1. Rahvaarvu vähendavad ja suurendavad tegurid. sündimus, suremus, sisseränne, väljaränne 2. Kust saadakse andmeid rahvastiku kohta? rahvaloendus, Statistikaamet, Migratsiooniamet 3. Loomulik iive ja rändiive. 4. Oska arvutada suhtelist ja absoluutset iivet. Loomulik iive: a) absoluutne = sünnid - surmad b) suhteline = sünnid - surmad : rahvaarv x 1000 5. Suure suremuse põhjused, sündimuse langemise põhjused. Suremus: · haigused · õnnetused · ebaterve eluviis · sõda Sündimus: · linnaline eluviis · pere planeerimine · ühiskonna suhtumine · riigi toetused · madal fertiilsus 6. Migratsiooni jagunemine: põhjuste järgi (2), riigisisene ja välisranne. a) vabatahtlik b) sunniviisiline 7. Mõisted. rändesaldo - sisse- ja väljarändajate vahe
Loomulik iive sündide ja surmade vahe Imikusuremus mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimust mõjutavad rahvastiku vanuselise koosseisu muutumine, pereplaneerimine, linnaline eluviis, ühiskonna suhtumine lastega peredesse, toetused lasterikastele peredele. Beebibuum sündimus kasvab hüppeliselt ja ootamatult ja siis normaliseerub jälle. Eesti rahvaarv väheneb, sest suremus ületab sündimuse ja sisseränne seda ei korva. Ränne e. migratsioon on inimeste alkaline ümberasumine ühest riigist teise või elukoha vahetamine riigi piires. Immigrandid välismaalt meile elama tulnud inimesed, sisseränne(immigratsioon). Emigrandid meilt välismaale elama läinud inimesed, väljaränne(emigratsioon). Küüditamine inimeste vägivaldne kodust eemale viimine. Rände põhjused: ® vabatahtlikud tegurid parem töö, parem palk, majanduslikult kergem elu, rohkem võimalusi,
EESTI RAHVASTIK Eesti rahvaarv ja selle muutumine Rahvastik e kindlal territooriumil alaliselt elavad inimesed.(elanikkond) Rahvaarvu mõjutavad: 1. Sünd surm 2. Ränne e migratsioon 3. Eesti ala asustati 9500 a tagasi, elati hõredalt veekogude ääres; 6000-5000 a tagasi hakati tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Alepõllundus selle arenedes rahvaarv tõusis. Al 13.saj algas rahavarvu arvamine. 13.saj 150 000, 16.saj 300 000, 16.saj 400 000, 18-20.saj jõuti 1 milj, peale seda juurdekasv aeglustus. Mõjutab sõjad, nälg, katkud.
*rändesaldo- mehhaaniline iive sisserändajate, väljarändajate saldo. 1970.-1990. kasvas Eesti rahvaarv kiiresti. Pärast taasiseseisvumist on Eesti iive olnud negatiivne. Rahvastiku kohta saab infot rahvastikuloendustelt, ajaloolastelt, rahvastikuteadlastelt. Sündimus, suremus, loomulik iive. Loomulik iive- inimeste sündimuse ja suremuse vahe. Sündimus- sünnijuhtude arv. Suremus- surmajuhtude arv. Loomulik iive= sünnid surmad * 1000 rahvaarv loomulik iive: - positiivne: sündimus ületab suremuse. -negatiivne: suremus ületab sündimuse. Kõrge sündimus: Kõrge suremus: sünnitusealiste naiste arvust - halb arstiabi kättesaadavus religioon (usk) - vähem arenenud riikides: nälg ja veepuudus majanduslikud võimalused - haihestumine nakkushaigustesse
elaniku kohta(protsent) Suhteline loomulik iive : Iga 100 inimese kohta: Sündimus suremus x 100 = suhteline loomulik iive ( % ) Rahva arv Iga 1000 inimese kohta Sündimus suremus x 1000 = suhteline loomulik iive ( ) Rahva arv Loomulik iive : sündimus-suremus=... inimest. Ränne ehk migratsioon rahvastiku rändamine ühest kohast teise, eristatakse sise- ja välisrännet. ( vabatahtlik, sundränne) Sisseränne ehk immigratsioon , väljaränne ehk emigratsioon . Siseränne ehk ühe riigi piires toimuv rahvastiku liikumine Välisränne ränne mis ületab riigipiire Pendelränne- suuremate keskuste ümber toimuv lühiajaline edasitagasi liikumine seoses töö või õppimisega. Rahvus ajalooliselt kujunenud ennast teadvustanud inimrühm , mis koosneb ühise etnilise päritolu , keele ja kultuuriga inimestest. Rändesaldo teatud perioodi sisse ja väljarännanud inimeste vahe.
ja kasvatasid koduloomi. Rahvaarvu muutumine · 1650 aastaks oli rahva arv kasvanud 10miljonilt 500miljonile. · 1800 aasta paikku täitus esimene miljard. · Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja jooksul. Rahvaarvu muutumine · Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurde kasvu näitajat on : 1. Rahvaaru kasv protsentides. 2. Iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumine · Rahvaarv muutub neljateguriga : 1. Sündimus 2. Suremus 3. Sisseränne 4. Väljaränne Rahvaarvu muutumine · Tänapäeval on suur rahvastik probleemiks : kas Maa loodus suudab kanda enam. Saastatus, Ressursid, Rahvastiku paiknemine · Väga ebaühtlaselt. · Kõige rohkem elatakse soodsates loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. · Varem : kus olid eelised põllumajanduseks, kaubanduses, ristumisteedele. · Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud. · Jaapani ranniku alad. · Kagu-Inglismaalt Põhja-Itaaliani.
(Alt laiad, ülevalt kitaks minevad on traditsiooniline ühiskond) 2.4.RÄNNE EHK MIGRATSIOON Migratsioon on inimeste asukoha või paiknemiskoha muutus. Migratsiooni liigid:*)ulatuselt Sisseränne Välisränne Ühe riigi piires toimuv ümberasumine.maailmas Riikide vaheline inimeste ümberasumine. valdavald maalt linnadesse. Emigrant-on väljarändaja,seda protsessi nimetatakse emigratsiooniks. Immigrant-sisserändaja, protsess immigratsioon. Rändesaldo-e. Iibe- sisse-ja väljarände vahe. Pagulane-selline sisserändaja,kes saabub poliitilistel,usulistel või sõjalistel põhjustel. Asüüli-poliitilist varjupaika paluma. Illegaal-inimene, kes on riiki saabunud ebaseaduslikult ja tal puuduvad töö-ja elamisluba. *)iseloomud Vabatahtlik Sunniviisiline Kaasränne Inimeste enda soovil ja Küüditamine,poliitilinr, usuline Perekondlikel põhjustel ränne.
klass) · Õigete ja valede väidete eristamine · Kirjuta lehele 10 küsimust, mida sa tahaksid teada maailma rahvastiku kohta. · Millised on maailma rahvastikuprobleemid? · Millised on Eesti rahvastikuprobleemid? · Mida teate .... riigi rahvastikust? Mõistekaardi koostamine etteantud mõistetega Koosta toodud mõistetega mõistekaart. Lisa puuduvaid mõisteid kuhu vaja. Nooltele kirjuta tegusõnad. rahvastikupüramiid, sündimus, väljaränne, linnarahvastik, sisseränne, loomulik iive, migratsioonisaldo, rahvaarvu muutumine, soolis-vanuseline koosseis, suremus, maarahvastik, rahvuslik koosseis Demograafia rahvastikupoliitika DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK rahvastikustatistika traditsiooniline põlvkondade vaheldumine rahvaloendus demograafiline plahvatus
sündimus –sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus suremus - surmajuhtude esinemine mingis piirkonnas iive – sündimuse ja suremuse vahe demograafiline siire (üleminek) - rahvastiku protsesside areng, kus traditsiooniline rahvastiku taastootmise tüüp asendub kaasaegse rahvastiku taastootmise tüübiga demograafiline plahvatus – ülemineku esimene etapp, kus rahvaarv kasvab väga kiiresti migratsioon – rahvastiku liikumine, kus inimesed vahetavad elukohta immigratsioon - sisseränne emigratsioon - väljaränne remigratsioon - tagasiränne migratsioonisaldo – sisse- ja väljarände vahe pendelränne – inimeste liikumine elu- ja töökoha vahel, kui need asuvad erinevates asulates linnastumine – e urbanisatsioon, inimeste kiire sisseränne linna / linnarahvastiku osakaalu suurenemine rahvastikus linnastu (aglomeratsioon) – rühm tihedasti koos asuvaid linnu hiidlinnastu (megalopolis) – suurlinnast ja selle ümbrusesse kogunenud väiksematest
Mehed elavad vabamalt nooruspõlves, liiguvad vähem, kolesterool tõuseb ja tekivad südame- ja veresoonkonna haigused, töötavad rohkem Millised demograafilise, sotsiaalseid, ja majanduslikke probleeme tekitab rahvastiku vananemine riigile? Riik peab rohkem pensione maksma, riik jääb vaesemaks. Vähem tööjõudu, riik saab vähem makse, rahvaarv väheneb. 4. Ränne ehk migratsioon On on püsiv elukoha vahetus. Rahvastiku liikuvus: Ränne -Rahvusvaheline ränne (immigratsioon, emigratsioon, remigratsioon) -Riigisisene ränne Pendelränne -Igapäevane -Perioodiline (nt. 5 päeva Tallinnas, 2 päeva oma põhikohas) Lähismineviku peamised rändesuunad (õp. lk 40 joonis 2.16) Rändel on rida tõmbe ja tõuketegureid ning ka barjäärid (õp. lk 39, joonis 2.15) Rändesaldo võib olla negatiivne, positiivne või tasakaalus (rahvaarv ei muutu) Rändel on alati nii positiivne ja negatiivne mõju lähtepiirkonnale ja sihtpiirkonnale (õp. lk 39 joonis 2.15)
4,5 mld aastat tagasi. 3. Kui mitme inimese võrra suureneb rahvaarv igas minutis? 140 võrra 4. Kui suur oli rahvaarv 1000 a.-l; 1800 a-l; 1900a-l; 1990? Mis on prognoos 2050a-ks? 250 mln;üks mld, 1,6 mld, 5,2 mld, 11mld. 5. Prognoosi rahvaarvu muutusi regioonide kaupa 2000 aastast 2050 aastani.eakaid on rohkem kui noori. 6. Mõisted: demograafiline plahvatus, rahvastiku iive, rahvastiku registrid, rahvaloendus, imikusuremus, genotsiid. Demograafiline plahvatus:ehk 1900-2002 kasvas rahvaarv ülikiiresti selles ka nimetus. Rahvastikuiive:rahvaarvu muutumine,mis võib olla ka negatiivne,eristatakse üld-,loomulikku,absoluutset ja suhtelist iivet. Rahvastikuregister on andmekogu milles sisalduvad iga liikme olulisemad demograafilised andmed,mille pidev tegelikkusega kooskõla elldab pidevat uurimist
Igal etnosel oma usund, mis on kultuuri osa. DEMOGRAAFIA- rahvastikuteadus DEMOGRAAFILINE SIIRE- teooria, mis väidab et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsioonilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. Toimub koos industrialiseerimisega ja selle mõjul. DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- kiire rahvaarvu kasv. MIGRATSIOON- ränne; rahvastikuliikumine, kus inimesed vahetavad elukohta. IMMIGRATSIOON- sisseränne EMIGRATSIOON- väljaränne REMIGRATSIOON- kodumaale tagasipöördumine MIGRATSIOONISALDO- sisse-ja väljarände vahe PENDELRÄNNE- in. liikumine kodu ja töö vahel kui need asuvad erinevates kohtades SLUMM- ülelinnastumisel tekkinud kehvade eluoludega piirkond linnas, kus elab vaesem osa linnarahvastikust.
tüübid Ulatus Iseloom Riigisisene Vabatahtlik Rahvusvaheline Kaasränne Sundränne Põhjused Kestus Majanduslikud Poliitilised Alaline Usulised, Ajutine Kultuurilised Sesoonne Loodusõnnetused 37 MÕISTED Immigratsioon – sisseränne (immigrant). Emigratsioon – väljaränne. Remigratsioon – tagasipöördumine kodumaale. Pagulane – inimene, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne). Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber. Pendelränne – igapäevane edasi- tagasi ränne kahe asula vahel. 38 Rahvastiku ränne IV-VII sajanditel 39 Interaktiivne
Kõrge linnastumine Euroopas, Aasia, USA, Brasiilia Madal linnastumine Aafrika, Linnastumine arenenud maades suur, linnaplaneerimine Linnastumine arengumaades olenevalt riigist kontrollimatu ja organseerimata Ränded, näited juurde Rännete põhjused töökoht, maade avastamine, poliitilised ja usulised veendumused Rännete suunad USAsse, Euroopasse, Australiasse Migratsioon ränne nii riigi sees kui välja Emigratsioon väljaränne Immigratsioon sisseränne Rände saldo emigrantide ja immigrantide vahe Assimilisatsioon vähemuse sulandumine suure rahvaga kas vägivaldsel või loomulikul moel Pagulus sunnitud elukohavahetus, poliitistel, usulistel või rassilistel põhjustel. Inimarengu indeks ÜRO arvutatav näitaja mis arvestab haridust, eluiga ja SKT. Kõrge 0.9 Keskmine 0.6 Madal 0.4 Eestil 0.86
Rahvastik ja asustus Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest sõjad, vaidlused ja epideemiad on selle põhjustanud. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 19. sajandil peamiselt põhja riikides, sest eluolud ja arstiabi paranes. Esimene miljard täitus 1804 aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarvu 1999 aastal. Iseloomusta rahvastiku jaotumist ning rahvaarvu kasvutempot eri maailmajagudes. Kõige rohkem inimesi elab Aasias 61%, Aafrikas 13% ja Euroopas12%. Rahvastiku kasvu tempo on kiire Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Hiinas ja Indias. Kõrge loomulik iive, aeglane kasvu tempo on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias. Miks on rahvaarvu kiire kasv muutunud globaalprobleemiks? Ülerahvastumine piirkonniti, üleilmastumine, õhu ja vee saastumine, majanduslik ebavõrdsus. Kuidas mõjutavad järgmised tegurid rahvastiku paiknemist? Pinnamood- seal kus on tasased alad on rahvastiku tihedus
1988 aastal sündis 16 last 1000 elaniku kohta, 1998 aastal 8,4 last. Tänapäeval loovad noored oma pere hiljem ja ka lapsi on peres vähem kui varasematel aegadel. Ka suremus on viimasel ajal suurenenud. Üheks põhjuseks on vanemaealiste inimeste suurem osakaal kogu rahvastikus e. üldine rahvastiku vananemine. Kui vanu inimesi on palju, siis neid ka sureb rohkem. Kuid suremus on suurenenud ka õnnetusjuhtumite ja mitmesuguste haiguste tagajärjel. Sünnid, surmad ja loomulik iive Sünnid Surmad Sündimuskordaja Suremuskordaja 1970 21 552 15 186 15,8 11,2 1971 22 118 15 038 16,1 10,9 1972 21 757 15 520 15,6 11,1 1973 21 239 15 573 15,1 11,1 1974 21 461 15 393 15,1 10,9 1975 21 360 16 572 14,9 11,6 1976 21 801 17 351 15,1 12,0
Migratsioon ehk rahvastiku ränne (lad k migratio rändamine, ränne) on inimeste ümberasumine riigi sees (siseränne) või üle selle piiri (välisränne) kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Jaotatakse veel kestvuse (alaline, hooajaline või ajutine) ja põhjuste järgi (vabatahtlik või sunniviisiline). Vt õpiku lk 47-48. Emigratsioon on riigist väljaränne, väljarändaja on emigrant. Immigratsioon on riiki sisseränne, sisserändaja on immigrant. Migratsiooni või rände saldo (ka rändeiive) on immigrantide ja emigrantide arvu vahe. Sisserände ja väljarändega kaasnevaid probleeme või nendest protsessidest saadavat kasu vaata õpikust (lk 49). Pagulus on sunnitud elukoha vahetamine (enamasti välismaale) kas poliitilistel, usulistel või rassilistel põhjustel. Kodusõdade ajal ja muudel põhjustel ka riigi sees. ÜRO andmetel oli
1. mõisted rändesaldo-sisse- ja väljarände vahe loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe migratsioon- ränne, inimeste alalise elukoha vahetus emigratsioon- väljaränne immigratsioon- sisseränne demograafilise ülemineku teooria- demograafiline üleminek väidab, et kõik ühiskonnad on liikunud kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt rahvastiku arengu etapilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegse arengu tüübile rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav püramiid aglomeratsioon- inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama infrastruktuuri, suurt tarbija- ja tööturgu ja on seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure kontsentratsiooni korral ilmnevad aga probleemid: liiklusummikud, saastumine, kuritegevuse kasv. Megaloopolis- e. hiidlinn- suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes, kokku kasvades. Eeslinnastumine- e. suburbanisatsi
välja; *hõredalt asustatud ääre-maadele,asustamata või väheasustatud maadesse; *riigisisene ränne,rahvusvaheline ränne. I laine põhjustas 15.saj demogr plahvatuse Eur-s;kasvas 20 saj algul, vaibus rahvastiku vananemisega;Eur-st Am-sse,Austr.,Lääne-Aaf-sse,Siberisse; sundränne. II laine põhjustas 1950.a alanud demogr plahvatuse arengumaades; Kariibi saartelt,Mehhiko ja Lad-Am Põhja-Am-sse. Kaasaegsed rändesuunad: 1)Lääne-Eur aktiivne sisseränne Lõuna-,Vahe- ja Ida-Eur-st,ka Aaf-st.paremad töö- ja elamistingimused;EL piires toimib tööjõu vaba liikumine,seega ka riikidevaheline ränne; 2)Ida-Eur väljaränne nii Lääne-Eur kui ka P.-Am. kõrgelt arenenud riikidessenii õpingutele,parema elu-ja töötingimuste otsingutele. 3)Põhja-Am aktiivne sisseränne Lad-Am-st,Kagu-Aasiastparemad elu- ja tööting. 4)Aafrika Eur-sse,Aasiasseparemad elu- ja tööting, sõjalised ja pol põhjused, näljahädad
vanuseline osatähtsus alla 20%, veidi keskmine eluiga keskmine eluiga vanurite osakaal kuni koosseis üle poole tööealised vaid 40-45 a kasvab 25%, eluiga kasvab 100 100 100 90-94 90-94 90-94
negatiivne Rahvastiku Palju lapsi, vähe Palju lapsi, vanurite Laste osatähtsus Laste ja vanurite vanuseline vanureid, arv suureneb, väheneb alla 25%, osatähtsus alla 20%, koosseis keskmine eluiga keskmine eluiga vanurite osakaal kuni veidi üle poole vaid 40-45a. kasvab 25%, eluiga kasvab tööealised 5. Selgitab rahvastikupoliitika olemust ja vajalikkust ning toob näiteid; Olemus: Rahvastikupoliitika on riigi sihilik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive, töötingimused
33 6 50 38000 75 / 82 Millisesse arengutasemega riikide rühma kuuluvad India ja Jaapan? Põhjenda. Arengutaseme näitaja ………. ………. SKP 1 elaniku kohta aastas (USD) 2200 27 200 Energiatarbimine 1 elaniku kohta aastas (KWh) 547 8020 Imikusuremus 1000 el. kohta 76,3 4,3 Keskmine eluiga sünnihetkest 59 79 Televiisorite arv 1000 el. kohta 63 684 Telefonide arv 1000 el. kohta 27 477 Interneti kasutamine1000 el. kohta 5 371
GEOGRAAFIA– RAHVASTIK JA MAJANDUS GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID 1. Mis on GIS? Mis valdkondades kasutatakse GISi? GIS e geoinfosüsteem e kohateabesüsteem- kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahelseostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Kasutatakse riigikaitses, (loodus)õnnetuste ennetamisel ja tagajärgede likvideerimisel, transpordivõrkude rajamisel, keskkonnakaitses, tursimi ja kinnisvaraäris. 2. Mis on GPS? Kust saab GPS oma andmed? Ülemaailmsete asukohtade määramise süsteem. Andmeid saab ümber Maa tiirlevatest satelliitidest ja maapealsetest seirejaamadest 3. Mis praktilist kasu on GPS-seadmetest? Asukoha määramise seadmete sidumine arvutite ja mobiilisidevahenditega on loonud uued, nn asukohapõhilised teenused. Nt autofirma omanik saab jälgida oma sõidukite paiknemist; ühtlasi on võimalik käigu pealt lahendada tekkivaid teekonnaülesandeid(kus asub lähim sularahaautomaat, bensiinijaam, apteek või ho
Ulatus Iseloom Vabatahtlik Riigisisene Kaasränne Rahvusvaheline Sundränne Põhjused Kestus Majanduslikud Alaline Poliitilised Ajutine Usulised, Kultuurilised Sesoonne Loodusõnnetused 37 MÕISTED Immigratsioon sisseränne (immigrant). Emigratsioon väljaränne. Remigratsioon tagasipöördumine kodumaale. Pagulane inimene, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne). Rändekvoot sisserännet piirav määrnumber. Pendelränne igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel. 38 Rahvastiku ränne IV-VII sajanditel 39 Interaktiivne migratsiooni kaart peamiste voogudega http://www.bbc.co
RAHVASTIK Küttimise ja koriluse ajal rahvaarv suhteliselt stabiilne. Kasvama hakkab u. 8000 e.m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Kaasaj
väljenduses Rahvastiku hõive majandussektorites Ekspordi ja impordi struktuur Kõrgelt arenenud riik teenused, valmistooted Madalalt arenenud riik tooraine, põllumajanduslikud saadused Side- ja transpordivahenditega varustatus 1000 inimese kohta 2. Sotsiaal-demograafilised näitajad: Iive, sündimus, suremus Kirjaoskuse % Keskmine oodatav eluiga Linnarahvastiku osatähtsus Imikusuremus Arstiabi kättesaadavus Alates 90ndatest koostatakse inimarengu aruannet ja võrreldakse riike inimarengu indeksi alusel HDI 3 osaindeksit: Oodatav keskmine eluiga Haridustase (kirjaoskus, kooliskäidud aastate arv) SKT/in kohta ostujõu alusel; elu kallidus Riigid võib jagada kolmeks: 1. kõrge inimarengu tase üle 0,8 2. keskmine 0,5-0,8 3. madal alla 0,5 Nt: Riik I sektor II sektor III sektor SKT in kohta USD
Iive Nullilähedane Suur, kiire rahvaarvu kasv Hakkab järk-järgult langema Nullilähedane, mõnikord negatiivne Rahvastiku Palju lapsi, vähe vanureid, Palju lapsi, vanurite arv Laste osatähtsus väheneb alla Laste ja vanurite osatähtsus alla vanuseline keskmine eluiga vaid suureneb, keskmine eluiga 25%, vanurite osakaal kuni 20%, veidi üle poole tööealised koosseis 40-45 a kasvab 25%, eluiga kasvab 100 100 100 90-94 90-94 90-94
ühendatud. Joonis 3 Venemaa vapp. Allikas: Wikipedia.(15.11.17) 1. Rahvastik 1.1 Riigi rahvaarv Venemaa rahvaarv on 144 544 993 miljonit, Venemaa on maailmas 9. kohal rahvaarvu poolest. Umbes sama palju inimest elab Mehhikos. 1.2 Loomulik iive 3 Venemaal on iive protsent -0,08%. Seal sünnib 11 inimest/1000 inimese kohta ja sureb 13,5 inimest/1000 inimese kohta. Rändesaldo on 1,7 inimest/1000 inimese kohta. Imikusuremus on 6,8/1000 imiku kohta. See on võrreldes maailmaga üpris väike arv. Keskmiselt on lapsi 1,6 iga naise kohta. Joonis 5 Surmade ,sündide ja naturaalse kasvu joonis Venemaa kohta. Allikas: Wikipedia (21.11.17) 1.3 Keskmine eluiga Keskmine eluiga on Venemaal meestel 65,3 aastat ja naistel 77,1 aastat. See on maailmaga võrreldes väike arv, nimelt on see alles 154.kohal. Eestis on keskmine eluiga meestel 72,1 aastat ja naistel 81,9 aastat
Vanuseline Palju lapsi, vähe Palju lapsi, vanurite Laste osatähtsus Laste ja vanurite koosseis vanureid, arv suureneb, väheneb alla 25%, osatähtsus alla 20%, keskmine eluiga keskmine eluiga vanurite osakaal kuni veidi üle poole vaid 40-45 a kasvab 25%, eluiga kasvab tööealised 100 100 100 90-94 90-94 90-94 80-84 80-84 80-84
Vanuseline Palju lapsi, vähe Palju lapsi, vanurite Laste osatähtsus Laste ja vanurite koosseis vanureid, arv suureneb, väheneb alla 25%, osatähtsus alla 20%, keskmine eluiga keskmine eluiga vanurite osakaal kuni veidi üle poole vaid 40-45 a kasvab 25%, eluiga kasvab tööealised 100 100 100 90-94 90-94 90-94 80-84 80-84 80-84
Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Umbes 6000 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Rii
3 surma / 1,000 sünnituse kohta Keskmiselt lapsi naise kohta: 2,1 sündinud last / naise kohta USA sündimus on alla maailma keskmise (21), kuid sellegipoolest kõrgem kui Euroopas (10). Samasugune erinevus väljendub ka keskmises laste arvus naiste kohta, mis on maailmas 2,8 ning Euroopas 1,4. Järelikult on USAs suuremad pered kui Euroopas. Suremuse üldkordaja on veidi alla maailma keskmise (9%), kuid sellegipoolest veidi suurem kui Ladina-Ameerikas (6), Aasias (7) ja Austraalias (7). Imikusuremus on maailma väikseim tänu USA kõrgele meditsiini arengutasemele. Keskmine imikusuremus maailmas on 21. Rändesaldo on kõvasti väiksem kui Lähis-Ida naftariikides, kui sellegipoolest suurem kui enamikes Euroopa riikides. Arvuliselt suundub enam kui pool maailma väljarändajatest USAsse. USA on olnud sisserännu piirkond alates 17. sajandist tänu kõrgele arengutasemele ja soodsale majanduskeskkonnale. Võrreldes rändesaldot kogu muu maailmaga, võib seda lugeda suhteliselt keskmiseks.
Vähestel riikidel on rahvaarvu kasv üle üha või rohkema ja vähestel riikidel on rahvaarv ka negatiivne. 2.1.3 Sündimus ja suremus Jaapani sündimus on 10,04%o ja suremus on 8,34%o Jaapani sündimus ja suremus on madal, nagu teistelgi arenenud riikidel. 2 2.1.4 Imiku suremus Imiku suremus on Jaapanis 3,88%o. See on väga väike võrreldes teiste riikidega. Näiteks Eestis on imikusuremus 12,62%o ja Prantsusmaal on imiksuremus 9,09%o. 2.1.5 Laste arv (naise kohta): Jaapanis on laste arv keskmiselt naise kohta 1,41%o. Sellest on, võrrelda teiste riikidega, nii kõrgemaid, kui ka madalamaid näitajaid. Näiteks Eestis on laste arv naise kohta 1,21%o ja Prantsusmaal 1,75%o. 2.1.6 Vanuse rühmade osakaal rahvastikus: Laste osakaal( 0-14 aastased) on ühiskonnas väike kõigest 15%. Üle poole on tööealist elanikkonda (15-65aastased) 68%. Vanemat elanikkonda(üle 65 aastased) on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
