aksonilõpmesse Info ulekanne uhelt närvirakult teisele toimub virgatsainete keeles läbi sunapsi 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks. 3. Millised on põhilised virgatsained (neurotransmitterid) ja mis on nende funktsioonid? Aine, mis vabaneb aksonist rakkudevahelisse ruumi ja mõjustab vastasoleva neuroni membraani. Atsetüülkoliin- õppimine, mälu, ärkvelolek Glutamaat- universaalne erutusvirgatsaine Noradrenaliin- tähelepanu, ärksus Dopamiin- motiveeritus,edasipüüdlikkus Serotoniin- meeleolu, hetkeajede kontroll Endopioidid- valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad? Vasak poolkera kontrollib kõne kasutamist ning keskendub analuutiliselt detailidele
2 Alkoholiainevahetus Joodud alkohol jõuab söögitoru kaudu makku ja sealt edasi soolestikku. Alkholi imendumine seedetraktist verre toimub suurema kontsentratsiooniga alast väiksema kontsentratsiooniga alasse. Imendumise kiirus sõltub alkoholi kontsentratsiooni erinevusest seedetraktis ja veres.Verest jõuab alkohol kiiresti rakkudevahelisse vedelikku ja seekaudu rakkudeni. Alkoholi imendumine verre võib alata juba suus, see toimub ka maos, kuid põhiliseks imendumise paigaks on peensool Alkoholist tulenevad haigused Alkoholi tarbides võib tulla pikka aja peale palju erinevaid haigusi, kindlasti võib tulla ka alkoholi sõltuvus. Alkohol ja maks Maks on inimese esimene siseorgan mis saab tunda alkoholi mõju. See veri mis maksast läbi käib on kõige suurema alkoholi sisaldusega, sest joodud alkohol imendub seedekulgla kaudu
Pärilikud aminohapetega seotud düstroofiad Metabolismi häired, mille põhjuseks on geneetilist päritolu ensüümdefektid. RAKUVÄLISED EHK MESENHÜMAALSED DÜSPROTEINOOSID Ainevahetushäired, mis väljenduvad sidekoekiudude muutustes ja valkude ladestumises põhiainesse. Siia kuuluvad Mukoidne paisumus seisneb muutustes, mille puhul kuhjuvad glükosaminoglükaanid. Fibrinoidne paisumus seisneb valgulise aine fibrinoidi ladestumises sidekoes. Hüalinoos hüaliini ladestumine rakkudevahelisse ainesse. Amüloidoos ehk valguainevahetuse häire. Fibropaatiad sidekoe kiudude kahjustused. Mukoidne paisumus Esineb infektsioonide, süsteemsete sidekoehaiguste ja allergiliste seisundite puhul. Suhteliselt kerge vorm. Võimalik on ennistus, kuid ka üleminek fibrinoidseks paisumuseks. Fibrinoidne paisumus Siin algab verevalkude väljumine sidekoesse, mis koos sidekoe põhikoe valkude laguproduktidega moodustab fibrinoidi.
vererõhk langeb ja ringleva vere hulk väheneb, samuti esineb hapniku vaesus organismis. Tekkinud ainevahetuse ja elutegevuse häired süvendavad vere vedela osa, plasma, kaotust. See raskendab sokiseisundit ja on seepärast eriti kahjulik organismile. Vereplasma väljub ringlevast verest väikeste veresoonte (juussoonte) seinte suurenenud läbilaskvuse tõttu. Eriti intensiivselt väljub plasma põletuse piirkonnas rakkudevahelisse ruumi ja läbi põletuspinna organismist välja. Juba poole tunni möödumisel alates põletuse momendist rakkudevahelise vedeliku hulk kahekordistub. Põletuse piirkonnas tekivad turse ja villid. Esimese 6-12 tunni jooksul vedelik verre tagasi peaaegu ei imendu. Pärast seda algab järjest kiirenev vedelike tagasiimendumine, kuid vedelik ei lähe tagasi puhtal, väljunud kujul, vaid koos ainevahetuse ja põletatud kudedelagunemisproduktidega. Vedelikus olevad lagunemisproduktid on
kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised. Elektriline sünaps ergastatakse naaberrakk elektrilise laengu edasiandmise teel. Keemilises sünapsis kasutatakse teise raku ergastamiseks virgatsainet ehk neurotransmitterit. Närvilõpmesse saabuv aktsioonipotentsiaal põhjustab ülekandeaine eritumise rakkudevahelisse sünaptilisse pilusse. Selle tulemusel avanevad järgmise närviraku dendriidis tavaliselt Na-kanalid, mis annab uues närvirakus edasi elektrilist signaali. Tingitud refleks Tingimatu refleks Antud refleksid on muutlikumad ja võivad Kaasasündinud reaktsioonid, mis on kergemini kaduda. geneetiliselt programmeeritud ja sünnihetkeks välja arenenud
tuumajaama sisu ei tohi muu maailmaga kokku puutuda, nii peab ka mitokondri, endise bakteri koostis püsima seespool mitokondri membraani. Kui siiski juhtub õnnetus ja mitokonder lekib, töötavad mõned talle omased valgud rakus surmakutsaritena: teatavad, et nüüd on katastroof, tõmbame heaga ise stepsli seinast välja. Kuidas vanast rakust uus saab. Apoptoosi puhul on võtmeküsimuseks surmata rakud nii, et ei tekiks põletikku. Piltlikult öeldes: rakkude sees olev sodi ei tohi sattuda rakkudevahelisse ruumi ekslema ega segadust tekitama. Seetõttu käib apoptoosi määratud rakus keskkonnateadlik jäätmekäitlus. Kui ühel või teisel moel on saabunud korraldus vaikselt hukkuda, ekspresseeruvad geenid, mis vastutavad rakku seestpoolt lagundavate valkude valmistamise eest. Jämedates joontes võib sellised valgud jagada kaheks: nukleaasid teevad tükkideks DNA ehk pärilikkusaine; proteaasid lammutavad pilbasteks rakus olevad valgud. DNA-
närviülekande toimumise koht Virgatsaine { Sünapsi osad on { Virgats- või närviülekandeaine on keemiline z presünaptiline aksonilõpe aine, mis vabaneb närvilõpmest (aksonist) z sünaptiline pilu rakkudevahelisse ruumi ning mõjustab seal z postsünaptilise närviraku teise neuroni membraani potentsiaali membraan (dendriit või { Teise neuroni pinnal tekivad rakukeha pind) elektrokeemilised muutused on uue
väliskeskkonnast pärit antigeenide vastu. Lümfisüsteemi moodustavad lümfikapillaarid – neid mööda liigub lümf regionaalsetesse lümfisõlmedesse ja lümfijuhasid mööda jõuab tagasi venoosesse süsteemi. Lümfisüsteemi kuuluvad ka luuüdi, põrn ja tüümus, kus toimub lümfotsüütide küpsemine. Lümfisüsteem on ühendatud vereringe süsteemiga ehk kui mööda artereid jõuab kapillaare mööda kudedesse veri, seal osal siasalduvad ained ja vesi vabanevad rakkudevahelisse ruumi, siis mitte kogu veri ei lähe tagasi venoosesse süsteemi, vaid osa sellest ühenditest ja veest jõuab rakudevahelisse vedelikust lümfisüsteemi. 24. Lümfiteede järjestus Kapillaarid – Sõlmed – Juha - Vereringe (venoosne) 25. Joonista vererakud erütrotsüüdid leukotsüüdid trombotsüüdid lümfotsüüdid monotsüüdid 26. Veeni ja arteri erinevused veenid arterid
väliskeskkonnast pärit antigeenide vastu. Lümfisüsteemi moodustavad lümfikapillaarid – neid mööda liigub lümf regionaalsetesse lümfisõlmedesse ja lümfijuhasid mööda jõuab tagasi venoosesse süsteemi. Lümfisüsteemi kuuluvad ka luuüdi, põrn ja tüümus, kus toimub lümfotsüütide küpsemine. Lümfisüsteem on ühendatud vereringe süsteemiga ehk kui mööda artereid jõuab kapillaare mööda kudedesse veri, seal osal siasalduvad ained ja vesi vabanevad rakkudevahelisse ruumi, siis mitte kogu veri ei lähe tagasi venoosesse süsteemi, vaid osa sellest ühenditest ja veest jõuab rakudevahelisse vedelikust lümfisüsteemi. 24. Lümfiteede järjestus Kapillaarid – Sõlmed – Juha - Vereringe (venoosne) 25. Joonista vererakud erütrotsüüdid leukotsüüdid trombotsüüdid lümfotsüüdid monotsüüdid 26. Veeni ja arteri erinevused veenid arterid
Müeliin on rasvarikas aine, mis annab valgeainele heleda värvuse. Mõned gliiarakud mähivad end ümber aksonite ja toodavad müeliini. Gliiarakkude ülesanne on neuroni funktsioneerimiskeskkonna loomine, migratsiooni juhtimine ja närviimpulsi liikumise kiiruse tagamine (Schwanni rakud aksonit ümbritseva müeliinkestana). 3. Mis on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Virgats- või närviülekandeaine on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmest rakkudevahelisse ruumi ning mõjutab teise neuroni membraani potentsiaali. Valik virgatsaineid: · atsetüülkoliin (Ach) motoorse neuroni ja lihaskiu vahel; õppimine, mälu, ärkvelolek · dopamiin (DA) motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonims, uudishimu · serotoniin (5-HT) meeleolu, hetkeajede kotrollimine, uni · noradrenaliin (NA) tähelepanu, ärksus · gamma-aminovõihappe (GABA) pidurdusvirgatsaine interneuronites
Kuulub samuti ANS juurde. Parasümpaatilise närvisüsteemi infot kannab edasi atsetüülkoliin. Parasümpaatiline NS innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite ning kopsude silelihaseid ja näärmeid , samuti südamekodasid , pisara ja süljenäärmeid ja silma sisemisi lihaseid. Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline NS ei innerveeri. 6. VIRGATSAINED. Mis on virgatsaine? Virgatsaine või neurotransmitter on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmest (aksonist) rakkudevahelisse ruumi ning mõjustab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali. Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? · Atsetüülkoliin õppimine, mälu, ärkvelolek · Glutamaat universaalne erutusvirgatsaine · Noradrenaliin tähelepanu, ärksus · Dopamiin motiveeritus,edasipüüdlikkus · Serotoniin meeleolu, hetkeajede kontroll · Endopioidid valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus
Puhkepotentsiaali põhjustavad tegurid: 1)Põhiliste katioonide (K+, Na+) ning anioonide(A-, Cl-) mittetasakaaluline jaotus rakus ja rakuvälises keskkonnas. 2)Rakumembraani valikuline läbilaskvus e. permeaablus erinevate ioonide osas 3)Na ja K ioonide aktiivne transport kontsentratsioonigradiendile vastupidises suunas metaboolse energia arvel töötava Na +/K+ pumba abil. Põhilist osa membraani puhkepotentsiaali tekkel etendab K ioonide difusioon rakust rakkudevahelisse alasse. Membraanipotentsiaali muutused: 1)depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine 2)hüperpolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali suurenemine 3)repolarisatsioon puhkepotentsiaali algtaseme taastumine Elektrooniline potentsiaal tekib nõrga alalävise ärrituse tingimustes, mille puhul rakumembraani depolarisatsioon nähtub ainult ärritaja toime ajal, pärast ärritaja toime lõppu kaob kiiresti.
Kasutatakse luminofoorlampides, kus UV-kiirgus muudetakse nähtavaks valguseks, ja fluorestseerivate värvidega tehtud kujutiste kuvamiseks (näiteks turvaelementides). UV- kiirgust blokeeriva filtrina kasutatakse päikesekreemi; ka tavaline klaas on UV-kiirgusele suures osas läbipaistmatu. [3] Nahakahjustused Erüteem (nahapunetus veresoonte laienemise tulemusel) Elastoos (fotovananemine, elastsete kiudude kogunemine pärisnaha rakkudevahelisse ainesse) Nahavähk Suurendab vastuvõtlikkust nahainfektsioonidele Silmakahjustused Võimendab katarakti (ehk hall kae tähendab silmaläätse hägustumist) Fotokeratiit ja Fotokonjuktiviit (Fotokeratiit ehk sarvkesta valguspõletus ja fotokonjunktiviit on põletikulised reaktsioonid, mis põhjustavad valu silmades ning nägemise ajutist hägustumist) Valgusest põhjustatud võrkkestakahjustus. [8]
C.Väiksematesse piirkondadesse viivad vere peened arterid ja arterioolid (palja silmaga raske näha) – nendes on verevool juba aeglasem ja rõhk madalam; sein õhuke, seinas lihaskiud, mis võivad vajadusel soone sulgeda. D. Kapillaarid: - need on peenimad veresooned, läbimõõt võib olla vaid 6-7 mikronit (väiksem kui erütrotsüüdil!); - verevool neis on väga aeglane ja sein koosneb vaid ühest rakukihist – hea gaasivahetus!; -kapillaari arteriaalses otsas väljub hulk vereplasmat rakkudevahelisse ruumi, kapillaari venoosses otsas läheb ca 9/10 vereplasmast vereringesse tagasi (ülejäänu viib ära lümfisüsteem) -kõik kapillaarid ei ole korraga avatud – elundi eri piirkondi varustatakse kordamööda; töötavas elundis avaneb rohkem kapillaare, puhkavas elundis vähem. E. Veenulid ja väikesed veenid – verevool veidi kiirem kui kapillaarides kuid vererõhk madal; sein õhuke, selles nii sidekudet kui ka lihaskiude, veidi jämedamatel veenidel võivad olla juba klapid. F
52 C° juures 1 min. 51 C° juures 3 min. 48 C° juures 5 min. Põletuse sügavust hinnata 72 tunni möödudes traumast, sest põletused süvenevad kahe esimese ööpäeva jooksul. Mida kiiremini vill tekib, seda sügavam on põletus. 1.4. Põletuse patofüsioloogia Kuumusest kahjustunud koest vabanevad mediaatorid, mis põhjustavad kapillaarsoonte permiaablusehäire ja vedeliku liikumise interstitsiaalruumi (rakkudevahelisse ruumi). Tekib turse, mis süveneb 24 tunni jooksul kahjustuse tekkest ja põhjustab põletuskahjustuse süvenemise. Ulatuslike põletuste korral (üle 20% põletuspinna) tekib turse ja koos sellega vedelikukadu ka mujal organismis, mitte ainult põletushaavas. See põhjustab ringleva veremahu vähenemist ja põletusšokki. 1.5. Põletushaavade klassifikatsioon Põletushaavad jaotatakse sügavuse alusel pindmisteks ja sügavateks põletusteks. Pindmised põletused
dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünapsid määravad ära kesknärvisüsteemi neuroneid ühendavad elektriahelad, mistõttu nad on tajuks ja mõtlemiseks vajalike bioloogiliste "arvutuste" eelduseks. Samuti võimaldavad nad närvisüsteemi ühendust organismi teiste elundkondadega. Kui elektriline erutus jõuab aksonit mööda närvilõpmesse, sulandub säilituspõiekeste membraan rakumembraani ning virgatsained vabanevad rakkudevahelisse ruumi. Sageli vabanevad virgatsained erutunud närvirakust paigas, kus teise neuroni rakumembraan on vaid kümmekonna nanomeetri kaugusel. Sellist närviimpulsiülekannet nim sünaptiliseks. Mis on virgatsained? Tooge mõned näited ainetest ja seotud funktsioonidest. Virgatsained on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetsest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. Atsetüülkoliin Õppimine, mälu, ärkvelolek
Endopioidid- valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine Depressiooni korral on tserotoniini süsteem alatalitluses. Narkootikumide kasutamisel: Transporter ei saa virgatsainet retseptorit ära võtta impulssi tuleb järjest rohkem neuronid surevad Millised stimuleerivad, pidurdavad ja on universaalsed? · Kuidas virgatsained ajus toimivad? Virgatsaine vabaneb närvilõpmest (aksonist) rakkudevahelisse ruumi ning mõjustab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali. Vastasoleva närviraku pinnal tekkivad elektrokeemilised muutused on uue närviimpulsi teket soodustavad e erutavad või pärssivad e pidurdavad. Uue närviimpulsi tekkimine oleneb kõigi neuronini jõudnud mõjutuste erutava ja pidurdava stimulatsiooni summast. 7. GEENID. · Mis on geen? Kus geenid kehas paiknevad? Geen on pärilikkuse tegur, geneetilis struktuuri(DNA) funktsionaalne osa, mis
Elus rakk koosneb 60% ulatuses veest ning vajab eluspüsimiseks veekeskkonda. Raku läbimõõt võib ulatuda 2 mikromeetrist isegi 1 meetrini. Plasmamembraani füsioloogia: voolav olek, selektiivne läbilaskvus, aktiivne ja passivne transport. Aktiivse transpordiga on tegemist kui rakk kasutab energiat ainete kättesaamiseks vastuvoolu kontsentratsiooni või elektrilisele gradiendile. Põieke väike ümar kotikesekujuline mahuti, milles erinevaid aineid rakkude seest rakkudevahelisse keskkonda ja vastupidi transporditakse. Endotsütoos on protsess, millega materjalid plasmamembraanist moodustuvas kotikeses rakku neelatakse ja lüsosoomide poolt rakule vastuvõetavaks seeditakse. · Retseptor-vahendatud endotsütoos spetsiifiliste ligandide kättesaamiseks · Fagotsütoos suurte tahkete osakeste, kurnatud rakkude, tervete bakterite või viiruste äraõgimiseks makrofaagide ja neutrofiilide poolt
selle verre, kus transporditakse sihtmärk-rakuni · Parakriinne hormoon sünteesitakse rakus ning toimib naaberraku retseptoritele · Autokriinne - hormoon sünteesitakse rakus ning toimib sama raku retseptoritele · Neurokriinne hormoon (neurotransmitter) sünteesitakse närvirakus ning toimib naaberraku retseptoritele · Neuroendokriinne hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse rakkudevahelisse ruumi, kust vere vahendusel transporditakse sihtmärk-rakuni Hormoon on esmane (primaarne) signaali ülekandja, kuid alati sellest ei piisa ja sihtmärk-rakus vajatakse sekundaarset ülekandjat Sekundaarne signaali ülekandja ... · ... vabaneb sihtmärk-rakus, kui hormoon seondub raku plasmamembraanil asuvale ekstratsellulaarsele retseptorile · ...aktiveerib või inhibeerib tsütoplasmas või tuumas kulgevaid protsesse · ..
võimeline perioodiliselt muutma kapillaaride läbilaskvust Nn. Tõelised kapillaarid, mille sein kooseb endoteelist. Endoteeli rakud on seotud sideainega. Endoteeli paksus on umbes 0,5 mikromeetrit. Sellest lähevad kergesti läbi vesi, gaasid ja üksikud ülipeened kristallid. Enamus raviainetest pääseb sellest läbi nendes kohtades, kus rahud on liitunud (sideaine hulk on suurim). Raviaine läheb kõigepealt nn. rakkudevahelisse ruumi. See takistab difusiooni. -Ka lümfisüsteem on tegelikult kapillaarsüsteem. Tema ülesanne on ühe osa imendunud raviane juhtimine vereringesse. Lümfikapillaarid on ainukesed, mis lasevad läbi kolloidseid aineid. Need imenduvad väga halvasti. -Kui membraani poorid on tavalise rakumembraani pooridest suuremad (umbes 4 nm), siis võivad läbi selle difundeeruda ka ioonid. Sellist difusiooni nim. kergendatud difusiooniks. See on passiivse transpordi üks alaliik
hüpotensioon 5. Häiritud kudede toitumine esineb ka hapnikunälgus kudedes diapedees veresoonte seina kahjustuse tõttu pääsevad vere rakulised elemendid läbi mehaaniliselt kahjustamata veresoone seina haemorrhagia per diapedesin verejooks läbi mehaaniliselt kahjustamata veresoone seina 6. Turse Filtratsioon ületab reabsorptsiooni transudatsioon vere vdelate osiste väljaränne transudaat vedelik, mis liigub rakkudevahelisse ruumi eksudatsioon ja eksudaat samasugune protsess põletiku puhul eksudaadis > 3,5% valku tihedus > 1018 sademes leukotsüüdid, sageli fibriin Tihedus= mass:ruumala Kg/m3 7. Tihkenemine e. induratsioon kroonilise venoosse hüpereemia korral tekivad toitumishäired, rakud kõhetuvad, atrofeeruvad, stimuleeritakse sidekoe vohamist. induratio fusca pulmonum kopsukude tihkeneb sidekoe osa suurenemise tulemusena, kaotab elastsuse
esineb hapniku vaesus organismis. Reflektoorselt tekkinud ainevahetuse ja elutegevuse häired süvendavad vere vedela osa, plasma, kaotust. See raskendab okiseisundit ja on seepärast eriti kahjulik organismile. Vereplasma väljub ringlevast verest väikeste veresoonte (juussoonte) seinte suurenenud läbilaskvuse tõttu. See plasma väljub kogu keha ulatuses, eriti intensiivselt väljub plasma põletuse piirkonnas rakkudevahelisse ruumi ja läbi põletuspinna organismist välja. Juba poole tunni möödumisel alates põletuse 12 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin momendist rakkudevahelise vedeliku hulk kahekordistub. Põletuse piirkonnas tekivad turse ja villid. 6. KUUMAKAHJUSTUSED Ameerika haiguste kontrolli keskuse andmetel ohustavad kestvamad kuumalained eelkõige kuni 4-aastasi lapsi ja üle 65 aastaseid. Kuid kuumal päeval kurdavad ka keskealised naised
lihaskiude. Väiksematesse piirkondadesse viivad vere peened arterid ja arterioolid nendes on verevool juba aeglasem ja rõhk madalam; sein õhuke, seinas lihaskiud, mis võivad vajadusel soone sulgeda. Kapillaarid on peenimad veresooned, läbimõõt 6-7 mikronit. Verevool neis on väga aeglane ja sein koosneb vaid ühest rakukihist hea gaasivahetus. Kapillaari arteriaalses otsas väljub hulk vereplasmat rakkudevahelisse ruumi, kapillaari venoosses otsas läheb enamus vereplasmast vereringesse tagasi (ülejäänu viib ära lümfisüsteem). Kõik kapillaarid ei ole korraga avatud, elundi eri piirkondi varustatakse kordamööda; töötavas elundis avaneb rohkem kapillaare, puhkavas elundis vähem. Veenulid ja väikesed veenid verevool veidi kiirem kui kapillaarides, kuid vererõhk madal; sein õhuke, selles nii sidekudet kui ka lihaskiude.
· Närvirakkude omavahelise kontakti kohta nimetatakse sünapsiks. · Sünaps koosneb presünaptilisest närvilõpmest, sünaptilisest pilust ja postsünaptilisest rakust, mis võib olla kas närvi- või lihasrakk. · Presünaptilises närvilõpmes sisalduvad säilituspõiekesed, milles talletatakse keemilist ülekandeainet e. virgatsainet e. transmitterit. · Närviimpulsi jõudmisel ühe närviraku närvilõpmetesse vabaneb virgatsaine rakkudevahelisse ruumi ja seondub teise närviraku membraanil paiknevate retseptoritega valkudega, mis seovad virgatsaine molekule, käivitades rakus signaali edastamiseks biokeemiliste protsesside ahela. · Sellist närviimpulsi ülekannet kutsutakse sünaptiliseks. · Iga närvirakk on oma lõpmete kaudu ühenduses teise närvirakuga. Virgatsained põhjustavad teise närviraku talitluse muutuse, edastades sõnumeid, mis võivad olla kas erutavad või pidurdavad.
- põhiliste katioonide (K+, Na+) ning anioonide(A-, Cl-) mittetasakaaluline jaotus rakus ja rakuvälises keskkonnas. - Rakumembraani valikuline läbilaskvus e. permeaablus erinevate ioonide osas - Na ja K ioonide aktiivne transport kontsentratsioonigradiendile vastupidises suunas metaboolse energia arvel töötava Na+/K+ pumba abil. Põhilist osa membraani puhkepotentsiaali tekkel etendab K ioonide difusioon rakust rakkudevahelisse alasse. Membraanipotentsiaali muutused: - depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine - hüperpolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali suurenemine - repolarisatsioon puhkepotentsiaali algtaseme taastumine Elektrooniline potentsiaal tekib nõrga alalävise ärrituse tingimustes, mille puhul rakumembraani depolarisatsioon nähtub ainult ärritaja toime ajal, pärast ärritaja toime lõppu kaob kiiresti.
elektronegatiivseks toimub rakumembraani ümberpolarisatsioon e inversioon. See kajastub aktsioonipotentsiaali tõusvas kõveras. Membraani kõrgenenud permeaablus Na+-ioonide suhtes kestab lühikest aega. Kui aktsioonipotentsiaal saavutab maksimaalse amplituudi, väheneb järsult permeaablus Na+-ioonide suhtes ja suureneb K+-ioonide suhtes. See põhjustab K+-ioonide suurenenud väljumise müoplasmast K+-kanalite kaudu rakkudevahelisse alasse, mis omakorda kutsub esile rakumembraani repolarisatsiooni, s.o puhkeolekule iseloomuliku membraani polarisatsiooni ja ioonide jaotuse taastumise rakus ning koevedelikus. See protsess kajastu aktsioonipotentsiaali langevas kõveras. Aktsioonipotentsiaali iseloomustavad järgmised iseärasused: *Lävi- ja üleläviärrituste korral tekib alati ühesuguse (maksimaalse) amplituudiga aktsioonipotentsiaal e vastusreaktsioon ärritajale toimub seaduse "kõik või mitte midagi" järgi.
annaabi.ee 
