1.Kolmeks traditsiooniliseks makromajandusteaduse ja poliitika eesmärgiks on olnud: a) täishõive, b)stabiilsed hinnad ja c) valitsuste eelarvetasakaalu säilitamine.Vale 2.John Maynard Keyneskirjutas oma raamatu ,,Tööpuuduse, raha ja intressi üldine teooria" 1946.a.Bretton Woods'i konverentsiks.Vale 3.Täishõiveks nimetatakse hõivet, mis = 100% loomulik tööpuuduse määr.Õige 4.Nähtamatu käe termini võttis esimest kordakasutusele Adam Smiht 1776.a. oma ,,Rahvaste Rikkuses".Õige 5.Tegelik tootmismaht võib olla suurem potentsiaalsest.Õige 6.Majandusstatistika rajajaks peetakse ameeriklastSimon Kuznets'i.Õige 7.Monetarismi ja neoliberalismi teke seondatakseChicago majanduskoolkonnaga, mille liider oli Milton Friedman.Õige 8.Teadusliku makromajandusteooria tekkimiseeeldused olid: 1) majandusstatika tekkimine, 2) kullastandardi likvideerumineja 3) Suur Depressioon ja selle lahtimõtestamine.Õige 9.Keinsistliku makroökonoomika seisukohalt onmaja...
ÕIGE 9. Mida suurem on Lorenzi kõvera paine, seda võrdsemalt on ühiskonnas tulud jaotunud. VALE 10. Minimaalne toidukorvi maksumus moodustab ühe inimese elatusmiinimumi. VALE Test 5 1. John Maynard Keynes kirjutas oma raamatu ''Tööpuuduse, raha ja intressi üldine teooria'' 1946.a Bretton Woodsi konverentsiks. VALE 2. Neoklassikaline makroökonoomika peab üldise tasakaalu tekkimiseks oluliseks rahaturgu ja hinnataset. VALE 3. Majandusstatistika rajajaks peetakse ameeriklast Simon Kuznets'i. ÕIGE 4. Tegelik tootmismaht võib olla suurem potentsiaalsest. ÕIGE 5. Monetarismi ja neoliberalismi teke seondatakse Chicago majanduskoolkonnaga, mille liider oli Milton Friedman. ÕIGE 6. Teadusliku makromajandusteooria tekkimise eeldused olid: 1) majandusstatistika tekkimine, 2) kullastandardi likvideerumine ja 3)Suur Depressioon ja selle lahtimõtestamine.õige
1) võtta ja anda piisava tagatise olemasolu korral laenu; 1 2) hoiustada ja võtta vastu hoiuseid; 3) kaubelda väärtpaberite, väärismetallide ja välisvaluutaga; 4) teha muid tehinguid raha-, väärtpaberi- ja välisvaluutaturul; 5) käsitleda maksejuhiseid ning arveldada makseid; 6) omada aktsiaid ja muid osalusi ning kinnisvara; 7) kehtestada rahaturgu reguleerivaid eeskirju ja seaduse alusel usaldatavusnormatiive ; 8) kehtestada europangatähtede ja euromüntide käitlemist reguleerivaid eeskirju; 9) rakendada sanktsioone raharingluse kohta kehtestatud eeskirjade rikkujate suhtes, välja arvatud sanktsioonid, mida rakendab Euroopa Keskpank Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 34.3 alusel; 10) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning muudelt isikutelt ja asutustelt oma
Raha e m i s s i o o n i ( käibelelaskmist) teostavad tänapäeval riikide keskpangad. EESTI PANGA - juhtkond (EP nõukogu ja president) seatakse ametisse Riigikogu ja riigi presidendi poolt viieks aastaks. Eesti Pank on aruandekohustuslik vaid Riigikogu ees. Riigikogu igaks rahandusaastaks nimetab ametisse sõltumatud a u d i i t o r i d. Eesti Panga volitused raharingluse korraldamisel ja Eesti krooni vääringu stabiilsuse eest hoolitsemisel on üsna laialdased. Ta kehtestab rahaturgu ja pangandust korraldavaid eeskirju, annab litsentse. Raharingluse reguleerimiseks võib Eesti Pank emiteerida, osta ja müüa väärtpabereid, osta ja müüa väärismetalli ja välisvaluutat, anda Eestis tegutsevaile krediidiasutustele laenu. Millised võimalused on keskpankadel rahaturgu mõjutada ? 1. Äripangad peavad osa oma rahast üle kandma keskpanka. 2. Reservmäärade muutmisest tunduvalt sagedamini kasutatakse d i s k o n t o m ä ä r a muutumist
EKP kujundab ühtsed põhimõtted läbi eurosüsteemi põhimõtete määratlemise ning tagab nende järgmise igas euroala riigis õigusaktide vastuvõtmise kaudu. Euroopa Keskpankade Süsteemi ja eurosüsteemi ülesanded on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus ehk aluslepingus. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikele 2 on eurosüsteemi põhiülesanded järgmised: · Määratleda euroala rahapoliitika ja rakendada seda. Euroopa Keskpank saab rahaturgu ja intressimäärasid mõjutada turgudele raha lisamise või selle hulga vähendamise teel. Euroopa Keskpanga rahanduspoliitiliseks eesmärgiks on säilitada hindade stabiilsus. Eesmärgiks on inflatsioon alla 2 protsendi, kuid keskpikal perioodil võib see olla ka kuni 2 protsenti. Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank lühiajaliselt baasintressimääru. Hinnastabiilsusega seotud infot analüüsitakse kaheosalise
Fikseeritud valuutakurss tähendab, et kurss on seotud mõne teise valuuta või kindla väärismetalli kogusega. Fikseeritud valuutakurssi kasutatakse ebastabiilsetes majandustingimustes raha usaldusväärsuse tagamiseks. 6 Kursi määramiseks kasutatakse erinevaid võimalusi: vabalt ujuv valuutakurss: riik valuuta väärtuse kujunemisse ei sekku, seda teeb turg. Selline variant nõuab väga efektiivset rahaturgu. reguleeritult ujuv valuutakurss: riik sekkub valuutakursside kõikumiste vähendamiseks tehes tugioste ja tugimüüke valuutakursi fikseerimine: valuuta väärtus fikseeritakse mõnda teise valuutasse Sellist fikseerimist kasutatakse ebastabiilsetes majandustingimustes raha usaldusväärsuse tõstmiseks. Seda metoodikat kasutavad enamasti vastloodud riigid.7 5 Vikipeedia. https://et.wikipedia
ja Eesti Panga presidendile. Riigikogu kinnitab Eesti Panga aastaaruande ning määrab audiitori aastaaruande kontrollimiseks. Eesti Panga kui riikliku organisatsiooni majandustegevust võib kontrollida Riigikontroll. 16.03.2010 4 Raharingluse reguleerimine 1) väärtpaberite emiteerimine, ost ja müük; 2) väärismetalli ning välisvaluuta ost ja müük; 3) rahaturgu reguleerivate eeskirjade kehtestamine; 4) kohustuslike reservide ja muude normatiivide kehtestamine Eestis tegutsevatele krediidiasutustele; 5) laenude andmine krediidiasutustele piisava tagatise olemasolul; 6) Eesti Panga intressimäärade kehtestamine; 7) laenuandmise limiitide kehtestamine krediidiasutustele; 8) sanktsioonide rakendamine raharingluse kohta kehtestatud eeskirjade rikkujate suhtes. 16.03
finantssuhtarvud - suhtarvud, mida kasutatakse finantsaruande tugevate ja nõrkade kohtade väljaselgitamiseks ja kahe või enama firma aruannete võrdlemiseks, on finantsanalüüsi peamiseks instrumendiks. finantsturg turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja; institutsioon, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Väärtpaberite kustutusaja järgi eristatakse rahaturgu ja kapitaliturgu. finantsvõimenduse kordaja (kordades) keskmine koguvara / keskmine omakapital firmaväärtus ehk goodwill - ettevõtte väärtus teise ettevõtte või isiku jaoks; ettevõtte immateriaalne aktiva, mis seisneb ettevõtte positiivses imagos, tuntud nimes, ärisidemetes, klientuuris jne. frantsiis - tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse honorari eest teisele isikule hüpoteegiintress - intress, mille korral laenu ja intresside summa tasutakse võrdsete
pikema aja vältel Rahaga seonduvad 3 põhilist terminit: 1) KURSS- on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teises valuutas maksma Valuutakursis peegeldub riigi majandusnäitajad nagu intressimäärad, kaubanduse areng jne. Kursi määramiseks kasutatakse erinevaid võimalusi: a) vabalt ujuv valuutakurss: riik valuuta väärtuse kujunemisse ei sekku, seda teeb turg selline variant nõuab väga efektiivset rahaturgu b) reguleeritult ujuv valuutakurss: riik sekkub valuutakursside kõikumiste vähendamiseks tehes tugioste ja tugimüüke c) valuutakursi fikseerimine: valuuta väärtus fikseeritakse mõnda teise valuutasse näiteks: eesti kroon on seotud euroga. Sellist fikseerimist kasutatakse ebastabiilsetes majandustingimustes raha usaldusväärsuse tõstmiseks
Keskpanga õigused: võtta ja anda piisava tagatise olemasolu korral laenu; hoiustada ja võtta vastu hoiuseid; kaubelda väärtpaberite, väärismetallide ja välisvaluutaga; teha muid tehinguid raha, väärtpaberi ja välisvaluutaturul; käsitleda maksejuhiseid nind arveldada makseid; omada aktsiaid ja muid osalusi ning kinnisvara; kehtestada rahaturgu reguleerivaid eeskirju ja seaduse alusel usaldatavusnormatiive; kehtestada europandatähtede ja euromüntide käitlemist reguleerivaid eeskirju; rakendada sanktsioone raharingluse kohta kehtestatud eeskirjade rikkujate suhtes, välja arvatud sanktsioonid, mida rakendab Euroopa Keskpank Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 34
hüvisteturg ja tulu Vastus: Õige Vale Õige Question 8 Punktid: 1/1 Majandusstatistika rajajaks peetakse ameeriklastSimon Kuznets'i Vastus: Õige Vale Õige Question 9 Punktid: 1/1 Monetarismi ja neoliberalismi teke seondatakseChicago majanduskoolkonnaga, mille liider oli Milton Friedman Vastus: Õige Vale Õige Question 10 Punktid: 0/1 Neoklassikalinemakroökonoomika peab üldise tasakaalu tekkimiseks oluliseks rahaturgu jahinnataset Vastus: Õige Vale Õige Test 6 Question 1 Punktid: 1/1 Say seaduse järgi loob pakkumine endale isevastava nõudluse ning ülejääki ei teki Vastus: Õige Vale Õige Question 2 Punktid: 1/1 Kogunõudmine on kõikide üksikkaupade nõudmistekogusumma Vastus: Õige Vale Õige Question 3 Punktid: 1/1 Kogunõudlust ei mõjuta hindade üldine tase Vastus: Õige Vale Õige Question 4 Punktid: 1/1
hüvisteturg ja tulu Vastus: Õige Vale Õige Question 8 Punktid: 1/1 Majandusstatistika rajajaks peetakse ameeriklastSimon Kuznets'i Vastus: Õige Vale Õige Question 9 Punktid: 1/1 Monetarismi ja neoliberalismi teke seondatakseChicago majanduskoolkonnaga, mille liider oli Milton Friedman Vastus: Õige Vale Õige Question 10 Punktid: 0/1 Neoklassikalinemakroökonoomika peab üldise tasakaalu tekkimiseks oluliseks rahaturgu jahinnataset Vastus: Õige Vale Õige Test 6 Question 1 Punktid: 1/1 Say seaduse järgi loob pakkumine endale isevastava nõudluse ning ülejääki ei teki Vastus: Õige Vale Õige Question 2 Punktid: 1/1 Kogunõudmine on kõikide üksikkaupade nõudmistekogusumma Vastus: Õige Vale Õige Question 3 Punktid: 1/1 Kogunõudlust ei mõjuta hindade üldine tase Vastus: Õige Vale Õige Question 4 Punktid: 1/1
a. oma ,,Rahvaste Rikkuses". Tõene 7. Keinsistliku makroökonoomika seisukohalt onmajanduse üldise tasakaalu jaoks olulised hüvisteturg ja tulu. Tõene 8. Majandusstatistika rajajaks peetakse ameeriklastSimon Kuznets'i. Tõene 9. Monetarismi ja neoliberalismi teke seondatakseChicago majanduskoolkonnaga, mille liider oli Milton Friedman. Tõene 10. Neoklassikalinemakroökonoomika peab üldise tasakaalu tekkimiseks oluliseks rahaturgu jahinnataset. Väär Test 8.1 SKT arvestus 1. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori üle. Tõene 2. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. Tõene 3. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. Tõene 4. Varjatud majandus on üks osa varimajandusest. Väär 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. Tõene 6
valuuta vastu Eesti Panga ametliku kursi järgi. Eesti Pank avaldab vähemalt üks kord kuus infot oma kulla- ja konverteeritava valuuta reservi suuruse ning ringluses olevate Eesti kroonide hulga kohta. EPS § 14 kohaselt on Eesti Pangal õigus kasutada raharingluse reguleerimiseks peamiselt järgmisi vahendeid: väärtpaberite emiteerimine, ost ja müük väärismetalli ning välisvaluuta ost ja müük rahaturgu reguleerivate eeskirjade kehtestamine kohustuslike reservide ja muude normatiivide kehtestamine Eestis tegutsevatele krediidiasutustele laenude andmine krediidiasutustele Eesti Panga intressimäärade kehtestamine laenuandmise limiitide kehtestamine krediidiasutustele sanktsioonide rakendamine raharingluse kohta kehtestatud eeskirjade rikkujate suhtes.
a. oma „Rahvaste Rikkuses“. Tõene 7. Keinsistliku makroökonoomika seisukohalt onmajanduse üldise tasakaalu jaoks olulised hüvisteturg ja tulu. Tõene 8. Majandusstatistika rajajaks peetakse ameeriklastSimon Kuznets’i. Tõene 9. Monetarismi ja neoliberalismi teke seondatakseChicago majanduskoolkonnaga, mille liider oli Milton Friedman. Tõene 10. Neoklassikalinemakroökonoomika peab üldise tasakaalu tekkimiseks oluliseks rahaturgu jahinnataset. Väär Test 8.1 – SKT arvestus 1. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori üle. Tõene 2. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. Tõene 3. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. Tõene 4. Varjatud majandus on üks osa varimajandusest. Väär 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. Tõene 6
suureneb); efektiisuskaod;menüükulud; kaudne ümberjaotamine. Ootamatu inflatsiooni tagajärg on ümberjaotav efekt, s.t et inflatsioon jagab rikkust erinevate elanike kihtide vahel ringi; turusignaalide moonutatus ja valed pakkumisotsused. 68. Millest sõltub rahanõudlus ja rahapakkumiskõverate intressimäära elastsus? Rahanõudlus sõltub rahaagregaadist M1 ja rahapakkumis kõvera elastus sõltub raha defineerimisest. 69. Kuidas saab keskpank rahaturgu mõjutada? Milles seisneb kespanga rahapoliitika dilemma? Rahapoliitika dilemma seisneb selles, et keskpank ei saa kontrollida korraga nii raha hulka kui ka intressimäära. Keskpank saab rahaturgu mõjutada kohustuslike reservimääradega. 70. Kas tsekid ja pangakaardid on raha? Põhjendage! Jah on küll, kuna tegemist on deposiitrahaga ehk pankadesse paigutatud rahaga. 71. Mida mõistetakse täishõive all? Milles seisneb tööjõu kui ressursi täishõive? Mis
i i eeldusel, ld l et sissetulek i l k Q on sõltumatu õl muutuja, j mis i mõjutab õj b rahaturgu. r LM a ra 2. Punktis a tekib kõrge intressimäära tõttu suurem raha pakkumine ning intressimäär hakkab langema. e re 3. Punktis b aga tekib madala intressimäära tõttu
finantssuhtarvud - suhtarvud, mida kasutatakse finantsaruande tugevate ja nõrkade kohtade väljaselgitamiseks ja kahe või enama firma aruannete võrdlemiseks, on finantsanalüüsi peamiseks instrumendiks. finantsturg turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja; institutsioon, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Väärtpaberite kustutusaja järgi eristatakse rahaturgu ja kapitaliturgu. finantsvõimenduse kordaja (kordades) keskmine koguvara / keskmine omakapital firmaväärtus ehk goodwill - ettevõtte väärtus teise ettevõtte või isiku jaoks; ettevõtte immateriaalne aktiva, mis seisneb ettevõtte positiivses imagos, tuntud nimes, ärisidemetes, klientuuris jne. fondiemissioon - aktsiaettevõtte vaba omakapitali suunamine aktsiakapitali täiendamiseks, fondiväljalase; aktsiakapitali suurendamine aktsiaseltsi omakapitali arvel sissemakseid
(siin jutt on AS-ist, sest OÜ-d enamasti väärtpabereid ei väljasta) Ettevõtte tegevuse rahastamiseks võib hankida vahendeid finantsturgudelt, mis omakorda jagunevad rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks. Mis on nende vahe? Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsvaradega (kuni 1 a.) ja kapitaliturgudel kaubeldakse pikaajaliste (üle 1 a.) väärtpaberitega. Tavaliselt ettevõtted kasutavad rahaturgu oma likviidsuse juhtimisel, pikaajalisi vahendeid ning põhitegevust finantseeritakse reeglina kapitalituru vahenditest. Iga ettevõtte peamine ülesanne on toota kasumit, mis on aga lühiajaline eesmärk, sest iga majandusaasta lõppeb 31.12. Põhieesmärk väljendub ka selles, et ettevõtte peab tagama omanikele võimalikult maksimaalse kasumi, mis on pikaajaline eesmärk. AKTSIA minimaalne suurus võib olla 10 või 10-täiskordne suurus (20, 30, 70, 100 jne). 1
Väärtpaberiturg koosneb: · esmaturust. Esmaturul toimub uute väärtpaberite esmakordne müük investoritele (seega on esmaturu puhul osapoolteks emitent ja investor). · järelturust. Suurem osa kauplemisest finantsinstrumentidega toimub järelturul, kus tehingu osapoolteks on kaks investorit (ostja ja müüja). 6 Lähtudes kaubeldavate väärtpaberite tähtajast eristatakse: · rahaturgu. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (tähtaeg < aasta). · kapitaliturgu. Kapitaliturul kaubeldakse pikaajaliste finantsinstrumentidega (tähtaeg > aasta). Lähtudes kaubeldavate väärtpaberite liigist eristatakse: · võlakirjaturgu kaubeldakse nii pika- kui ka lühiajaliste võlakirjadega · aktsiaturgu kaubeldakse aktsiate nind muude omandiõigust tõendavate instrumentidega · derivaatide turgu kaubeldakse tuletisinstrumentidega.
I rahapoliitika toimib intressimäära mõjutamise kaudu; II - raha pakkumise piiramisega saab otseselt kogunõudlust mõjutada. 10. Millest sõltub raha pakkumine (M0 ja M1) Eestis? M0 muutused valuutareservides, muutused valuutakurssides 11. Millised on kommertspankade majanduslikud funktsioonid ja tegutsemismotiivid (- põhimõtted)? Klientide raha hoiustamine, laenuandmine, maksete teostamine 12. Kuidas saab keskpank rahaturgu mõjutada? Milles seisneb keskpanga rahapoliitika dilemma? Pankadele laenu andmisega, kohustusliku reservi määramine.. Keskpank ei saa üheaegselt kontrollida nii raha hulka kui ka intressimäära. 13. Mille poolest erinevad ootamatu ja äraarvatud inflatsiooni majanduslikud tagajärjed? Ootamatu korral on ressursside ümberjaotumine ühiskonnas keskkihile peamiselt, 14. Kas inflatsioonil on ka häid külgi? Millised võiksid olla inflatsiooni positiivsed mõjud majandusele
I – rahapoliitika toimib intressimäära mõjutamise kaudu; II - raha pakkumise piiramisega saab otseselt kogunõudlust mõjutada. 10. Millest sõltub raha pakkumine (M0 ja M1) Eestis? M0 – muutused valuutareservides, muutused valuutakurssides 11. Millised on kommertspankade majanduslikud funktsioonid ja tegutsemismotiivid (- põhimõtted)? Klientide raha hoiustamine, laenuandmine, maksete teostamine 12. Kuidas saab keskpank rahaturgu mõjutada? Milles seisneb keskpanga rahapoliitika dilemma? Pankadele laenu andmisega, kohustusliku reservi määramine.. Keskpank ei saa üheaegselt kontrollida nii raha hulka kui ka intressimäära. 13. Mille poolest erinevad ootamatu ja äraarvatud inflatsiooni majanduslikud tagajärjed? Ootamatu korral on ressursside ümberjaotumine ühiskonnas – keskkihile peamiselt, 14. Kas inflatsioonil on ka häid külgi? Millised võiksid olla inflatsiooni positiivsed mõjud majandusele
b. millest kõrgemat ei tohi kommertspangad klientidelt küsida c. protsendimäära, millega keskpank ise laenab raha sisse d. protsendimäära, mis võetakse kasutusele siis, kui ei suudeta omavahel kokku leppida laenutingimustes Kommertspankade kohustusliku reservimäära suurendamine a. vähendab raha hulka, mida pangad saavad välja laenata. b. suurendab raha hulka, mida pangad saavad välja laenata. c. ei mõjuta rahaturgu d. teeb röömu kommertspankadel, kuna nüüd on rahale hea rakendus leitud Kui keskpanga diskontoprotsent kasvab, siis: a. rahapakkumine rahaturul väheneb b. rahabaas suureneb c. rahabaas laguneb d. rahapakkumine rahaturul oluliselt kasvab Kui keskpank müüb väärtpabereid, siis: a. kommertspankade poolne rahapakkumine kahaneb b. kommertspankade poolne rahapakkumine suureneb c. sellel tegevusel pole mõju rahaturule d
ning valitsusepoolne sekkumine majandusellu rikub majanduse isereguleerumise võimet. · monetarism majandusteoreetiline koolkond, mis lähtub eeldusest, et majanduse kui terviku efektiivseks funktsioneerimiseks annab suurima garantii see, kui keskpank töötab tõrgeteta, finantssüsteem ning pangad on usaldusväärsed ja rahvuslik raha on stabiilne · monetaristlik makroökonoomika makroökonoomika koolkond, mis käsitleb rahaturgu ja hinnataset üldise tasakaalu kujunemise kõige olulisemate tingimustena · monopol turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid; tähistab samas ka turul üksi olevat ettevõtet, kellel puuduvad konkurendid · monopolistlik konkurents turuvorm, kus on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet
olemuselt stabiilne ning valitsusepoolne sekkumine majandusellu rikub majanduse isereguleerumise võimet. monetarism – majandusteoreetiline koolkond, mis lähtub eeldusest, et majanduse kui terviku efektiivseks funktsioneerimiseks annab suurima garantii see, kui keskpank töötab tõrgeteta, finantssüsteem ning pangad on usaldusväärsed ja rahvuslik raha on stabiilne monetaristlik makroökonoomika – makroökonoomika koolkond, mis käsitleb rahaturgu ja hinnataset üldise tasakaalu kujunemise kõige olulisemate tingimustena monopol – turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid; tähistab samas ka turul üksi olevat ettevõtet, kellel puuduvad konkurendid monopolistlik konkurents – turuvorm, kus on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet monopson – ainuostja turul
pangandusorganisatsioonides. 4. EP toetab oma volituste piires Valitsuse majanduspoliitikat, kui see ei ole vastuolus seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest. 8 RAHAPOLIITIKA JA RAHARINGLUS Rahapoliitika ja raharingluse valdkonnas on EP-l õigus kasutada järgmisi vahendeid: 1. Väärtpaberite emiteerimine, ost ja müük. 2. Väärismetalli, välisvaluuta ost ja müük. 3. Rahaturgu reguleerivate eeskirjade kehtestamine. 4. Kohustuslike reservide jm normatiivide kehtestamine Eestis tegutsevatele krediidiasutustele. 5. Laenude andmine krediidiasutustele piisava tagatise olemasolul. 6. EP intresimäärade kehtestamine. 7. Laenuandmise limiitide kehtestamine krediidi asutustele. 8. Sanktsioonide rakendamine raharingluse kohta kehtestatud eeskirjade rikkujate kohta.
3. EP juhatus eelkõige EP enda juhtimine ja korraldus, väljaspoole eriti ei tea. Esimeheks on ametikoha järgi Keskpanga president ja liikmed asepresidendid. Seadus asepresidentide arvu ei määratle, hetkel 3. Täpsemalt reguleeritud EP seaduses. Rahapoliitika ja raharinglusega seoses Raharingluse korraldamise juures võib EP kasutada järgmisi meetmeid: väärtpaberite emiteerimine, ost ja müük, sama ka väärismetallide kohta · Rahaturgu reguleerivate eeskirjade kehtestamine · Kohustuslike reservide kehtestamine · Laenu andmise limiitide kehtestamine krediidiasutustele Millised on uuendused, mis tulenevad EP seoses EL-iga. Kõigepealt kui EP saab Euro ala liikmeks, siis tal on võimalus anda laenu, hoiustada ja võtta vastu hoiuseid, samuti on sisse viidud nõue, et EP-l on Euro-ala liikmena õigus saada kõikidelt asutustelt andmeid.
annaabi.ee 
