülekanne e. transduktsioon on protsess mille käigus toimub signaali vastuvõtmine, rakusisene edaskandumine ja primaarne vastus sellele signaalile (signaali konversioon rakuliseks vastuseks) Tinglikult võib jagada kolme etappi: 1. Signaali vastuvõtmine raku pinnal spetsiifiliste retseptorite poolt; 2
annaabi.ee 
