3. Põllumajandus moodustab 5,5% Horvaatia SKT-st ja 5% tööhõivest, 2008 aasta andmetel põhinedes. https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/hr.html 4. Kõige suuremat kasu toovad Horvaatia põllumajanduses loomakasvatussaadused, kuna kõige tähtsam toodang on värske lehmapiim. Teisel kohal on greibid ning kolmandal kohal põlisrahvaste sealiha. Neile järgnevad nisu, mais ja suhkruroog. Horvaatia impordib kõige rohkem rahalises väärtuses toiduaineid, mida pole eraldi välja toodud ning mahuliselt sojaubadest kooke 163 351 tonni aastas. Nendele järgnevad sokolaaditooted, sealiha, pagaritooted, loomatoit. Samal ajal kui Horvaatia impordib rahalises väärtuses enim toiduaineid, siis Horvaatia suurimaks ekspordi rahalises väärtuses on samuti toiduained, millele järgnevad rafineeritud suhkur, sigaretid ning mais, mida eksporditakse tonnides kõige rohekem. http://faostat.fao
Rahvamajanduse arvepidamine SKP (SKT) ; GDP – mõõdab ära ühe riigi territooriumil teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste lõpptarbimise rahalises väljenduses. SKP per capita – SKP ühe elaniku kohta = SKP (EUR) / Elanike arv RKP (RKT) ; GNP – rahvamajanduse koguprodukt RKP mõõdab mingi konkreetse riigi rahvaomanduses olevate varadega mingi perioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP = SKP + NFT (rahvusvahelise toodangu tulu?) Ainult suletud majanduses on RKP ja SKP võrdsed ! SKP = C + I + G + (X – M) C = kodumajapidamiste tarbimine I = kodumaised koguinvesteeringud G = Avaliku sektori kulud X = Eksport M = Import X-M = Netoeksport Vastand on tulude ehk sissetulekute meetod. Kolmas variant on lisandväärtuse meetod Vahetoodang – ühe ettevõtte lõpptoodang, mida kasutatakse teises ettevõttes ressursina ehk sisendine tootmiseks.
· Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Rahaühik: kroon · Keel: Rootsi,Soome,Inglise keel · Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale. Rootsis elab peamiselt soomlasi ja rootslasi,ning ka peamiselt eestlasi,kes on Rootsi sisserännanud. Majandus Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt). Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised
Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktikliline kliima. Umbes 15 % Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool. Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas - 2 c, põhjas - 16 c , suvel vastavalt 17 c ja 13 c. sademeis on 500-800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000mm. Rootsi eksport& import välis kaubanduses Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt). Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised
Kui deebet on suurem kreeditist on kahjum. Ei ole alg- ega lõppjääki. 13.Kuidas koostatakse kontoplaan, mille jaoks? Kontoplaan on süstematiseeritud kontonumbrite ja nimetuste järgi. Nt : 1010 Kassa 1020 Arvelduskontod 1210 Nõuded ostjate vastu 2131 Võlg tarnijatele 2151 Maksuvõlad 2 14.Mida nimetatakse süneetilisteks kontodeks, kuidas avatakse? Sünteetilised kontod avatakse bilansi kirjete alusel, peetakse ainult rahalises väljenudses. Materjalide, tooraine, kaupade arvestust ei saa pidada ainult rahalises väljenudses nende osas on vaja arvestust pidada naturaalnäitajates, seetõttu tuleb paraleelselt sünteetilise arvestusega pidada analüütilist arvestust, mis on detailsem ja konkretiseerib sünteetilise arvestuse andmeid. 15.Mida nimetatakse analüütilisteks kontodeks, kuidas avatakse? Avatakse sünteetiliste kontode põhjal. Nt : Kontole tooraine ja materjal kõikide
Ajaloolised maakonnad Götalandi maakonnad Blekinge - Bohuslän -Dalsland - Halland - Ojamaa - Skåne - Småland - Västergötland - Öland - Östergötland Norrlandi maakonnad Ångermanland - Gästrikland - Hälsingland - Härjedalen - Jämtland - Lapimaa - Medelpad - Norrbotten - Västerbotten Svealandi maakonnad Dalarna - Närke - Sörmland - Uppland - Värmland - Västmanland Majandus Väliskaubandus Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt). Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel
KULTUURI VAHEL Kuna Põhjamaal on karm kliima, siis inimesed on kindlasti kinnisemad, tagasihoidlikumad, kui lõunamaalased n: brasiillased Inimesed on haritumad, teavad rohkem loodusvarade säilitamisest ja hoidmisest kui n: aasia maades, mistõttu hoitakse loodust rohkem(ei visata prügi maha) LOODUSVARAD Rootsi tähtsaimad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii -, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia MAJANDUS Rootsi impordib (rahalises vääringus) naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt) Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale MAJANDUS Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed
kanda bilansist välja järgmised põhivarad: Põhivara nimetus Soetamise aeg Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkväärtus Seisukorra iseloomustus Juhatuse liige Raamatupidaja akt võib sisaldada: 1. Vara liiki, täielikku nimetust, kogust, soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid ja asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust; 2. Vara osa kõlbmatuks tunnistamise selle lühikirjeldust, osakaalu tervikust protsentides ja rahalises väljenduses; 3. Andmeid aruandeaasta ümberhindluse kohta; 4. Põhivara remontide, parenduste, ümberehituste maksumust aruandeaastal 5. Infot, millest selgub, et vara ei ole õnnestunud kasutusse anda ega võõrandada, samuti asja säilitamise ebaotstarbekuse puhul seda tõendavat infot; 6. Vara osalise või täieliku hävimise korral kogu sellekohast teavet; 7. Vara hävitamiseks vajalike tööde, sh hoonete lammutamise eelarvet;
Asjaolu tingib TLS § 75 rakendamise. Töötajaga K-ga oli sõlmitud kirjalikult varalise vastutuse leping vastavalt TLS§ 75. Tööandja otsus toetub järgmistele TLS§ 75 punktidele: 1.Varalise vastutuse kokkulepe on sõlmitud kirjalikult 2.See on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud 3.Töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil 4.On kokku lepitud vastutus rahalises ülempiiris 5. Tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Otsus: Tööandja otsus tuleneb TLS§ 75 punkt 4 puudujäägi korral vastutab töötaja vastavalt tekkinud kahju suurusele kuni 10 000.- krooni ulatuses vastastikku kokku lepitud graafiku alusel palgast mahaarvamisega. Üleandja Vastuvõtja
Asjaolu tingib TLS § 75 rakendamise. Töötajaga K-ga oli sõlmitud kirjalikult varalise vastutuse leping vastavalt TLS§ 75. Tööandja otsus toetub järgmistele TLS§ 75 punktidele: 1.Varalise vastutuse kokkulepe on sõlmitud kirjalikult 2.See on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud 3.Töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil 4.On kokku lepitud vastutus rahalises ülempiiris 5. Tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Otsus: Tööandja otsus tuleneb TLS§ 75 punkt 4 puudujäägi korral vastutab töötaja vastavalt tekkinud kahju suurusele kuni 10 000.- krooni ulatuses vastastikku kokku lepitud graafiku alusel palgast mahaarvamisega. Üleandja Vastuvõtja
Tehnoloogia kallis, ei sobi kõikidesse kliimavöötmetesse Geotermaalenergia + mõju keskkonnale väike kulutused kõrged, väike energia hulk, kasutusala piiratud Biomassi energia + Saasteaineid ei teki Saadav energiahulk väike · Riigi arengutaseme näitajad, inimarenguindeks Riigi arengutaseme näitajad: 1. Majanduslikud: · Sisemine kogutoodang SKT aasta jooksul riigi territooriumil toodetud hüvede koguväärtus rahalises väljenduses. Rahvamajanduse kogutoodang RKT aasta jooksul riigi tootmisressursidega toodetud hüvede koguväärtus rahalises väljenduses. · rahvastiku hõivatus erinevates sektorites · ekspordi ja impordi struktuur vähem arenenud riik ekspordib toorainet, kõrgelt arenenud riik ekspordib valmistooteid ja teenuseid. · energia tarbimine arenenud riikidel kõrgem tarbmine
mingil ajaperioodil (1 aasta) toodetud +isikl. Dividendidelt. kaupade aj teenuste arvestamine. = PI majapidamissektori isiklik Riigisiseselt ja väljapool seda tulu toodetud lõpptoodangu väärtus - isiklikud netomaxud turuhidades.aitab hinnata maj =Yd kasutatav isiklik tulu (DPI) arengut. -eratarbimiskulutused C SKP sisemajanduse koguprodukt- = S isiklikud säästud lõpptoodangu kogusumma rahalises väljenduses ( resident ja mitteresident). Ainult antud riigi. VOOMUUTUJA- ajaperioodil.VARUMUUTUJA- ajahetkel. Nominaalne- jooksev praegu kehtiv. Reaalne- konstantne. 1)tootmis- e lisandväärtuse meetod- kogutoodang miinus vahetarbimine. 2)tarbimis- e kulutuste meetod- toodete ja teenuste lõpptarbimiskulutused ostjahindades + kodumaised investeeringud (netoeksport) 3)sissetulekute e saadud tulu meetod- kõigi antud riigis tegutsevate majandusagentide esmaste tootmistegurite summa + kaudsed
kirjeldavad õnne ja rahulolu emotsioonide kaudu, need ei anna aga mingit tulu ega taga toimetulekut. Kas on see ka tegelikkuses nii? Kuigi raha on toimetulekuks hädavajalik, on elus asju, mis teevad rikkaks sellegi, kelle materiaalne olukord on raske. Hoolivus, heatahtlikkus, sallivus ja heldus on need meie elus, mis aitavad toime tulla ka kõige raskemal ajal. Siirus, millega püütakse teist inimest aidata ja mõista, ei ole mõõdetav üheski rahalises vääringus. Hoolivus ja heldus kaaskodaniku suhtes teevad rikkaks nii saaja kui andja. On ju nii lihtne abivajajat juhatada, kuidas ta võiks oma murele lahenduse leida. Väga lihtne on inimene lihtsalt ära kuulata, materiaalses mõttes ei maksa midagi naeratus, "tänan" ja "palun" ei tee meist kedagi vaesemaks. Tihti on vaja vaid märgata õnnetus olukorras inimest ja hinnangu andmise asemel otsida temale sobilikku abi.
Mida pean silmas alustades ettevõtet? Esimene etapp on ettevalmistumine see periood sisaldab äriidee leidmist, ettevõtlusvormi ja asukoha valikut, stardikapitali arvutamist ja riskianalüüsi. Alustades ettevõtet kõige tähtsam on kujundada äriidee. Äriidee on idee, mida saab kasutada tulu teenimiseks. Äriidee edasiarendus on äriplaan, süsteemne käsitlus arvudes ja rahalises väljenduses. On vaja mõelda kõikedest detaalidest, pana oma ette tätsamad küsimused ja vastata ise endale: Kelle jaoks on minu ettevõte ehk mis on minu sihtrühm? Mis on minu tulevikuvisioon? Mis on minu missioon? Millised vahendid mulle on vaja, et alustada oma ettevõtet? Kui kõik vastused on olemas võib alustada järgmine etapp ehk tegevuse alustamise periood. Ettevõtet alustades on vaja täpselt jälgida, et kõik protsessid nagu plaanis ja ei tekkinud mingi vead
DAVID RICARDO I Vabaduskaubanduse eestvõitleja. Londonii Börsil kogus oma varanduse ``Poliitsile ökonoomia printsiibid.`` 1817 a. Vabakaubandus on poliitika, mille puhul kaotatakse tollid ja teised riikidevahelised kaubdanusbarjäärid. Kaubandusbilanss. Vahe riigi ekspordi ja impordi vahel. Otsesid ja kaudsed investeeringud. Maksebilanss on statistilise rvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide kogu välismajanduslikku tegevust.
Tal on võimalik perelt tuge saada ja ka raha. Kui aga inimesel on rahapuudus, siis tekivad tihti igasugused olmemured, mis hakkavad segama igapäevaelu. Kui inimene ei omanda haridust ei suuda ta luua endale eesmärke, mis teda edasi viivad. Raha olemasolu ei ole kedagi kunagi materiaalses mõttes rikkaks teinud. Alati on sellel inimesel olnud ka teadmised või rohkelt julgust ja pealehakkamist midagi suurt korda saata. Tihti me mõtleme, et vaene on vaene rahalises mõttes. Vaene saab olla ka siis kui sul on palju raha, kuid puudub kõik see, mis sind õnnelikuks teeb. Väliselt vaene ei ole tihti tema enda meelest sugugi vaene. Ta lihtsalt vajab vähem kui teised. Vaene oled sa alati selle poolest mida sul ei ole, kuid tahaksid rohkem. Rikas oled sa selle poolest, mis sul on olemas. Oma rikkust peab oskama hinnata. Järeldada saab minu meelest seda, et parem on olla vaesuse ja rikkuse vahepeal,
kasumiaruanne ja bilanss. Lõppkokkuvõttes ta näitab firma tulutoovust ja tasuvust ning on väga ülevaatlik firmast kiirpildi saamiseks. 12. Ettevõtte kasumiläve analüüs (kasumi-kahjumi punkt) Kasumi-kahjumi piir on müügikäibe suurus, mille juures tulud – kulud on võrdsed. Kui müügikäivet suurendada, tekib kasum, ja vastupidi, kui müügikäivet vähendada, tekib kahjum. Võib väljendada naturaalnäitajates (toodangu kriitilise mahu piir) ja rahalises väljenduses. Kasumi-kahjumi piiri rahalises väljenduses ehk müügikäibe kriitilise mahu valemi tuletamisel lähtutakse samuti kasumiaruande põhiskeemist, mis näeb välja järgmine: Müügikäibe kriitiline piir rahalises väljenduses: Müügikäive-(muutuvkulud+püsikulud)=0 S-(VC+F)=0 kus S-müügikäive, VC-summaarsed muutuvkulud, F-summaarsed püsikulud Rakendamise võimalused: täiendava kriteeriumina investeerimisprojektide
Ajaloolised maakonnad Götalandi maakonnad Blekinge Bohuslän -Dalsland Halland Ojamaa Skåne Småland Västergötland Öland Östergötland Norrlandi maakonnad Ångermanland Gästrikland Hälsingland Härjedalen Jämtland Lapimaa Medelpad Norrbotten Västerbotten Svealandi maakonnad Dalarna Närke Sörmland Uppland Värmland Västmanland Majandus Väliskaubandus Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt). Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel
1=3000 +30 000= 33 000 TARBIJA tootja - hulgiladu - kauplus ( jaemüüja) iga lüli on iseseisev ettevõte, kes soovib teenida kasumit, selle teekonnajooksul kauba hind tõuseb, mida rohkem vahelülisid o hind on üks kõige olulisem turundusinstrumente, mida ettevõte kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. Hind on mehhanism, mis tagab nõudmise ja pakkumise tasakaaalu. hind avaldab otseselt ja kohest mõju müügitulemustele. hind on tähtis ostumõjur hind on kauba väärtus rahalises väljenduses see on rahasumma mida nõutakse k auba või teenuse eest hind on väärtuste kogum mida ostja on nõus vahetma kaubaomamise eest see on vahetuse tasakaalustamine hinnakonkurentshinnakokkuleppe - kõigi müüjate lepe kasutada ühesusguseid hindu, et välistada i. Hinnadiktaat - tootja ei tohi sekkuda kauba edasimüügi tingimustesse. Hinnadeferents- analoogkaupade pakkumine eri ostjatele erineva hinnaga ilma objektiivsete põhjusteta
Peale esitlustantsu läks Josie koos rubyga tema tuppa, kus Josie ta uimastas.Seejärel sõidutas ta Ruby metsaäärsele teele, valas auto bensiiniga üle ja süütas põlema. Mark aga uimastas Pamela, sõidutas ta Basil Blake'i majja ja kägistas ta vööga surnuks. Mark tahtis Basili süüdi lavastada, aga ta plaan nurjus, kui Basil paanikas laiba kolonel Bantry raamatukogutuppa viis. Mark ja Josie tegid seda koos, sest nad olid juba aasta aega abielus ja nad olid rahalises raskuses. Seega tapsid nad need süütud tüdrukud, et Rubyle pärandatud rahast osa Mark Gaskellile antaks.
kõikides tööga seotud küsimustes. Riskihindamine on vajalik, kuna iga paari minuti järel sureb ainuüksi Euroopas keegi tööga seotud põhjustel. Igal aastal saavad sajad tuhanded inimesed tööl viga, mis on tingitud ohtlikust töökeskkonnast. Järjest rohkem võetakse haiguspuhkusi, kuna töö on tekitanud stressi, ülekoormust või muid tervisehädasid. Lisaks sellele, et inimese tervis on tähtis, on riskihindamine oluline ka rahalises mõttes, kuna õnnetused ja haigused on väga kulukad nii tööandjale kui töötajale. Riskihindamine on nii tööohutuse kui ka töötervishoiu mõttes ülimalt oluline. Olles töötanud mitmel töökohal, olen tähele pannud ka märgatavaid töökeskkonna erinevusi. Kuigi teenindusvaldkonnas töötades ei pruugi esineda väga olulisi riske, siis mõningaid võib ikkagi leida. Töötades restoranis teenindaja on pidevalt tarvis köögist laudadesse viia taldrikuid, mis
ametit peale näitlemise. Charles'i koolitee Londoni lõunaosas oli kaootiline ja katkes sootuks pärast seda, kui isa pere hülgas ja ema hulluks läks. Chaplin näitlejana Ühelgi Chaplini tummfilmil ei olnud stsenaariumi, kõik nad improviseeriti etteantud teemal Chaplin oli perfektsionist, mis tähendas, et ta või ühte ja sama stseeni filmida kümneid ja isegi sada korda, et saada soovitud tulemus. Kõik Chaplini filmid olid rahalises mõttes väga edukad. Eraelu Charlesil oli 7 last Ta oli olnud abielus kokku kolme naisega Kolm tema naistest, olid altari ette astudes teismelised. Charlesi tõmbas alati noorte tüdrukute poole... Charlesi ‘’naised’’ Charlie esimene naine oli Mildred Harris Mildred oli kõigest 14-aastane kui ta abiellus Chapliniga Chaplin oli lummatud Lita Greyst (teine naine), kui tüdruk oli vaid kuuene Chaplini kolmas naine oli altari ette astudes 18-
tooteühiku müügihind on 10 krooni ja muutuvkulud tooteühiku kohta on 6 krooni. Arvutada toodangu kriitiline maht naturaalühikutes. FC= 100000 P 10 VC= 6 Q= 25000 kui müüb 25000 tk on kulud ja tulud võrdsed EBIT 0 1. Arvutada müügikäibe kriitiline piir rahalises väljenduses, kui summaarsed püsikulud on 100000 krooni, müügikäive on 300000 krooni ja summaarsed muutuvkulud on 180000 krooni. FC 100000 VC 180000 MÜÜGIKÄIVE 300000 S= 250000 EUROT RAAMATUS ON OLEMA S*= FC/(1-(VC/S)) RAAMATUS ON OLEMAS
Tööandja ei pea tõendama töötaja süüd Töötaja saab täiendava sissetuleku Kokkuelepe kehtib ainult siis, kui: see on sõlmitud kirjalikult eraldiseisva dokumendina ja poolte poolt alla kirjutatud; see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; kokku on lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Töötervishoid töötaja tervisekahjustuse vältimine Tööohutus töötaja saab ohutult tööd teha kasutades selleks ohutuid töövahendeid.
Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Ühiskonnas loodud väärtuste mõõtmiseks kasutatakse sisemajanduse koguprodukti ja rahvamajanduse koguprodukti näitajat. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma raha lises väljenduses. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. SKP ja RKP mõisted erinevad selle poolest, et RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte , SKP lähtub aga territoriaalsuse printsiibist . See tähendab, et RKP arvestamisel mõõdetakse antud riigi tootmistegurite poolt loodud väärtusi, kusjuures pole oluline, kas need tegurid asuvad selles riigis või välismaal. SKP korral mõõdetakse aga riigi geograafilisel territooriumil loodud rikkusi (võivad olla ka välismaiste tootmistegurite poolt loodud).
Edgar Allan Poe Kuulus Ameerika novellist, poeet, ajakirjanik ning kirjanduskriitik Edgar Allan Poe elas aastatel 1809-1849. Poe on tänapäeval tuntud oma kriminullide, psühholoogiliste jutustuste ning õudusjuttude tõttu. Teda peetakse kriminaalromaani zanrile alusepanijaks. Edgar Allan Poe oli ka esimene tuntum Ameerika kirjanik, kelle elu möödus rahalises kitsikuses, sest ta üritas elatist teenida vaid kirjutamise pealt. Poe sündis Bostonis 19. Jaanuaril 1809. a. Ta jäi väiksena orvuks ning ta asus elama kasuvanemate juurde Richmondi elama. Mees õppis Virginia ülikoolis, kuid rahaliste raskuste tõttu katkestas ta oma õpingud peale esimest semestrit. Poe astus ka West Pointi sõjaväeakadeemiasse, kuid sealt heideti ta 1831.a. välja. Oma esimese luulekogumiku avaldas Edgar Allan Poe 1827. aastal anonüümselt, märkides
tegurid. emigratsioon- riigist väljaränne, rändaja on emigrant immigratsioon- sisseränne riiki, rändaja on migrant remigratsioon- emigreerunud inimese tagasipöördumine riiki repressioon- surve avaldamine, mahasurumine või karistamine, et takistada isikute osalemist poliitilises elus. sisemajanduse kogutoodang (SKT)- riigi või piirkonna territooriumil kindla ajavahemiku jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumahtu rahalises väärtuses rahvastiku soolis-vanuseline koosseis- rahvastiku protsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi.
Rahaühik: rootsi kroon (SEK) Usk: luterlus Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen: .se ROK-i kood: SWE Telefonikood: 46 Haldusjaotus: 21 lääni, mis omakorda jagunevad valdadeks Tähtsamad tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja loodusvarad: hüdroenergia Keskmine eluiga: meestel 79-, naistel 83 eluaastat 3 MAJANDUS Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt). Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised
6. Kuidas arvutatakse konto lõppsaldo? Konto algsaldo + konto sama poole käive – konto vastaspoole käive = lõppsaldo Deebet algsaldo + deebetkäive – kreeditkäive = aktivakonto deebet lõppsaldo Kreedit algsaldo + kreeditkäive – deebetkäive = passivakonto kreedit lõppsaldo 7. Selgita amortisatsiooni mõistet ja loetle amortisatsiooni meetodid. Amortisatsioon ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. Amortisatsiooni näol akumuleeritakse vahendid põhivarade uuendamiseks ja asendamiseks. Lineaarne meetod – kuludesse kantakse konstantne summa põhivara maksumusest ajaühikus. Põhivaral on likvideerimismaksumus kasutusaja lõpus Lihtstustatud lineaarne meetod – kuludesse amortiseeritakse kogu
siis suurem nõudlus antud tööstusharus parandab majanduskasvu olulisel määral. Samuti on edu näha puidutööstusettevõtete seas, kes on suutnud kõigele lisaks kasvatada ka eksporditava kauba hinda. Statistikaameti andmete järgi toimus jaanuaris ekspordi suurenemine 14% ulatuses, mis on rekordiline, sest viimati oli ekspordi suurenemine kõrgem kui 14% neli aastat tagasi. Samuti suurenes Eesti põlevkivitööstuse väljavedu rahalises väärtuses. Ära tuleks märkida, et kaupade müük suurenes enim just Saksamaale ning kui Saksamaa soovib edaspidigi neid kaupu osta ja Eesti jätkab samas või suurema mahus kaupade importi Saksamaale, siis on majanduskasvu oodata. Peamiselt viiakse Saksamaale, näiteks pehmet mööblit, erinevaid kokkupandavaid ehitisi ning meditsiinikaupu. Kuna Euroopas leiab aset praeguse seisuga paranev majanduskliima, siis see soosib ka Eesti ettevõtjaid. Lisaks on
siis suurem nõudlus antud tööstusharus parandab majanduskasvu olulisel määral. Samuti on edu näha puidutööstusettevõtete seas, kes on suutnud kõigele lisaks kasvatada ka eksporditava kauba hinda. Statistikaameti andmete järgi toimus jaanuaris ekspordi suurenemine 14% ulatuses, mis on rekordiline, sest viimati oli ekspordi suurenemine kõrgem kui 14% neli aastat tagasi. Samuti suurenes Eesti põlevkivitööstuse väljavedu rahalises väärtuses. Ära tuleks märkida, et kaupade müük suurenes enim just Saksamaale ning kui Saksamaa soovib edaspidigi neid kaupu osta ja Eesti jätkab samas või suurema mahus kaupade importi Saksamaale, siis on majanduskasvu oodata. Peamiselt viiakse Saksamaale, näiteks pehmet mööblit, erinevaid kokkupandavaid ehitisi ning meditsiinikaupu. Kuna Euroopas leiab aset praeguse seisuga paranev majanduskliima, siis see soosib ka Eesti ettevõtjaid. Lisaks on
North Atlantic Treaty Organization. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. United Nations Organization Ülemaailmne rahu-ja julgeolekuorganisatsioon, mis pidi edasi arendama Rahvasteliidu põhimõtteid. NGO Valitsustevälised organisatsioonid. Non Governmental Organization. G77 Lõuna riikide majandusprobleeme käsitlev organisatisioon. SKT on rahvamajanduse kogutoodangu osa mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil toodetud kaupade ja teenuste kogumahtu rahalises väljenduses. IAI inimarengu indeks. ÜRO poolt arvutatav riigi heaolutaseme näitaja, mis arvestab haridustaset, keskmist eluiga, SKT-d ühe inimese kohta. Kõrgeltarenenud riigid asuvad peamiselt põhjapoolsemates osades peaaegu kõik Euroopa riigid, Austraalia, Iisrael Jaapan, Kanada, USA ja Uu-Meremaa. Vähem arenenud riikides on SKT ühe inimese kohta vaid kuini mõni tuhat dollarit. Lõuna riigid/ Kolmas Maailm, Aafrika, Aasia, Lõuna-Ameerika.
omakapitali koosseisus. Majandustehingut tõendab algdokument. · Taksonoomia- riiklikult kehtestatud aastaaruande koostamise vorm. · aktiva- on bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte varad. · Passiva- on pilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte kohustused ja omakapital. · bilanss- on aruanne, mis näitab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali suurust kindla kuupäeva seisuga rahalises väljenduses. · Kasumiaruanne- näitab tulude ha kulude liigitusi kahe viimase aasta jooksul. · Likviidsus- on mõiste, mille abil kirjeldatakse majanduses ja ettevõtluses raha vaba kättesaadavust. Kui majandus on likviidne, on ettevõtjatel ja üksikisikutel võimalik saada investeeringuteks ja tarbimiseks vajalikku raha soovitud hinnaga, mis suurendab majanduslikku aktiivsust. · kontoplaan- on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu
Tegevusvaldkonnad: kala ja kalatööstus. Tegevusalad: Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine, leivatootmine; säilitusaineteta pagaritoodete tootmine, muu puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine, valmissööda tootmine loomakasvatusele, muude toidukaupade hulgimüük, k.a kalad, vähilaadsed ja limused. Eestist ostab Paljassaare Kalatööstus kokku kilu. Paljassaare Kalatööstuse nomenklatuuris on kolm põhilist tootegruppi: paneeritud kalapulgad (rahalises väärtuses veidi alla kolmveerandi), pitsad (veidi alla veerandi) ja pannkoogid (ca 5%). Kalapulkadega (kaubamärgid Vii, ESVA, Columbus) varustab Paljassaare tehas tervet Viiunai Gruppi. Kogu Paljassaare tehase toodang väljub tehase väravast külmutatud kujul. Otse klientidele müüakse umbes 50% oma toodangust, ja grupisiseselt müüakse ülejäänud 50%.90% toodangust läheb Eestist välja, selles mõttes toetatakse positiivselt Eesti maksebilansi jooksevkontot
Tänapäeval on tööandjal kohustus tagada töötajate ohutus ja tervishoid kõikides tööga seotud küsimustes. Riskihindamine on vajalik, kuna iga paari minuti järel sureb ainuüksi Euroopas keegi tööga seotud põhjustel. Igal aastal saavad sajad tuhanded inimesed tööl viga. Väga palju võetakse haiguspuhkusi, kuna töö on tekitanud stressi, ülekoormust ja muid tervisehädasi. Lisaks sellele, et inimese tervis on tähtis, on riskihindamine oluline ka rahalises mõttes, kuna õnnetused ja haigused on kulukad nii tööandjale kui töötajale. Riskihindamine on tööohutuse ja töötervishoiu eduka juhtimise alus. Riskihindamine tähendab seda, et tööandja või siis keegi teine, kes on riskide hindamises pädev, peab töökohas ringi käima ning võimalikult palju riske ning ohte leidma. Riskideks võivad olla nii masinad kui näiteks ka kemikaalid, millega tööd tehakse. Riskihindamine ei ole tegelikult raske
Peale majanduslangust 1990-ndate alguses vähendati mõningate sotsiaalsete poliitikate kasutust. Kuigi Rootsi on ametlikult neutraalne, liituti 1995.a. Euroopa Liiduga. 2003.a. hääletuses keeldusid Rootsi kodanikud Euro kasutuselevõtust. Rootsi jääb ülemaailmsetel suhetel neutraalseks ning ei ole liitunud NATO-ga nagu teised Põhjamaised naabrid. 8 MAJANDUS Väliskaubandus Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt). Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel
es Peamine Maakond, Riik (emamaa ja Kogu maailm tegevus- provints kolooniad) piirkond 26 Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad: Majanduslikud näitajad Sotsiaal-demograafilised näitajad Inimarenguindeks (IAI/HDI), väärtused 0-1. 27 Majanduslikud naitajad: SKT/SKP – riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptoodang rahalises väljenduses (tavaliselt SKP elaniku kohta USD) RKT/RKP – riigi tootmisressurssidega aasta jooksul toodetud lõpptoodang rahalises väljenduses Rahvastiku hõivatus erinevates majandussektorites (hankiv, töötlev, teenindav) Eksport-import Elektrienergia tarbimine elaniku kohta Inflatsioon, palgatõus Infrastruktuuride tase (teedevõrk + sidevahendite hulk 100 elaniku kohta) 28 29 Sotsiaal-demograafilised näitajad 1
laastavad orkaanid muutuvad sagedasemaks ja võimsamaks inimkonna süü läbi. Orkaanidele lisab võimsust kasvuhoonegaaside mõjul soojenev merevesi. Merevee temperatuuri orkaanide tugevusega seostanud uuringust inspiratsiooni saanud USA teadlased tõestasid, et pinnavee soojenemise taga on suuresti inimtegevuse mõju. Täpsemalt fossiilkütuste põletamisest tingitud kliima soojenemine. Kui ennist sai öeldud, et orkaan Katrina tagajärgedeks olid suured inimkaotused ja rahalises mõttes suur tagasilöök USA-le, siis tegelikult oli kahju märksa suurem. Keskkond ja majandus olid olid samuti saanud suure löögi osaliseks. Torm põhjustas olulisel määral ranna erosiooni ning mõnes kohas olid rannaalad täiseti hävitatud. Need piirkonnad, mida enam polnud, olid olnud elukohaks mereimetajatele, partidele, kilpkonnadele, pelikanidele ja teistele loomadele. Lisaks sellele oli ligi 20% kohalikest soodest tänu tormile täielikult vee all
Kõige olulisemaks pean end ümbritsevaid inimesi ja vabadust. Iiri kirjanik Oscar Wilde on oma teoses ,,Dorian Gray portree" kirjutanud järgnevalt: ,,Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust." Ta tahab sellega öelda, et inemste väärtushinnangud on aja jooksul kõvasti muutunud. Sealjuures aga mitte positiivsuse poole. Mina nõustun temaga täielkult. Vanasti hindasid inimesed palju rohkem asjade väärtust nii-öelda vaimses, mitte rahalises mõõtes. Nüüdsel ajal on enamikul inimestest tähtis aga hind. Ka vanemate ja noortemate inimeste väärtushinnangud on erinevad. Enamjaolt on nii, et vanad inimesed laidavad maha noorte tegusid, teades samas, et nad on ise ka kunagi noored olnud ja teinud samu asju. Üritatakse elutee jooksul uuenenud väärtushinnanguid nooremale generatsioonile peale suruda, kuid see ei ole asjade loomulik käik. Iga inimene peaks asjad ise
ja kalatööstus. Mõisted: Kapital-Raha,tehnoloogia,oskused-Kõik, mis võimaldavad luua uusi väärtusi. Tööjõud-Tööjõud (inglise keeles labour force) on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Majanduse struktuur-Majanduse ülesehitus e. erinevate tööhõivegruppideesindatus. Erist. Struktuuri primaarset,sekundaarset ja tertsiaalset sektoriks hõivatud inimeste alusel. SKT-Aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste väärtus rahalises väljenduses. Ja peegeldab riigi majanduses toodetud tulu ilma väliskaubanduseta. Majandusharud-metsamajandus,mäetööstus, kalandus, põllumajandus. Primaarenergia-Energia, mida toodetakse otse ilma teisteks energialiikideks muundamata. Alternatiivenergia-Energia, mille kasut. Eeldab uusi tehnoloogilisi lahendusi. Mahepõllundus-ilma väetisdeta taimede kasvatamine, looduslikud väetised nagu fekaal. 1.Eesti majandusgeograafiline asend on mere ääres, võimalik teha koostööd
7.Ettevõtja on palgatöötajale- Tööandja 8.Äri põhieesmärk on- Teenida tulu 9.Miks kirjutatakse äriplaan ja millest see koosneb? Selle eesmärk? Seda koostatakse, sest see annab võimaluse kavandada tegevusi, läbi mängida stsenaariume, loob ideede vahel seoseid ja hiljem on olemas tegevuskava. Koosneb: Visioonist, missioonist, eesmärkidest. Eesmärk ongi see, et sellele hiljem toetuda äri luues. 11.Stardikapitaliks nim.: Stardikapital on ettevõtte tegevuse alustamiseks rahalises vääringus vajaminev ressurss, mida on vaja ajani, kuni laekuvad sellised tulud, mis katavad jooksvad kulud. 12.Mis on käibevara? Näited. Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad materiaalsed; ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital 13.Mis on põhivara? Näited. Materiaalne põhivara on vara, mida majandustegevuses kasutatakse pikemalt kui 1 aasta jooksul. Näiteks: Ehitised, masinad, seadmed, maa 14
kasvamisel ja väheneb selle kahanemisel. N: tööliste palgakulu, põhimaterjalid, toodangu pakkekulu. Muutuvkulud ühele tootele konstantsed. Püsikulud ei sõltu otseselt toodetud ja müüdud toodangu suurusest. Neid on vaja teatud summas, olenemata sellest, kas ettevõtte üldse midagi toodab või mitte. N:amortisatsioon, juhtkonna töötasu, kindlustus, rendikulu. Püsikulud on ühele tootele seda väiksemad, mida suurem on toodete arv. 36. Toodangu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine: (P*Q)-(V*C)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F Kus P-müügihind ühiku kohta, Q müüdud kogus, V muutuvkulud ühiku kohta, F püsivkulud. QB=F/P-V, kus QB toodangu kriitiline maht naturaalühikutes ,,tükki", F summaarsed püsikud, P ühiku müügihind, V ühiku muutuvkulud. 37. Kasumi-kahjumi piir Kasumi-kahjumi piir on müügikäibe suurus, mille juures tulud kulud on võrdsed. Kui
ja väheneb selle kahanemisel. N: tööliste palgakulu, põhimaterjalid, toodangu pakkekulu. Muutuvkulud ühele tootele konstantsed. Püsikulud ei sõltu otseselt toodetud ja müüdud toodangu suurusest. Neid on vaja teatud summas, olenemata sellest, kas ettevõtte üldse midagi toodab või mitte. N:amortisatsioon, juhtkonna töötasu, kindlustus, rendikulu. Püsikulud on ühele tootele seda väiksemad, mida suurem on toodete arv. 36) Toodagu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine: (P*Q)-(V*C)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F Kus P-müügihind ühiku kohta, Q müüdud kogus, V muutuvkulud ühiku kohta, F püsivkulud. QB=F/P-V, kus QB toodangu kriitiline maht naturaalühikutes ,,tükki", F summaarsed püsikud, P ühiku müügihind, V ühiku muutuvkulud. 37) Kasumi-kahjumi piir Kasumi-kahjumi piir on müügikäibe suurus, mille juures tulud kulud on võrdsed. Kui
Veel saab paigutada sääste kunstiteoste, väärismetallidesse ja muudesse investeerimisfondidesse. 3.Kuidas aitab kindlustus sinul oma eelarves ootamatusi arvestada? Kindlustus võimaldab sul vahetada oma suure kaotuse riski kindluse vastu, mida pakuvad lühikese perioodi maksed, mida nimetatakse kindlustuspreemiaks. Seda kompromissi on mõtet sageli teha, kuna ilma kindlustuseta võib riskiga kaasneda häving ka rahalises mõttes. 4.Millised on kaks peamist sissetuleku allikat? Esimene sissetuleku allikas on töö eest saadud tasu. Teine sissetulekuallikas on tulu rikkusest(liites kokku kogu oma varanduse, pangaarvete, säästude ja investeeringute summa, saad rikkuse kogusumma). 5.Kuidas Sa saad aja jooksul rikkust suurendada, säästes teatud osa oma tuludest? Rikkust on võimalik suurendada säästes. Säästes sõltub nende tuludest ja ootustest, aga ka kehtivatest intressimääradest ja maksudest. 6
käsitööga hõivatud väike osa elanikkonnast Rahamajandus esialgu tagaplaanil Peamine rikkus: põllumajanduslik maavaldus. 2. Riigi majandusliku arengu põhinäitajad. Tead, millised näitajad on iseloomulikud majanduslikult kõrgelt arenenud ja millised mahajäänud maadele. Riigi majandusliku arengu põhinäitajad: SKT – riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USD’s Eluiga Imikusuremus Ekspordi-impordi struktuur Elektri energia tarbimine 1 elaniku kohta Majanduse struktuur Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites Haridustase ÜRO inimarengu indek e. Iai – heaolu näitaja, koosneb SKT’st 3. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid, oskad järjestada konkreetse ettevõtte korral (näit. alumiiniumisulatus ettevõtte) paigutust mõjutavad tegurid.
rahvastiku iive rahvaarvu muutumine, mis sõltub sündimuse ja suremuse suhtest ning rahvastikurändest riiklik lepitaja erapooletu riigiametnik, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust sidusus ühte inimgruppi kuulumist ja ühiste eesmärkide taotlemist iseloomustav nähtus sisemajanduse kogutoodang (SKP, SKT) riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogusumma rahalises väärtuses sotsiaalhoolekanne toimetulekuraskustes inimeste abistamiseks pakutavad teenused, mida osutavad nii avalik sektor kui ka mittetulundussektor sotsiaalkindlustus riigi sotsiaalse suunitlusega maksed, mille suurus sõltub tööandja ja töövõtja tehtud sissemaksetest sotsiaalliberalism liberalismi suund, mis käsitleb vabadust kui isiksuse arengu tingimust, kuid riik peab pakkuma samas ühishüviseid ja muid võimalusi
Kuidas hinnata isa Goirot'i isaarmastust? Isaarmastust saab avaldada mitmeti see võib välja tulla kasvatuses, rahalises kindlustatuses, emotsionaalses kontaktis lastega, hariduse tagamises ja kõiges muus. Isa-tütre roll, mida käsitletakse raamatus, on üks keerulisemaid perekonnas esinevaid suhteid. Noorte tüdrukute arengus mängib väga palju rolli isa käitumine varajases lapseeas kui palju annab ta tütardele tähelepanu, kuidas ta neisse suhtub. Paljud hilisemad iseloomukesksed probleemid, mis tüdrukutel varateismeliseeas esile tõusevad, on tingitud isa varasemast kohtlemisest.
2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)." SKP (sisemajanduse koguprodukt) antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP* (rahvamajanduse koguprodukt) antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. Kui SKP lähtub territoriaalsuse printsiibist, siis RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte. 3) SKP arvestamise meetodid (3 tk) 1. sissetulekute (ehk tulude) meetod 1) rahvatulu (RT) = palk + rent + intress + kasum 2) SKP = RT + amortisatsioon + kaudsed maksud 2
43. Töötaja asus tööle 1 juunil ja jäi puhkusele 25 juulil. Kuidas arvutada puhkusetasu? Päevatasu arvut. aluseks on eelneva kuu so juuni palk. 44. Lähetus, täiendõpe- 6kuu töötasu/6kuu tp 45. jaan 30kp, veebr 27, märts 31, aprill 28, mai 29, juuni 28 46. täiendav vanemapuhkus- sots maks ei lähe maha!!! T/k ei lähe maha!!! Tulum läheb!!! 47. Töötasu sisse ei lähe- puhkusetasu, ravikindl, teistelt saadud töötasu, toetused. 48. Puhkusetasude reserv on rahalises vääringus 49. Kuupalk 13400, tööl 21kp, töötab 8h/p. 13400/21/8= palju saab ühes tunnis
seisukohalt vaadates.3tegurit-milliseid tarbija vajadusi rahuldatakse?Milliste tarbijagruppide vajadusi rahuldatakse?Kuidas neid vajadusi rahuldatakse? Missioon väljendab tarbija kasu.Ise mõistad,tarbija mõistab,mida sa teed.Ehk sis ettevõtte kasulikkus tarbija seisukohalt. 6.Turundus on osategevuste kompleks,mis hõlmab turu-uuringuid,toote kujundamist,turustuskanalite valikut,hinnapoliitikat,müügi toetamist ja müüki ennast. 7.Stardikapital on rahalises väljenduses vajaminev ressurss tegevuse alustamiseks kuni esimeste tulude laekumiseni,mis katavad jooksvad kulud. 8.Bilanss on finantsolukorra aruanne teatud kuupäeva seisuga,hõlmates varad,kohustused ja omakapitali.Raamatupidamisbilanss-on raamtupidamisaaruanne,mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara,kohustusi ja omakapitali. VARAD = KOHUSTUSED - OMAKAPITAL 9.Kasumiaruanne iseloomustab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist
annaabi.ee 
