Seda kutsusime me Liivamäeks. Seda sellepärast, et koduteel end liivakünka otsast alla rullida oli peaaegu et kohustus. Liivamäe taha jäigi mereäär. Sõidan veel praegugi mööda seda teed randa, iga kord kui käin Saaremaal. Nüüd aga küll juba mootorrattaga ning palju kiiremini, sest enam ei ole seal paljut imetleda. Lahe jaoks tehti tee alla torudest tunnel ning see voolab nüüd tee alt, liivakarjäär tasandati samuti ära, männimetsast tehti raiesmik ning kunagise liivaranna ees seisab nüüd silt ERAMAA. Rasmus Saluäär 11M
tammed, saared, jalakad ja künnapuud. Praegu kasvab pargis vanu, ligi 200- aastasi pärna- ja tammehiiglasi. Park rajati segastiilis, kus lossi vahetus läheduses valitses korrapärane ning kaugemal vaba looduspärane stiil. Teiseks näiteks seoses mõisakalmistu ja metsapargiga võib tuua õisu pargi, kus kohalike elanike teatel oli maanteelt kalmistule viiva tee alguses kahel pool teed kaks nn saksamaa kuuske. Kalmistu ja maantee vahele jääval alal on paregu raiesmik, kuna alles hiljuti võeti mets maha. Samuti kasvavad kalmistul 14 tamme ja üksikud kuused ning säilinud on ka hariliku ebajasmiini, hariliku sireli ja harilik kuslapuu taimi. On näha, et kalmistul on kasvanud palsami nulgu ning maas on säilinud mahavõetud puu oksad. Maantee ja kalmistu esisel alal levib laialdaselt väike igihali, kus on näha, kuidas valgusküllane raiesmik on selle liigi levilat oluliselt laiendanud. Kasvama on jäänud ka üksik lehis
Freddy Saarm 3 4 3 4 3 Gert Laksberg 3 3 2 2 3 Heino Jallai 2 4 5 4 3 heljo Karu 5 4 5 3 4 Illimar Raiesmik 2 3 5 5 2 Ilmar Paats 3 3 5 5 4 Ilona Rüütel 4 3 3 3 3 Jaana Iort 3 4 4 5 5 Jakob Seeme 3 3 4 3 3
Eestis ligikaudu 50-100 000 paari. Kaalub 20...23 grammi. Elab ava- ja poolavamaastikul, eelistab kultuurmaastikke. Linavästriku sugulased, kes meie mail elavad, on alati seotud veega: lambahänilast ja haruldast jõgivästrikku veest eemal ei kohtagi. Linavästrik elab mererannal ning laidudel, jõe- ja järvekallastel, rabalaugaste ääres, kuid ka taluõuedel, külades ja linnadeski. Harva võib teda ka suurtes laantes pesitsemas leida, kuid siis peab seal olema raiesmik või vana talukoht. Enamasti tegutseb maapinnal või peatub madalatel kohtadel. Iseloomulik on pika saba pidev üles-alla vibutamine. Maapinnal joostes otsib rohttaimede varte vahel selgrootuid: mitmesuguseid ämblikke ja putukaid, sagedamini mardikaid ja nende tõuke. Linavästrik on ka lendaja, lend madal ja lainjas. Iseloomulik on tema mängulend koos lauluga. Linavästriku laul on kiire sidin-sädin, mis koosneb tema tavalistest kutse-, hoiatus- ja muudest häälitsustest, mis
(elukeskkond) on omavahel seotud aineringe kaudu; ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus Ökotoop- ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid. Kui irregulatsioon enam ei toimi, üks ökosüsteem asenduda teisega. Koosluste vahetumine ajas samas kohas – suktsessioon. Pöörduv suktsessioon- algne kooslus taastub (raiesmik) Pöördumatu suktsessioon- uutel aladel kuni piisava koosluse moodustumiseni
5. Ökosüsteemis toimuvat iseregulatsiooni Troofiline tase toiduahela lüli kontrollib eelneva taseme arvukust 6. Ökoloogilise tasakaalu teket ökosüsteemis, seda mõjutavaid tegureid Abiootilised ja biootilised. Nende mõjul hakkab ühe või mitme populatsioon kiiresti tõusma või langema 7. Populatsioonilainete teket Populatsiooni arvukuse perioodiline muutumine. 8. Ühe ökosüsteemi asendumist teisega (suktsessiooni) Pöörduv Kuusik raiesmik lehtpuuvõsa segamets kuusik (80 aastat) Pöördumatu laidudest saavad saared 9. Ökoloogilise püramiidi moodustumise põhimõtteid Iga järgmise troofilise taseme biomass on ca 10% eelmise taseme biomassist 10.Aine ja energia ülekandumist toiduahelates Aine liigub ökosüsteemis tsükliliselt, kuid energia agaühesuunaliselt III Võrdle 1. Abiootilisi / biootilisi tegureid Abiootilised tegurid Biootilised tegurid
ÜLESANNE 4: ÖÖPÄEVANE TEMPERATUURI DÜNAAMIKA Etteantud tabelis (tabel 4) on esitatud andmed õhutemperatuuri ööpäevasest dünaamikast juunikuu esimesel dekaadil kahes erinevas kasvukohas: raiesmikul ja selle kõrval kasvavas 70- aastases kuusikus. Temperatuuri mõõdeti 5 cm kõrgusel maapinnast. Koostasin etteantud andmete põhjal graafiku ( joonis 5) temperatuuri ööpäevasest dünaamikast. Tabel 4. Kuusiku ja raiesmiku temperatuurid päeva lõikes kellaaeg raiesmik kuusik 1.00 0 3,9 2.00 -2,2 2,2 3.00 -4,1 1,1 4.00 -4,8 0,4 5.00 -5,1 -0,2 9 6.00 -4,9 -0,6 7.00 -2,6 0,6 8.00 1,1 2,6 9.00 6,1 6,1 10.00 10,1 7,8 11.00 12,6 9,1 12.00 15,1 10,5 13
c) Mida valgusnõudlikum on puistu, seda tihedam on tema võrastik. Mida tihedam on puistu, seda rohkem ta metsa temperatuuri tasandab. Ülesanne 4. Tabelis on esitatud andmed õhutemperatuuri ööpäevasest dünaamikast juunikuu esimesel dekaadil kahes erinevas kasvukohas: raiesmikul ja selle kõrval kasvavas 70 aastases kuusikus. Temperatuuri mõõdeti 5 cm kõrgusel maapinnast. Koostasin antud andmete põhjal graafiku temperatuuri õõpäevasest dünaamikast. Kellaaeg Raiesmik Kuusik 1.00 0 3,9 2.00 -2,2 2,2 3.00 -4,1 1,1 4.00 -4,8 0,4 5.00 -5,1 -0,2 6.00 -4,9 -0,6 7.00 -2,6 0,6 8.00 1,1 2,6 9.00 6,1 6,1 10.00 10,1 7,8 11.00 12,6 9,1 12.00 15,1 10,5 13
kasutusõiguse all olevaiks, ainult avameri jäi kõikidele avatuks. Piiratakse püügipäevade arvu, maksustatakse kalalaevu ja püügivahendeid jne. Eriti ulatuslikult on sellised meetmed kasutusele võetud LääneEuroopas. 4.5 Metsavarud ja metsatüübid Metsavarude suurust iseloomustatakse metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmik. Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Metsade majandamisel on oluline arvestada metsa keskmist aastast juurdekasvu (kuupmeeter aastas hektari kohta). Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu. 1. Parasvöötme okasmets. kasvavad aeglaselt suhteliselt hõredad väikese aastase juurdekasvuga (12 m³/ha)
pärssivaid ühendeid Negatiivn neutraaln Amensalism on olukord, kus ühe osapoole e e poolt sünteesitud ühendid teda ennast ei mõjuta, kuid teisi pärsivad nt. Hapnev piim, piimhape surub alla teiste bakterite kasvu; kinnikasvav raiesmik, kus kasvavad kuused ja lehtpuud, kuuskedele neutraalne, mingist hetkest lehtpuudele negatiivne Positiivne Positiivne Sümbioos on suhe, kus mõlemad osapooled saavad kasu: - Kohustuslik suhe ehk mutualism: mükoriisa taim omastab paremini vett ja anorgaanilisi
ojade kallastel aga kasvab kuusk üsna hästi tänu vee liikumisele. Kuivadel muldadel ja rabades tõrjub harilik mänd ta puistust välja, seevastu viljakamatel ja parasniisketel muldadel tõrjub kuusk omakorda männi välja. Harilik kuusk kasvab Eestis tavaliselt segametsades koos arukasega, hariliku haavaga, hariliku männiga jt. Puhtkuusikuid on tekkinud peamiselt kultiveerimise või hooldusraiete tulemusena. Metsaomanikul on laias laastus võimalik valida kahe võimaluse vahel, kas raiesmik täielikult kultiveerida e. uuendada, st. istutada puittaimi või külvata seemet kogu raiesmiku pindalale või teise võimalusena jätta metsastatav ala looduslikule uuendamisele e. uuendumisele. Looduslik uuenemine toimub kuusepuhul ainult seemneliselt, inimese kaasabil nii seemneliselt (vanasti, mõisate ajal, teostati täiskülvi, ehk terve maapind külvati koos suvise teraviljaga maasse, nüüdsel ajal on moeks saanud lapikülv), kui puittaimi istutades. Enamasti
Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine, metsa rekreatiivsete omaduste parandamine. Hooldusraiete planeerimine, eelisjärjekorras tuleks raiduda paremaboniteedilised puistud, viljakamete kasvukohtade metsas, siis kultuurpuistud, silmatorkavamad metsad ning siis nooremad metsad Uuesndusraied Raitakse peaaegu kõik puud peale seemnepuude ning elujõuline looduslik järelkasv ja säilikpuud. Raiesmik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Seemnepuid ei pea jätma kui raiesmikul säilib elujõuline looduslik uuendus, mis sobib antud kasvukohatüübile. Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnadiameetri. Lageraietega metsa ülestöötamine
Inimtegevuse intensiivsuse põhjal eraldatud metsad on: 1. Inimtegevus puudub või on madal • ürgmets (puutumatu mets) • põlismets (järjepidev, märgatavate inimmõjudeta mets) • loodusmets (järjepidev, häilude ja üksikute puude valikraiega majandatud mets). 2. Keskmise aktiivsusega inimtegevus • parkmets (iidne hiis, kaitsemets) • karjatatav mets • puisniit 3. Kõrge aktiivsusega inimtegevus • kultuurmets (mitmesuguse metsamajanduslike võtetega kuju. tulundusmets) • raiesmik • metsakultuur • võsamets (sekundaarne metsasuktsessioon põllu- ja niidu ala) • park (inimese poolt rajatud) Kõik inimmõjuga metsabiotoobid on kujunenud ürgmetsast. Pool-looduslikeks kooslusteks nimetatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud, karjatatud või muul viisil mõõdukalt majandatud. Nende tekkes ja püsimises on kõrvuti looduslike tingimustega etendanud olulist osa inimene
mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga. Need tegevused on uuendusraie, maapinna ettevalmistamine (mulla harimine) kas loodusliku uuenduse tekkeks või metsaseemnete külvamiseks või metsataimede istutamiseks, looduslikult tärganud või inimese istutatud või külvatud seemnetest kasvanud puutaimede hooldamises. Metsa uuendamisest räägitakse üksnes siis, kui tegu on ajutiselt metsata jäänud metsamaaga (raiesmik, põlendik vm). Mittemetsamaale (põllu- või heinamaale, ammendatud karjääri vm) metsa rajamisel on tegu metsastamisega. Raiesmik loetakse uuenenuks kui seal kasvab enam kui 1200 ülepinnaliselt paiknevat vähemalt 0,8 m kõrgust peapuuliigi taime hektari kohta. Peapuuliigiks loetakse kasvukohale ja metsa kasutamise viisile kõige paremini sobivat puuliiki (või puuliike). Meile on need tavaliselt mänd, kuusk, kask, haab, sanglepp, tamm, saar.
välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud. Metsakaitse ekspertiisi põhjal võib lubada uuendada juuremädaniku tõttu raiutud puistut ka raiutud puistu enamuspuuliigiga, kui kasvukohatingimused seda nõuavad. Kui metsa uuendamise võtete rakendamine on kohustuslik, kuid metsaomanik ei ole neid kahe aasta jooksul pärast metsaosa hukkumist või raiet rakendanud ning metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaega pole pikendatud või kui hukkunud metsaosa või raiesmik pole metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega viie aasta jooksul uuenenud, teeb asukohajärgne keskkonnateenistus metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise võtete rakendamiseks. Metsakultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) kui lähemate aastate jooksul ei teki raiesmikule elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust; 2) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas
väävli tsükliline liikumine elutust loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. 20. Suktsessioon: esmane, teisene. Kliimaks. Koosluste vahetumist ajas nimetatakse suktsessiooniks. Kui kooslus kujuneb varem asustamata aladele (luited, vabanev merepõhi, kaljud, kiviklibu), on tegu primaarse suktsessiooniga. Sekundaarne suktsessioon tähendab koosluse asendumist teisega (näiteks metsa lageraide tulemusena kujunev raiesmik, võsa vms, madalsoo areng rabaks). Suktsessioon ei pea alati toimuma välistegurite mõjul. Kooslused asenduvad ka looduslike protsesside tõttu, isendid kujundavad ajapikku ise endale ebasoodsama keskkonna ning võimust võtavad teised liigid. Autogeense s-i puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme
60% roostik hõreda taimkattega ala 50% rohumaa 40% rohumaa põõsastega põõsastik 30% raiesmik 20% metsamaa 10% 0% 1850 1900 1960 1990 CORINE Joonis 3. Abruka saare maakattemuutused 19. sajandi keskelt käesoleva ajani, võrdluseks on CORINE maakattekaardi (Eesti maakate, 1999) andmed. Joonis 4. Foto Abruka saare põhjaosa rannaniidust, kus on nähtav liigse karjatamise mõju. (autor: Reimo Rivis) 14
lausmetsakorralduse käigus leitust, samuti on boniteet kõrgem. Metsa majandamine seisneb metsa uuendamises, metsa kasvatamises, metsa kasutamises ja metsa kaitses. Metsa uuendamine on tegevus, mille eesmärgiks on mingi oma ülesandeid mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga. Need tegevused on uuendusraie, maapinna ettevalmistamine, puutaimede hooldamine. Metsa uuendamisest räägitakse üksnes siis, kui tegu on ajutiselt metsata jäänud metsamaaga (raiesmik, põlendik vm). Mittemetsamaale (põllu- või heinamaale, ammendatud karjääri vm) metsa rajamisel on tegu metsastamisega. Mets loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa kõrvalkasutuse all mõeldakse üldjuhul muid, mittepuidulisi saadusi metsast, näit. metsast
järguline raiumise teel. Oluline, et metsakooslus ei vahetuks. Tehakse seal, kus on lageraie keelatud. Tagatakse valgus valgusnõudlikele liikidele nt. Eelised: esineb pidevalt mets, ei teki raiesmikke, metsale antakse võimalus ise uueneda. Puudused: raietöödel vigastatakse puid tahtmatult, keeruline (tehnika kasutamine raskendatud), raiekiirus aeglane, harvendamine võib muuta tormitundlikumaks ja mets võib hävida. Lageraie uuendusraieviis, mille tulemusena tekib metsa asemele raiesmik. Alles jäetakse seemnepuud, eeluuendus, säilikpuud. Eelised: odavaim, kerge tehnikat kasutada, ei vigastata teisi puid nagu turberaie puhul. Puudused: lageraie võib soodustada erosiooni tekkimist, mets taastub aeglasemalt, tekib ühevanuseline mets. Oht suktsessiooniks. Valikraie raieviis, mille tulemus sõltub funktsioonist. Nt esteetika. Üheliigiliste metsade puhul võib olla jätkusuutlik. Eelised: püsimets, pidev puidukasutusvõimalus nt taludes, metsale antakse võimalus uueneda.
Sama tüve variante hakatakse keelekollektiivis tajuma eri tüvedena. Tuletusele on vastuvõtlikud abstraktse tähendusega tüved, mis väljendavad ruumiorientatsiooni, nt esi-, ala-, pära-; koos- või lahusolu (ära-, lahk-, side-); kohta (ase-, paik-, maa-; üldisi tegevusi (tege-, loo-, ela-, mine-). Tüvevaliku määravad sõna tähendus, vanus ja häälikkuju varieeruvus. Näited: raie : raie 'raiumine, puudelangetus' raie : raide 'sisse- või puruksraiutu' raiesmik = raiestik 'ala, kust mets on maha raiutud' Paronüüme kasutab paronomaasia, s.o sõnamäng, kus sisult erinevaid sõnu ühendab nende pseudoetümoloogilisest seostamisest, samatüvelisusest vm johtuv kõlasarnasus. Nt tõusikud, tõu-sikud. Nii on Ott Kangilaski "Väikeses seletavas sõnaraamatus" mänginud tuletistega: hagijas 'pidevalt hagisid esitav, hagelusluulu põdev isik'; karikas 'kariderohke (meri vm)'; klimberdaja 'klimbitegija'; kogelema 'pidevalt või
metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Uuendamiseks loetakse: o Metsaseemne külvamist o Metsataimede istutamist o Looduslike uuendamisele kaasaaitamist o Maapinna ettevalmistamist. o Loodusliku uuenduse (LU) teket o Metsakultuuride hooldamist. Põhiline metsauuendusviis on kunstlik metsauuendus kas külvi või istutamise teel Uuenenuks loetakse raiesmik või hukkunud metsa osa, kus kasvab vähemalt 1000 0,5 m KU, 1500 0,5 m MÄ, 1500 0,5 m TA või 1000 1m muud metsa uuenenuks loendavat peapuuliigi taime. Kultiveerimine ehk kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: o kui lähimate aastate jooksul ei teki elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust o pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vahetumist mittesoovivas suunas
Männi asendumisel lehtpuudega viljakamates tüüpides ei ole põhjuseks mitte hiliskülmad ja päikesepõletus (nii lehtpuud kui ka mänd on nende suhtes resistentsed), vaid erinev kasvukiirus noores eas ja konkurentsivõime rohttaimede suhtes. Lehtpuud on esimestel kasvuaastatel palju kiirema kasvuga kui mänd ja nende edasist kasvu ja arengut ei suuda rohttaimestik takistada nii oluliselt kui seda männi puhul. Kui mänd ikkagi uueneb rohttaimedega kaetud alal (raiesmik) siis kiirekasvuliste lehtpuudega ei suuda valgusnõudlik mänd ikkagi konkureerida. Lehtpuud võivad antud alal jääda valitsema pikemaks ajaks, või asenduda hiljem isegi kuusega, sest mänd valgusnõudliku liigina ei suuda uueneda vana metsa turbe all. Varajase noorendike hooldamise, lehtpuude väljaraiumise ja hilisemate hooldusraietega on võimalik kujundada männi puhtpuistu. 31. Mis on puuliikide vaheldus? Kirjeldage kuuse vaheldumist lehtpuudega. Kuuse vaheldumine lehtpuudega
valmiv ren- uuen- metsa- metsa- maa ja küps dik dus maa (raba, (raiesmik heinama mets ) a) 1 Harjumaa 9 7,348 7,348 2 Hiiumaa 3 Ida-Virumaa 13 11,827 5,566 1,88 0,301 4,08 4 Jõgevamaa 2 0,86 0,86 5 Järvamaa 6 Läänemaa Lääne- 7 Virumaa 1 2,06 2,06 8 Põlvamaa
uuenemine viie aasta jooksul võimalik. (7) Metsa uuendamise võtete rakendamise ja metsa uuenemise tähtaja pikendamise korra kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. (8) Kui metsa uuendamise võtete rakendamine on kohustuslik, kuid metsaomanik ei ole neid kahe aasta jooksul pärast metsaosa hukkumist või raiet rakendanud ning metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaega pole pikendatud või kui hukkunud metsaosa või raiesmik pole metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega viie aasta jooksul uuenenud ning metsa uuenemise tähtaega pole pikendatud, teeb kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise võtete rakendamiseks. Ettekirjutus tehakse metsaomanikule teatavaks allkirja vastu või toimetatakse kätte väljastusteatega tähtkirjaga. Kui ettekirjutus ei ole selles märgitud tähtajaks täidetud, rakendab kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus sunnivahendit. Kui
· Eesti metsad on juba ligikaudu 10 000 aasta jooksul eksisteerinud kõrvuti inimesega, s.t. inimmõjust ehk sekundaarset metsa on meil eeldatavalt väga palju. Puistu koosseis ja liigid: · Okasmetsad · Lehtpuumetsad · Segametsad Puuliikide looduslik vaheldus suktsessiooni käigus on iseloomulik okas-segametsade vööndile! Looduslikest tegureist määravad puuliikide esinemist kasvukohtadel mullastik ( sh. vee liikuvus) ja kliima. Tuntakse mõistet ,,metsata metsamaa" = raiesmik. Metsa looduslik uuenemisdünaamika: Pidev areng - valdab viljakates kuuse- ja lehtpuurohketes kasvukohtades, enamasti on tegu häildünaamikaga (vanade puude väljalangemine, lokaalne tuulemurd ja tormiheide, putukarüüste jmt; 1 Rindeline areng looduslikud häiringud kiired ja/või ulatuslikud muutused metsamaastikul: tulekahjud, orkaanikahjustused, üleujutused. Põhjustavad eelmise puistu hukkumise. Looduslikud häiringud
-taimestiku esinemine ja kasv. Varjutaluvatel liikidel (kuusk, nulg) pidurdub tugeva varju korral ladvakasv, külgokste kasv ületab ladvakasvu ja moodustub nn. vihmavarjutaoline võra, mis kasutab ratsionaalselt vähest valgust. Järsul valgustingimuste muutusel need taimed sageli hukkuvad. Varjuokkad ei kujune ümber valgusokasteks. Alustaimestik koosneb varjutaluvatest liikidest, mis peale lageraiet tavaliselt hävivad. Mõne aastaga kattub raiesmik valgusnõudlike liikidega. Noorendiku liitudes valgusnõudlikud taimed järk-järgult hävivad ja asenduvad varjutaluvatega. Tihedates puistutes on sageli ainult samblikud või maapind on kaetud metsavarise ning -kõduga. Mõõduka valguse korral on metsavarise ja -kõdu lagunemine mikroorganismide tegevuse tõttu soodne ja orgaanilist ainet ei kuhju. Liiga tugeva valguse korral hakkavad kasvama kõrrelised, maapind kamardub. Tugev valgus põhjustab ka
metsa kaitses. Metsa uuendamine on tegevus, mille eesmärgiks on mingi oma ülesandeid mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga. Need tegevused on uuendusraie, maapinna ettevalmistamine, puutaimede hooldamine. Metsa uuendamisest räägitakse üksnes siis, kui tegu on ajutiselt metsata jäänud metsamaaga (raiesmik, põlendik vm). Mittemetsamaale (põllu- või heinamaale, ammendatud karjääri vm) metsa rajamisel on tegu metsastamisega. Mets loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa kõrvalkasutuse all mõeldakse üldjuhul muid, mittepuidulisi saadusi metsast, näit
Sõitis 114 NOV04 ITTA . j. Kohtumise tulemused (kui oli kontakt) Koht Aeg Märkmed (hulk, relvastus, varustus, tegevus) Vaatluse kokkupuude vastase varustuse veokiga; 766 120930SEP08 julgestus puudus. Auto ZIL 130 (kohandatud ini- 120 meste veoks), jätkas sõitu itta. k. Kaardi parandused Koordinaadid Parandused 764 119 raiesmik 765 118 Ojal koolmekoht. 765 118 Metsatee ei ole sõidetav. l. Mitmesugune info: 767118 hoonestatud alal umbes 10 tsiviilisikut ja sõiduauto. 3 naist ja seitse kuni viis aastast last 114 m. Patrulli seis: HAAVATUID 0 KADUNUID 0 SURNUID 0 VANGILANGENUID 0 MUUTUSTETA n. Järeldused ja soovitused: PUUDUVAD. Allkiri Nimi Auaste Üksus o
kasutamine on võrreldes majanduslikega oluliselt lihtsam, kuna majandusliku õnnestumise mõõtmine on oluliselt keerukam; majanduslikud kriteeriumid eeldavad rohkem informatsiooni; majanduslik tulemus ei ole nii nähtav ja selge kui tehniline tulemus (näiteks puukeste kõrguskasv); tulevasi majanduslikke väärtusi on raske ennustada. 46 Näitena väljavõte Metsaseadusest: Uuenenuks loetakse raiesmik või hukkunud metsa osa, kui seal kasvab enam kui 1200 ülepinnaliselt paiknevat vähemalt 0,8 m kõrgust peapuuliigi taime hektari kohta. Metsakasvatuslike investeeringute ökonoomiliste kriteeriumidena esitatakse sagedamini: puhasnüüdisväärtust; sisemist tasuvusläve; puhastulu kr/ha*a-1; kapitali marginaaltootlikkus (rentaablus) Harvemini ka kapitali kiiret käivet, paraku jääb see näitaja Eesti tingimustes madalaks. Metsamajanduse investeeringud vôib jagada: primaarsed e
maastikupilti mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940-ndatel); nõuk. piiritsooni moodustamine; põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine; ulatuslik maaparandus; linnastumine. Maakasutuse võimalik areng Eestis: sama, mis 2000-2006? Hõredalt asustatud elamualade suurenemine, põllumaade arvelt. Maakate ajutiselt muutub (mets – raiesmik – mets) aga maakasutus (metsanduslik tulundusmaa) mitte. Tähelepanu väärib siiski okasmetsade asendumine heitlehiste metsadega? CORINE andmed Uute karjääride teke, vanemate ammendumine. Põllumajanduslik maapind ei muutu eriti, pole eriti 21. sajandil muutunud kõikudes 8000-9000 m2 vahel. 148. Maastike muutused maailmas Loodusliku taimkattega alade nagu metsade, rohumaade ja tundra ning põõsastikud on oluliselt vähenenud, eriti rohumaade pindala.
annaabi.ee 
