Krooni sidumine Saksa margaga ja kullaga tagamine sai kindlaks otsuseks alles pärast Hanssoni juhendaja Sachsi Tallinna külastust. Siim Kallast võib pidada krooni isaks. Tema juhtimisel Eesti Pangas koos käinud töögrupp pidas ajurünnakuid pea iga päev (6: 58- 59). 1.4 Rublad vahetatakse kroonideks Mai keskpaigaks olid rahareformi puudutavad seadused valmis ja need kiideti ka Riigikogu poolt heaks. Krooni käibelelaskmise päevast hakkasid kehtima rahaseadus, välisvaluutaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta (7: 52). Eesti Vabariigi rahaseadus § 1 sätestab, et Eesti Vabariigi rahaühik on üks kroon, mis jaguneb sajaks sendiks. Eesti Vabariigi sularaha käibib paberrahana (pangatähed) ja metallrahana (mündid) ja § 3 sätestab, et ainus seaduslik maksevahend Eest Vabariigis on Eesti kroon. Eesti Vabariigis asuvatel juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole õigust kasutada
korraldab sularaharinglust Eestis, valmistub saama üheks Euroopa kooskõlastatud majanduspoliitika ja ühtse rahapoliitika võrdväärseks kujundajaks teiste euroala keskpankade seas. 3 Eesti Pank Eesti pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. aastal. 19.juunil 1992 kell 21.00 kuulutati välja rahareform. Päev hiljem hakkas kehtima valuuta seadus, rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta. Eesti Vabariigi ainukeseks kehtivaks maksevahendiks sai Eesti kroon. Eesti Panga presidendid läbi aegade: · märts 1919 august 1919 oli panga president Mihkel Pung · oktoober 1920 oktoober 1925 oli panga president Eduard Aule · oktoober 1925 november 1926 oli panga president Artur Uibopuu · november 1926 juuli 1940 oli panga president Jüri Jaakson · juuli 1940 oktoober 1940 oli panga president Juhan Vaabel
11. juuni 1992 Ardo Hansson nimetati Rahareformi Komitee asendusliikmeks (R.Jalaka asemel). 15. juuni 1992 Taastati Eesti Vabariigi liikmestaatus Rahvusvahelises Arvelduspangas. 17. juuni 1992 Rahareformi Komitee võttis vastu dekreedi nr. 030, millega määrati rahareformi läbiviimise kuupäevaks 20. Juuni 1992. 19. juuni 1992 Kell 21.00 kuulutati välja rahareform. 20. juuni 1992 Hakkasid kehtima välisvaluutaseadus, rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta. Eesti Vabariigi ainukeseks seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa marga suhtes kinnitatakse 8 EEK = 1 DEM. EESTI VABARIIGI RAHASEADUS § 1 sätestab, et Eesti Vabariigi rahaühik on Eesti kroon, mis jaguneb sajaks sendiks. Eesti Vabariigi sularaha käibib paberrahana (pangatähed) ja metallrahana (mündid).
maksevahendiks Eesti kroon. Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne (Tallinn 2002) 16.03.2010 2 Eesti Pank Eestis korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest Eesti Pank. Eesti Panga õigused ja kohustused raharingluse korraldamisel on sätestatud Eesti Panga seaduses. Raha emiteerimist ja käibelt kõrvaldamist reguleerib rahaseadus. Otsused uute rahatähtede ja müntide väljalaskmise ning nende kujunduse kohta võtab vastu Eesti Panga nõukogu. 16.03.2010 3 1 16.03.2010 Eesti Panga juhtimine · Eesti Panga juhtorganiteks on nõukogu ja president.
Raharinglus võib toimuda sularahakäibena, pangaülekannetena, tsekkide väljastamisena ja elektrooniliste maksevahendite kaudu. Eesti Vabariigis on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti Pank Eestis korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest Eesti Pank. Eesti Panga õigused ja kohustused raharingluse korraldamisel on sätestatud Eesti Panga seaduses. Raha emiteerimist ja käibelt kõrvaldamist reguleerib Eesti Vabariigi rahaseadus. Otsused uute rahatähtede ja müntide väljalaskmise ning nende kujunduse kohta võtab vastu Eesti Panga nõukogu. Eesti Panga juhtorganiteks on nõukogu ja president. Nõukogu koosneb esimehest ja seitsmest liikmest. Nõukogu esimehe nimetab viieks aastaks ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Nõukogu liikmed nimetab Riigikogu viieks aastaks nõukogu esimehe ettepanekul. Eesti Panga presidendi nimetab seitsmeks aastaks ametisse Vabariigi President
1) mündistandard; 2) kangistandard, millega piirati rahamärkide vahetamist; 3) deviisstandard 15. Bretton Woods'i süsteem pandi alus Rahvusvahelisele Valuutafondile ja v6eti kasutusele fikseeritud e. kindel vahetuskursisüsteem.l unts vastas 35 USD-le. 16. Eesti rahasüsteem Eesti raha pakkumise seisukohalt omavad tähtsust kolm makrotasandi raamatupidamisdokumenti: Eesti maksebilanss, kooni kattevara bilanss. Eesti panga bilanss 17. Eesti krooni reservvääring EURO 18. Eesti Vabariigi rahaseadus 1) rahaülhik; 2) emiteerirnine; 3) maksevahend; 4) EV raha piiranguteta vastuvõtmise kohustus 5) Eesti krooni vahetatavus teiste valuutadega; 6) vigastatud ja rikutud raha; 7) vastutus raha järeletegemise eest; 8) seaduse jõustumine 19. Eesti krooni bilanss Eesti krooni kattevara bilanss kajastab muudatusi Eesti krooni stabiilsust ja konverteeritavust tagavas ning Eesti Panga hallatavas krooni kattevaras 20. Valuutakomitee süsteemi olemus
raamistik. Seaduslik maksevahend Eesti kroon, mille vahetuskurss on fikseeritud euro suhtes (1EUR=15,6466EEK). Kehtiv vahetuskurss on ekvivalentne 1992.a rahareformiga kehtestatud Eesti krooni vahetuskursiga Saksa marga suhtes. Kroon on vabalt konverteeritav, st puuduvad piirangud kapitali vabale liikumsele Eesti ja välisriikide vahel. 16. eesti krooni reservvääring EURO 17. Eesti Vabariigi rahaseadus Vastu võetud 20.05.1992. Rahaühik Eesti kroon, käibib paber- ja metallrahana. EK-i emiteerimise ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub Eesti Pangale (ka kujundus + nimiväärtus). Ainus seaduslik maksevahend EV-s on EK. Eesti Pank + kõik teised pangad on kohustatud kehtivat EV raha vastu võtma piiranguteta. EK vahetatavus teiste valuutadega määratakse seadusega. Vahetamise tingimused ja korra määrab Eesti Pank. Vigastatud ja rikutud raha (
makrotasandi raamatupidamise dokumenti:1)Eesti maksebilanss 2)Eesti Krooni kattevara bilanss 3)Eesti Panga bilanss Krooni kattevara bilanss vastavus: 1)100% valuutakomitee 2)üle 50% fikseeritud kurss 3)ujuv kurss (EURO puhul) Eesti Panga bilanss on dokument, mis fikseerib panga varade struktuuri ning kodu- ja välismaised kohustused. 16. Eesti krooni reservvääring EURO 17. Eesti Vabariigi rahaseadus Vastu võetud 20.05.1992. Rahaühik Eesti kroon, käibib paber- ja metallrahana. EK-i emiteerimise ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub Eesti Pangale (ka kujundus + nimiväärtus). Ainus seaduslik maksevahend EV-s on EK. Eesti Pank + kõik teised pangad on kohustatud kehtivat EV raha vastu võtma piiranguteta. EK vahetatavus teiste valuutadega määratakse seadusega. Vahetamise tingimused ja korra määrab Eesti Pank. Vigastatud ja rikutud raha (?)
Ehkki mõtted selles suunas liikusid, kinnistus idee, et Eesti krooni võiks siduda Saksa margaga ning võtta kasutusele valuutakomitee põhimõtte lõplikult alles 1992. aasta aprillis-mais. Majanduse arengu jaoks üks tähtsamaid küsimusi krooni kurss otsustati aga lõplikult alles paar päeva enne reformi. Olulisemad rahareformi põhimõtted pandi paika 20. mail Ülemnõukogu poolt vastu võetud kolme Eesti raha puudutava seadusega. Need olid Eesti Vabariigi rahaseadus, seadus Eesti krooni tagamise kohta ja Eesti Vabariigi välisvaluutaseadus. 1. Eesti krooni tagatus. Eesti kroon (ringluses olev sularaha, raha jooksvatel ja tähtajalistel pangakontode) lastakse käibele tagatuna Eesti Panga kulla ja välisvaluuta reserviga. 2. Eesti krooni kurss. Eesti krooni ametliku kursi määrab Eesti Pank Saksa marga suhtes. Eesti Pangal ei ole õigust krooni devalveerida. Eesti krooni kursi tehnilise kõikumise piirmäär on 3%. 3
Selleks, et rahareform läbi viia, moodustati rahareformi komitee, 1991. aasta kevadel. Koosnes kolmest liikmest, esimeheks oli valitsusjuht, liikmeks oli Eesti Panga juht ja üks sõltumatu teadlane. Allikaks oli dekreet. Peab olema avalikustatud. Esimeseks numbriks on 011. Jeffrey Sachs. Eesti raha peab olema vabalt konventeeritav, fikseeritud kurss ja seotud ankruvaluutaga, kindlalt stabiilne. Tuli vastu võtta kolm seadust: Kaks nendest on kehtivad tänase päevani I Rahaseadus II Seadus Eesti Krooni tagamise kohta III Välisvaluuta seadus kaotas kehtivuse 1995 aastal. Rahareformi läbiviimisel on üks õiguslik aspekt, mis on tänaseni läbi viimata. Peab oma lõpparuande esitama riigile. 29.06.1995 rahareformi läbiviimise tähtpäev. Vigastatud ja rikutud raha vahetamise põhimõtted. Mündi puhul loetakse raha vahetamiskõlbulikuks, kui on võimalik lugeda mündi nime ja vermimise aeg. Paberraha puhul
krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad, pikaajalised riigi võlakirjad, aktsiad, materiaalne vallas- ja kinnisvara 7. Raha ajalugu Eestis. Kuni iseseisvumiseni 1918 aastal käibis Eestis valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Esialgu võis Eesti aga Eesti marga kõrval kasutada idarubla, tsaarirublasid, duumarubla, idamarka, Saksa marka, Soome marka. 1919 aasta 20. mail sai Eesti margast ainus seaduslik maksevahend riigis. 1928 1.01 jõustus rahaseadus ning EV rahaühikuks sai Eesti kroon. 1940.a Nõukogude võimu kehtestamisel võeti kasutusele rubla. Pärast sakslaste sissetungi 1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendik Eesti kroon. 1.jaanuar 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Maastrichti kriteeriumid
24. Eestit mõjutanud rahareformid Pärast Eesti Vabariigi sündi lasti valitsuse 9.XII 1918 määruse põhjal käibele oma raha mark (=100 penni) ja 2.V 1919 kuulutati see riigis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks, muud rahad (Vene, Saksa, Soome) kõrvaldati ringlusest. 1928.a. toimunud rahareformi käigus vahetati mark Eesti krooni (= 100 senti) vastu, kroon võrdsustati Rootsi krooniga, jõustati rahaseadus ja Eesi Panga uus põhikiri ning võeti 24,6 miljonit Eesti krooni stabiliseerimislaenu. 25.nov. 1940 lasti Eestis käibele Nõukogude rubla ning algas kroonide ümbervahetamine. 1.jaanuariks 1941 oli kroon rublaga asendatud. 1947.a. teostati rahareform vahekorras 1uus : 10vana , peenraha jäi käibele endises nominaalväärtuses. 1961.a. 1.jaanuari rahareformiga muudeti rubla hindade mastaapi (1uus:10vana) 1947 ja 1961 rahareformide eesmärgiks oli finantseerida sõjatööstust
arengust ees. Ehkki mõtted selles suunas liikusid, kinnistus idee, et Eesti krooni võiks siduda Saksa margaga ning võtta kasutusele valuutakomitee põhimõtte lõplikult alles 1992. aasta aprillis-mais. Majanduse arengu jaoks üks tähtsamaid küsimusi krooni kurss otsustati aga lõplikult alles paar päeva enne reformi. Olulisemad rahareformi põhimõtted pandi paika 20. mail Ülemnõukogu poolt vastu võetud kolme Eesti raha puudutava seadusega. Need olid Eesti Vabariigi rahaseadus, seadus Eesti krooni tagamise kohta ja Eesti Vabariigi välisvaluutaseadus. 1. Eesti krooni tagatus. Eesti kroon (ringluses olev sularaha, raha jooksvatel ja tähtajalistel pangakontode) lastakse käibele tagatuna Eesti Panga kulla ja välisvaluuta reserviga. 2. Eesti krooni kurss. Eesti krooni ametliku kursi määrab Eesti Pank Saksa marga suhtes. Eesti Pangal ei ole õigust krooni devalveerida. Eesti krooni kursi tehnilise kõikumise piirmäär on 3%. 3
1944 rublad ja kopikad 1947 rahareform 1:10 1961 10:1 1992 eesti kroon, sent 24. Eestit mõjutanud rahareformid Pärast Eesti Vabariigi sündi lasti valitsuse 9.XII 1918 määruse põhjal käibele oma raha mark (=100 penni) ja 2.V 1919 kuulutati see riigis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks, muud rahad (Vene, Saksa, Soome) kõrvaldati ringlusest. 1928.a. toimunud rahareformi käigus vahetati mark Eesti krooni (= 100 senti) vastu, kroon võrdsustati Rootsi krooniga, jõustati rahaseadus ja Eesi Panga uus põhikiri ning võeti 24,6 miljonit Eesti krooni stabiliseerimislaenu. 25.nov. 1940 lasti Eestis käibele Nõukogude rubla ning algas kroonide ümbervahetamine. 1.jaanuariks 1941 oli kroon rublaga asendatud. 1947.a. teostati rahareform vahekorras 1 : 10 (kuni 3000 rbl. suurused hoiused vahetati ümber vahekorras 1:1; 3000 10 000 rbl. suurused 3:2; suuremad kui 10 000 rbl. 2:1; peenraha jäi käibele endises nominaalväärtuses. 1 961.a. 1.jaanuari
Lühiajalised riigi võlakirjad Pikaajalised riigi võlakirjad 7. Raha ajalugu Eestis. Kuni iseseisvumiseni 1918 aastal käibis Eestis valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli Eestis käibele 1918 a novembris. Esialgu võis Eestis aga Eesti marga kõrval kasutada idarubla, tsaarirublasid, duumarubla, idamarka, Saksa marka, Soome marka. 1919 aasta 20. mail sai Eesti margast ainus seaduslik maksevahend riigis. 1928 1.01 jõustus rahaseadus ning EV rahaühikuks sai Eesti kroon. Pärast sakslaste sissetungi 1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 1985 aastal NL-s alanud uuendusliikumine tõi ka rahamaailma värskeid ideid. IME projekt pani muu hulgas ette ka oma raha käibelevõtu. 1992 aasta aprilliks olid eeldused
1944 rublad ja kopikad 1947 rahareform 1:10 1961 10:1 1992 eesti kroon, sent 24. Eestit mõjutanud rahareformid Pärast Eesti Vabariigi sündi lasti valitsuse 9.XII 1918 määruse põhjal käibele oma raha mark (=100 penni) ja 2.V 1919 kuulutati see riigis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks, muud rahad (Vene, Saksa, Soome) kõrvaldati ringlusest. 1928.a. toimunud rahareformi käigus vahetati mark Eesti krooni (= 100 senti) vastu, kroon võrdsustati Rootsi krooniga, jõustati rahaseadus ja Eesi Panga uus põhikiri ning võeti 24,6 miljonit Eesti krooni stabiliseerimislaenu. 25.nov. 1940 lasti Eestis käibele Nõukogude rubla ning algas kroonide ümbervahetamine. 1.jaanuariks 1941 oli kroon rublaga asendatud. 1947.a. teostati rahareform vahekorras 1 : 10 (kuni 3000 rbl. suurused hoiused vahetati ümber vahekorras 1:1; 3000 10 000 rbl. suurused 3:2; suuremad kui 10 000 rbl. 2:1; peenraha jäi käibele endises nominaalväärtuses. 1961.a. 1
Kui sai selgeks kui palju on meil kulda ja kui palju baasraha, tuli komisjon järeldusele, et reform tuleb ikkagi teha kulla alusel ning sellest hetkest peale algas sihipärane töö reformi täpse ideoloogilise kontseptsiooni kallal, mille põhirõhk oli pandud krooni stabiilsusele, konventeeritavusele ja fikseeritud kursile. Seega võeti vastu 20.mail 1992. aastal kolm karmi seadust, millel püsib Eesti kroon ja need olid: Eesti Vabariigi rahaseadus, seadus Eesti krooni tagamise kohta ja Eesti Vabariigi välisvaluutaseadus (J. Kelder, 1997, lk. 103). Kõik kolm seadust jõustusid rahareformihetkest ja olid hiljem kogu Eesti majanduse nurgakiviks. Eesti Vabariigi rahaseaduse kohaselt muutus Eesti krooni käibelelaskmise päevast ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon ja ei juriidilistel ega füüsilistel isikutel polnud õigust kasutada omavahelistes arveldustes muid maksevahendeid
kolmandate parlamendivalimistega ei toimunud: erakondlik süsteem oli paika loksunud ning algas suhteline stabiilsusperiood. III Riigikogu - Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad kümnest erakonnast ja valimisliidust. Enim olid esindatud Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeestekogud, Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis ning Eesti Tööerakond. Tähtsamate otsustena võeti vastu Eesti Panga põhikiri ja rahaseadus, mis kehtestas Eestis rahaühikuna krooni ja sendi. Samuti kehtestati Eestis meetermõõdustik. IV Riigikogu juunist 1929 - juunini 1932. IV Riigikogu valimised toimusid mais 1929. Tulemused: erakondade lähenemine ja liitumine Kristlik Rahvaerakond ja Rahvaerakond, lisaks Tööerakond 1931 Kokku moodustati Rahvuslik Keskerakond. Agraarerakondade liitumine tänu maj. kriisile. IV Riigikogu - Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad kümnest erakonnast ja valimisliidust.
kolmandate parlamendivalimistega ei toimunud: erakondlik süsteem oli paika loksunud ning algas suhteline stabiilsusperiood. III Riigikogu - Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad kümnest erakonnast ja valimisliidust. Enim olid esindatud Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeestekogud, Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis ning Eesti Tööerakond. Tähtsamate otsustena võeti vastu Eesti Panga põhikiri ja rahaseadus, mis kehtestas Eestis rahaühikuna krooni ja sendi. Samuti kehtestati Eestis meetermõõdustik. IV Riigikogu juunist 1929 - juunini 1932. IV Riigikogu valimised toimusid mais 1929. Tulemused: erakondade lähenemine ja liitumine Kristlik Rahvaerakond ja Rahvaerakond, lisaks Tööerakond 1931 Kokku moodustati Rahvuslik Keskerakond. Agraarerakondade liitumine tänu maj. kriisile. IV Riigikogu - Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad kümnest erakonnast ja valimisliidust.
1923. aastal kui ei suudeta hoida marga ja USA dollari kurssi. Otsustatakse olukorra päästmiseks realiseerida kullavaru. Tehakse ettepanek võtta välislaenu, kuid valitsus loobub sellest mõttest, kuna oldi seisukohal, et ükski riik sellises olukorras Eestile laenu ei anna, mis halvendaks veelgi riigi mainet ja tema olukorda. Sellele järgnes rahvsuvaluuta järsk langus, mis muutis vältimatuks uue valuuta kasutuselevõtu ja nii viiaksegi läbi rahareform. 1. Jaanuaril 1928 jõustus uus rahaseadus ning samast ajast lasti käibele Eesti kroon, mis asendas senist sadat marka. Eesti kroon seoti Rootsi krooniga 1EEK – 1rootsi krooniga. Uus valuuta osutus suhteliselt stabiilseks, kuna suudeti vältida eelnevaid vigu ja peamine, et loobuti Eesti majanduse finantseerimisest eesti panga kaudu ning taastati kulla- ja valuutareserv. Enne tagati riigimetsana. Eestis tegutsema hakanud kommertspankadest arenes välja enne esimest maailmasõda tegutsenud
Erisätted kulutuste hüvitamise osas seoses lepingust taganemise ja selle ülesütlemisega (VÕS § 191). Vajalikud kulud tuleb kõik hüvitada, muud kulutused aga vastavalt alusetu rikastumise sätetele (VÕS § 1042). · Raha ja väärtpaberid. Sisult ei ole need asjad, vaid asjastunud õigused. Materiaalsel kujul olev rahatäht või münt, samuti väärtpaber on käsitletav asjana. Raha on ühtlasi ekvivalendiks teiste esemete väärtuse mõõtmisel. Vt rahaseadus (20.05.1992.a.) Väärtpaberid (vt VÕS § 917-1004; väärtpaberituru seadus). Väärtpaber (VÕS) on iga dokument, millega on seotud mingi varaline õigus selliselt, et seda ei ole võimalik dokumendist eraldi teostada. Eristada tuleb paberkandjat ja selles sisalduvat õigust. Väärtpaberid liigituvad: a) esitajaväärtpaber; b) käskväärtpaber; c) nimeline väärtpaber. TSIVIILÕIGUSSUHE JA SUBJEKTIIVSED ÕIGUSED · Tsiviilõigussuhe
3) Rahvas võis nüüd valida konkreetse kandidaadi, mitte ainult parteinimekirja. Riigikogu III koosseis (1926-1929): Kandideeris 11 nimekirja, millest vaid üks parlament ei pääsenud. Sotsiaaldemokraadid said riigikogus 24 saadikukohta. Põllumeestekogud said 23 kohta. Asunike Koondis sai 14 kohta. Tööerakond sai 13 kohta. Rahvaerakond sai 8 kohta. Vasaksotsialistid said 6 kohta, Kristlik Rahvaerakond sai 5 kohta. Tähtsamate otsustena võeti vastu Eesti Panga põhikiri ja rahaseadus, mis kehtestas Eestis rahaühikuna krooni ja sendi. Samuti kehtestati Eestis meetermõõdustik. Uue valitsuse seadis sisse K. Päts (Põllumeeste kogu) see oli tema III valitsus. Nimetati seda kaasajal Peremeeste ja sulameeste valitsusajaks. Tegemist oli esimese korraga kui valitsuses olid koos Põllumeeste kogud ja sotsialistid. Jaan Tõnisson sai välisministriks. Riigikogu IV koosseis (1929-1932): Kokku kandideeris 11 rühmitust, sisse sai 10.
annaabi.ee 
