Meioos Meioos on rakujagunemise viis, mille käigus tekib neli tütarrakku. See toimub sugurakkudes. Enne meioosi timub interfaas: DNA replikatsioon, raku kasv, jagunemiseks vajalike valkude süntees. Meioos koosneb reduktsioonjagunemisest (meioos I) ja ekvatsioonjagunemisest (meioos II). Sarnaselt mitoosile jagatakse meioos neljaks põhifaasiks: 1. Profaas 2. Metafaas 3. Anafaas 4. Telofaas Meioos I ehk reduktsioonjagunemine I Profaas: Kõige pikem faas meioosi jooksul, selles timuvad põhilised iseloomulikud sündmused. Profaas jagatakse veel viieks alafaasiks: - Leptoteen kinnitusdiski abil kinnitub iga krmosoom oma mõlema tsaga tuumamembraani külge. - Sügoteen algab hmoloogsete kromosomide paardumine. Paardunud krmosoomide paare nimetatakse bivalendiks. - Pahhüteen toimub ristsiire, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide
kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse, ekvatsioonijagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid. Enne meioosi toimub interfaas: raku kasv, DNA replikatsioon, jagunemiseks vajalike valkude süntees ja tsentrosoomi pooldumine). Meioos I ja meioos II vahel on mõnel liigil lühike interfaas, kuid sel ajal ei toimu DNA replikatsiooni, vaid ainult tuumade ja tuumakeste ümberkorraldamine ja ettevalmistus meioosi teiseks pooleks. Meioos I ehk reduktsioonjagunemine Profaas I I profaas on kõige pikem faas meioosi jooksul (90% või rohkem), kus toimuvad põhilised iseloomulikud sündmused. Metafaas I I metafaasis hoiavad homoloogide paare kuni anafaasini koos kiasmid, mis täidavad siin sama funktsiooni kui tsentromeerid tavalises mitoosis. Anafaas I I anafaasis lahknevad poolustele homoloogilised kromosoomid, mis koosnevad 2 tütarkromatiidist. Homoloogilised kromosoomid lahknevad sõltumatult, mis tähendab seda, et
· suguliselt paljunevatel organismidel saab elutsüklis eristada 2 faasi: HAPLOIDNE (n) ja DIPLOIDNE (2n) · üleminek haplofaasist diplofaasi toimub VILJASTUMISEL, diplofaasist haplofaasi MEIOOSI teel · sugurakkudes on igast kromosoomist 1 koopia; somaatilistes rakkudes on iga kromosoom esindatud 2 väga lähedase koopiana (1 koopia emalt, teine isalt) 2 jagunemist 1. reduktsioonjagunemine homoloogiliste kromosoomide lahknemine tütarrakkudesse 2. ekvatsioonjagunemine tütarkromatiidid lahknevad 12. Meioosi bioloogiline tähtsus? Seotud sugulise sigimisega 13. Meioosi profaasi etapid? Olulisemad sündmused ja protsessid nendes etappides? I jagunemise profaas: Kromosoomide otsad lähenevad üksteisele tuumamembraanil. Leptoteen -- kromosoomide kondenseerumine ja kinnitumine tuumamembraanile
3) Mitoosi/ Meioosi Mitoos: *Toimub kahe osana: karüokinees ja tsüto-kinees *Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas *Mitoosi tulemusena saadakse 2 diploidset rakku *Mitoosi teel paljunevad keharakud Meioos: *Meioos on sugurakkude jagunemise viis *Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku *Meioos koosneb 2-st järjestikusest jagunemisest. (1. jagunemine e. reduktsioonjagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse; 2. jagunemisel e. ekvatsioonjagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid (sarnaneb tavalise mitootilise jagunemisega).) 4) Haploidset/ Diploidset kromosoomistikku *Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina *Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna 5) Somaatilist rakku/ gameeti
· Haploidne kromosoomistik (n) raku jagunemisel kromosoomide arv poole väiksem, kui tavaliselt. · Diploidne kromosoomistik (2n) liigiomane kahekordne kromosoomistik. · 2n n · Diploidne kromosoomistik taastub viljastumisel, kus tekib viljastunud munarakk e sügoot. · Suguline paljunemine e generatiivne paljunemine. · Meioosile eelneb interfaas (vt mitoosi juurest) Meioosi faasid I jagunemine e taandejagunemine e reduktsioonjagunemine 1. Profaas kromosoomide ristsiire e krossingover (homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku ja vahetavad võrdse pikkusega osi) 2. Metafaas homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvaatorile. 3. Anafaas kääviniidid lühenevad, poolustele liiguvad homoloogilised kromosoomid. 4. Telofaas tsütokinees, tsentrioolid kahestuvad, tuumakesi, tuumamembraani ei moodustu,
Leidke sobivaim vastusevariant! Seejärel põhjendage, miks sellele eelnev või järgnev variant (omal valikul) on ebasobiv või väär! 7.1. Meioos toimub ... a) igas elavas raku b) paljunevates rakkudes c) sugurakkudes d) sugurakkude eellasrakkudes e) ovotsüüdis 7.2. Polotsüüdid tekivad... a) viljastamata munarakust b) viljastatud munarakust c) sügoodist d) ovogoonist e) spermatiidist 7.3. Sügoodi viljastamine toimub... a) tupes b) emakas c) munajuhas d) munasarjas e) ei toimugi 7.4. Reduktsioonjagunemine ei eelne... a) ovulatsioonile b) partenogeneesile c) spermatogeneesile d) ekvatsioonjagunemisele e) regeneratsioonile Kommentaar Paljunemine 7. 7.1. Meioos toimub sugurakkude eellasrakkudes (d). Sugurakud on meioosi juba läbinud, olles haploidsed. Ovotsüüt on valminud munarakk, sugurakk. Polotsüüdid tekivad ovogoonist (d). Ovogoon on munaraku (emassuguraku) eellane, sügoot on viljastatud munarakk. Munaraku küpsemisel (ovogeneesil) tekib ühest
Läbi nende toimub mitmesuguste ioonide ja molekulide liikumine, mistõttu moodustuvad kohordid, mis küpsevad sünkroonselt. 12. Primaarsed spermatotsüüdid ja sekundaarsed spermatotsüüdid Primaarsetele spermatotsüütidele – kasvamise faas, kõige suuremad rakud – annavad aluse B-spermatogoonid, primaarsed spermatotsüüdid liiguvad meioosi: preleptoteen, leptoteen, sügoteen, varane pahhüteen, keskpahhüteen, hiline pahhüteen I meiootiline jagunemine e. reduktsioonjagunemine: viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse, tekivad sekundaarsed spermatotsüüdid 3 Sekundaarsed spermatotsüüdid: meioos II – ekvatioonjagunemine. Lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid, tekivad haploidsed ümarad spermatiidid (muutuvad spermiogeneesi käigus liikumisvõimelisteks sabaga varustatud spermideks) 4 haploidset spermatiidi!
kinnistamiseks, looduslikule valikule saab "välja pakkuda" rohkem erinevaid võimalusi. Kromosoomide liikumise erinevus meioosi ja mitoosi korral. Ristsiire ja homoloogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemine. Oogenees ja spermatogenees. Imetajate munasarja folliikul. Spermi ehitus. Munaraku viljastamine spermi poolt. Loote varajane areng. Meioosi faasid. Meioos koosneb 2-st järjestikusest jagunemisest. 1. jagunemine e. reduktsioonjagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse, 2. jagunemisel e. 21 ekvatsioonjagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid (sarnaneb tavalise mitootilise jagunemisega). 1.Profaas. Kõige pikem faas meioosi jooksul (90% või rohkem), kus toimuvad põhilised meioosile iseloomulikud sündmused. Jaotatakse 5-ks alafaasiks. Leptoteen
homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse, ekvatsioonijagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid. Enne meioosi toimub interfaas: raku kasv, DNA replikatsioon, jagunemiseks vajalike valkude süntees ja tsentrosoomi pooldumine). Meioos I ja meioos II vahel on mõnel liigil lühike interfaas, kuid sel ajal ei toimu DNA replikatsiooni, vaid ainult tuumade ja tuumakeste ümberkorraldamine ja ettevalmistus meioosi teiseks pooleks. Meioos I ehk reduktsioonjagunemine Profaas I I profaas on kõige pikem faas meioosi jooksul (90% või rohkem), kus toimuvad põhilised iseloomulikud sündmused. Profaas jaotatakse viieks alafaasiks. Leptoteen. Algab kromosoomide kondenseerumisega. Iga kromosoom kinnitub oma mõlema otsaga tuumamembraani külge erilise struktuuri, kinnitusdiski abil. Sügoteen. Algab homoloogsete kromosoomide paardumine (protsess algab kromosoomide otstest, mis lähenevad üksteisele tuumamembraanil). Paardunud
annaabi.ee 
