Teadus Eestis 1920-1930 Teadusvaldkondadest edenesid kiiresti rahvusteadused: eesti ja läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia. Eesti keelest sai ajakohane ameti- ja teaduskeel. Eesti õigusteadlased olid aktiivsed ka poliitikas, eeskätt õigusajaloolane Jüri Uluots ja rahvusvahelise õiguse spetsialist Ants Piip. Arstiteadlastest olid tuntumad neuroloog Ludvig Puusepp, rahvusvaheliselt tunnustati ka Aleksander Paldrocki uurimistöid leepra alal. Tuntuim eesti (majandus)geograaf oli Edgar Kant, loodusteadlastest
EESTI VABARIIK Demokraatlik Eesti 1919.aasta alguseks oli teada, et Venemaa kaldus pärast enamlaste riigipööret Eesti asjaajamisest kaugele. Eesti oli saanud iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestile aga pidi koostama põhiseadus, mille tegemiseks astus aprillis kokku Asutav Kogu. Põhiseaduses sisaldusid ka laialdased kodanikuõigused, mis olid elanikele meelepärased, põhiliselt sellepärast, et kõrgeimaks võimukandjaks oligi rahvas. Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Paraku ei pidanud selline asjakorraldus kaua vastu(kuni kriisini). Välja kujunes mitmeparteiline erakondlik süsteem. See ei pidanud vastu, sest oli palju erimeelsusi ja vastuolusid. Eesti majandus vajas põhjalikke ümberkorraldusi. Kõigepealt teostati maareform, mille käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi palju uusi asendustalusid võõranda...
· Eduard Viiralt-graafik · Jaan Koort-skulptor · Anton Starkopf-skulptor · Oskar Öpik-astronoomia · Ludvig Puusepp-arstiteadus · Paul Kogerman-keemia · Johannes Voldemar Veski-keeleteadlane · Andrus Saareste- (soome-ugri) luuleteadlane · Julius Mägiste (soome-ugri) luuleteadlane · Hans Kruus-toimetaja KUTSELIIDUD · Eesti Kirjanikkude Liit · Eesti kujutavate kunstnike keskühing · Eesti Näitlejate Liit · Eesti Õpetajate Liit KÕRGKOOLID JA RAHVUSTEADUSED · Tartu Ülikool (teaduskeskus) · Tartu Kõrgem Kunstikool · Tartu Kõrgem Muusikakool · Tallinna Tehnikum · Tallinna konservatoorium · Riigi kõrgem Kunstikool ELULAAD JA OLME · gümnaasiumiõpilaste arvu suur suurenemine · kõrgkoolide rajamine · üliõpilaskonna kiire kasv · rahva lugemishuvi kasvas · linnakultuuri kujundasid teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused · tantsuorkestrid · spordialad · rännu- ja seiklusiha · välisreisid
1930.a valmis Eesti esimene helifilm ,,Kuldämblik"(K.Märska) 16. Kunsti areng. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Wiiralt, tema ,,Kabareed" peetakse Eesti graafika zedöövriks. Väga kuulsad on tema ,,Põrgu" ja ,,Jutlustaja"; Kristjan Raud, kes illustreeris ,,Kalevipoja". Skulptoritena said kuulsaks A.Starkopf, J.Koort, F.Sannamees 17. Haridusreformid. Teaduse areng: kõrgkoolid, rahvusteadused, kuulsamad teadlased. 1)Iseloomulik oli pidev hariduse reformimine. 1920. a haridusreformid: a)Koolisüsteem muutus kaheastmeliseks(6 klassi algkooli ja 5 klassi keskkooli) b)Algkoolis käimine oli kohustuslik ja tasuta, keskkool tasuline c)Vähemusrahvustele kindlustati emakeele algharidus 1930. a haridusreformid: a)eelisjärjekorras hakati arendama kutsekoole, kus õppetöö oli tasuta, põhjuseks haritlaste ülejääk ja praktilise eriala tudengite puudujääk
põlvkond:Adamson-Eric, Aino Bach,Eduard Ole,Jaan Vahtra *Graafikuist saavutas suurima tuntuse Eduard Viiralt *Skulptoritest Jaan Koort ja Anton Starkopf Hariduselu: *Mindi üle emakeelsele õppele *Lihtsustati koolisüsteemi *Töötati välja uued õppekavad *Võeti kasutusele uued õpikud *Ehitati hulk moodsaid koolimaju *Aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele Teaduselu: *Juhtiv kõrgkool Tartu Ülikool *1938a asutati Eesti Teaduste Akadeemia *Eriti hoogsalt arenesid rahvusteadused Elulaad ja olme Suhtumine omariiklusesse *Eesti ühiskonda iseloomustasid kõige rohkem rahvuslus ja isamaalisus *Sotsiaalsed ümberkorraldused *Osa rahvast läks meelsasti kaasa reformiga *Teine osa rahvasti ei muutunud ei uue reziimi kaasjooksikuteks ega langenud ka passiivsusse ,moodustasid opositsiooni isehakanud riigijuhtidele *Kujunes ka vasakopositsioon Elulaad *Suur soov saada hea haridus ja saada parem elulaad *Kiire õpilaste kasv *Kasvas rahva lugemishuvi
a pühitses Otepääl poolsalaja ära oma lippu sinimustvalge . see ajalooline lipp on tänini EÜS'i valduses. 1888.a algas peterbutis elav Jakob Hurt suure rahvaluule ehk vanavara kogumise. Rahvaluulet oli kogutud juba mõnda aega, aga Hurda üleskutse muutis selle massiliseks. Venestusaja oludes oli vanavara kogumine ühtlasi sobilik patriootilise meelsuse avaldamise viis. Tulemuseks on meie hindamatud rahvaluulekogud ja kõrgelt arenenud rahvusteadused. Tugevnes ja tihenes ka seltsiiikumine. Karkusseltsid tegelesid nii lauahaardelise rahvaharidustöö kui meelelahutusega, teenides sellega kaudselt ikkagi rahvuslikke eesmärke. Ka hakati ehitama eraldi seltsimaju, millest maakohtades kujunesid uueagse seltsielu keskused. Venestamise kokkuvõte : Venestamine ei lõppenud 1890ndate aastatega, vaid kestis üldjoontes kuni Vene võimu lõpuni. Eestlased, seal hulgas rahvuslased, kohanesid uute olude ja nõudmistega, õppisid
Ehitati hulk moodsaid koolimaju ja aidati kaasa rahvusmeeelse õpetajaskonna kujunemisele. Kehtestati 6.klassiline koolikohustus Need ümberkorraldused tõid kaasa gümn. Õpilaste arvu ulatusliku suurenemine. Pärast 1937. a haridusreformi suurenes kutsekoolide arv. Teaduselu Kõrgkoolid kujunesid juhtivateks teaduskesk. Tegutses rida teadusasutusi ja seltse ( Nt Loodusuurijate selts ). Need tegelesid vastava teaduselu uurimisega kui ka populariseerimisega. Eriti kiiresti arenesid rahvusteadused. Nt: keeleteadlased kaasajastasid eesti keelt ja normeerisid õigekeelsust, uurisid eesti murdeid. Kirjanduselu 1920. a algul valitses luule -> tähtis roll Siurul. Kümnendi keskel tõusis esile proosa, eriti realistlik romaan ( A.H Tammsaare) Kesrkis esile nooremate luuletajate põlvkond Muusikaelu uus kammermuusika, koori ja soololaulud Uued sümfoonilised suurvormid( Evald Aava ooper ,,Vikerlased") 5) Elulaad ja olme
Kuueklassiline koolikohustus, soovijatel võimalus minna gümnaasiumisse (5-klassiline). 1934. Ja 1937 haridusreform, mille tulemusena vähenes gümnaasiumite ja suurenes kutsekoolide arv. Tartu Ülikoolist sai teaduskeskus, selle juures tegutsesid teadusasutused ja seltsid. 1938. asutati teadusuuringute kooskõlastamiseks ja sidemete laiendamiseks Eesti Teaduste Akadeemia. 1932-1927 valimis 8köiteline entsüklopeedia. Hoogsalt arenesid rahvusteadused. Keeleteadlased kaasajastasid eesti keelt ja õigekeelsust ning uurisid eesti murdeid ja teisi soome-ugri keeli. Uuriti ajalooteadust. Eesti ühiskonda iseloomustasid rahvuslus ja isamaalisus. Üks osa rahvast läks reformidega kaasa, teine jäi ühiskonna muutuste suhtes ükskõikseks ja kolmas moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtidele. Eestlastel oli suur soov saada haridust ja lootus läbi selle paremale elujärjele. Kasvas ka lugemishuvi.
aastapäeva tähistamine. Selleks oli Tallinnas Tammsaare park ja Tammsaare monument. Seda kogunemist võimud enam laiali saata ei riskinud ja miilitsavägesid enam kohale ei saadetud. Aprilli alguses 1988 toimus loominguliste liitude ühispleenum. Suur kõnekoosolek, kus tuldi välja väga eriliste ettepanekutega. Nõuti, et Eestis tuleks üle minna isemajandamisele, nõuti seda, et avalikustamist tuleks süvendada, et rahvusteadused peaksid olema prioriteediks, nõuti, et küüditamine tuleb ebaseaduslikuks kuulutada, nõuti, et immigratsiooni tuleb tõkestada, nõuti ka kultuurielu detsentraliseerimist. Viimane kujutas seda, et loominguga tegelevad inimesed üritasid välja tuua valupunkte. 88 aasta 13 aprillil käidi välja idee Rahvarindest. RR see pidi olema massiliikumine perestroika toetuseks. Vähemalt esialgu iseseisvumisest juttu ei olnud. Üle Eesti tekkisid erinevates asustustes RR tugigrupid. Eesti eeskujul
Klassiline kohustuslik kooliharidus ja lisaks võis õppida 5 aastat gümnaasiumis. 1934 ja 37 teostati haridusreformid, millega vähenes gümnaasiumite arv ja suurenes kutsekoolide arv. Kõrgkoolid kujunesid teaduskeskusteks, eriti Tartu Ülikool. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia - mitmed eestlased omandasid maailmas tuntuse. Nt Oskar Öpik astronoomias, Ludvig Puusepp arstiteaduses. 1932-1937 ilmus 8- köiteline Eesti entsüklopeedia. Eriti hoogasalt arenesid rahvusteadused. Keeleteadlased kaasajastasid eesti keelt ja ajaloolased hindasid ümber saksa ja vene ajaloolaste tööd Alates 1924 võistlesid Eesti sportlased eesti lipu all olümpial. 1936 võitis Kristjan Palusalu Berliini olümpial maadluses kuldmedali Paul Keres tõusis maailma parimate maletajate hulka Eestlast iseloomustas endiselt suur soov saada haritud. Paralleelselt tõusis huvi ka lugemise vastu. Linnakultuuri lahutamatuks osaks muutusid teatrietendused,
gümnaasiumisse, mis oli 5- klassiline *1934. ja 1937. aastatel tehti haridusreform, mille tulemusena vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv *Noorte haridusjanu ilmnes ka kõrgkoolides *Kõrgkoolid, eriti aga Tartu ülikool, kujunesid juhtivateks teaduskeskusteks. *1938. aastal asutati teadusuuringute kooskõlastamiseks ja -sidemete laiendamiseks Eesti Teaduste Akadeemia *Eriti hoogsalt arenesid rahvusteadused *Ajaloolased hindasid ümber balisaksa ja vene uurijate varasemad tööd. Saavutuste kokkuvõtteks said kaks suurteost ,,Eesti ajalugu"(toimetaja Hans Kruus) ja ,,Eesti rahva ajalugu". 34. Elulaad ja olme Suhtumine omariiklusse *Eesti ühiskonda iseloomustasid iseseisvuse aastail ennekõike rahvuslus ja isamaalisus *Omariiklust väärtustava suhtumise kujunemise peamiseks eelduseks olid riigi loomisel tehtud ulatuslikud sotsiaalsed ümberkorraldused, esmajoones maareform
edendamisele aitas palju kaasa kogu maal valmis ehitatud kultuuriasutuste v?rgustik: 1930. aastate l?pul tegutses Eestis 728 avalikku raamatukogu ja ?le 500 rahvamaja. Teadus T?htsad teaduskeskused olid Tartu ?likool, Tallinna Tehnikakool, teaduslikud seltsid (n?iteks Akadeemiline Ajaloo Selts) ja muud asutused (n?iteks Loodusvarade Instituut, Eesti Rahva Muuseum). Iseseisvuse ajal kujunes eesti rahvusest ?ppej?udude-teadlaste kaader ja eesti teaduskeel. T?htsale kohale t?steti rahvusteadused: eesti keel ja kirjandus, soome-ugri keeled, folkloor, etnoloogia, eesti ajalugu ja muinasteadus. 1938. a, kui rajati Eesti Teaduste Akadeemia, tegutses Eestis ligi 40 akadeemilist teadusseltsi. Mitmed Eesti teadlased saavutasid ?lemaailmse tuntuse. Ernst Julius ?pik (22. oktoober 1893 Kunda 10. september 1985 P?hja-Iirimaa, Bangor) oli eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna ?ks rajajaid. 1944 p?genes Saksamaale. Oli Balti ?likooli professor ja eesti rektor. Kummutas 1933 t
Kõrgharidust andsid veel Tallinna Tehnikaülikool, Riigi Kõrgem Kunstikool, Tartu kunstikool Pallas, Tallinna Konservatoorium, Tartu Kõrgem Muusikakool, Kõrgem Sõjakool; palju õppis eesti tudengeid ka välismaal. Keskkooliõpilaste ja üliõpilaste suhtelise arvu poolest ületas Eesti enamikku Euroopa riike. Iseseisvuse ajal kujunes eesti rahvusest õppejõudude-teadlaste kaader ja eesti teaduskeel. Tähtsale kohale tõsteti rahvusteadused: eesti keel ja kirjandus, soome-ugri keeled, folkloor, etnoloogia, eesti ajalugu ja muinasteadus. 1938. a, kui rajati Eesti Teaduste Akadeemia, tegutses Eestis ligi 40 akadeemilist teadusseltsi. Eesti kultuurielu iseloomustas 1920. aastatel loometegevuse üldine professionaliseerumine. Selle üheks ilminguks oli Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu (1922), Eesti Akadeemilise Helikunsti Seltsi (1924) ja teiste üleriigiliste kutseühingute asutamine
ja pidas rahvuslikku ärkamisaega eksituseks. Tasapisi hakkas jõudu koguma Karl August Hermanni toimetatud "Postimees". Oma eneseleidmist ja tugevnemist jätkas Eesti Üliõpilaste Selts, mis 1884. a pühitses Otepääl poolsalaja ära oma lipu sini-must-valge. 1888.a algatas Peterburis elav Jakob Hurt suure rahvaluule e vanavara kogumise. Hurda üleskutse muutis luule kogumise massiliseks. Tulemuseks olid meie hindamatud rahvaluulekogud ja kõrgelt arenenud rahvusteadused. Tuegevnes ja tihenes ka seltsiliikumine. Venestamine ei lõppenud 1890ndate aastatega, vaid kestis kuni Vene võimu lõpuni. 34.-35.ptk Eesti jõuab XX sajandisse Maamajandus Kiire areng jätkus ajutisest tagasilöökidest hoolimata ka 20.saj alguskümneteil. Talude päriseksostmine jätkus, nii et Vene võimu lõpuaastaiks oli päriseks ostetud juba 4/5 talumaast. Tõsi, enamasti võlgu, kuid võlg ei takistanud vastsetel taluomanikel ennast
aastast Konservatoorium). Eestis võis omandada ka kõrgemat sõjalist haridust. Keskkooli- ja gümnaasiumiõpetajate ettevalmistus toimus Tartu Ülikooli juures, algkoolide õpetajaid valmistati ette õpetajate seminarides ja pedagoogiumides Tartus, Rakveres, Tallinnas, Läänemaal ning Võrus, vähem Saaremaa Gümnaasiumi pedagoogikaklassis. ·Teadusseltsid- Iseseisvuse ajal kujunes eesti rahvusest õppejõudude-teadlaste kaader ja eesti teaduskeel. Tähtsale kohale tõsteti rahvusteadused: eesti keel ja kirjandus, soome-ugri keeled, folkloor, etnoloogia, eesti ajalugu ja muinasteadus. 1938. a, kui rajati Eesti Teaduste Akadeemia, tegutses Eestis ligi 40 akadeemilist teadusseltsi. ·Eesti Teaduste Akadeemia- oli 19381940 tegutsenud teadusliku uurimistöö keskasutus Eestis. Akadeemia oli oma tegevuse korraldamises autonoomne, seda juhtis Vabariigi Presidendi poolt viieks aastaks akadeemikute seast nimetatav akadeemia president
c) toetati edendamist riigieelarvest, hiljem loodi Eesti kultuurkapital d) 1920. ndatel valitses loomevabadus e) 1930.ndael piirati mingi määral loomevabadust f) jagati auhindu(motiveeris?) 97. 98. Väljapaistvad kultuurisaavutused: 1) haridus: võimaldati kõigi kooliastmetes eestikeelne haridus, koolisüsteemi lihtsustamine 2) rahvusteadused: ümberhinnati varasemaid Eesti ja Baltimaade kohta käivaid ajalootöid ja normariseeriti eesti keelt. Avaldati 2 suurteost: Eesti ajalugu ja Eesti rahva ajalugu 3) kirjandus: A.H Tammsaare romaanid, tuntud luuletajate põlvkond Betti Alver 4) muusika: sümfoonilised suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud 5) sport: Paul Keres, Kristjan Palusalu 99. 1930
Haridus oli võrdne gümnaasiumi haridusega, käisid vaesemate inimeste lapsed. Koolielu reformimine käis pidevalt. Tugevdati kutseharidust. Kõrgharidus 1919 muudeti Tartu Ülikool eesti keelseks. Tallinna Tehnikaülikool. Kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus,. Kõrgemad kunstikoolid Tallinnas ja Tartus. Kõrgem sõjakool Tallinnas. (Vaesemad poisid, tasuta) Kultuurkapital Loodi kultuuri riiklikuks toetamiseks. Teadus Tähtsale kohale kerkisid rahvusteadused.(eesti keeleteadus, eesti ajalugu) Tähtsamad teadlased: Ernst Öpik (astronoom) Paul Kogerman (keemik, lõi põlevkivi keemia, tuli kasuks sest arreteeriti Siberis, kuid venelastel oli ka vaja põlevkivi) Johannes Aavik (keeleteadlane, eesti keele uuendus) Harri Moora ( rahvusliku arheoloogia rajaja, tema ajal hakkavad linnustes väljakaevamised, hakkab muinasaja uurimine) Usuelu Riigikirik Eestis puudus. Tähtsamaks religioonideks olid luteri usk ja õigeusk.
Haridus: Kohustuslik ja tasuta 6klassiline algkool Gümnaasiumiharidus oli tasuline. Gümnaasiumilõpetaja sai otse ülikooli astuda. Tasuta sai õppida Õpetajate Seminaris. Koolielu reformimine käis pidevalt. Tugevdati kutseharidust. Kõrgharidus 1919 muudeti TÜ eestikeelseks. Tallinna Tehnikaülikool. Kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus. Kõrgemad kunstikoolid Tallinnas ja Tartus. Kõrgem Sõjakool. Loodi kultuurikapital riiklikuks toetamiseks. Teadus Tähtsal kohal rahvusteadused. Ernst Öpik (Astronoomia) Paul Kogerman (Keemia) Johannes Aavik (Eesti keel) Harri Moora (arheoloog) Usuelu Riigikirik Eestis puudus. Tähtsamateks religioonideks olid luteri usk ja õigeusk. Tekkis muinasusul põhinev taarausk. Ehitisi EV ajast Tartu sõjaväe.. Pärnu.. J.Laidoneri nimeline politseinike sanatoorium Haapsalus. Tallinn Urla maja Raadio 1924 anti eetrisse esimene eesti raadiosaade.
Siin oli ka erinevate vajadustega inimesi rohkem. Balti Ülikool tegutses Hamburgis. Võimaldas kas pooleli jäänud õpinguid jätkata väi alustada õppimist peale gümnaasiumi. Ülikooli tegevus hääbus Välis-Eestlaste lahkumisega Saksamaalt. Teadlased jõudsid oma teadustöödes vägagi kaugele ning isegi rahvusvahelise erialase tunnustuseni. Näiteks: Endel Tulving (mälu ja aju uurimine). Kokku oli u 600-700 Väis-Eesti teadlast. Rahvusteadused: Vello Helk (ajaloolane), Arnold Soom, Gurtav Ränk (etnoloog), Orkasr Loorits (etnoloog). USA-s asutati balti Uuringute toetamise organisatsioon. 70-dast hakkas välja andma ka teadusajakirja. Erika Azlauskaite 15 8.01.2013
suheldakse ikka prantsuse keeles. Muutuma hakkab selline vaade alles 18saj II poolel romantismi ja valgustuse mõjul. Siis hakkab saksa keele ja kultuuri tõus, kirjanduse ja filosoofia tõusuaeg. Inspiratsiooniks oli Saksa oma minevik ja Vana- Kreeka eeskujud (uushumanism). Vana-Kreeka kultuse leviku üheks põhjuseks on mitmed kaevamised. Teine inspiratsiooni allikas oli rahvusromantika Saksa keskaeg. Saksa ülikoolidesse hakkavad tekkima rahvusteadused (esimene riik selles vallas). 19.saj on Saksamaa juhtivaks Euroopa teaduspiirkonnaks ja saksa keelest saab peamine teaduskeel. On juhtiv riik nii rakendusteaduste kui ka humanitaaria alal (kuni 1933). Saksamaal olid kõrgetasemelised teadusülikoolid. Prantsusmaal olid nt eraldi uurimus ja teadusasutused ning õpetamine toimus eraldi, Saksamaal just teadustöö ja õppetöö ühendati. Saksamaal oli rahva haridustase kõrge (vana traditsioon).
plaane, iga asutus pidi täitma neid plaane, k.a arhiivid. Selle varasema perioodil tuleb arvestada seda, et teatud materjalid on jagatud Läti arhiividega. VÄLIS-EESTI Sõjaajal ja sõja lõpuaastatel põgenes ka märkimisväärne teadlaskond. Kui neid kõiki kokku võtta, siis nende lahkunutega oleks teaduspotentsiaal oleks olnud väärikas täiendus. Mis puutub humanitaarvaldkonda, siis väga palju humanitaarteadlasi ei lahkunud. Kõik rahvusteadused olid eriseisundis, need inimesed, kes ajalooga tegelesid oli eristaatuses - nende ülesandeks püüda seda tõepärast pilti ajaloost anda. Olla vastukaaluks nõukogulikule ajalookäsitlusele. Teiselt poolt vaadatuna oli neid sisuliselt võttes suhteliselt raske teha, sest nad olid arhiivimaterjalidest eraldatud ja nende materjalide juurde nad ei pääsenud ja võibki öelda, esimesed eestlastest paguluses tegutsenud ajaloolased pääsevad Eesti arhiivi juurde alles 1960.
kolmeklassiline gümnaasium. Ja asi läks muide veelgi keerulisemaks, kuid lõpuks tihenes sõel, mis selekteeris ülikooliastuaid piisavalt. Kutsehariduse tase ja nõudlus aga aina tõusis. 1. detsembes 1919avati Tartu Ülikool eestikeelsena. Puudu oli esialgu nii eestikeelsest õppekirjandusest kui ka õppejõududest. Tavateaduskondadele lisandusid veel põllumajandus ja loomaarstiteaduskond, hargnesid kehakasvatuse instituut, majandusteaduskond, erinevad rahvusteadused. Tehnilist kõrgharidust sai Tallinna tehnikaülikoolis, aga oli ka kõrgem kunstikool, kõrgem muusikakool ja konservatoorium, ka sõjakool. ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Teadustöö taaskäivitamine ei olnud lihtne. Ülikoolide ja instituutidega tegid tihedat koostööd teadusseltsid, osad äratatai uuele elule (nt Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate selts,), teised alles rajati (Akadeemiline Ajaloo selts, Akadeemiline Emakeele Selts jne)
annaabi.ee 
