juunil 2014 Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel 5 fondi hõlmav partnerluslepe, milles on kokku lepitud: rahastamisprioriteedid 5 eesmärgid ja oodatavad tulemused euroraha kasutamise eeltingimused vahendite administreerimise üldine korraldus. Partnerlusleppe alusel koostati rahandusministeeriumi eestvedamisel Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava, mille kinnitas Euroopa Komisjon 10. detsembril 2014. aastal. Rakenduskavas kirjeldatakse rahastatavate valdkondade lõikes konkreetsemad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja oodatavad tulemused (sh fondide kaupa), meetmed ning nende rahastamine: Partnerlusleppe alusel koostatakse põllumajandusministeeriumi eestvedamisel veel kaks rakenduskava: Eesti maaelu arengukava rakenduskava 2014-2020 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 [2]
Aluseks on solidaarsus ja ühtekuuluvus. Eesti riigi eelarvestrateegia RES koostatakse igal aastal riigieelarve seaduse alusel. Määratakse ära Eesti strateegiline lähenemine struktuurivahendite kasutamiseks EL järgmise eelarveperioodi jooksul. Koosneb analüüsidest, strateegilisest osast, finantsilisest osast. Struktuurivahendite strateegia põhjal koostatakse strateegia elluviimiseks valdkondlikud rakenduskavad. Eesti kolm rakenduskava inimressursi rakendamise rakenduskava (Haridus- ja Teadusministeerium); elukeskkonna arendamise rakenduskava (Keskkonnaministeerium); majanduskeskkonna arendamise rakenduskava (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium). ELi ühtekuuluvuspoliitika mõju Eestis loodu uusi töökohti ja uusi ettevõtteid; toetused väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele; uuendati Eestimaa teid; prügilate renoveerimine. Ühtekuuluvuspoliitika tulevik kaitsta ja parandada keskkonda, toetada teadus- ja arendustööd ning
03 Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 5 056 070 5 056 070 0 0 0 0 5 056 070 Integratsiooni SA 5 056 070 5 056 070 0 0 0 0 5 056 070 Sealhulgas inimressursi arendamise rakenduskava, elukeskkonna arendamise 2 086 787 2 086 787 0 0 0 0 2 086 787 rakenduskava ja majanduskeskkonna arendamise rakenduskava tehniline abi 5 Tegevuskulud (ü) 2 086 787 2 086 787 0 0 0 0 2 086 787
Tallinna Tehnikaülikool 2015 RESSURSID EESTIS Ebasoodne geograafiline asend. Üsnagi tundmatu maailm. Riigi tasandil ei ole geotermaalenergia leidnud jõulist nimetamist ühe võimaliku alternatiivina puhtama ja säästvama energiaallikana energeetilistes arengudokumentides. Eestis puuduvad vajalikud toetusmehhanismid sellise energialiigi rakendamiseks ja propageerimiseks. Puudub riiklik rakenduskava, aga samuti idee (või tahe?) vastavate Euroopa Liidu toetuste kasutamiseks. Tallinna Tehnikaülikool 2015 EELISED Taastuvenergia. Kindlus, usaldusväärsus. Mõju keskkonnale on minimaalne, suhteliselt keskkonnasõbralik. Laialdane kasutamine leevendaks globaalset soojenemist. „Elame ahju peal“ Tallinna Tehnikaülikool 2015 PUUDUSED
- Kuidas neid kogemusi efektiivselt organiseerida? - Kuidas kindlaks teha/hinnata, kas eesmärgid on saavutatud? Õpikäsitlus- kirjeldab haridusteooriaid ja lapse arengu printsiipe, mõistmist kuidas laps areneb. Sihid ja eesmärgid- selgelt ja realistlikult sõnastatuna, haarates lapse arengu eri valdkondi. Aitavad plaanida tegevusi ja kogemusi ning hinnata lapse arengut. Füüsilise keskkona kirjeldus- ruumide ja õueala sisustamine, eakohased õppematerjalid jms. Rakenduskava- määratakse personali rollid. Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Lapsevanemate osalus ja rollid- kuidas kaasata vanemaid õppekava arendamisse. Eesmärgiseade on õppekava osa, kus vastatakse küsimusele ,,Miks?" Sihid ehk strateegilised eesmärgid- on saavutatud vaid osaliselt, mitte kunagi 100% ulatuses, nendeni liigutakse kogu elu. Eesmärgid- konkreetsemad vahepunktid teel sihtide poole.
- Kuidas neid kogemusi efektiivselt organiseerida? - Kuidas kindlaks teha/hinnata, kas eesmärgid on saavutatud? Õpikäsitlus- kirjeldab haridusteooriaid ja lapse arengu printsiipe, mõistmist kuidas laps areneb. Sihid ja eesmärgid- selgelt ja realistlikult sõnastatuna, haarates lapse arengu eri valdkondi. Aitavad plaanida tegevusi ja kogemusi ning hinnata lapse arengut. Füüsilise keskkona kirjeldus- ruumide ja õueala sisustamine, eakohased õppematerjalid jms. Rakenduskava- määratakse personali rollid. Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Lapsevanemate osalus ja rollid- kuidas kaasata vanemaid õppekava arendamisse. Eesmärgiseade on õppekava osa, kus vastatakse küsimusele ,,Miks?" Sihid ehk strateegilised eesmärgid- on saavutatud vaid osaliselt, mitte kunagi 100% ulatuses, nendeni liigutakse kogu elu. Eesmärgid- konkreetsemad vahepunktid teel sihtide poole.
Kasutatud kirjandus: 3 Eesti 21 4 Säästva arengu seadus 5 Säästva arengu põhimõtted Barstow Magraw, Hawke 2007 Eesti säästva arengu strateegia http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=90658/SE21_est_web.pdf Säästva arengu põhimõtteid http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html#printsiibid Maailma säästva arengu tippkohtumine rakenduskava http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1045988/tegevuskava%2Beesti %2Bkeeles.pdf Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2006-2010 http://www.valitsus.ee/failid/arengukoost___uus.pdf
Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata energiasäästlikkusele ning taastuvate energiaressursside rakendamisele. Antud valdkonda toetatakse läbi Energiamajanduse arendamise prioriteetse suuna 2,264 miljardi krooniga. Ettevõtlust ja turismi toetatakse 7,8 miljardi krooniga, kaudsemalt toetatakse ettevõtluse arendamist ka läbi teadus-ja arendustegevuse ning infoühiskonna edendamise. Eesmärgiks on Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime suurendamine. Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetset suunda ,,Suurem haldusvõimekus" toetatakse Euroopa sotsiaalfondist 321,7 miljoni krooniga. Eeldatavateks toetuse saajateks on avaliku sektori organisatsioonid ja töötajad, kohaliku omavalitsuse üksused, kohaliku omavalitsuse üksuste liidud, mittetulundusühingute esindusorganisatsioonid, maakondlikud arenduskeskused, Sisekaitseakadeemia Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus ning ülikoolide ja uurimisasutuste noored teadlased
Aastaanalüüsi 2015 kokkuvõte Kõrgharidusstrateegia 2006-2015 Kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia 2006-2015 Kõrghariduse ja teaduse rahvusvahelistumise prioriteetsed tegevused 2013-2020 Strateegia "Teadmistepõhine Eesti 2014-2020" Rakendusplaan 2014-2017 Eesti keele arengukava 20112017 Rakendusplaan Vahearuanne 2011-2012 Eesti võõrkeelte strateegia 20092015 Eesti võõrkeelte strateegia rakenduskava 2009-2011 Eesti võõrkeelte strateegia (2009-2015) täitmise vahearuanne 2009-2013 4 Noortevaldkonna arengukava 2014-2020 Rakendusplaan 2014-2017 UNECE säästvat arengut toetava hariduse strateegia UNECE lisa 1: taustinformatsioon UNECE lisa 2: seletavad märkused Vilniuse raamistik Läänemere Agenda 21 säästvat arengut toetava hariduse arendamise kava
Nende eelnevate lausete peale mõeldes on loogiline järeldus, et kui me oleme nii e-riigistatud, siis me peame seisma selle eest hea, et jätkuks tulevikuski IT-alase haridusega spetsialiste, kes oskaksid süsteeme edasi täiendada ja hoida süsteeme töökorras. Järgmisena võtame aluseks selle, et Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liikmesriik. Euroopa Liidus moodustab ligi 4% vaid infoühiskonna. Euroopa Liidu struktuuritoetused majanduskekskonna arendamise rakenduskava, mis hõlmab endas Eesti ettevõtete arengut, nende tootlikkuse kasvu ning teenuste ja toodete ekspordi alustamist teistesse riikidesse, nii samuti hõlmab see ka riikliku tähtsusega mahukaid transpordiinvesteeringuid ning infoühiskonna edendamist. Äärmiselt oluline on, et meile jagatakse struktuuritoetusi, mis peaksid ja kindlasti ka lihtsustavad riigi majanduse arenemist. Nagu autor mainis ka sissejuhatuses, et on olemas
kui su eesmärk on täitunud Ratsionaalsed sammud loova lahenduseni jõudmiseks 1. Vali, mida tahad (lahendada/ luua) ja sea siht 2. Muuda vaatenurka, kogu teavet probleemist 3. Mõtle välja uusi võimalusi 4. Võta aeg maha ja lase mõtetel `küpseda` 5. Sõnasta / ilmuta uued ideed 6. Kombineeri uusi ideid vana infoga ja leia uus perspektiiv 7. Hinda ideede praktilisust 8. Katseta ideid 9. Otsusta ja vali, millised ideed rakendad 10. Tee rakenduskava: etapid, tähtajad, ressursid, "autasud", puhveraeg jms 11. Alusta esimese sammuga niipea kui võimalik 12. Vaata plaan tegevuste käigus vahel üle ja korrigeeri seda 8. Juhtimise innovatsioon... Kas ergutab või takistab? Parandab, täiustab olemasolevat toodet/ teenust / protsessi. Loob ja pakub täiesti uut tüüpi toodet/ teenust/ protsessi. 9. Mis on loovuse jaoks kõige olulisem? Kõiki piiranguid ei ole vaja ignoreerida
1. Euroopa Regionaalarengu Fond- toetatakse majandustegevuse ja infrastruktuuri arengut. 2. Euroopa Sotsiaalfond- toetatakse töötute kaasamist tööhõivesse, uute töökohtade loomist ning haridus- ja täiendõppesüsteemide tugevdamist 3. Ühtekuuluvusfond- toetatakse suuemahulisi investeeringuid transpordi- ja keskkonnaprojektidesse. (Riigi Raha Veeb) Struktuurivahendite kasutamise strateegia rakenduskavadeks on: · Inimressursi arendamise rakenduskava, mille koostajaks ja elluviijaks on Haridus- ja teadusministeerium. · Elukeskkonna arendamise rakenduskava, mille koostajaks ja elluviijaks on Keskkonnaministeerium. · Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava, mille koostajaks ja elluviijaks on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. (Riigi Raha Veeb) Euroopa Liidu kaudu toetatavad valdkonnad: · Energiamajandusse suunatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu 1,4 miljardit krooni.
sorteerimine ja kaalumine toimub enamasti tööstustes, ja seetõttu ei ole sorteerimis- ja kaalumisseadmete olemasolu sadamas kala jaoks hädavajalik. Samas on teiste riikide kalalaevade lossimiste kontekstis selliste seadmete olemasolule vajalik rohkem tähelepanu pöörata. Samas on olulised ka pesemisseadmed ja jäämasinad, millega kõik traalpüügisadamad täna varustatud ei ole. 2012. aasta juulis avati kalasadamate seisukorra parandamiseks taotlusvoor Euroopa Kalandusfondi 2007 - 2013 rakenduskava meetmele 3.3 ,,Kalasadamate investeeringutoetus". 3.4. Tööhõive 2011. aasta lõpu andmetel töötas Läänemere traalpüügi laevadel ca 215 töötajat. Naised on põhiliselt tegevad traalpüügiettevõtete halduses ja raamatupidamises, laevadel naistöötajaid ei ole. Laevapere keskmine suurus on 5 meest ning töötajate keskmine vanus on 50 aastat. Püügihooaja välisel ajal juunist septembri keskpaigani on töötajate puhkuseaeg ning tegeletakse laeva ja traalpüügivahendite remondiga
vastab tänase Eesti tööturuvajadustele, et tulla aktiivselt tööhõivesse, ning olla väärtustatud pikaaegselt tööturul. 14 Kasutatud kirjandus 1. Eesti Inimarengu aruanne 2008 2. Eesti Tööhõive poliitika tegevuskava 2007-2011 3. Eesti Vabariigi majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2008-2011 4. Inimressursi arendamise rakenduskava Eestis 5. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/15TOOTURG/15TOOTURG.asp 6. http://www.cv.ee/ 7. http://www.cvkeskus.ee/ 8. http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=6&menyy_id=30&alam=24&tekst_id 9. http://www.kogu.ee/public/EIA08_est.pdf 10. http://www.nip.ee/page/8 11. http://www.struktuurifondid.ee/?id=6542 12. http://www.stat.ee/tooturg 13. http://www.sm.ee/tegevus/too-ja-toimetulek.html 14. http://www.tta.ee/index.php?id=920
Eesti keskmine eeldatav eluiga on 73,2 aastat, Euroopa Liidu keskmine 78aastat tervena elada jäänud aastate arv – selline osa elust, mis möödub ilma igapäevategevusi oluliselt piiravate pikaajaliste terviseprobleemide või krooniliste haigusteta. 75–79-aastasel naisel on eeldatavalt elada jäänud 12 ja mehel 9 aastat, kusjuures mõlema soo esindajal sellest tervena ligi 3 aastat. Dokumendid: Rahvastiku Tervise Arengukava 2009-2020 ja selle rakenduskava 2013-2020 18. E. Allardti heaolukäsitlus. Heaolu ⇒ vajaduste rahuldatus Vajadused ja soovid – vajadused seostuvad heaoluga; soovid seonduvad õnnelikkusega having: vajadused materiaalsete ja mittemateriaalsete ressursside omamise suhtes (sissetulek, eluase, tööhõive, tervis, haridus) loving: vajadused armastuse, seltsiliste ja solidaarsuse järgi (haaratus kogukonnaellu, perekonda, sõprusmustrid)
Hinnatase Kõik kalkulatsioonid on tehtud 2006.a. alguse hindade põhjal. Kuna on kasutatud 2005. aasta hinnataset (püsivhinnad) aga majandus ja reaalpalk kasvavad, on aja väärtust korrigeeritud vastavalt reaalsissetulekute oodatavale arengule. See tähendab, et on korrigeeritud ooteaja- ja ajakomponenti. Vastavalt reaaltulu eeldatavale kasvule on korrigeeritud liiklusõnnetustega seotud kulusid. Rakendamise aasta Esimene täismõjuga aasta on 2011. Rakenduskava kohaselt peaks uus infosüsteem hõlmama kogu ühistransporti 2010 aasta lõpuks. Uudsusefekt Niihästi pilootaastal kui eeldataval täisaastal oodatakse muutusi sõitjate mahus. Kasu ÜT kasutajale Kasu ÜT kasutajale on tema heaolu paranemine. See tähendab, et kasutaja jaoks on aja ja raha kokkuhoid ning mittesõltumine autost niipalju kasulik, et on nõus ÜT-d kasutama. Need, kelle meelest peaksid reisikulud(ajas arvutatuna) olema küsitavast väiksemad (maksevalmidus), ÜT reisi ei tee
maksumus u. 204 miljonit kr. Näiteks: Järelevalve tõhustamine kalapüügi üle, 60%, KKI, 121 milj. Toetavad arengukavad: Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015 (VV otsus: 21.10.2008) Riigi jäätmekava 2008-2013 ja selle rakendusplaan (VV otsus: 29.05.2008) Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2008-2017 ja selle rakendusplaan aastateks 2008-2011 (VV otsus: 17.04.2008) Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 (Riigikogu otsus: 13.11.2002). Elukeskkonna rakenduskava 2007-13 (struktuurivahendite kasutamiseks); kiidetud heaks Euroopa Komisjoni poolt oktoobris 2007. Ettevalmistatavad arengukavad: Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010-2020 Looduskaitse arengukava aastani 2020. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 . Kõik kavandatavad arengukavad on praeguseks staatuses "esitamine on hilinenud" . Keskkonnastrateegia eesmärgid :
vastava ajastu haridusideoloogia ja sellest tulenev eesmärgiseade. Õppekavas sätestatu on põhialuseks õppetöö korraldusele koolis. Õppekava sisaldab tavaliselt vastava haridusastme ja koolitüübi kasvatuslikke eesmärke, õpetuslikku sisu, õppeaega ning kontrolli ja hindamise viise. Traditsiooniliselt koosneb õppekava sissejuhatavast hariduse ideoloogiat selgitavast üldosast ja ainekavadest(Tyler, Lawton jt) (Riikliku) õppekava rakenduskava: Dokument, mis määratleb tegevuskava(uue õppekava ideoloogiat ja sisu selgitavate materjalide koostamine, seadusandluse vastavusse viimine, õppevara koostamine, haridustöötajate täiendkoolitus jms) ning ressursid( rahalised vahendid, aeg, kompetentsus vastavas valdkonnas) õppekava rakenduseks koolipraktikas. Kooli õppekava: Dokument, milles sätestatakse õppe- ja kasvatustöö korraldus antud koolis riikliku õppekava realiseerimiseks
MAALER ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA Sihtrühm Õppima võib asuda põhiharidusega isikud Õppevorm Statsionaarne koolipõhine õpe Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht õppenädalates /EKAP 1 Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused
meie keskkonnaalaseid teadmisi. Need alusteadmised tuleks muuta kodanikele ja poliitiliste otsuste tegijatele paremini kättesaadavamaks, et nad saaksid tugineda kindlatele teadmistele keskkonna seisundi kohta. • Samas on oluline juhinduda jätkuvalt ettevaatusprintsiibist. • programm „Keskkonnaseire ja andmehõive arendamine“ • strateegia „Teadmistepõhine Eesti“ • Konkurentsivõime kava, • „Looduskaitse arengukava aastani 2020“ • „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ Esmatähtis eesmärk nr 6-Kindlustada keskkonna- ja kliimapoliitikaga seotud investeeringud ja tegeleda keskkonna välismõjudega. Programmis määratletud eesmärkide saavutamiseks on vajalikud piisavad investeeringud ja uuendusi toodetele, teenustele ja riiklikku poliitikasse ka avaliku ja erasektori vahenditest. Seetõttu on oluline, et keskkonnamõjud oleksid õigesti arvestatud ja turusignaalid peegeldaksid tegelikke keskkonnakulusid
SEADUSANDLUS 1997. aasta juunis toimus Brüsselis workshop, kus osalesid mitmed tunnustatud organisatsioonid ja energeetikaspetsialistid. Leiti, et seoses heitgaaside kahandamise programmiga (Euroopa Liidu direktiiv 93/76 EEC) 4 tuleks terves Euroopa Liidus üle minna tarbimisest sõltuvale soojusenergia arvestusele 5. Juhindudes Energiasäästudirektiivist on Eesti Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud Energiasäästu Sihtprogrammi rakenduskava aastateks 2001 2005. Selles on muuhulgas öeldud alljärgnevat. 1 Energiasäästu sihtprogramm, lk 14. Eesti Vabariigi Majandusministeerium 2000 2 Zahlen und Fakten, lk. 370, Handbuch der Heizkostenabrechnung, J. Kreuzberg, Werner-Verlag GmbH & Co. KG Düsseldorf 1997 3 Samas, lk 3 4 Nimetad direktiiv on aluseks ka Eesti Vabariigi Energiasäästu sihtprogrammile 5 Saksa LV ajakiri Die Heizkostenabrechnung Nr
Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
muutunud jäätmeteks; vajadusel jäätmed kokku korjama ning korraldama nende käitlemise. Eri õigusaktidega on sätestatud tootja vastutusega hõlmatud jäätmete taaskasutamise sihttasemed. Jäätmehierarhia ellurakendamise toetused Eesti jäätmekäitluse taset aitab tõsta ehk jäätmete korduskasutamist ja ringlussevõttu suurendada ,,Elukeskkonna arendamise rakenduskava" prioriteetse suuna ,,Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine" meede ,,Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine" abil. 10.08.2009 jõustunud keskkonnaministri määruse nr 47 ,,Meetme ,,jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine" tingimused" kohaselt toetati peamiselt just õigusaktidega kehtestatud jäätmete taaskasutamise sihtarvudega seotud tegevusi
HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit
tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad:
Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor: Ain Tulvi
annaabi.ee 
