seda laadi tööks igasugune ettevalmistus. Tsaristliku venestuspoliitika surve all kujunes "isamaa kohusena" välja kuulutatud rahvaluulekogumine rahva eneseteadvust ning rahvustunnet ülalhoidvaks ürituseks. J. Hurda tegi ta aga rahvusvaheliset tuntud teadlaseks, kelle suursaavutuste vastu tunti huvi nii lähedal kui kaugel. Eriti tihedad olid J. Hurda sidemed soome rahvaluuleteadlastega. J. Hurda töö tulemuseks oli hiiglaslik rahvaluulekogu, meie rahvuskultuuri uhkus, mille üldmaht on 122317 lehekülge 172 köites. Tundes pidevat muret oma rahvaluulekogu saatuse, eriti publitseerimise pärast, püüdis J. Hurt korduvalt vabaneda kirikuõpetaja ametist, et end täielikult rahvaluulekogumisele pühedada. Õnnestus see tal alles 1901. aastal. J. Hurt jäi elama Peterburi, tema sidemed kodumaaga aga tihenesid. J. Hurt esines mitmel pool kõnedega, õnnistas sisse EÜS-i uue maja jne. 1906. aastal pidas J
EKM Ajalugu. Eesti Kirjandusmuuseumi ajalugu on tema kogude ajalugu. Käsikirjalisi allikmaterjale hakkas süstemaatiliselt koguma Pärnu pastor J.H.Rosenplänter 19. sajandi esimestel kümnenditel, tänu kellele ongi säilinud K.J.Petersoni, O.W.Masingu jt kaasaegsete autograafid. Rahvaluulet kogusid juba Fr.R.Kreutzwald jt, esimese suurkogumise organiseeris aga Jakob Hurt, kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas Oskar Kallas, kes kandis siia üle Eesti Üliõpilaste Seltsi Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O.Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum, oli selle peamiseks osaks Arhiivraamatukogu. 1921. aastal asutati Eesti Bibliograafia Asutis, mille ülesandeks sai Eesti ajakirjanduse sisu avamine. 1924
Suure osa oma elust pühendas Hurt Eesti rahvaluule kogumisele, uurimisele ja avaldamisele. Ta alustas rahvaluule kogumist 1860. Süstemaatilist kogumistööd tegi Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi kaudu. Ta rakendas rahvaluule kogumisel ulatuslikku vabatahtlike kaastööliste võrku ning avaldas trükis suure hulga rahvalaule. Tema rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi. Hurda kogumistöö tulemused leidsid tunnustust juba tema eluajal. Hurda rahvaluulekogu asub Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas. Hurt esindas rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus vastuollu Carl Robert Jakobsoni juhitud käremeelse suuna esindajatega. Jakob Hurt suri 13. XII 1901 Peterburis. Ta on maetud Tartu Raadi kalmistule. 1992. a-st antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda.
rahvapärimuse kirjalikud ja mittetraditsioonilised vormid näiteks graffiti ja linnalegendid. Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga. Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli Jakob Hurt, suurkoguja oli ka Mattias Johann Eisen. Oskar Loorits on uurinud eriti rahvausundit, Herbert Tampere rahvalaule ja rahvamuusikat, August Annist "Kalevipoega". Eesti suurim rahvaluulekogu, umbes 1,2 miljonit lehekülge, asub Tartus Kirjandusmuuseumis. Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jms.
1888. aastal algatas J. Hurt suure tervet Eestis hõlmava rahvaluule kogumise. Rahvaluule kogumise paremaks korraldamiseks avaldas ta teose "Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele", kus ta selgitab rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Ta avaldas tolleaegsetes lehtedes tervelt 11 üleskutset rahvaluule kogumiseks. Jakob Hurdal oli kokku umbes 1400 kaastöölist, kes töötasid peamiselt Eestis, aga ka Venemaal asundustes. Kogutud materjalidest pandi kokku suur ja esinduslik rahvaluulekogu, mida on hiljem mitmed teadlased uurinud. See kogu koosnes 261 589 erinevast rahvaluule osast (esindatud olid kõik zanrid), mida oli kokku 122 317 lk., peale selle veel murdeaineid. Nendest materjalidest avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimesena ilmus raamat muistenditest, mis oli küll algselt saksa keeles ("Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberliefungen"). Ta kavatses välja ande terve sarja rahvaluule väljaandeid
Arhitektid ELIEL SAARINEN (18731950) ja eriti LARS ELIEL SONCK (18701956) kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid ning võttes omaks ka rahvusvahelise juugendstiili mõjusid, ehitasid rohmakalt tahutud kiviplokkidest massiivseid hooneid. Sageli kaunistas neid nurgeline ornamentika, millesse põimiti taimemotiive ja muinasjutulisi elukaid. Saarineni tuntumaid töid on Helsingi raudteejaama hoone ning Sonckil Tampere toomkirik. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN KALLELA (18651931) loomingule. Olustikurealistina alustanud kunstnik lahendas mõned eepose teemad realismilähedaselt, kuid leidis varsti, et rahvaluulemaailm vajab tinglikumalt, ornamentaalsemat, aga ka jõulisemat ja tundeküllasemat stiili. Selle loojana saavutas ta üldrahvaliku tunnustuse. A.GallenKallela tõsise, isegi pateetilise meeleoluga kunstile lausa vastandlik on HUGO SIMBERGi (18731917) looming
Norralane GERHARD MUNTHE lõi originaalse rahvusliku kujundusstiili, mis toetus viikingiaja rahvakunstile. Akvarell, stiil oli tasapinnaline inimeste/esemete siluettid olid kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega (Kosilased, Allmaa hobune). Arhitektid ELIEL SAARINEN ja LARS ELIEL SONCK kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN-KALLELA (Leminkäise ema, Kullervo needmine, Sampo kaitsmine) loomingule. Talle oli vastandlik HUGO SIMBERG (Haavatud ingel, Surma aed) käsitles tõsiseid teemasi veidravõitu fantaasia ja ja nurka huumoriga. Peterburis kujundes rühmitus ,,Mir iskusstva", mille liige oli NIKOLAI ROERICH (Meretagused külalised). Põhiliselt sümbolistlik oli norralane EDVARD MUNCH (Madonna, Eluring, Tütarlapsed sillal).
1888. aastal algatas J. Hurt suure tervet Eestis hõlmava rahvaluule kogumise. Selle paremaks korraldamiseks avaldas ta teose "Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele", kus ta selgitab rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Ta avaldas tolleaegsetes lehtedes tervelt 11 üleskutset rahvaluule kogumiseks. Jakob Hurdal oli kokku umbes 1400 kaastöölist, kes töötasid peamiselt Eestis, aga ka Venemaal asundustes. Kogutud materjalidest pandi kokku suur ja esinduslik rahvaluulekogu, mida on hiljem mitmed teadlased uurinud. See kogu koosnes 261 589 erinevast rahvaluule osast, mida oli kokku 122 317 lk. Nendest materjalidest avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimesena ilmus raamat muistenditest, mis oli algselt saksa keeles. Ta kavatses välja anda terve sarja rahvaluule väljaandeid. Neist ilmusid "Vana Kannel", "Setukeste laulud" ja "Monumenta Estoniae antiquae". On arvatud ka seda, et
rahvusromantism eriti nende rahvaste kunstis, kellel tollal veel polnud iseseisvat riiki seega norra ja soome kunstis. 2. Norra maalikunstnik ja graafik Gerhard Munthe püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile. Näiteks Kosilased, Allmaa hobune. 3. Norra arhitektid uurisid keskaegseid püstpalkkirikuid ja kasutasid nende tehnikat ja ornamentikat (näiteks viikilaevadele omaseid lohepäid) uusehituses. 5. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika Akseli Gallen-Kallela loomingule. 6. Tuntuim vene rahvusromantiline maalikunstnik oli Nikolai Roerich, rühmituse ,,Mir iskusstva" liige. 7. Norralase Edvard Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Munch sõnastas oma kunsti eesmärgiks avada oma hind teistele inimestele. Tal olid sünged lapsepõlvekogemused. 8. ,,Karje", ,,Madonna", ,,Eluring", ,,Tütarlapsed sillal" on Munchi teosed.
levides suuliselt ühelt esitajalt teisele. Iga järgmine esitaja on seda natukene kohendanud ja muutnud. Rahvaluule kogumine Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga "Volkslieder“ (kus oli ka kaks eesti rahvalaulu). Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli Jakob Hurt (algatas rahvaluule kogumiskampaania 1888), suurkoguja oli ka Mattias Johann Eisen. Eesti suurim rahvaluulekogu (umbes 1,2 miljonit lehekülge) asub Tartus Kirjandusmuuseumis. Rahvaluule ja folkloor Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Rahvaluule tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, folkloor võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jm. Folkloori alaliigid: lühivormid Kõnekäänud Mõistatused Vanasõnad Folkloori alaliigid: rahvajutud Muinasjutu d
vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); • arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); • eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni “Ossiani lauludest”; vendade Grimmide tegevus) Herder korraldabki Baltimaades esimese rahvaluule kogumise kampaania. august Wilhelm Hupeli vahendusel sai ta aastatel 1777–1778 oma kavandatava rahvaluulekogu (Herder 1778/79) jaoks 79 läti ja 8 eesti rahvalaulu koos saksakeelsete tõlgetega. Harimata, lihtsas inimeses uskus Herder olevat säilinud poeesia algupärast jõudu, mõtlemise, tundmise ja tegutsemise terviklikkust, „keelelaulva ajastu” kõla, meloodiat ja rütmi, ehtsat loomulikku laadi, mida pole rikkunud kunst ega mood. Puuduliku loogilise sidususe, süntaktilise korrapära, kunstipärasuse asemel kehtib rahvalaulus „looduse” seadus selle spontaansuses,
märkamata, sest siis polnud Anne veel eeslaulja. Selle kõige tagajärjel sattus laulik haritlaste huviorbiiti. Tema vastu hakkasid huvi tundma Petserisse siirdunud Piirimaade Seltsi instruktor Samuel Sommer, (kes muuseas aastatel 1924-1936 organiseeris setu (kooli)noortest kaastööliste võrgu abil uue setu folkoori talletamise aktsiooni, mille tulemuseks on üle 124 000 leheküljeline ERAs säilitatav Sommeri käsikirjaline rahvaluulekogu) ning Akadeemiline Emakeele Selts. S. Sommeri ja Akadeemilise Emakeele Seltsi aktiivsel taotlusel määrati kolmele silmapaistvamale setu laulikule ( "Setukeste laulude" kaudu tuntuks saanud setu lauluemadele Hilana Taarkale (1856 1933) ja Martina Ir´ole (1866 1947) ning uue setu eeposega samasuguse positsiooni võitnud Anne Vabarnale) 1926. a. Eesti Vabariigi poolt igakuine väike toetusraha. A. Vabarna kohtas S. Sommerit setu laulikute peol (nimetatud ka 1. setu laulupeoks) 1922.a
see talle meelde jääks ja nii välistatakse teiste vead. Kuna Andersoni seadus on loodud eksperimendina ja käsitleb ainult seda, mis meelde jääb, ei arvestata konteksti. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA asutati 1927 ning seal leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. Kartoteegid jagunevad: Topograafiline kartoteek, Rahvaluulekogujate kartoteek, esitajate kartoteek,
stabiilsusseadust. Kuna Andersoni seadus on loodud eksperimendina ja käsitleb ainult seda, mis meelde jääb, ei arvestata konteksti. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA asutati 1927 ning seal leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. Kartoteegid jagunevad: Topograafiline kartoteek, Rahvaluulekogujate kartoteek, esitajate kartoteek, rahvamängude kartoteek, rahvatantsude kartoteek,
Keisri usku mindi, sest talupojad lootsid maad saada ja vabaneda teokohustusest. Kui selgus, et maad ei saa, ei lastud vanasse usku tagasi ka minna. 12. EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG (õpiku II osast lk 44-47) Mida nimetatakse rahvuslikuks liikumiseks ja ärkamisajaks, millal oli ärkamisaeg, miks see kujunes, olulisemad ärkamisaja tegelased (Jannsen Jakobson, Hurt) ja sündmused-nähtused ("Perno Postimees", esimene üldlaulupidu, Vanemuise selts, Aleksandrikool, rahvaluulekogu- mine, "Sakala"), ärkamisaja tähtsus. Rahvuslik liikumine on rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg on ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Ärkamisaeg oli 19. sajandi keskpaigas. See kujunes, sest uus põlvkond oli süninud vabna, mitte enam pärisorjana
Eraldi hakkasid seisma rahvaluule/folkloor, muinasteadus arheoloogia, rahvateadus etnograafia/loogia. Asutati Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool 1919. aastal Tartu ülikoolis ja esimesteks professoriteks olid Walter Anderson ja M. J. Eisen. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missuguseid folkloori kogumise ja uurimisega seotud uuendused arhiivi loomisega kaasnesid? Eesti Rahvaluule Arhiiv asutati aastal 1927 ERM'i allüksusena, et ,,majutada" J. Hurda rahvaluulekogu. Üks asutajatest oli Oskar Loorits. ERA kujunes välja keskseks rahvaluulearhiiviks, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside rahvaluulekogud. Sellega kaasnes registrite, kartoteekide ja koopiamappide süsteemi loomine (Kogud korda!), loodi korrespondide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi, koondati Eesti vähemisrühmade folkloorimaterjale. 21. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas.
Jutustajate mälulüngad ja kõrvalekalded avalduvad variantide tasandil. Jutustaja on juttu kuulnud reeglina rohkem kui üks kord ja mitmetelt esitajatelt. Neid kombineerides rekonstrueerib ta konkreetse rahvajutu algkuju. 22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud? Eesti Rahvaluule Arhiiv – 1927 asutatud, juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 23. Nimeta [K. Salve artikli põhjal] olulisemaid teiste rahvaste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis. Vene: 17 köidet, küladest ja linnadest kirjapandud materjal, venekeelne rahvaluule; 19. saj pärinev. Läti: 2 köidet, rahvaluule, 19
ligi 60 000 Eesti talupoega vene õigeusku, kuid taas nende ehmatuseks ei saanud nad mingeid maatükke ega vabanenud teokohustusest. Vene õigeusku pööranud ei saanud ka tagasi enda usku. 13.EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG Mida nimetatakse rahvuslikuks liikumiseks ja ärkamisajaks, millal oli ärkamisaeg, miks see kujunes, olulisemad ärkamisaja tegelased (Jannsen Jakobson, Hurt) ja sündmused-nähtused ("Perno Postimees", esimene üldlaulupidu, Vanemuise selts, Aleksandrikool, rahvaluulekogu-mine, "Sakala"), ärkamisaja tähtsus. Rahvuslik liikumine on rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg on aeg Eesti ajaloos, mil algas rahvuse teadvustamine, rahvuslik liikumine ja eestlase rahvusliku eneseteadvuse ärkamine. See algas Eestis 19.sajandi keskpaigas. See kujunes, kuna uus põlvkond oli sündinud vabana, mitte pärisorjana. Eestlastel oli kujunenud väikesearvuline haritlaskond, kes tegid
1956) kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid ning võttes omaks ka rahvusvahelise juugendstiili mõjusid, ehitasid rohmakalt tahutud kiviplokkidest massiivseid hooneid. Sageli kaunistas neid nurgeline ornamentika, millesse põimiti taimemotiive ja muinasjutulisi elukaid. Saarineni tuntumaid töid on Helsingi raudteejaama hoone ning Sonckil Tampere toomkirik. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN-KALLELA (1865-1931) loomingule. Olustikurealistina alustanud kunstnik lahendas mõned eepose teemad realismilähedaselt, kuid leidis varsti, et rahvaluulemaailm vajab tinglikumalt, ornamentaalsemat, aga ka jõulisemat ja tundeküllasemat stiili. Selle loojana saavutas ta üldrahvaliku tunnustuse. A.Gallen-Kallela tõsise, isegi pateetilise meeleoluga kunstile lausa vastandlik on HUGO SIMBERGi (1873-1917) looming
kogusid ka Rosenplänter, Kreutzwald. Siiski, Hurda kogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja algus. Arhiivraamatukogu rajas O. Kallas. Eesti Kirjandusmuuseumi põhieesmärgiks on tagada rahvusliku identiteedi olemasoluks ja ühiskondliku mälu püsimiseks oluliste allikamaterjalide säilitamine ja teaduslik uurimine. Eesti Rahvaluule Arhiiv 1927 asutatud, juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). Folkloristika osakond 1947, Eesti kirjandusmuuseumi folkloristikaosakond on folkloori ja usundi teoreetilise uurimise keskus. Osakonda kuulub 4 töörühma: pamömioloogia, rahvausundi, rahvajuttude ja rahvausundi töörühm.
kristliku sõnumi edasi andmiseks. Iga üksik tekst kuulub kokku teise tekstiga. Lool on mingi sarnasus teiste lugudega, mille sisu on enamvähem sarnased. Kogu folkloristika ajalugu on uute zanrite avastamise lugu. Folkloorivormide erinev nimetamine on folkloristliku analüüsi üks osa, et korrastada materjali ja aru saada. Rahvastel, kes on olnud allutatud teistele kultuuridele, on kõige suurem rahvaluulekogu. Folkloristikas tehakse vahet erinevatel zanritel, need võivad viidata vanusele, kontekstile, vormile, struktuurile, funktsioonile, levikule ja päritolule. Kui on üldine (J. Hurda jaotus), siis nende liikide sees on võimalik väiksemaid zanripiire ajada. Lauri Honko 3 postulaati ja järeldused: 1. Teema allub zanri spetsiifikale: a. Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni; b. Sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt; 2
Rosenplänter, Kreutzwald. Siiski, Hurda kogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja algus. Arhiivraamatukogu rajas O. Kallas. Eesti Kirjandusmuuseumi põhieesmärgiks on tagada rahvusliku identiteedi olemasoluks ja ühiskondliku mälu püsimiseks oluliste allikamaterjalide säilitamine ja teaduslik uurimine. Eesti Rahvaluule Arhiiv 1927 asutatud, juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). Folkloristika osakond 1947, Eesti kirjandusmuuseumi folkloristikaosakond on folkloori ja usundi teoreetilise uurimise keskus. Osakonda kuulub 4 töörühma: pamömioloogia, rahvausundi, rahvajuttude ja rahvausundi töörühm.
kõrgharidusega inimesi 1850(1913) kuni 1000 (1915) üliõplasorg 1855 (,,läti õhtud“) 1870 ,,Kalevipoja õhtud“ kultuuriselts 1868 Riia Lätlaste Selts 1872 Eesti Kirjameeste Selts üldlaulupidu 1873 Riias 1869 Tartus Rahvuseepos 1888 Lacplesis 1862 Kalevipoeg realistli romaan 1879 Maamõõtjate aeg 1896 Külmale maale suur rahvaluulekogu 1894-1915 Latvjas dainas 1904-1907 Setukeste laulud Läti 20 saj alguses Kolm kubermangu , kaks kuulusid läänemere kubermangude hulka. Nendest kahest ainult üks oli puht läti kubermang, Kuramaa kubermang , mis hõlmas läti lääne ja lõuna osa, keskuseks oli Miitavi (Jelgava linn), ja see jagunes 10 maakonnaks.Teine Baltikubermang mis oli osaliselt läti kubermang Liivimaa, mille põhjaots asetses kaugele Eesti poolele, kaks distrikti Eesti ja Läti osa, keskus oli Riia linn
annaabi.ee 
