ja "Sügis", samuti jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "Talve" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Sarja ühendavad koht – väljamõeldud, kuid suuresti Palamusega sarnanev Paunvere – ja korduvad tegelased, kes "Kevades" käivad alles kihelkonnakoolis. Mitmed Lutsu tegelased – Joosep Toots, Arno Tali, Raja Teele, Jorh Adniel Kiir, Tõnisson, kellamees Lible, köster Julk-Jüri, õpetaja Laur – on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "Kevade" (1970), "Suvi" (1976), "Sügis" (1991). Samas avaldas Luts ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna agulielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "Tagahoovis" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934). Heino Puhvel kirjeldab neid kui jutustusi
Viimasel hetkel Saksa vägede pealtungi tõrjumiseks saadeti Muhu saarele 1. Eesti polgu allüksused kui need kandsid suuri kaotusi hukkunute näol. Oktoobripööre: Revolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Laiemas mõttes hõlmab bolsevike võimu kehtestamine kogu Venemaa. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liit. 1917. aasta jooksul tekkis Eestis palju erakondi, mis esialgu jagunesid sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Sotsialismi pooldasid eesti poliitikutest ainult bolsevikud. 1917. aasta jooksul tõusid bolsevikud üha tähtsamaks; Eestis oli neid 1917 märts 120 tükki aga oktoobris ületas see arv juba 8 000 piiri. Nende edu peitus demagoogia ning propagandakampaania oskuslikus rakendamises. Nende loosund ,,Maha sõda!" võeti aastaid talunud sõjaraskusi rahva poolt omaks ilma küsimata, kuidas või millistel tingimustel oleks võimalik sõda lõpetada
Soorollid Aegade algusest saati on arutletud teemadel meeste ja naiste rollid ning sooidentiteedi kujunemine. Uurimusest selgub, et sooidentiteedi kujunemisel mängivad suurt rolli sotsiaalne keskkond ja bioloogiline sugu. Väga palju on juttu feminismist, mille kujunemiseni on viinud pidev meeste ülistamine, kuid väga tihti juhtub nii, et eelarvamuslikud vastased feminismile on hoopis naised, mitte mehed. Põhjused jaotatakse üldjoontes kaheks: rahvuslikeks ja seksistlikeks. Suurt rolli aga üldse feminismi kujunemisel mängib ühiskond ise. ,,Kuna soorollid kujundab välja ühiskond ja nende meelevaldne pealesurumine piirab valikuvabadust, võiks vältida iseloomuomaduste mehelikeks-naiselikeks jagamist" (,,Kas eesti ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust?" Eve Kitsik, lk.21). Sellega tuleks nõustuda, sest üldjuhul on ka näiteks ametid ära sildistatud, on kindel veendumus on kaugsõidu autojuhid ja ehitajad on
Tekstid ja koolkonnad Mahajaana pooldajad arvasid, et Buddha sõnu ei pea täpselt järgima, vaid et Buddha õpetus võiks olla arenev ja avatud uutele tõlgendusvõimalustele. Mahajaana pooldajad lõid järjest juurde uusi pühakirjatekste – mahajaana suutraid. Theravaana koolkond järgib aga Buddha autentset õpetust, mis on kirja pandud Paali kaanonis I aastatuhande jooksul levis budism paljudes Aasia maades, teisenedes oma eripäradega rahvuslikeks suundadeks ja koolkondadeks. Lõuna- ja Kagu-Aasias jäi püsima eelkõige hinajaana budism, millest tänaseks on säilinud vaid üks suur koolkond – theravaada. Kesk-, Sise- ja Ida-Aasias aga hakkas levima mahajaana suund, mis on jagunenud paljudeks väikesteks koolkondadeks. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva
pulma", 1921; "Argipäeva", 1924; "Sügisega", 1938, II osa 1988. Sarja tegevus toimub Paunvere alevikus, mis sarnaneb paljuski Lutsule tuttava Palamusega. Korduvaist tegelastest on tuntuimad ja populaarseimad need, kes on juhatatud sisse juba "Kevades": Joosep Toots, Arno Tali, Raja Teele, Jorh Aadniel Kiir,Tõnisson, aga samuti kohaliku kiriku kellamees Lible ja köster Julk-Jüri ning kooliõpetaja Laur on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "Kevade" (1970), "Suvi" (1976), "Sügis" (1991). "Kevade" Ehkki "Kevade" kirjutamist alustas Luts juba 1907. aastal, jõudis esimesena tema teostest laia publiku ette hoopis Vanemuise teatris lavastatud näidend "Paunvere". 1911. aastal valminud "Kevade" avaldamine ei läinud kergelt: neli kirjastust, sealhulgas Noor-Eesti Kirjastus ja Postimees,
Võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes üritas viia V. demokraatiani. Eestisse jõudsid teated 2.märtsil, põhjustades Tln-is ülelinnalise streigi, rüüstati politsei-ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere ja politseinike. Korratused likvideeris omaalgatuslikult loodud miilits. 4) Oktoobripööre Eestis 1917? 1917 tekkis Eestis hulk erakondi. Esialgu jagunesid parteid sotsialistlikeks(maailma ümberkujundamine) ja rahvuslikeks(rahvuslikud huvid). Rahvuslust eitaval seisukohal olid enamlased, kelle sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua uut tüüpi ühiskond, nad pidasid rahvuslikke püüdlusi segavax tegurix. VSDTP tõusis järjest tähtsamaks. Oktoobris alustasid enamlased relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. Moodustati sõjarevolutsioonikomiteed ning relvastatud salku. Peamine löök taheti Ajutisele Valitsusele anda. 26.okt-il saadi teada AV kukutamisest
vaenulikult, venelaste kehvem kirjaoskus, lätlased ja eestlased pöörduvad õigeusust luteri usku, vene koolide vähesus jm. Balti kubermangud olevat liiga saksalikud ja liiga vähe venelikud. Rõhutati balti-saksa mõju ja liiga vähe venelikud. Venestuspoliitika uus laine – ajalehtedele esmalt. Lehti hakati kinni panema ja toimetajaid kohtu alla saatma. („Teataja“ kinni ja Päts kohtu alla). Ka „Postimees“ suleti 1907. Vanemuise, Endla ja Estonia kujunesid rahvuslikeks sümboliteks, seda pidasid võimud suurusehullustuseks. 1910 täitus 200 aastat siinse alal ühendamisest Venemaaga. Nikolai II lõbusõidujaht Paldiski all. Heinaturul Peeter I pronkskuju. 1910 suvel korraldati juubeliaasta auks Eesti VII üldlaulupidu, tsenseeriti, kästi muuta venemeelsemaks. Tartus Toomemäel avati Romanovite sild (Kuradisild) – 300 aastat. Vene rahvuslased nõudsid valitsuselt karme meetmeid Baltimaade lahtisaksastamiseks ja kiireks totaalseks venestamiseks
1. PÕLVAMAA RAHVARIIDED 1.1 Rahvariiete ajaloost Ammustel aegadel olid meie esivanemad paiksed. Põhjust kodust kaugele minna oli vähe, eriti naistel. Kokku saadi enamasti kiriku juures. Nii kujunesid välja kohalikud tavad ja rõivamood (Vill, R; Põlvamaa rahvarõivad,lk.3). Rahvarõivad on peamiselt feodaalaegsed talupojarõivad, mis hiljem on paljudel maadel muutunud rahvuslikeks peorõivasteks. Eesti rahvarõivast tuntakse paremini 19. Sajandi omi, mida on kogutud muuseumidesse. Need kajastavad nii perekonna seisu ja vanuse rühma (neiu, pruut, noorik, abielunaine) kui ka muud seisundit :näiteks leinaja (Kaarma, M; Voolmaa, A; Eesti rahvarõivad,Tallinn1981,lk14). Etnoloogilises rõivauurimises on Eesti jagatud neljaks suureks rühmaks: Lõuna-Eesti; Põhja-Eesti; Lääne-Eesti ja saared.
Maavalituse. Eesti keel kuulutati kogu kubermangus ametlikuks asjaajamiskeeleks ning tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Venelased süüdistasid eestlasi separatismis. Oktoobri algul hõivas Saaremaale maabunud Saksa dessantkoondis kogu Lääne-Eesti saarestiku, ilma et Vene väed oleksid osutanud vastupanu. Oktoobrirevolutsioon 1917a. Ja selle mõju Eestile 1917 a tekkis Eestis terve hulk erakondi. Esialgu jagunesid parteid sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Rahvuslust eitaval seisukohal olid enamlased. Nende eesmärk oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. Taunisid rahuvslikke ilminguid, nii nad ei pidanud nad vajalikuks luua rahvuslikke erakondi, vaid kuulusid ülevenemaalisesse parteisse. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) kasvatas liikmete ja pooldajate ridu. Märtsis oli enamlasi 120, oktoobris juba üle 8000
funktsiooni, vaid pigem kui valulist ja paradoksaalset protsessi siin ja praegu -- ka väikestes inimlikes valikutes. Kui palju on Tammsaare naistes tema naist? 28.12.2001 Maris Balbat Kaks kibedat vitsa on maailmas naine ja jumal. Meie ainukeseks lohutuseks nende vastu on teadmine ilma nendeta ei saa läbi Pole vast üheski maailma paigas elu ja kunst nii segi läinud kui Eestis seoses A. H. Tammsaare loominguga. "Tõe ja õiguse" Andres ja Pearu on muutunud rahvuslikeks arhetüüpideks, kes ilmselt kunagi ei aegu. Vähe sellest, kirjaniku kodutalu Tammsaare-Põhjat hüütakse hoopiski Vargamäeks, ja seda mitte ainult rahvasuus. Kuigi on seletamatagi selge, et mingit üks-ühest elust mahakirjutamist ei saanud olla, kirjaniku enda võimas anne ja kujutlusvõime lõid elu lähtematerjalist sedavõrd suure üldistusjõuga kujud. Kuid Tammsaare loomingus on ka varjatumalt ja vähem tähele
"Kultuuriloolise Arhiivi" materjalidele tugines ärkamisaja uurimisel üks Eesti esimesi professioonaalseid ajaloolasi Hans Kruus, leiab: "Rahvus on temasse kuuluvate isikute suur sotsiaalne "meie", mille põhisidemeks on nn. "meie" hingeelu, mida viljastab eriti oma, põlvest-põlve edasipärandatav, kuid ühtlasi alaliselt uuestisündiv ja täienev kultuur (Kruus Ajalooline ajakiri, 3/1939)."" Paljud ajaloolased on seisukohal, et tõuke rahvuslikeks püüeteks andis pärisorjuse kaotamine. Sellele võlgneme suure tänu eelkõige Läti ja Saksa haritlastele, tänu kelle loodud organisatsioonide eestvedamisel sai see võimalikuks. Esimene samm ärkamiseks oli tehtud. Selleks, et vastata küsimusele, kuidas ja millistel tingimustel saab rahvuskultuur üldse areneda, tuleb natuke rohkem ajas tagasi minema-eelärkamisaega. 1.1 Eelärkamisaeg Ärkamisaja esimesel poolel olid rahvuskultuuri ja eestluse liikumise valdavaks
arenev ja avatud uutele tõlgendusvõimalustele. Theravaada koolkonnad, kes eelistasid järgida Buddha õpetust autentsel, muutumatul kujul, hakati nimetama hinajaanaks ehk väikeseks sõidukiks. Mahajaana pooldajad lõid järjest juurde uusi pühakirjatekste mahajaana suutraid. Theravaada koolkond järgib aga Buddha autentset õpetust, mis on kirja pandud Paali kaanonis (Tipitaka's). I aastatuhande jooksul levis budism paljudes Aasia maades, teisenedes oma eripäradega rahvuslikeks suundadeks ja koolkondadeks. Lõuna- ja Kagu-Aasias jäi püsima eelkõige hinajaana budism, millest tänaseks on säilinud vaid üks suur koolkond theravaada. Kesk-, Sise- ja Ida-Aasias aga hakkas levima mahajaana suund, mis on jagunenud paljudeks väikesteks koolkondadeks. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma
kultuurikonfliktid. Kuid peamine põhjus on siiski psühholoogiline, inimese vajadus võrrelda end teistega, sealt ka teiste gruppidega. Stereotüübid piiravad inimesi ja takistavad neil mõsita nii oma kultuuri kui ka teisi kultuure ning häirivad seetõttu ka kultuuridevahelist kommunikatsiooni19. 5.1. Stereotüübid eestlaste kohta Eestlased peavad ise end väga töökateks, võrreldes naaberriikide rahvastega, näiteks lätlaste ja slaavlastega. Selle kõrval peavad eestlased oma rahvuslikeks omadusteks kainust ja rahumeelsust, mis võib aga välismaalastele välja paista kui tuimus ja ükskõiksus. Negatiivseteks iseloomujoonteks peetakse aga kadedust ja ,,ärapanemistahet"20. USA rahvusliku vananemise uurimuse instituudis tehtud uuringu järgi, milles osales 49 erinevat riiki peavad eestlased end ise väheaktiivseteks, alalhoidlikuteks ja umbusklikeks, kuid samas väga töökateks. Kuid kui vaadata inimestele antud isiksusehinnanguid, siis on
Viimasel hetkel Saksa vägede pealtungi tõrjumiseks saadeti Muhu saarele 1. Eesti polgu allüksused kui need kandsid suuri kaotusi hukkunute näol. Oktoobripööre: Revolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Laiemas mõttes hõlmab bolsevike võimu kehtestamine kogu Venemaa. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liit. 1917. aasta jooksul tekkis Eestis palju erakondi, mis esialgu jagunesid sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Sotsialismi pooldasid eesti poliitikutest ainult bolsevikud. 1917. aasta jooksul tõusid bolsevikud üha tähtsamaks; Eestis oli neid 1917 märts 120 tükki aga oktoobris ületas see arv juba 8 000 piiri. Nende edu peitus demagoogia ning propagandakampaania oskuslikus rakendamises. Nende loosund ,,Maha sõda!" võeti aastaid talunud sõjaraskusi rahva poolt omaks ilma küsimata, kuidas või millistel tingimustel oleks võimalik sõda lõpetada
õhutusel. 1853 Asutati Tartu Loodusuurijate Selts. 1872 USA-s loodi Yellowstone`i rahvuspark – esimene rahvuspark maailmas. 1888 Saksa muusikaprofessor võttis kasutusele mõiste “looduskaitse”. 1906 USA-s andis president välja mälestusmärkide kaitse seaduse, millega teaduslikku ja ajaloolist huvi pakkuvad maastikuosad võidi kuulutada rahvuslikeks monumentideks. 1906 Asutati Preisi Loodusmälestiste hooldamise Riiklik Asutus, mis tegeles Saksamaa loodusmälestiste ja looduskaitset vajavate territooriumide inventeerimisega ja kaitse alla võtmisega. 1910 Asutati Vaika Linnukaitseala - esimene looduskaitseala Eestis. See sündis Vilsandi saare majakavahi. d. IV rahvusvahelistumise etapp Hakkasid ilmuma esimesed looduskaitse ajakirjad.
Oktoobri algul hõivas Saaremaal maabunud Saksa dessantkoondis lagunevate Vene vägede vastupanu kohtamata kogu Lääne-Eesti saarestiku. Viimasel hetkel Saksa pealetungi tõrjumiseks Muhu saarele paisatud 1. Eesti polgu allüksused kandsid suuri kaotusi vangilangenute näol. Oktoobripööre 1917. aasta jooksul tekkis Eestis terve hulk erakondi, mis sageli üksteisega lütusid, ümber kujunesid või uue nime võtsid. Esialgu jagunesid parteid sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Esimesed eelistasid eestlaste rahvuslikele eesmärkidele kogu maailma sotsiaalset ümberkujundamist, teised seevastu, eitamata sotsiaalsete reformide vajalikkust, seadsid esikohale rahvuslikud huvid. Järk-järgult hakkas ka enamik sotsialiste tähtsustama rahvuslikke püüdlusi. Rahvuslust eitaval seisukohal olid eesti poliitikutest ainult enamlased. Kuna enamlaste sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu
linnades, kus oli rohkesti vene töölisi ning soldateid. Autonoomia - osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist. Märtsis 1917 Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see ajutisele valitsusele kinnitamiseks. 1917. aasta jooksul tekkis Eestis terve hulk erakondi, mis sageli üksteisega liitusid, ümber kujunesid või nime vahetasid. Esialgu jagunesid parteid sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Rahvuslikust eitasid aga enamlased ning olid igast küljest sellele vastu. Enamlaste vastuhakk põhjustas aga oktoobrirevolutsiooni ehk oktoobripöörde, mis toimus Tallinnas ja Petrogradis 23.26. oktoobril 1917. Millega bolsevikud ehk enamlased kukutasid Ajutise Valitsuse. Oktoobrirevolutsioon oli laiemas mõttes enamlaste võimu kehtestamine kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hilisem Nõukogude Liit. PILET 12 1.Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg
Siiski jäädi esialgu tsaarivalitsusele truuks ja loodeti, et võidukas ja tänulik valitsus annab pärast sõja lõppu Leedule suure autonoomia. Küll aga pöördus Vene vägede sõjaõnn kiiresti ning 1915 muutus Leedu juba sõja tallermaaks ning 1915 lõpuks kaotasid Vene väed ka Vilniuse ja seega lõppes sisuliselt ka tsaarivalitsus Leedus. Sõda avaldas Leedule kurnavat mõju 500 000 kokkuvõtvaid erinevaid inimkaotusi. Küll aga andis aga uusi võimalusi rahvuslikeks liikumiseks. Peterburis asutati Leedu Põgenike Abistamise Komitee, mille esimeheks sai Ycas. Pärast Vilmiuse langemist suundus osa leedu haritlastest Venemaale ning Leedu Komiteest sai Petrogradis midagi Leedu esinduse laadset. Osa haritlasi aga jäi kodumaale ja üritas siin võimaluste kohaselt edasi tegutseda. Sakslased moodustasid siin Leedu-Kuramaa sõjakubermangu, mis moodustas osa Land Ober-Ostist, mis tegutses Saksa sõjaväe kontrolli all. Algul kavatses Saksamaa leedu
suurriigi osaks. *Ühiskonna demokratiseerimise süvenedes muutus 1988 üha kesksemaks konföderatsioonisuhete idee, mis pidi Eestile kui rahvusvabariigile andma suurema iseotsustamisõiguse NSVL koosseisus. *Realiseeruma pidi vabariigi uus seisund liidulepingus, mistõttu NSVL keskvõimud võtsid suuna kehtiva konstitutsiooni osaliseks muutmiseks, et mitte kontrolli kaotada. Alanud üldrahvalik konstitutsiooniparanduste arutelu jagas Eesti ühiskonna rahvuslikeks ja impeeriumimeelseteks. *Vastasseis teravnes ka tolleaegsetes ENSV võimustruktuurides, k.a. EKPs. Konstitutsioonikriis leidis lahenduse 16. novembril 1988 toimunud ENSV Ülemnõukogu erakorralisel istungjärgul vastuvõetud suveräänsusdeklaratsioonis, mis sätestas ENSV seaduste ülimuslikkuse üleliiduliste seaduste ning määruste suhtes. *NSVL ja vabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. 16. nov. 1988 muutis Eesti probleemi rahvusvahelise poliitika objektiks.
Suhete isiklik lähenemine, truuduse ideaal. Usalduse eest anti lääne, mis lõhkusid riigi. Lääni andmise põhimõtteks oli sõjaväe saamise vajadus. Tulemuseks oli killustatus. Kohalikule vasallile allus lääni eluolu. Talurahvas oli sunnismaine. Lään oli seotud pigem kiriku kui senjööriga. Kuningavõimu devalveeris ka vasallide maksuvabadus ning kohaliku elanikkonna raha läks vasallile, mitte senjöörile. Feodaalkorra oluline komponent oli rüütliarmee. Uusajal muutuvad armeed rahvuslikeks. Valitsev majandusvorm keskajal oli naturaalmajandus, elu eesmärgiks oli paradiisi pääsemine mitte maapealse elu kindlustamine. Kaubandust peeti ebapuhtaks, sellega tegutsesid põhil juudid. Keskajal andis turvatunde kirik. Rahalist ülejääki ei tekkinud (polnud säästmise mentaliteeti). Uusajal võttis ilmet kodanlik mentaliteet ning maapealse elu kindlustamine. Tekkis varakapitalism. Keskaja ideaaliks olid vagad mungad jja üllad rüütlid.
Ajalooliselt on avaliku sektori sekkumise vajalikkust põhjustanud näiteks 1930-ndate aastate Suur Depressioon, kui kriis tõi kaasa suured sotsiaalsed rahutused. Samuti põhjustas II maailmasõda purustusi ja viletsust, mida ei saanud ühiskonna stabiilsuse huvides jätta kasumi teenimise vahendiks. Nõukogude Liidu industrialiseerimisele tuli organiseerida vastukaal, samuti oli üha süvenev protektsionism maailmamajanduse lõhkunud piiratud konkurentsiga rahvuslikeks majandusteks, kus riigivõim pidi ohjeldama kohalikke monopole ja teiselt poolt toetama seda rahvusvahelises konkurentsis. 148. Mis põhjustab tootmise ebaefektiivsust? Tootmise ebaefektiivsus seisneb sisendite “vales” kombineerimises (tootmise erinevad lülid töötavad erineva võimsusega, töötajaid rohkem kui tehnoloogia ratsionaalsel kasutamisel ette nähtud jne) või sisendite mittesäästlikus kasutamises (X-tüüpi ebaefektiivsus)
turumajandus võib sattuda kriisi, mis toob kaasa sotsiaalseid rahutusi. ● II m-sõda põhjustas probleeme, mida ei saanud ühiskonna stabiilsuse huvides jätta eraettevõtetele kasumi teenimise vahendiks. ● N-Liidu industrialiseerimisele tuli vastukaal organiseerida. ● Süvenev protektsionism oli maailmamajanduse lõhkunud piiratud konkurentsiga rahvuslikeks majandusteks - oli vaja riigivõimu sekkumist kohalikesse monopolidesse ja toetama majandust rahvusvahelises konkurentsis. Pärast II m-sõda hakkasid need põhjused kaduma. Tehnoloogia ja institutsioonide areng muutis otsese sekkumise vähem vajalikuks. Suurenes ühiskonna kriitika riigile kuuluvate ettevõtete ebaefektiivsuse suhtes. Algasid erastamised. 148. Mis põhjustab tootmise ebaefektiivsust?
kehvem kirjaoskus, lätlased ja eestlased pöörduvad õigeusust luteri usku, vene koolide vähesus jm. Balti kubermangud olevat liiga saksalikud ja liiga vähe venelikud. Rõhutati balti-saksa mõju ja liiga vähe venelikud. Venestuspoliitika uus laine ajalehtedele esmalt. Lehti hakati kinni panema ja toimetajaid kohtu alla saatma. (,,Teataja" kinni ja Päts kohtu alla). Ka ,,Postimees" suleti 1907. Vanemuise, Endla ja Estonia kujunesid rahvuslikeks sümboliteks, seda pidasid võimud suurusehullustuseks. 1910 täitus 200 aastat siinse alal ühendamisest Venemaaga. Nikolai II lõbusõidujaht Paldiski all. Heinaturul Peeter I pronkskuju. 1910 suvel korraldati juubeliaasta auks Eesti VII üldlaulupidu, tsenseeriti, kästi muuta venemeelsemaks. Tartus Toomemäel avati Romanovite sild (Kuradisild) 300 aastat. Vene rahvuslased nõudsid valitsuselt karme meetmeid Baltimaade lahtisaksastamiseks
korrata, vaid et see peab olema arenev ja avatud uutele tõlgendusvõimalustele. Mahajaanale vastuseisvaid konservatiivseid koolkondi hakati nimetama hinajaanaks ehk väikeseks sõidukiks. Mahajaana pooldajad lõid järjest juurde uusi pühakirjatekste mahajaana suutraid. 140 I at jooksul levis budism paljudes Aasia maades, teisenedes oma eripäradega rahvuslikeks suundadeks ja koolkondadeks. Lõuna- ja Kagu-Aasias jäi püsima eelkõige hinajaana budism, millest tänaseks on säilinud vaid üks koolkond theravaada. Kesk-, Sise- ja Ida-Aasias aga pääses mõjule mahajaana suund, mis on jagunenud paljudeks koolkondadeks. I at teisel poolel tekkis Indias veel üks budismi suund, vadzrajaana ehk teemantsõiduk, mille raames tekkisid oma kanoonilised pühakirjad tantrad. Vadzrajaana sai hiljem domineerivaks suunaks tiibeti budismis. Budismi levik
Austria sakslaste jaoks. Isegi Viin ei suutnud nüüd enam selles suhtes provintside pealinnadega pikemalt võistelda. Ajast, mil Budapest ise muutus suureks keskuseks, tekkis Viinile esmakordselt võistleja, mille ülesandeks ei olnud mitte monarhia tugevdamine tervikuna, vaid ainult ühe selle osa kindlustamine. Peagi järgnes sellele eeskujule ka Pra-ha, seejärel Lemberg, Leibach jne. kui need endised provintsilinnad esile tõusid ja muutusid eri provintside rahvuslikeks keskusteks, olid sellega üha enam ja enam loodud ka tingimused keskendumiseks iseseisvale kultuurilisele arengule. Rahvuslik- poliitilised püüdlused said nüüd sügava vaimse baasi. Lähenes moment, mil eri rahvuste liikumapanev jõud muutus tugevamaks, kui monarhia üldiste huvide jõud. Alates Jossif II surmast on see sündmuste käik väga selgesti jälgitav. Selle arengu kiirus sõltus
annaabi.ee 
