Rahapoliitika Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Rahapoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Euroopa Liidus vastutab ühtse rahapoliitika rakendamise eest eurosüsteem, mis koosneb euroala riikide keskpankadest ja Frankfurdis asuvast Euroopa Keskpangast (EKP). Eurosüsteemi liikmena osaleb Eesti Pank euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises ja sellega seonduvate otsuste tegemises ning nende elluviimises. Euroopa Liidu toimimise leping ütleb, et eurosüsteemi eesmärkidel on selge tähtsuse järjekord. Esmane eesmärk on hinnastabiilsus. Hinnastabiilsus on rahapoliitika kõige olulisem panus soodsa majanduskeskkonna ja kõrge tööhõive saavutamisel. Rahapoliitika saab reaalmajandust mõjutada lühiperioodil. Seetõttu peab EKP üldjuhul vältima majan...
1 Fiskaal- ja rahapoliitika Fiskaalpoliitika · Fiskaalpoliitika on riigi eelarvepoliitikia · Fiskaapoliitika lähtub riigi ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest. · Valitsuse traditsiooniline makroökonoomiline poliitika mõjutab reeglina kogunõudlust. · Nõudluse laiendamist või kitsendamist kasutatakse sageli kogutoodangu suurendamiseks või vähendamiseks, mis omakorda põhjustab inflatsiooni kiirenemist või aeglustamist ja töötuse suurenemist või vähenemist Situatsioonikohane fiskaalpoliitika · Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsiifilisi otsuseid ja tegevusi. · Kasutada saab põhimõtteliselt kahte erinevat efekti andvat poliitikat ekspansiivset e laiendavat ja kitsendavat fiskaalpoliitikat. · Fiskaalpoliitika põhivahendid on kulutused ja maksud, kuid nende mõju on erinev. Eks...
St kogu käibelolev Eesti kroonide hulk on tagatud välisvaluutaga. Eesti krooni on võimalik vabalt vahetada igal ajahetkel välisvaluuta vastu. Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Eesti Pank ei saa ulatuslikult muuta raha pakkumist, kuna raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv. Intresse pole samuti võimalik muuta, sest fikseeritud vahetuskursi säilitamiseks tuleb lähtuda Euroopa Keskpanga rahapoliitikast, mis määrab ka Eesti intresside taseme. Eesti riigi peamine majanduspoliitiline vahend on fiskaalpoliitika. Fiskaalpoliitikaga püüab riik toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust. Selle peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus. Mida rohkem funktsioone on riik võtnud kanda, seda kõrgemad on maksud. Lisaks üldisele maksukoormussele saab majanduse arengut mõjutada ka maksude struktuuri
Paberrahasüsteem-paberist raha Arveldus-ehk kontorahasüsteem-elektrooniline ehk e-raha Kinkekaardid ja taara Rahaüsteemide liigitus VALUUTAKURSI liigi järgi: Rahvusliku maksevahendi puudumine e. ametlik või formaalne nn dollariseerimine. Kasutatakse teise riigi valuutat(paralleelselt oma valuutaga). Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast. Pos aspektid-kasvab välisinvesteeringute kasv,majanduse elavnemine,väikse valuutakurss Neg aspektid-puudub iseseisev rahanduspoliitika,väheneb keskpanga sõltumatus Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest(eurosüst-euro,Kesk-ja Lääne Aafrika-frank). Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast.
püüab vähendada rahapakkumist ja selle kaudu pidurdada kogunõudlust. Rahapoliitikat võib kasutada maksebilansi juhtimiseks, töötuse taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja majanduskasvu stimuleerimiseks. Kui rahapoliitilisi otsuseid teeb keskpank, siis on tegemist situatsioonikohase rahapoliitikaga. Kui rahapoliitika kujutab endast teatavate ettemääratud reeglite kogumit ja keskpank ei saa seda oma igapäevaste toimingutega muuta, siis räägitakse automaatsest rahapoliitikast Kulude olemus Tänapäeval toimuvad kiired muutused nii inimeste väärtushinnangutes ja mõtlemises kui ka elu- ja majanduskeskkonnas. Kui veel mõned aastad tagasi oli piisav osata õigesti ja õiglaselt kulusid arvestada, siis tänasel päeval ei ole see sageli piisav, sest keskendudes liigselt kulude arvestusele, unustatakse peamine: miks me kulusid arvestame. Kulu tekib ressursi kasutamisel. Kui esialgu piirdus kulude arvestus möödunud perioodil
Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika eesmärk on majanduse ühtlane kasv, hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaal jms. Neid eesmärke aga ei ole võimalik korraga saavutada ja seetõttu rõhutatakse enamasti ühte neist. Millist nimelt, sõltub riigis parajasti päevakorral olevatest probleemidest. Eristatakse leebet ja karmi rahapoliitikat. Kursusetöö eesmärgiks on välja selgitada raha roll makromajanduses ja anda kokkuvõtlik ülevaade Eesti raha loomisest ja rahapoliitikast. Kursusetöö esimeses peatükis püütakse uurida erinevate koolkondade poolt käsitletud raha ülekandemehhanismi raha pakkumise ja majandusliku aktiivsuse muutuste vahelise seose kohta käivaid eriseisukohti. Samuti mõtiskletakse kvaliteetse raha tunnuste ja raha erinevate funktsioonide üle. Teises peatükis on tähelepanu koondatud Eesti oma raha loomisele, Valuutakomitee seostele Eesti rahasüsteemiga ja Eesti Pangale kui Eesti Vabariigis keskpanga
3) Arveldus –ehk kontorahasüsteem – elektrooniline ehk e-raha. 4) Muu - kinkekaardid, taaratsekid Tagatuse alusel 1) Kullastandard 2) Kullastandardi taastamise ajajärk 3) Bretton Woodsi süsteem 4) Kaasaegne süsteem Valuutakursi alusel 1) Rahvuslik maksevahend (traditsiooniline kursside sidumine) 2) Rahvusliku maksevahendi puudumine (nn dollariseerimine) 3) Valuutaliit (riigis tegutsev keskpank loobub ise rahapoliitikast) 4) Valuutakomitee (sõltumatu emiteerija süsteem) 10. Lääne rahasüsteemi toimimise põhimõte – VT. TÖÖLEHT 2 RAHAPOLIITIKA 11. Rahapoliitika olemus, eesmärgid - ehk monetaarpoliitika, eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega 12. Leebe ja karm rahapoliitika
maade poolt hoiustatud suurte Majandusareng aastatel summade laenamisega arengumaadele. 1970 kuni 1979 Perioodi P i di lõpul lõ l inflatsioon i fl t i 12% töötus 12%, tööt Perioodi keskel piirangud kaotati ning 8%. Stagflatsioon! ettevõtjad üritasid kohe kõike tasa teha. Loobuti L b ti rangestt rahapoliitikast, h liitik t s.t. t Lisandus: Li d OPEC i naftaembargo OPEC-i ft b (1974) (1974), intressimäärade sihipärasest väetise kallinemine ja kallid planeerimisest (kuni 1982 a-ni). Siiani: põllumajandustoodete hinnad.
inflatsiooni. 15 Sd KASUTATUD ALLIKAD Amadeo, Kimberly. Types of Inflation: 4 Different Types Plus More. 6. mai 2013. a. http://useconomy.about.com/od/inflationfaq/tp/Types-of- Inflation.htm (kasutatud 24. september 2015. a.). Eamets, Raul, Anneli Kaasa, Helje Kaldaru, Eve Parts, ja Viktor Trasberg. Sissejuhatus majandusteooriasse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. Eesti Pank. Rahapoliitikast ja inflatsioonist. Tallinn: Eesti Pank, 1996. Euroopa Keskpank. „Hinnastabiilsus ja majanduskasv.“ 2008. „Eurozone Inflation Rate.“ YCHARTS. 30. oktoober 2015. a. https://ycharts.com/indicators/eurozone_inflation_rate (kasutatud 10. november 2015. a.). Forsythe, Aaron. Fiscal Policy | Macroeconomics. 2012. http://economics.fundamentalfinance.com/fiscal-policy.php (kasutatud 12. oktoober 2015. a.). Gerdesmeier, Dieter. Miks on hinnastabiilsus oluline
tarbijahindade inflatsiooni. Euroala rahapoliitikat kujundab täitevvõimust ehk Euroopa Komisjonist ja liikmesriikide valitsustest sõltumatu Euroopa Keskpank, samas kui riikide rahanduspoliitika allub liikmesriikide valitsuste ja parlamentide poliitilisele juhtimisele. 13 Eesti rahapoliitika Eesti rahapoliitika on 2011. aasta 1. jaanuarist saati osa euroala ja seega Eurosüsteemi keskpankade rahapoliitikast. Euroala rahapoliitika eesmärk on hinnastabiilsus, täpsemalt euroala keskmise inflatsiooni hoidmine keskpikas perspektiivis kahe protsendi lähedal, kuid mitte kõrgemal kui kaks protsenti. Põhilise poliitikakujundamise vahendina kasutatakse selleks Euroopa Keskpanga baasintressimäärade määramist. Eesti keskpanga ehk Eesti Panga president kuulub hääleõigusliku liikmena Euroopa Keskpanga nõukogusse, mis määrab euroala baasintressimäärad.
samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest. Riiklikud ja eraalgatuslikud: Riiklikud ehk nn seadusesunniga loodud rahasüsteemid. Eraalgatuslikud – pankurid hakkasid väärismetalli hoiule võtma ning veksleid välja kirjutama. Ajaloolisest aspektist liigitus Valuutakursi liigi järgi: rahvusliku maksevahendi puudumine, riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast, keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. 12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid. Nullifitseerimine - Käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti kehtetuks Devalveerimine - Omavaluuta kursi alandamine teiste riikide valuutade või kulla suhtes. Eesmärk – tõsta riigi toodete konkurentsivõimet välisturgudel. Võib tekkida devalvatsiooniahel erinevates riikides.
o Finantstehingud: laenud, investeeringud Vastandlikud eesmärgid Trilemma sul on valik kolme asja vahel, mida sa kõike tahad aga ei saa kõike, vaid ainult kaks o Mundell (1963) ja Fleming (1962) Osised o Usaldus, stabiilsus, kursid o Kohanemine, tasakaal, iseseisvus o Likviidsus, efektiivsus, kapitalivood 1. fix.kurs 2. Poliitika 3. Vood valida saab ainult kahevahel Eesti valis fix, kursi ja vood, loobus iseseisvast rahapoliitikast Valides 1. ja 2. ei ole suurt voogu, mis ei lase palju raha riigist välja kuid ei sisene ka Suur deflatsioon = suur tööpuudus Euro Maastricht algselt kuidas saada euro, nüüdseks Kopenhaagen inflatsioonimäär, eelarve puudujääk ei tohi olla suurem kui ..., võlakoorem ei tohi olla suurem kui 60% SKPst Võimalikud küsimused: o Kas euro asendab dollari? dollari tugevust suurendab usa majanduslikvõimekus - sõjad
Enamik Eesti Panga väljastatud laenude tagatisi ei olnud piisavad ega vastavuses kehtivate õigusaktidega. Osa Eesti Panga mõjukatest võlgnikest, kelle idasuunalised äriplaanid luhtusid ning võlad kasvasid, võisid olla väga huvitatud senise laenupoliitika jätkumisest kuni Eesti marga hüperinflatsiooni viimiseni. Suuremal osal poliitikutel puudus aga aastatel 19201923 teave Eesti Riigikassa ja Eesti Panga tagavarade ja nende kasutamise kohta ning samuti teadmised rahapoliitikast. Majanduskriisile lisandus sisepoliitiline kriis 1923. aasta 7. detsembril. Ragareformi eesmärgid ja kulg Rahareformi eesmärk oli stabiliseerida Eesti raha ning viia see kindlale alusele. See tähendas tol ajal kullastandardile üleminekut. 10. märtsil 1924 oli Konstantin Pätsi valitsus Rahvaerakonna ja Tööerakonna ühiste jõupingutuste tulemusel sunnitud ametist lahkuma. 26. märtsil ametisse astunud Friedrich Akeli uus valitsus koosnes Tööerakonna,
alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest Valuutakursi liigi järgi: Rahvusliku maksevahendi puudumine ehk ametlik või formaalne nn dollariseerimine. Kasutatakse teiseriigi valuutat (paralleelselt oma valuutaga).Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast. Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest. (eurosüsteem euro) Valuutakomitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Traditsiooniline kursi fikseerimine ankurvaluuta suhtes. Keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. 12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid Devalveerimine ehk devalvatsioon valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes.
Valuutakurss ei pea olema püsi- ega ujukurss ning võimalikud on vahepealsed kombinatsioonid. Näiteks võtsid euroopa valuutasüsteemi valuutad enne 1993 augustit kõikumisvabaduse kuni 15% teiste valuutade suhtes, seni oli kõikumise piir kuni 2,25%. Ujukursi kasutamisel määrab ühe valuutahinna teises valuutas selle valuuta nõudmine ja pakkumine valuutaturul. Püsikursi korral sõltub ühe valuuta hind teises riigis riigi rahapoliitikast ja selle eesmärkidest. Praktikas on küllalt näiteid, kus püsikursse rakendanud riik on teatud perioodidel ikkagi sunnitud arvestama nõudmise ja pakkumise mõju turule. Erirahaturgude valuutakursse ühtlustavad arbitražöörid või arbitraatorid, kelle eesmärk on teenida erinevate turgude kursivahedelt. Nad ostavad valuuta kokku odavamal turul ning realiseerivad kallimal turul teenides seega kurivahelt. Sõltuvalt sellest kui aktiivne on arbitraaž, hakkavad
· Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat 77.Riigiabi (mõiste) Riigiabi on igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. 78.Majandus- ja Rahaliidu olemus · Koosneb kahest lahusolevast poliitikaalast majanduspoliitikast ja rahapoliitikast. Mõlemad on küll teineteisega seotud aga majanduspoliitika jääb enamasti liikmesriikide pädevusse ja rahanduspoliitikat juhitakse enamasti ühise rahapoliitika süsteemi kaudu. 79.Majandus- ja Rahaliidu etapid (sisu) Esimene etapp ( 1.juuli 1990 31. dets 1993 ) : seisnes seniste majandus- ja rahapoliitika sarnasemaks muutmisel, alustati majandus, finants ja rahapoliitika koordineerimist liikmesriikide vahel. Teine etapp ( 1. jan 1994 1
Pangad investeerivad need hoiused tehes nad kättesaadavaks neile isikutele, kes vajavad investeerimisfonde, et nende pealt teenida sissetulekut. Intressivabas panganduses oleksid need investeerimisfondid või laenud pankadele peamiseks teenimistegevuseks. Juhul kui nõudlus laenude järele on ülemäärane, saab osa fondidest võtta järgmise kategooria hoiustelt. Veelgi suurema nõudluse korral saab pank laenata keskpangast. Fondide kättesaadavus sellest allikast sõltub keskpanga rahapoliitikast. Nendelt fondidelt teenitud kasumi või dividendid saavad pangad jagada investeeringu hoiustajate vahel. (Ahmad 1980:48) Hoiuste teise kategooria ehk hoiupanga hoiuste kategooria on samuti ajendatud soovist osad fondid kõrvale panna ning nende pealt tulu teenida. Tähtajadeposiitide ja hoiupanga hoiuste vaheline peamine erinevus seisneb hoiuste laadis ja liigis. Tähtajadeposiidid on hoiused, mille on teinud äriringkonnad ja teised heal järjel olevad elanikkonna kihid, kellel on vabasid
Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat 77.Riigiabi (mõiste) Riigiabi on igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. 78.Majandus- ja Rahaliidu olemus Koosneb kahest lahusolevast poliitikaalast – majanduspoliitikast ja rahapoliitikast. Mõlemad on küll teineteisega seotud aga majanduspoliitika jääb enamasti liikmesriikide pädevusse ja rahanduspoliitikat juhitakse enamasti ühise rahapoliitika süsteemi kaudu. 79.Majandus- ja Rahaliidu etapid (sisu) Esimene etapp ( 1.juuli 1990 – 31. dets 1993 ) : seisnes seniste majandus- ja rahapoliitika sarnasemaks muutmisel, alustati majandus, finants ja rahapoliitika koordineerimist liikmesriikide vahel. Teine etapp ( 1. jan 1994 – 1
· Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat 77.Riigiabi (mõiste) Riigiabi on igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. 78.Majandus- ja Rahaliidu olemus · Koosneb kahest lahusolevast poliitikaalast majanduspoliitikast ja rahapoliitikast. Mõlemad on küll teineteisega seotud aga majanduspoliitika jääb enamasti liikmesriikide pädevusse ja rahanduspoliitikat juhitakse enamasti ühise rahapoliitika süsteemi kaudu. 79.Majandus- ja Rahaliidu etapid (sisu) Esimene etapp ( 1.juuli 1990 31. dets 1993 ) : seisnes seniste majandus- ja rahapoliitika sarnasemaks muutmisel, alustati majandus, finants ja rahapoliitika koordineerimist liikmesriikide vahel. Teine etapp ( 1. jan 1994 1
· Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat 77.Riigiabi (mõiste) Riigiabi on igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. 78.Majandus- ja Rahaliidu olemus · Koosneb kahest lahusolevast poliitikaalast majanduspoliitikast ja rahapoliitikast. Mõlemad on küll teineteisega seotud aga majanduspoliitika jääb enamasti liikmesriikide pädevusse ja rahanduspoliitikat juhitakse enamasti ühise rahapoliitika süsteemi kaudu. 79.Majandus- ja Rahaliidu etapid (sisu) Esimene etapp ( 1.juuli 1990 31. dets 1993 ) : seisnes seniste majandus- ja rahapoliitika sarnasemaks muutmisel, alustati majandus, finants ja rahapoliitika koordineerimist liikmesriikide vahel. Teine etapp ( 1. jan 1994 1
· Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat 18. Riigiabi (mõiste) · igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust EUROOPA MAJANDUS- JA RAHALIIT 19. Majandus- ja Rahaliidu olemus · Koosneb kahest lahusolevast poliitikaalast majanduspoliitikast ja rahapoliitikast. · Mõlemad on küll teineteisega seotud aga majanduspoliitika jääb enamasti liikmesriikide pädevusse (valitsustevaheline koostöö) ja rahanduspoliitikat juhitakse enamasti ühise rahapoliitika süsteemi kaudu (rajaneb rahvaülesel tasandil ellu viidud rahapoliitikal ja ühisel rahal ning tugineb EL õigussüsteemile = riikideülene koostöö) 20. Majandus- ja Rahaliidu etapid (sisu) · Esimene etapp ( 1.juuli 1990 31
Eesm2rk soodustada majanduse kasv. Intresside taseme muutmine raha pakkmise muutmise kaudu. 3. Millele p6hineb Eesti rahapoliitika ja see omakorda Baseerub valuutakomitee systeemil fikseeritud kurss euroga. Kogu panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja v2lisvaluutareservidega. Kogu k2ibelolev eesti kroonide hulk on tagatud v2lisvaluutaga. Eesti krooni on v6imalik vabalt vahetada igal ajahetkel v2lisvaluuta vastu. 4. Mile poolest erineb fiskaalpoliitika rahapoliitikast? Rahapoliitika on suunatud hindade stabiilsusele, fiskaal pyyab riiki toetada majanduse aregnut ning v2hendada t66puudust. 5/ Nimeta j2rgmised eesti maksude m22rad, tulumaks k2ibemaks sotsmaks 21 tulu, k2ive 20, sots 33 6. Millised maksud on otsesed millised kaudsed Otsene maks on see mida makstakse vahetult tuludelt. Fyysilise isiku tulumaks. Ettev6tte tulumaks. Sotsiaalmaks. Kohustuslikud kindlustusmaksed. Kaudsed maksud on maksmine tarbimiselt, kaupade ja teenuste hinnalisa.
Varase hoiatuse süsteem ja ülemäärase ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. eelarvedefitsiidi menetlus 78. Majandus- ja Rahaliidu olemus Varase hoiatuse süsteem eesmärgiks on välistada juba ette igasugune eelarvedefitsiidi · Koosneb kahest lahusolevast poliitikaalast tekkimine või planeerimine. Iga riik on kohustatud majanduspoliitikast ja rahapoliitikast. Mõlemad on küll koostama tasakaalus teineteisega seotud aga majanduspoliitika jääb enamasti eelarve ning EL-l on õigus seda kontrollida. Riigid liikmesriikide pädevusse ja rahanduspoliitikat juhitakse peavad esitama stabiilsusprogrammi. enamasti ühise rahapoliitika süsteemi kaudu. Ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus loetaks 79
igal ajahetkel välisvaluuta vastu. Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpangal on väga piiratud võimalused teostada rahapoliitikat. Valuutakomitee tähendab, et Eesti Pank ei saa ulatuslikult muuta raha pakkumist, kuna raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv. Ka intresse ei ole Eesti Pangal võimalik muuta, sest fikseeritud vahetuskursi säilitamiseks tuleb lähtuda Saksamaa keskpanga, alates 1999. aasast aga juba Euroopa Keskpanga rahapoliitikast, mis määrab ka Eesti intresside taseme. Seega jääb Eestis riigi peamiseks majanduspoliitiliseks vahendiks fiskaalpoliitika. Fiskaalpoliitika Kui rahapoliitika on suunatud ennekõike hindade stabiilsusele, siis fiskaalpoliitikaga püüab riik toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust. Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksud riigi majanduses
Keskpanga reguleerimisvõimalus Keskpank püüab soovitud vahetuskursi taset või selle kõikumisvahemikku hoida ennekõike lühiajaliste intresside suunamise abil. Nii toimib vahetuskurssi jälgiv keskpank juhul, kui ei ole tegemist valuutakomiteega Valuutakomitee süsteem Valuutakomitee süsteemi rakendamine on vahetuskursi stabiilsust taotleva rahapoliitika erijuhtum. Valuutakomitee süsteem erineb tavapärasest seotud vahetuskursiga rahapoliitikast selles, et keskpank annab kindlaksmääratud vahetuskursile eelkõige sularaha, kuid tihti ka kogu baasraha (s.o. valuutakomitee, keskpanga kõigi kohustuste) suhtes otsese garantii. 13 Kohustuslik reservi suurus Eestis ei ole valuutakomitee keskpangast institutsionaalselt eraldatud, seetõttu peavad meil välisvaluutareservidega kaetud olema nii baasraha kui ka kõik muud Eesti Panga kohustused ja antud garantiid.
- Rahapoliitika teine eesmärk on majanduskasvu soodustamine. Selleks on kasulikud just vastupidised meetmed alandada intresse, mis soodustab investeerimist ja suurendada raha pakkumist, mis kasvatab tarbimist. Eesti rahapoliitika - Alates Eesti krooni kehtestamisest 1992.a. kehtib Eestis valuutakomitee põhimõttele rajatud fikseeritud vahetuskursi süsteem, st et EV on loobunud iseseisvast rahapoliitikast. Rahaseadusele vastavalt peavad kõik käibele lastud Eesti kroonid olema tagatud kulla või välisvaluuta reserviga. Ringluses olevat raha saab suurendada ainult Eesti Panga reservide muutumisel. Eesti Pangal ei ole õigust krooni devalveerida, seda saab otsustada vaid Riigikogu. 22 5.3. Eelarve- ja maksupoliitika ehk fiskaalpoliitika ei kuulu mitte panga, vaid valitsuse pädevusse. Fiskaalpoliitika teostamise vahendid: - maksud
annaabi.ee 
