¤elamuehitusprogramm "Eluase 2000" ¤talongimajandus Sisepoliitika: ¤kaardireform-võimu juurde noor põlvkond ¤poliitilise süsteemi ümberkorraldamine, kohaliku initsiatiivi avardumine ¤mitmeparteisüsteemi teke (ERSP) ¤liidulepingu väljatöötamise algus ¤avalikustamine e. glasnost ¤kultuurisvääri vaimne vabanemine ¤tsensuurialade nõrgenemine ¤stalinismi ja neostalinismi kriitika ¤ajaloo valgete laikude täitmine ¤tähtsaks muutus meedia roll avaliku arvamuse kujudamisel ¤rahvusküsimus esilekerkimine ¤represseeritud rahvaste õigeksmõistmine Välispoliitika: ¤uutmoodi mõtlemine ja initsiatiiv relvastusalasteks läbirääkimisteks ¤regionaalsetest konfliktidest lõrvalejäämine ¤sotsialismisüsteemi kokkuvarisemine ¤Saksamaade ühinemine 1990. sügisel ¤Külm sõda kuulutati lõppenuks
ja muusikas. Kõige jõulisemalt levis Saksamaal. Kasvas välja romantismist, nagu ka impressionism. Kuid erinevus impr. on see, et oluline pole mitte välise kujutamine (väljast sisse), vaid sisemise kujutamine (seest välja). Kõike väljendatakse läbi enda ja oma tunnete, äärmuslik eneseväljendus. Ekspressionism, nagu kunst enamasti, peegeldab oma aega: 1) Poliitiline käärimine: Austria-Ungari keisririik (rahvusküsimus); Venemaa revolutsioon – tsaaririigi kukutamise püüd; Balkani ebastabiilsus – Euroopa püssirohutünn; kolooniate ümberjagamised. 2) Tööliste halb olukord, klassivahed. Rikkad olid ikka rikkad ja nautisid elu. 3) Äärmuslikud liikumised, tööliste ja kultuuriinimeste seas (suurte mõtlejate mõjud). 4) Tööstuse areng, elu kiirenemine, linnastumine, mass-inimene, üksindus, hoolimatus. 5) Viib Esimese maailmasõjani, mis oli täielik vapustus (1914-1918).
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918 Põhjused: · Võitlus mõjuvõimu laiendamise pärast · Võidurelvastumine · Rahvusküsimus · Alahinnati ohtu · Sõda romantiseeriti · Võitlus turgude ümberjaotamise pärast · Ülemvõimu jüsimus maailmamerel Ajend: · Franz Ferdinaldi mõrvamine (Austria-Ungari ja Serbia) · 23. Juuli 1914 esitas Austria-Ungari Sebiale ultimaatumi (süüdistused: mõrva korraldamine, nõuti: Austria- Ungari vastase poliitika lõpetamist) Sõdivad pooled: Antant Kolmikliit
- Ränded - Eluase - Mobiilsusuuringud ja transpordigeograafia - Keskkonnamõjud ja kliimamuutused - Kultuuri- ja tursimigeograafia - Jne EESTI MAJANDUSGEOGRAAFILINE ASEND JA POSITSIOON RAHVUSVAHELISES TÖÖJAOTUSES Geopoliitiline asend: - Piiririik ,,pehme asend" maine - Endine N.Liidu koostisosa - Mõnikord ,,ohutsoonis" rinderiik - Mõnikord ebastablline ja naabri suhtes foobne riik ,,militaaroaas" - Rahvusküsimus kui rahvusvaheline teema - Mõnikord: kehvemapoolse kliimaga Majanduslik asend ja positsioon: - Euroopa ääremaa - Väike - Suhteliselt vaene ja investeerimissuutmatu riik ja ühiskond - Osaliselt aegunud majandusstruktuur - Asend ei ole paranenud Rahvusvahelise asend rände suhtes: perifeerne atraktiivsus, ,,geograafiline kaitstus" Kaubavahetus ja turism: domineerivad naabrid Asendist tulenevad teemad: Majanduslik orientatsion: ida vs lääs
Saksamaa üritas parandada liidusuhteid Venemaaga. Lõpuks alustati kolooniavallutusi Aafrikas ja Okeaanias ning rajati suur laevastik selle jaoks. Saksamaa kolooniavallutused viisid suhete halvenemiseni Inglismaaga. Austria-Ungari: See riik koosnes väga paljudest teiste riikide osadest. Austria keiser oli ka ungari kuningas. Kõikides riikides millest see koosnes oli oma põhiseadus,parlament ja valitsus. Ühised olid vajd välis-sõja-ja rahandusministeeriumid. Peamiseks probleemiks oli rahvusküsimus, kuna riik oli rahvusvaheline. Peamine nende konkurent oli Venemaa seoses Balkani poolsaarega. Itaalia: Põhja itaalia arenes kiiremini kui lõuna itaalia. Tugevad positsioonid olid ühiskonnas katolikul kirikul ja maffial. Riigis oli tugev vaesus ja toimus ulatuslik väljaränne. Siseturg oli riigis kitsas ning toorainet vähe. Itaalia oli sõjaliselt nõrk ja selle tõttu olid hinnad kõrged ja maksud kõrged. USA: Maailma arenenuim riik. Demokraatlik vabariik
1989. a märtsis Kiievis teatas Gorbatsob, et Ida-Euroopa riikidel on õigus ise valida oma tee. Tähendas Breznevi doktriini lõppu. 9. nov 1989 langes Berliini müür. 3. okt 1990 kell 00.00 lakkas SDV olemast, Saksamaa oli taasühinenud. 1989 vägede väljaviimine Afganistanist. Esimesed tõsised etnilised konfliktid. Aprill 1989 Tbilisis Veebr 1988 Mägi-Karabahhias (Armeenia ja Aserbaidzaani vahel). 2. nov 1978 oli Gorbatsov öelnud: NSV Liidus on rahvusküsimus lahendatud. 4. etapp 1989 1991 Rahvas valmistus tõsiselt reformideks. Gorbatsov lõi araks. Impeerium on lagunemisohus. 15. märtsil 1990 sai Gorbatsovist ka NSV Liidu presigent. Erru saadeti Gromõko. 1990. a dets lahkus Sevardnadze Rahvasaadikute kongressilt uksi paugutades . Enne seda hoiatas riiki diktatuuriohu eest. Novoogarjovo protsess. Uute liidulepingute sõlmimine. Eesti, Läti ja Leedu ei osale. 1991. a 20
Bakuu oli seni ainus piirkond, kus bolsevikud jätkasid strateegilist liikumist, ning Koba oli selle põhiline õhutaja. Ta saab kolm aastat vangistust, kuid ta põgeneb sealt varem. 1.7. Stalini esile pürgimine 1912. aastal võeti ta partei keskkomitee liikmeks Praha konverentsil. Novembris sõitis Stalin Viinist Krakovisse, et kohtuda seal Leniniga. Juhi juhendamisel kirjutas agar õpilane artikli, milles ta käsitles bolsevike poliitikat tundlikus rahvusküsimuses. ,,Marksism ja rahvusküsimus", milles arutleti, kuidas Vene impeeriumit koos hoida, andis Stalinile ideoloogi kuulsuse ning tagas Lenini usalduse. 1913. aastal arreteeritakse Stalin kaks korda, esimene kord saadeti ta kahtlaselt lühikeseks ajaks vangi. Teine kord saadetakse ta Siberi kaugesse ja külma kirdeossa. Kuna kardeti uusi põgenemisi, viidi väljasaadetud polaarjoone taga asuvasse üksildasse Kureika külla. Vabaks pääses ta 1917. aastal. Just sel ajal kui Suure sõja
Stalin sai võimule tänu sellele, et ta saavutas kontrolli partei üle, ja ta püüdis seda säilitada ühiskondliku sunni ja puhastuste abil. Kogu tema võinuloleku ajal aga kujundasid stalinismi neli tegurit: ideoloogia, ajalooline traditsioon, isikukultus ja terror. Stalinil ei olnud algselt mingit filosoofireputatsiooni, ta tahtis aga saada marksismi autoriteediks ning kohandada marksismi industrialiseeruva ühiskonna tarbeks. Ta kirjutas neli tähtsamat teost ´´Marksism ja rahvusküsimus´´, ´´Leninismi alused´´, ´´Marksism ja keeleteadus´´, ´´ Sotsialismi majanduslikud küsimused NL'is ´´. Iga tähtsamat poliitilist avaldust, isegi sõja ajal rahvale peetud kõnesid alustas ta alati ideoloogiliste sissejuhatustega. Enda kätte koondunud tohutu võimu õigustamisel õnnestus tal marksismi põhimõtted pea peale pöörata. Just seepärast enamik marksiste Stalinit ei tunnista ja süüdistavad teda selles, et ta kasutas nende ideoloogiat ära totalitaarse riigi
Euroopa mandril. Kolooniad taheti ümber jaotada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Otsest sõjalist kokkupõrget Inglismaaga püüdis Saksamaa esialgu vältida. 8. Miks nimetatakse Austria-Ungarit kaksikmonarhiaks? Milline oli selle riigi iseärasusest tulenevalt üks põhilisemaid probleeme? Milles avaldus Austria-Ungari imperialistlik välispoliitika? - Sest kahte erinevalt riiki valitseb üks monarh. Austria-Ungari põhiprobleemiks oli rahvusküsimus. Riik oli paljurahvuseline; enamus vähemusrahvuseid nõudis laialdast autonoomiat või täielikku iseseisvust. Küsimust teravdas veelgi Bosnia-Hertsegoviina annekteerimine 1908, millega saadi juurde veel serblaseid ja bosnia muhameedlased. Austria-Ungari peamine välispoliitiline konkurent oli Venemaa, mõlemad üritasid oma mõju laiendada Balkani poolsaare lõunaosas. 9. Milline oli Itaalia majanduslik areng ja elatustase võrreldes teiste Euroopa riikidega
· Seaduslikult eksisteeriv opositsioon · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade domineerimise aktsepteerimine · Puudub ühe partei või ideoloogia domineerimise võimalus · Inimõiguste tunnustamine · Vabadus avaldada arvamust ja seisukohti Miks jäi demokraatia püsima Lääne-Euroopas? · Inimõigused omased tervele ühiskonnale · Liberaalsed hoiakud inimeste elus välistasid võimu koondumise ühe inimese kätte · Rahvusküsimus ei olnud aktuaalne. Rahvad ja riigid kattusid, eralduda tahtvaid rahvusvähemusi oli vähe · Töölisliikumine oli sulatatud poliitilisse süsteemi 10. Weimari vabariik 1919-1933 · Sõjalaevastiku madruste ülestõusu järel puhkes mässulaine üle kogu Saksamaa · 9. nov läks võim Rahvavolinike Nõukogu kätte. · Detsembris tuli kokku I ülesaksamaaline nõukogude kongress võim Rahvuskogule.
Kuna Prantsusmaa muutus Euroopale tõeliselt ohtlikuks, astusid Prantsusmaa vastu ka kaks Euroopa suurimat riiki- Venemaa ja Türgi. 19. sajandi alguseks oli kogu Euroopa haaratud sõdadest. Suure Prantsuse revolutsiooni mõju Euroopale Suur Prantsuse revolutsioon etendas olulist osa rahvusriikide kujunemisel ja paljude teiste probleemide tõstatamise ja neist mõne lahendamisega viis ka prantsuse rahvuse kujunemisele. Pärast Prantsuse revolutsiooni tõusis rahvusküsimus Euroopas üha enam esiplaanile. See oli probleemiks juba Prantsuse keisririigi ajal, kui Napoleon püüdis luua Euroopa föderatsiooni. Föderatsiooni vastu tekkinud liikumiste seas oli juhtiv saksa rahvuslik liikumine, mille mõju ulatus ka Baltimaile. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes
Ungariga 1882 Austria-Ungari *monstrumriik *pinged Serbiaga *kaksikmonarhia 1867 *suurmaaomand *väliskapitali palju *rahvusküsimus tõsine Suurimad riikide vastuolud: I Saksamaa- Inglismaa: Saksal tugev laevastik, majandus tugev II Saksamaa- Prantsusmaa: Saksa muutub jõulisemaks III Venemaa- Austria-Ungari: Balkani ps. Venemaa- Saksamaa Tehnika areng Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinke seeriatootmine. Henry Fordi autotehas, konveierid, millega autode tootmine suurenes. Arenes lennundus 1900. Zeppelini õhulaev, hiljem Wrighti lennuk
1916; keiser 1848-1916; õnnetu saatusega valitseja, kelle vend Maximilian hukati Mehhikos; naise tappis anarhist; poeg sooritas enesetapu; vennapoja Franz Ferdinandi tapsid Serbia natsionalistid 1914); valitsusjuhid määrati ametisse keisri poolt; parlamendi tegevust takistasid aga rahvuslikud vastuolud. Peep Reimer 9 NB! Austria-Ungari põhiprobleemiks oli rahvusküsimus. · Riik oli paljurahvuseline (Vt. joonis õpik lk.30). · Enamus vähemusrahvuseid nõudis laialdast autonoomiat või täielikku iseseisvust. · Küsimust teravdas veelgi Bosnia-Hertsegoviina annekteerimine 1908, millega saadi juurde veel serblaseid ja bosnia muhameedlased (1878.aastast Austria-Ungari poolt okupeeritud). · NB! Vt. karikatuuri õpik lk.30. Kuidas seda mõista? · Austria-Ungari peamine välispoliitiline konkurent oli Venemaa (mõlemad üritasid
majandus kriisid ja skandaalid suurriikidele jäi alla Austria-Ungari Monarhia Rahvusküsimus Jäi teistest üle 10 rahvuse riikidest maha 2/3 inimestest tegeles põllumajanduse käsitöö ja
koalitsioonid (Rahvarinne) Enamikus Euroopa riikides tulid võimule autoritaarsed diktatuurid. Miks säilis demokraatia paljudes Lääne-Euroopa riikides? 1. Vabaduse ja võrdsuse printsiibil põhinevad inimõigused olid omased mitte ainult poliitilisele süsteemile, vaid ka ühiskonna teistele alasüsteemidele, nt. perekonnale ja töösuhetele. Inimesi igapäevaelus ümbritsevad liberaalsed hoiakud välistasid võimu koondumise ühe isiku kätte (Führerprinzip). 2. "Rahvusküsimus" ei olnud nendes maades aktuaalne. Rahvad ja riigid kattusid ning eraldumist taotlevaid rahvusvähemusi oli vähe. 3. Töölisliikumine oli inkorporeeritud poliitilisse süsteemi. Sotsialistidesse suhtuti kui tõelistesse poliitikutesse ning seetõttu oli ka nende ideoloogia vähem revolutsiooniline kui Kesk- ja Ida-Euroopas. Kodanlusel puudus vajadus tugeva liidri järele, et kaitsta endid "punase hädaohu" eest. 4
aastapäeval. NSVL on arenenud sotsialismi ülesehitamise staadiumis. Ei hakatud kõnelema konkreetsetest tähtaegadest. Partei programm jäi küll alles, aga propagandas ja igapäevases parteitöös tähtajast ei kõneldud, öeldi, et pole sisuliselt võimalik tähtaega paika panna. Tõdeti, et NL on edukalt arenenud, on ehitatud üles industriaalühiskond ja on jõutud arenenud sotsialismi ülesehitamise staadiumi. Staadiumis olevat vaja mitmed olulised küsimused lahendada. Rahvusküsimus olevat nt lahendatud. Arenenud sotsialismi staadium tähendavat sisevastuolude kadumist ühiskonnast. Lõpptulemus pidi olema ühtse NL rahvuse välja kujunemine. Polnud paberlik konstruktsioon, paljud uskusid seda ka siiralt. Sisevastuolude kõrval tõsteti jõuliselt üles see, et vaatamata sisemisele harmooniale on välisvaenlane ikka olemas ja vastuolud sotsialismi ja kapitalismi vahel teravnevad. Sellest tulenes see, et tuleb tähelepanu pöörata senisest palju rohkem
aastal. Tautininkutel 1938. aastaks oli 15 000 liiget ja 40 000 toetajat. Opositsioonist lahtisaamine: 1936. aastal keelustati poliitiliste parteide tegevuse (väljaarvatud tautininkute oma). 1936. aastal valiti IV Seim, mis koosnes ainult tautininkutest. 12. mai 1938. a põhiseadus - Kinnitas autoritaarse valitsemissüsteemi, mainitud oli terve rida kodanike kohustusi oma riigi suhtes, andis presidendile voli valitseda dekreetide abil. Rahvusküsimus Leedus- 1919. aastal Leedu deklareeris vähemusrahvuste võrdõiguslikkust. Leedu suurimaks rahvusvähemuse moodustasid juudid (1923: 154 000). Juudid toetasid Leedu omariiklust ja osales vabatahtlikena Vabadussõjas. Juutidele tagati rahvusautonoomia: juudiusu kogudused - koguduste liit - juudi rahvusnõukogu. Tegutses 300 juudi kooli ja 20 gümnaasiumit. 1922. aasta konstitutsioon laiendas autonoomiaõigust teistele vähemusrahvustele - Rahvuslikud omavalitsusorganid
52 Venemaa kui “suure Euraasia tsivilisatsiooni” tulevikku näeb veteranpoliitik Rõžkov liikumises Kremli poolt väljakuulutatud “suveräänse demokraatia” läänest erinevat teed mööda.53 FÖDERALISM – LIIDU LAGUNDAJA Kui endine peaminister leidis, et perestroika läks vana korra lammutamisega liiale ja selle “head küljed” tulnuks säilitada, siis mõned teised autorid leiavad, et just valitsuse poliitika, sh rahvusküsimus, oli poststalinistlikul ajal rajatud väära- dele alustele, oli liiga liberaalne. Liberaaldemokraatliku partei väljapaistev tege- lane ja Riigiduuma saadik Aleksei Mitrofanov kinnitab, et impeeriumi palju- rahvuselisus oli iseendast selle lagunemise objektiivne eeldus ning ainult tugeva tsentriga unitaarriigina sai see koos püsida. Unitarismist järkjärguline taganemine algas juba Hruštšovi “rahvaste sõpruse” poliitikast, mis lasi ohjad lõdvemaks ja
Riigi poliitikas oli tähtis koht sõjaväel ja katoliiklikul kirikul. Sõjaväes oli liiga palju ohvitsere ja muid kõrgemaid auastmeid. Näiteks oli 150 sõduri kohta 1 kindral. Armee iseenesest oli konservatiivne. Ainsateks kaasaegseteks väeüksusteks olid õhulaevastik ja merelaevastik. Kodusõja puhkedes jäid need vabariiklaste poolele. 1902 sai kuningaks Alfonso XIII. Kukutati 1936. Hispaaniast sai vabariik. Algas kodusõda. 5 Rahvusküsimus oli lahendamata. Autonoomiat nõudsid endale kataloonia, baskid (kes on euroopa põliste elanike keltide järeltulijad). Rahvusküsimus on lahendamata siiamaani. 1.6.3 VÄLISPOLIITIKA Hispaania kaotas oma ameerika kolooniad. 20. sajandi alguses sai endale osa Marokost. Võitluses Maroko pärast tõusis esile ohvitser Francisco Franco. Hiljem sai temast gaudillo - juht hispaania keeles. 1.7 ROOTSI 1.7.1 MAJANDUS Muutus 20
25' Locarnos Saksa-Poola arbitraažileping. Piirid olid ebakindlad ja toimusid pidevad tülid Ukraina, Leedu, Saksamaa ja Tšehhoslovakkiaga. 19'- 20' Vene-Poola sõda. Pärast antikom. Ukraina valitsusega liidu sõlmimist tungib Pilsudski Kiievini. Sõjaline liit P-maa ja Rumeeniaga. Poola peatas bolševike edasitungi. 18.03.21' Riia rahuga sai palju maad idas (piir rahvuslikust piirist u 250km ida pool). Võttis ka Vilniuse ja Austria osa Sileesiast (teine osa Tsehhoslovakkiale). Probleeme: Rahvusküsimus (100 000 leedulast, 1mln sakslast, 1,5mln valgevenelast, 3mln juuti ja 4mln ukrainlast). Maaküsimus: Maareformiga hävitati eelkõige Sakslaste suurmaaomand, säästes poolakate oma. Maaküsimus jääb lahendamata. 21' koostati põhiseadus. 21' ka Saksa-Poola piiri kindlaksmääramine. Loodi bank ja arendati kaevandusi Sileesias. Ka esimene sadam. Riik oli ebastabiilne, esimene president mõrvati Warssavis. Poola oli vabariik 26' aastani, kuni Pilsudski riigipöördeni mais
,,Valitud rahvus". Kirjanduses Kipling. 1877 sai kuninganna Victoriast India keisrinna. IV. Austria-Ungari (alates 1867), oli kaksikmonarhia Austria keiser oli Ungari kuningas. Elanike arv oli 1870a 40 miljonit ja 1914 üle 50 miljoni. Seal oli 14 rahvust, sakslased moodustasid vähemuse, palju on slaavi rahvusi. Tegemist on vanamoodsa riigiga, on põllumajandusriik, kehtib ka sõjaväekohustus. Probleemid: 1) Rahvusküsimus: slaavide probleem, eriti Serbia küsimus (iseseisvus 1878 ja muutus slaavide kihutuskeskuseks), ka juudiküsimus. Austria oli suht salliv vähemuste suhtes aga Ungari mitte. 2) Riigistruktuur on küll paindlik, aga siiski vanamoodne. Juhtivad kohad kuulusid vanale aristokraatiale, oli küll parlament jne, aga siiski pole parlamentarismi. 3) Vanaaegne majandus (väljaarvatud Böömimaal).
See näitab seda, et seal pretentente oli, aga need vaidluse ja erimeelsused tehtid juba varem selgeks. Gorbatsovi põhieesmärk oli olemasoleva süsteemi uuendamine, ümberkorraldamine, siit ka perestroika, uutmine jne - et saada stagnatsioonivirinast lahti - tegelikult see 85. aastal alanud perestroika lõppes hoopis katastroikaga:D:D. Need reformid väljusid kõrgema võimuladviku kontrolli alt - kõige suurem möödalask rahvusluse tõusu alahindamises. Ta arvas, et rahvusküsimus on lahendatud, mingeid selliseid eraldumise soove ei teki jne. Paljuski see Nõukogude Liidule saatuslikuks sai. Tegelikult ka Eesti NSV poliitiline elu käis selles rütmis, mis üleliiduliselt toimus - võimuvahetus Moskvas ei toonud küll kohalikku võimuvahetust, aga poliitika muutus teatud nihetega. Eesti NSV "valitsejad" ja võimuvõitlus 1944-1950 Nikolai Karotamm - 2. sekretär tema ajal oli 1944-1948 S. Sazonov, 1948-1949 G. Kedrov -
ning tuleb välja vahetada. Oldi veendunud, et tuleb säilitada pahempoolsete kontroll AV üle. Eseeride hulgas toimus lõhenemine vasak- ja parempoolseteks. Tuleviku seisukohast peeti silmas samuti proletariaadi diktatuuri, mida tuleb laiendada nii, et tööstustööliste kõrval peavad esindatud olema ka maatamehed, mõisatöölised jne. Ning valitsusse pidid kuuluma ka teised vasakpoolsete parteid. Olid seda meelt, et rahvusküsimus on tähtis. Vähemlased e sotsiaaldemokraadid VSDTP samuti veebruarirev-ni illegaalne org. Hakkas kasvama pärast rev-i. Samuti tekkis mõte üleveemaalisest org-st lahti öelda, mais kuulutati välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühisus, mis nimetati oktoorbris 29 ümbesr Eesti Sotisaaldemokraatlikuks Tööliste Parteiks, mille rajajate hulgas seisid
vene rahvaste tõelisi soove ja meeleolusid ning tuleb välja vahetada. Oldi veendunud, et tuleb säilitada pahempoolsete kontroll AV üle. Eseeride hulgas toimus lõhenemine vasak- ja parempoolseteks. Tuleviku seisukohast peeti silmas samuti proletariaadi diktatuuri, mida tuleb laiendada nii, et tööstustööliste kõrval peavad esindatud olema ka maatamehed, mõisatöölised jne. Ning valitsusse pidid kuuluma ka teised vasakpoolsete parteid. Olid seda meelt, et rahvusküsimus on tähtis. vähemlased *Vähemlased e sotsiaaldemokraadid – VSDTP – samuti veebruarirev-ni illegaalne org. Hakkas kasvama pärast rev-i. Samuti tekkis mõte üleveemaalisest org-st lahti öelda, mais kuulutati välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühisus, mis nimetati oktoorbris ümbesr Eesti Sotisaaldemokraatlikuks Tööliste Parteiks, mille rajajate hulgas seisid samad mehed, kes 1905 olid tauninud föderalistide tegevust (Mihkel Martna, August Rei, Karl Ast). Nende
Siiski jäi maarahvas enamjaolt passiivseks. Tingitud varasemast kogemusest ühelt poolt. Talurahvas ootas jätkuvalt Vene AK valimisi. Suuremaid probleeme oli enamlastel oma võimu kinnistamine rahvuslikes piirkondades. Ukraina oli pärast veebr revol muutunud rahv mõttes väga aktiivseks, nendega oli raske hakkama saada. Taheti saada autonoomseks, asutati Ukraina Keskraada. Hakati formeerima Ukraina rahvusväeosi. Ukraina keskraada koosnes ennekõike revol demokraatidest, oli nende jaoks rahvusküsimus esmatähtis. 7.nov kuulutas Ukraina Keskraada Kiievis välja Ukraina Rahvavabariigi. Enamlased ei saanud Petr-s sellise olukorraga leppida, üritasid koondada punakaarti, endale ustavaid väeosi, saavutasid mõningat edu Ukraina idaosas. Kuulutati välja Harkovis Ukraina Nõukogude Vabariik. Enamlaste tegevus viis Ukraina jagunemiseni. Jaan 1918 alustas Ukraina Nõukogude Vabariik sõjalist pealetungi Ukraina Rahvavabariigi vastu. Algasid ägedad lahingud,
annaabi.ee 
