Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Rakubioloogia - sarnased materjalid

molekul, rakk, elektr, elektron, fotos, koosi, rakuts, tsitraadits, klis, fosfor, idetud, eukar, imalik, reduts, membraanipotentsiaal, difusioon, telofaas, kergendatud, puhke, aksept, struktuurid, kromatiin, interfaas, tsentromeer, ikus, mutatsioon, fotooks, sosoomid, kujulise, produktideks, kkel, moolides, katal, stroomas, sosoomide, hjustab, organell
thumbnail
36
doc

Rakubioloogia

Sissejuhatus 1.)Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad: Gram pos rakusein koosneb peptidoglükaanide kihist. Omane on teihoiinhape, ioonide liikumine ning kaitse, antigeenne spetsiifilisus. Gram pos rakuseinaga on nt Bacillus anthracis, Lactobacillus sp. jne. Gram neg bakterite rakusein koosneb peptidoglükaanist. Olemas on välismembraan. LPS= endotoksiin. Kaitse. Poriinid. 2.)Prokarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 1-10 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) mükoplasma 3×105 batsill 3×106 E.col 4×106 i 3.)Eukarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 5-100 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) Seened: pärm 2×107 Drosophil Loomad: 2×108 a kana 2×109 inimene 3×109 Taimed: uba 9×109 Trillium 1×1011 4

Rakubioloogia
102 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Rakubioloogia

Poorkompleksi läbivad vastava signaaljärjestusega molekulid. Tuumaümbrise ülesanne on tsütoplasma eraldamine karüoplasmast (tuumasisene plasma). 2. Rakutuumas esinevad tuumakesed (1 - 3), mis on ajutised moodustised, raku jagunemisel kaovad ära. Tuumakeses paiknevad geenid, mis määravad ribosoomi RNA sünteesi. Tuumake tekib paljude kromosoomide vastavate lõikude ühinemisel. Kehtib reegel: mida aktiivsem on rakk, seda rohkem on ka tuumakesi. 3. Kromosoomid - isekordistuvad molekulkompleksid, mis koosnevad DNAst, RNAst ja erinevatest (aluselistest ja happelistest) valkudest. Ühekromatiidiline kromosoom Ühekromatiidilises kromosoomis on 1 DNA molekul. Kollane on tsentromeer ehk esmane soonis. Mustad on kromosoomi haarad (õlad), punane on telomeer. Kahekromatiidiline kromosoom Tema koostises on 2 identset DNA molekuli, need kromosoomid tek

Üldbioloogia
81 allalaadimist
thumbnail
19
doc

RAKUBIOLOOGIA

Sveitsi füsioloog Haller väitis, et kõik organismid on kiulise ehitusega (taimeanatoomia mõju all) Venemaa sakslane Wolff väitis, et kõik organismid on kärgja ehitusega. Oken väitis, et üks suur organism on elementaarsete organismide summa. XIX s Lamarck "zooloogia filosoofias" väitis, et rakuline kude on igasuguse bioloogilise organismi taseme aluseks. 1834 a Gorjaninov "Looduse süsteemis" väitis, et maailm jaguneb kaheks riigiks: vormitu molekul ja kindla vormiga rakuline riik. Oli tehtud küllaltki mitmeid avastusi, ka üldistusi, kuid ühtne süsteem puudus. Põhjuseks valgus- mikroskoobi kehv kvaliteet. Arusaamine nähtuist jäi küllaltki madalale tasandile. Klassikaline näide on rakutuuma avastamine. 1784 a avastas Fontana angerja naha rakkudes tuuma Arvati, et raku puhul on kõige olulisemaks näitajaks rakukest. 1827 a Dolland täiustas läätsede ja valgustussüsteemi ja mikroskoop muutus uurimise vahendiks.

Rakubioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Rakubioloogia

· Sveitsi füsioloog Haller väitis, et kõik organismid on kiulise ehitusega (taimeanatoomia mõju all) · Venemaa sakslane Wolff väitis, et kõik organismid on kärgja ehitusega. · Oken väitis, et üks suur organism on elementaarsete organismide summa. · XIX s Lamarck "zooloogia filosoofias" väitis, et rakuline kude on igasuguse bioloogilise organismi taseme aluseks. · 1834 a Gorjaninov "Looduse süsteemis" väitis, et maailm jaguneb kaheks riigiks: vormitu molekul ja kindla vormiga rakuline riik. Oli tehtud küllaltki mitmeid avastusi, ka üldistusi, kuid ühtne süsteem puudus. Põhjuseks valgus- mikroskoobi kehv kvaliteet. Arusaamine nähtuist jäi küllaltki madalale tasandile. Klassikaline näide on rakutuuma avastamine. · 1784 a avastas Fontana angerja naha rakkudes tuuma Arvati, et raku puhul on kõige olulisemaks näitajaks rakukest. · 1827 a Dolland täiustas läätsede ja valgustussüsteemi ja mikroskoop muutus uurimise vahendiks.

Bioloogia
132 allalaadimist
thumbnail
94
docx

Rakubioloogia II

seotakse ligaasi poolt. DNA liider- ja viivisahela sünteesi alustamine. Prereplikatiivses kompleksis asuvate alguspunkti äratundva kompleksi ja helikaaside fosforüülimine kui replikatsiooni algatamise eeltingimus eukarüootides. Raku G1 faasis tekib prereplikatiivne kompleks replikatsiooni origin punkti.See tagab selle, et igat replikatsiooni alguspunkti aktiveeritakse ainult üks kord rakutsükli jooksul. Uut kompleksi ei saa enne tekkida, kui rakk on uusti G1 faasis ja origin recognition complex (ORC) on defosforüleeritud S faasis toimub replikatsioon. DNA topoisomeraas I osa DNA kaksikheeliksi keerdumise ärahoidmises replikatsiooni protsessis Topoisomeraas I katksetab eukarüootide DNA ühe ajelaajutiselt,selleks, et vältida ahelakeerdumist. Topoisomeraasi aktiivsaidison türosiin.Kovalentselt seodub DNA fosfaadiga lõhkudes fosfodiestersideme. DNA ahel on nüüd võimeline ennas pöörama keerust lahti.

Rakubioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
32
docx

RakubioloogiaI kordamine 2012

1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad Gram+ - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape (ioonide liikumine, kaitse, antigeenne spetsiifilisus); 1 membraan+paks sein, Bacillus polymyxaLearn more Gram- - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape puudub; välismembraanil on LPS (lipopolüsahhariidid) (endotoksiin), poriinid ja see kaitseb ksea; 2 membraani+õhuke sein, E. coli 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus Prokarüoodi rakk on 1m - 10m. 400-4000 geeni 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus Eukarüoodi rakk on 5m - 100m.10000-40000 geeni 4. Nimetage prokarüoodi (eubakter) ja eukarüoodi raku peamised erinevused Prokarüoot (Bakterid+arhed) Eukarüoot (Taimed, loomad, seened, protistid) Raku suurus 1-10 m 5-100 m Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast

Rakubioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Rakubioloogia ülevaade

taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni (1810-1882) poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow (1821-1902). Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). See teooria rõhutas elusorganismide ühtsust ning tõi esile kontseptsiooni elusorganismidest kui rakkude kooslustest. Koos evolutsiooniteooriga on rakuteooria praegu ühed tähtsamad üldistused bioloogias. Elu tekkis abiogeenselt nn. ürgpuljongis. Esimesed rakud arvatakse olevat tekkinud 3.5 - 4 miljr. aastat tagasi. Elu tekke eeldused: • katalüütilised süsteemid (polüpeptiidid, polünukleotiidid)

Rakubioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Rakubioloogia

Rakuteooria põhiseisukohad-Matthias Schleiden ja Theodor Schwann"Kõik organismid on rakulise ehitusega", Rudolf Virchow"Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel", "Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas" Eeltuumsete(prokarüoodid) ja päristuumsete(eukarüoodid) võrdlus ja näited .- Sarnasused:*sisaldavad DNAd ja ribosoome,*ümbritsetud membraaniga*sisaldavad tsütoplasmat*elus, erinevused:*prokarüootidel puudub membraaniga ümbritsetud tuum*pr.rüo(puuduvad membraansed)lihtsama ehitused.NT:pr.rüo-arhebakterid e ürgid ja pärisbakterid, eu

Rakubioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
194
docx

Molekulaarbioloogia

2) RNA protsessimine ja transport. Aktiivne protsess ja väga täpselt kontrollitud 3) mRNA lagundamine - mRNA eluiga on oluline. Kui seda ei lagundata, siis saab tema arvelt sünteesida palju komponente. Valk titiin (kõikidel selgroogsetel olemas) – vajatakse varajases embrüonaalses arengus, esimest korda vajatakse blastulas. Sünkroonjagunemine toimub kiiremini (valk valgus sünteesitakse), mRNA jõutakse valmis sünteesida ja rakku transportida, aga ei jõuta lõpuni transleerida. Titiini molekul ise on väga pikk (mitukümmend AH pikk) - jääb titiin poolikuks, sest mRNA 3 lagundatakse enne mitoosi käigus. Kui rakutsükkel pikeneb, saavad titiini molekulid valmis. 4) translatsioon – mRNA struktuur ja regulaatorvalgud ja RNA-d 5) valgu modifitseerimine ja lokalisatsioon – erinevatel modifitseerivatel valkudel eri roll 6) valgu eluiga (N-terminaalne reegel) – valke sünteesitakse tohutult palju, aga kui

Bioloogia
82 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Rakubioloogia 2

SSB valkude kaasabil helikaasid avavad DNA. Võimaldades seeläbi primaasil sisenda ja sünteesida initsiaalne praimer. Initsiaator proteiinid eemalduvad kui vasakpoolne replikatsiooni kahvel liigub neist läbi. * DNA replikatsiooni algatamine eukarüootide rakus See mehhanism kindlustab, et igat replikatsiooni alguspunkti aktiveeritakse ainult üks kord rakutsükli jooksul. Uut replikatiivset kompleksi ei saa enne tekkida kui rakk on jõudnud uude G 1 faasi ja alguspunktiga seotud kompleks (ORC) on defosforüleeritud. * DNA ahela keerdumise probleemid, mis tekivad DNA replikatsiooni korral Helikaasi toimel keerdub kaksikheeliks lahti. Lahtikeerdumisel tekib DNA torsionaalne pingestumine. Torsioonjõudude leevendamiseks tekitavad topoisomeraas valgud DNA ahelal katked. * DNA topoisomeraas I funktsioon rakus DNA topoisomeraas I katkestab eukarüootide DNA ühe ahela ajutiselt, selleks et vältida ahela keerdumist.

Rakubioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rakubioloogia I

paindumine väljapoole, see tagab selle, et üksikud molekulid poleks nii tihedalt üksteisega seotud · Sidemete küllastuvus ­ et üks rasvhape oleks küllastunud, teie küllastumata 7. Millised valgud on membraanides? Integraalsed (läbivad kogu membraani) ja perifeersed (membraani ühel või teisel küljel seotud integraalsete valkude või lipiidide külge) 8. Valkude seostumisviisid membraanides Transmembraansed ehk integraalsed ­ molekul läbib ühe või mitu korda membraani, näiteks akvaporiin läbib membraani 6x, glükoforiin 1x, opsiinid 7x Perifeersed ­ valguahel seostub isoprenoidsete ühendite või rasvhapete jääkide külge mitmesuguste kovalentsete sidemetega 9. Mis on membraanipotentsiaal? Laengute tasakaalustumatus kahel pool membraani 10. Milline on rakkudes enamasti membr.pot-i väärtus? Enamasti negatiivne. Loomsetes rakkudes ~ - 60mV, taimedes ~ -100 kuni -120 mV (muutuva suurusega) 11

Rakubioloogia
102 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Eksam molekulaarbioloogia

transkriptsioon ning sellest tulenevalt väheneb ka ribosoomide hulk antud tingimustel optimaalse tasemeni. Samuti on inhibeeritud DNA replikatsiooni initsiatsioon ning rakukesta komponentide ja fosfolipiidide biosüntees. Samas on aktiveeritud aminohapete biosüntees ning tõusnud translatsiooni täpsus. ppGpp süntees ppGpp-d sünteesitakse siis, kui rakus on aminohapete nälg, selle tulemusena seondub transleeriva ribosoomi aktseptorsaiti laadimata tRNA molekul. Translatsioon peatub ning aktiveerub ribosoomi 50S subühikuga seondunud RelA. RelA on (p)ppGpp süntetaas I. ppGpp mõjutab otseselt geeniekspressiooni, seda nii transkriptsiooni kui ka translatsiooni tasemel. Kaudselt on ppGpp olemasolust mõjutatud DNA sünteesi, rekombinatsiooni ja reparatsiooniga seotud protsessid. ppGpp mõju transkriptsioonile Stabiilse RNA (rRNA ja tRNA) geenide transkriptsioon on ppGpp poolt inhibeeritud. Aminohapete

Molekulaarbioloogia
143 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Bioloogia SH

............................................................ 11 Vitamiinid.........................................................................................................................11 Hormoonid....................................................................................................................... 11 Rakuõpetus...............................................................................................................................12 Eukarüootne rakk................................................................................................................ 12 Taime ja loomaraku võrdlus................................................................................................14 Seenterakk............................................................................................................................ 14 Bakterid........................................................................................................

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Mikroobifusioloogia

Ei erista elusaid ja surnuid Mikroskoopimine toiduainetes ja rakke vaktsiinides Bakterite loetlemine Elusrakkude mitmesugustest Tundlik söötmekomponentidele loetlemine (kolooniate proovidest (toiduained, ja kasvatamistingimustele (1 kaudu) keskkonnaproovid, rakk ei võrdu alati 1 kolooniaga) laborikultuurid jne) Valguse neeldumise Bakterite arvukuse Kiire ja mugav meetod, kuid ei mõõtmine määramine suuda mõõta <107 rakku/ml mitmesugustest kohta 4 vedelikest sh söötmetest Bakterite arvukuse

Mikroobifüsioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Gümnaasiumi bioloogia

7. Reageering ärritusele ­ hulkraksed võtavad väliskeskkonna infot vastu meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismi reaktsioon sellele. Ainuraksed võtavad infot vastu väliskeskkonnast orgaanilise aine molekulidega välismembraanis. Info liigub edasi raku sisemusse ja vastavalt sellele toimub ainurakse reaktsioon ärritajale. Organiseerituse tasemed: 1. Aatom ­ keemilise elemendi väikseim osake. Neutraalse laenguga. 2. Molekul ­ aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. 3. Makromolekul 4. Organell - raku organ ehk koostisosa. Organellil elu tunnused puuduvad. 5. Rakk - kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. 6. Kude - sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega. 2 7. Elund 8

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Üldbiloogia

... mis annavad infot väliskeskkonnast edasi raku sisemusse ning organism reageerib vastavalt ärrituse iseloomule. · Hulkraksed kasutavad närvisüsteemi ja meeleelundeid ... kuid molekulaarne mehhanism on sama · Taimed reageerivad valgusele ja ööpäevarütmile ... ja pööravad oma lehti, varsi ja õisi. 8. Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. · Mittekohastumisele järgneb väljasuremine Eluslooduse organiseerituse tasemed. · Molekul Kus leidub biomolekule, leidub ka elu. · Organell Rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus, mis moodustuvad ainult rakkudes ja saavad ainult seal oma funktsioone täita. · Rakk Esimene tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. Eriti selgelt avaldub ainuraksetel, hulkraksetel on eri funktsioonid eri rakkude vahel ära jaotatud. · Kude Sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe.

Üldbioloogia
101 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Mikrobioloogia

nahka või limaskesta ja kahjustada kudesid Invasiinid ehk agressiooniensüümid. Siderofoorid - raua hankimine bakteritele. Bakterid vajavad vaba rauda. Mõned hangivad seda siderofooride abil. Enterobakteritel enterobaktiin ja aerobaktiin. Eukarüoodi raud seotud transferriiniga ja laktoferriiniga. Toksiinid Toksiinid on mürgised ained, mis on kas mikroobirakud osad, nende poolt väliskeskkonda produtseeritavad (eksotoksiin) või mõlema kombinatsioon ning mis kahjustavad teisi rakk. Endotoksiinid e. LPS või LOS - on Gram- negatiivsete bakterite välismembraani lipopolü(oligo)sahhariidsed komponendid, Eksotoksiinid ­ spetsiifilise toimega, enamasti valgulised. Endotoksiini toime LPS vabaneb mikroobide paljunemisel ja lüüsil. LPS seostub TLR-4 ning indutseerib proinflammatoorsete tsütokiinide (TNFalfa, IL-1, IL-6 vabanemist). Järgnevad organite kahjustused nagu palavik, veresoonte kahjustus, sokk, vere koagulatsioonihäired.

Mikrobioloogia
59 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Raku- ja molekulaarbioloogia

Ka bakterid on võimelised liikuma. Liikumine on omane enamikule elusorganismidest. Bioloogia uurib elu erinevatel tasemetel. Elu kõiki ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda. Bioloogia erinevad haruteadused tegelevad erinevate tasemetega. 1 Eluslooduse organiseerituse tasemed ja nende uurimisega tegelevad haruteadused 1. Biomolekul (valgud, DNA, RNA) - molekulaarbioloogia 2. Rakk - rakubioloogia e. tsütoloogia 3. Kude - koebioloogia e. histoloogia 4. Organ - anatoomia (uurib ehitust), füsioloogia (uurib talitlust) 5. Organism - zooloogia (loomi), botaanika (taimi), mükoloogia (seeni), geneetika (pärilikkust), biokeemia (ainevahetust), mikrobioloogia (baktereid), algoloogia (vetikaid) 6. Populatsioon - ökoloogia, evolutsionism ja populatsioonigeneetika (isendid ühes elupaigas) 7

Molekulaarbioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Rakubioloogia praktikum

erineb aluseliste värvide üldstruktuurist (nimelt happelisele komponendile seostub just alumiiniumi ioon, mitte molekuli orgaaniline osa). Nagu teooria räägib hematoksüliin seostub just anioonsetele komponentidele, sel põhjusel see ühend värvib tuuma ja negatiivselt laetud glükoproteiine plasmamembraanis. d. Miks pH on oluline hematoksüliini vävimisel? Hematoksüliiniga värvimise käigus lahuse pH tõuseb üle 7. Värvimise printsiip on selline ­ värvi molekul on funktsionaalne (võib seostuda negatiivsetele struktuuridele) ainult madala pH juures. e. Mis struktuuridega eosiin Y seostub? Katioonsetele valkudele tsütoplasmas, ribosoomidele, mitokondritele. 3. Kuidas rakkude morfoloogia määrab nende funktsioone? Tooge näited. Trofoblastid on endomeetriumisse sisse tungivad rakud, mille ülesandeks on varustada embrüot vajalike toitainetega. Epiteelikihis rakud paiknevad üksteisele lähedal, minimaalse rakkudevahelise ruumiga.

Rakubioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Bioloogia eksam

(sukrud).Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid.Olulisemad riboos ja desoksüriboos (viiesüsinikulised).Looduses olulise tähtsusega glüloos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur).Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid.Glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitmisel saame sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa.Linnasesuhkur ehk maltoos.Piimas sisalduv laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist.Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen.Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik.Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. 2.protistid bakterid seened. Protistid on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka

Bioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Bioloogia - rakk

Rakk  Tsütoloogia ehk rakubioloogia  17. Sajandi alguses leiutati mikroskoobid, see võimaldas näha mikroskoobilist elu  Esimese valgusmikroskoobi leiutas Robert Hook 1665.aastal  vaatas korgilõiget võttis kasutusele raku (cellula)  Karl Ernst von Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku Teooriad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest ja on rakulise ehitusega. 2. Kõik rakud saavad olemasolevast rakust. 3. rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus  prokarüoodid ehk eeltuumsed – puudub piiritletud tuum, pärilikkuseaine asub tsütoplasmas, esineb vähem organelle. Näiteks bakterid  eukarüoodid ehk päristuumsed – ruum on olemas, ümbritseb membraan, ainu-ja hulkraksed. Näiteks: looma-, taime-, seene-, protistirakud  rakud võivad elada mõnest tunnist mitmekümne aastani.  inimeste närvi- ja lihasrakud on pikaealised ja elevada sama kau

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Hüdrobioloogia

Metanogeensed bakterid kasutavad süsinikdioksiidi metaani produktseerimiseks. Metaani toodavad kõige rohkem riisipõllud ja mäletsejad. Palju anaeroobse hingamise produktsioone on mürgised. Mürgisem kui vesinikditsüaniid. H2S on mürgisem kui vesiniktsüaniid (sinihape). Kirsikivid kompotis. Toksilisus on tähtis ookeanite elustikule. Põhjustab tervete rühmade huku. On ohtlik põhjaeluviisiga organismidele ja planktonile, ka kalad on tundlikud. O2 on eelistatud elektron aktseptorina. Siis ei produtseerita mürgiseid ühendeid. Heterotroofne metabolism ­ ainevahetus ­ sünteesi- ja lagunemisprotsessid. Kemotroof ­ organism, kes peamise energiallikana kasutab toiduga saadavate ainete keemiliste sidemete energiat neid oksüdeerides. Kemoorganotroofid - bakterid ja seened, kes elavad orgaanilisi ühendeid oksüdeerides O 2 sisaldavates kasvukohtades, katalüseerivad orgaanilist ainet aeroobse hingamise teel. Neid nimetatakse ka heterotroofideks.

Hüdrobioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Füsioloogia

ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised ­ temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised ­ hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised ­ osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ­ ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse

Füsioloogia
76 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Bioloogia eksam

Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivust tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks. Interfaas Raku ainevahetuse põhiprotsessid toimuvad mitoosieelses interfaasis. Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Sellega valmistub rakk järgnevaks jagunemiseks. Interfaasis algab loomarakkudes ka tsentrioolide kahestumine. Selle tulemusena on mitoosieelses tsentrosoomis kaks paari tsentrioole. Kõigi nende protsesside käigus suurenevad raku mõõtmed. Kui rakk jaguneb, on oluline, et moodustuvatesse tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik. Selleks toimub enne raku jagunemist DNA kahekordistumine. Mitoos Interfaasis on kromosoomid lahtikeerdunud ja seetõttu ei ole nende kuju mikroskoobis vaadeldav

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Bioloogia eksam

Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu ­ 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus ­ Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid ­ C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid ­ Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt.

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Üldbioloogia

Keemiline paljunemine ­ olemasoleva kopeerimine Bioloogiline paljunemine ­ alguses teistsugune järglane, hiljem sarnane 3) Arenemine ­ elusorganismid muutuvad. 4) Reageerinime ärritusele. 5) Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas. 6) Rakuline ehitus Rakulise ehituse ajalugu: · 1665.a ehitas Robert Hook esimene mikroskoobi ning kirjeldas siis korgi rakke. · Neben Kuhle ??? seostab rakku bioloogiaga. Rakk ­ üks võimalik elu näitaja. · Schleiden Schwan ­ kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. · Konstrueeritakse esimene elektronmikorskoop. Elu omadused: 1) Elu on pidev ­ eluprotsessid võivad olla peatunud, kuid peatumine on väga täpne. Elu tekkis ca 4 miljardit aastat tagasi. DNA hoiab elu pidevana. MLB 6001 Üldbioloogia 2

Ajaloolised sündmused
54 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Rakubioloogia 1 kordamisküsimused

tasakaalustatud elektrilise erinevusega nende kompartmentide vahel. Muutes ainete konsentratsiooni, muutub ka membraani potentsiaal ­ signaali levimine närvirakkude kaudu, lihasrakkude kontraktsioon jne. 16. Kirjeldage akvaporiinide ehitust, millise aine transpordiks vajalikud Poriinid on transmembraansed valgud, homotetrameerid. Kanal moodustub 16-st beeta-struktuuri kihist, mis kokku moodustavad silindrikujulise toru. Iga akvaporiini molekul läbib membraani 6 korda ja moodustab ühe veekanali. Külgahelad, mis on silndri sissepoole pööratud, on hüdrofiilsed ; väljaspoole pööratud hüdrofoobsed. Akvaporiinid on vajalikud väikese veemolekulide või muude väikeste polaarsete molekulide transpordiks. 17. Nimetage 2 tegurit mis mõjutavad kanalivalkude avatust. - Membraanipotentsiaal ­ pingeseoseliste väravatega kanalid.

Rakubioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

RNA koostises on pentoosiks riboos, lämmastikalused:ühetsüklilised (tsütosiin C ja uratsiil U) ja kahetsüklilised (adeniin A ja guaniin G), fosforhappe jääk. Primaarstruktuuriks on RNA üksikahel, kus on oluline nukleotiidijääkide hulk ja järjestus, teatud RNA viirustes ja RNA sünteesiprotsesside vaheetapis. RNA sekundaarstruktuur on molekul, kus üksikahelalised lõigud vahelduvad komplementaarsete kaksikahelaliste piirkondadega (A-U ja G-C). Transport RNA (tRNA) molekul. RNA tertsiaarne struktuur- RNA molekulide seostumine valgumolekulidega, RNA süntees toimub ribosoomides. RNA leidumine/vormid ja ülesanded: RNA leidub RNA viirustes, eeltuumsetes tsütoplasmas ja päristuumsetes tuumas, kromosoomides, mitokondrites/kloroplastides, tsütoplasmas. Põhivormid (3 tükki): mRNA, tRNA, rRNA. Kõik RNA vormid sünteesitakse DNA-lt, valgusüntees ei toimi kõigilt RNA-delt. Nukleiinhapete füüsikalis-keemilised omadused. 1.) Kõrgmolekulaarsed (suure

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Rakubioloogia kordamisküsimused

vahetult ATP energiat - osalevad aktiivses transpordis) Membraanipotensiaali tekitavat transporti nimetatakse elektrogeenseks transpordiks. Membraanipotensiaalide väärtused: Rakumembraan -70mV, kloroplastil -30mV, mitokondril -180 mV NERNSTI VÕRRAND VIHIKUST Vee liikumine toimub osmoosi teel. Vesi liigub väiksema lahuse kontsentratsiooniga piirkonnast suuremasse Rakud peavad paiknema isotoonilises lahuses, et rakk ei paisuks või kuivaks osmoosi tõttu. Sise- ja välislahuse võrdse kontsentratsiooni hoidmiseks on olulised membraanides paiknevad transpordisüsteemid (Na+/ K+ - ATPaas) K/Na-ATPaas on aktiivtransport, mille käigus liigutatakse ATP hüdrolüüsi energia arvelt 3 Na iooni välja ja 2 K iooni raku sisse. Oluline membraanipotentsiaali hoidmisel, koos Na ioonidega glükoosi sisseveol rakku sekundaaraktiivtranspordil, osmoosi kontroll.

Rakubioloogia
55 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Meditsiiniline rakubioloogia

võivad pärast seostumist signaaliga prostaglandiinid põhjustada erinevaid muutusi rakus. · Lahustunud gaasid ­ NO · · 8. NO kui signaal silelihasrakkudele. 11. Millal on G valk aktiivne ja millal Toimemehhanism inaktiivne? · NO kui väike molekul tungib ülikiirelt · Aktiivne ­ Seotud GTPga (GDP veresooni ümbritsevatesse fosforüülimine) lihasrakkudesse, põhjustades nende · Inaktiivne ­ Seotud GDPga lõõgastumise (seostub otseselt 12. Mis on cAMP ja cGMP? rakusiseseensüümi · cAMP ­ tsükliline AMP, guanolüültsüklaasiga, mis tagab sekundaarne signaali

Arstiteadus
104 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Füsioloogia

Kreatiniin pärineb lihaste valguainevahetusest. Ööpäevane kreatiniini hulk sõltub ööpäevasest lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel. Ammoninium (NH4 +) ja ammoniaak (NH3) on valguainevahetuse ühed tähtsad lõppproduktid. erituvad neerutorukestes. Torukeste rakkudes desamineeritakse aminohape glutamiin glatamaadiks ja siis oksogluteraadiks ja selle käigus tekib üks molekul ammooniumi,. Ühe eritunud ammooniumi molekuli asemele tekib üks molekul bikarbonaati. Lõpliku uriini pH ja erituva ammooniumi vahel on linewaarne sõltuvus. Mida happelisem on uriin, seda rohkem on eritunud ammooniumi, Lämmastikubilanss kui organismi valguAV seisundit iseloomustav näitaja. Kusiaine plasmakontsentratsioon sõltub valgu katabolismi ja glomerulaarfiltratsioonist. kusiaine sisaldus on määratav ja selle järgi hinnatakse neerufunktsiooni.

Anatoomia
126 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Molekulaarbioloogia

on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalusteks on adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekul on üheahelaline. Olulisemad RNA tüübid – mRNA (inform – viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse); tRNA (transp – toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped); rRNA (ribosoomi – kuulub ribosoomi ehitusse.). RNA peaülesandeks on on edastada geenides sisalduv info tuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. 4. Mõisted kromosoom - terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. (24 kromosoomiga on

Molekulaar - ja rakubioloogia...
23 allalaadimist
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija)

Bioloogia
209 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun