Goriot teadis, et raha pole tema jaoks see, mis tooks perekonda õnne, aga muud moodi ta oma tütreid näha ei saanudki. Arvatavasti just see seda perekonda nii lõhustaski. Kui Gorio poleks isegi seda raha andnud, siis tütred ei oleks temast midagi teadagi tahtnud ja see oleks talle veel kurnavamalt mõjunud. Isa pidi olema rahul sellega, mis ta teha sai. Ta valis kahe halvima variandi seast parima. Perekond Nucingen. Delphine - Goriot' tütar. Abielus Nucingeniga. Delphine kui rahaahne ning kuulsuseahne abiellus vaid raha pärast. Abielu ei olnud õnnelik, ta mees ei pööranud talle isegi tähelepanu, milleks Delphine võttis endale ka armukese. Ta oli küll Rastignacist sisse võetud aga ta ei tunnistanud seda. Sel perel oli algul palju raha, kuid nad ei olnud õnnelikud. Ka lapsi polnud neil, võibolla oleks see natukene ühendanud perekonda ja toonud natukenegi sära.
algupäraseid näidendeid, lisaks töötas ümber itaalia farsse. Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal. "Tartuffe" on Molière'i näidend. Teose kirjutas ta aastal 1664, millal oli ka esmakordselt laval. Teos tekitas suure skandaali ja kuningas Louis XIV keelustas näidendi esitamise. Orgon - rumal, naiivne, endas kindel, uskus pimesi Tartuffe`i. Ta uskus, et Tartuffe on hea ja korralik mees, igati sobiv tütrele kosijaks. Tartuffe - omakasupüüdlik, kahepalgeline, rahaahne. Kiire taibuga, kaval, kindlameelne. Dorine - heatahtlik, taibukas, sõnavõtja, kaval, heatahtlik, aus. Näidend räägib Orgoni ja Tartuffe'i vahelistest suhetest. Tartuffe kasutab ära Orgoni jumalakartlikkust ning loob temaga omakasupüüdlikud suhted. Kõik teised majaelanikud, peale Orgoni ja tema ema, saavad Tartuffe plaanidest aru, kuid nad ei suuda seda Orgonile selgeks teha. Teiseks teemaks kujuneb Orgoni soov anda oma tütar Tartuffe'ile naiseks.
armastus-ja loodusluulet. Kuulsaimas isamaalised luuletused: ,,Eesti muld ja Eest süda", ,,Kodu", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani". Luuletuste põhiteema armastus, uhkus, igatsus kodumaa suhtes, põlgus orjalikkuse vastu. Muudel teemadel kuulsaim luuletus: ,,Ema süda". Luulekogud: ,,Vainulilled", ,,Emajõe ööbik". Lisaks luuletustele kirjutas ka jutte: ,,Loigu perenaine" realistlik taluelust jutt, räägib abielust rahaahne mehega. Koidula kirjutas ka esimese eesti algupärase näidendi: ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", mis kujutab hariduse tähtsust, mulkide, tartlaste vahelistest vaenust. Vana taluperemees Peeter ei sallinud mulke, kuid tema tütar Maie armastab mulk Märti, isa tagab et Maie abielluks Erastu Ennuga, kes ka Peetrile äriidee tangu müümiseks soola hinnaga annab. See kukub läbi, ning Märt päästab olukorra, Enn viiakse vangi.
Pisuhänd Autor:Eduard Vilde Tegelased:Ludvig Sander,Vestman,Matilda,Laura,Piibeleht,Toatüdruk Liina. Ludvig Sander, noor insener ja ?luuletaja?, oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud
kirjanik, kes kogus oma kirjateoste jaoks materjali. Tal oli naine, kes oli harjunud teda ootama, kui mees lahkus, teadis naine, et enne lume tulekut, ei tule ka tema mees. Kas Nipernaadi oli romantiline unistaja või südametu valetaja? Põhjenda! Ma arvan, et Nipernaadi oli unsistaja, tänapäeval nimetaksime me selliseid inimesi teiste ärakasutajateks ja manipuleerijateks. Ta küll valetas, kuid oma valedega ta kelllegi kahju ei teinud, peale murtud südamete muidugi. Ta ei olnud rahaahne, ta vaid rääkis ilusaid jutte, mis ei vastanud küll reaalsusele, kuid eksisteerisid tema unelmates, tema peas ja ehk ka südames. Hiljem kindlasti tema raamatutes. Keda naistest ja kuidas Nipernaadi valetamisest hoolimata aitas? Ma arvan, et see oli Kati. Tüdrukule meeldisid väga loomad, samuti oli ta pärit vaesest perest. Kuna mees rääkis talle, oma uhkest talust, kus on palju loomi, uskus ta, et Nipernaadi viib ta oma tallu, kuid see ei olnudki tema talu. Kui Toomas hakkab
Kergekäeliselt sõlmitud lepingul olid omad tagajärjed, millega Prillup tegelikult üldsegi rahul polnud. Ta sai küll selle, mida ammu soovis ja ihkas, kuid sattus kõrtsis teiste pilkamise ja norimise alla. Pidev viltu vaatamine ja jutud, mis levisid, tegid Prillupi olemise raskeks ja ta leidis järjest rohkem lohutust alkoholist. Kõrtsis käimine ja joomine saidki Prillupile lõpuks saatuslikuks, sest ta külmus oma joobes oleku tõttu surnuks. Kuigi algselt oli Prillup rahaahne ja tema ainsaks sooviks oli ükskord maad omada ja rikas olla, siis lõpuks kahetses ta oma tegu Mariga ja hakkas rohkem hindama pere, armastust ja kodu. Prillup sai aru, et oma suure rikastumiskire tõttu oli ta unustanud, kui oluline väärtus on inimväärikus. Kahjuks sai Prillup sellest liiga hilja aru, ise mõistmata oli ta jõudnud samale tasemele, kus oli Kremer enne lepingu sõlmimist. Elus on tihti sellised olukordi, kus inimesed saavad oma tehtud vigadest alles siis aru, kui on
Ta ei soovinud surra, kuid keegi suvaline otsustas, et tal on tuju purjuspeaga sõitma minna ning õnnetused on kerged juhtuma. Seega pooldan ma kahte esimest varianti ning arvan, et eutanaasia peaks olema ka Eesti legaalne, kuid samas siit vastuargument see tekitaks väga palju poliitilisi küsimusi. Kes tunnistab, et inimene ISE tahtis surra, kes tõestiab, et see oli just patsient ise, kes oma "surmaotsusele" alla kirjuta, mitte mõni rahaahne tuttav, kes loodab suurt pärandust saada. Kui legaliseerida eutanaasia, siis võiks ju sama teha ka geiabielude, surmanuhtluse ning narkootikumidega, kas te ei arva ? Mõnelpoolt maailmas on eutanaasia legaalne-näiteks Sveitsis, Hollandis ning mõnes USA osariigis. Hollandis on paljud vähihaiged ning HIV põdejad just vaba surma tee valinud, ning nende sõbrad ja perekond on seda otsust aksepteerinud. Muidugi ei ole see ainuõige lahendus
1872. ilmus Koidula kõige tuntum naljamäng ,,Särane Mul'k ehk Sada vakka tangusoola", mis on eesti esimene algupärane näidend. ,,Säärase mulgi" teemaks on rikaste mulkide ja vaeste Tartumaa talupoegade vaen ning teised päevaprobleemid; hariduse vajalikkus, päriskoha ostmine, sõjaväest kõrvalehoidmine, armastusabielu. Näidend on rajatud armastusintriigile. Selles seatakse vastamisi arukas, mehine, viisakas, heasüdamlik, haritud Männiku Märt ning arg, kaval, rahaahne, toores, punapäine ja rõugearmiline Erastu Enn. Näidendi lahendus on õpetlik: Märt päästab Maie isa Peeter Pindi rumalast tangumüümise loost, kosib Maie ja ostab talu. Erastu enn kui kroonust kõrvalehoidja pannakse aga vangi. Koidula on kirjutanud veel kaks näidendit (,,Kosjakassed", 1870 ja ,,Kosjaviinad", 1880). Jutukirjanikuna jätkas Koidula oma isa J.V.Jannseni alustatud õpetlike külajuttude traditsooni. Tema jutuloomingust
isegi ebaausatel meetoditel. Artikli autor algul pigem põlgab Balzaci kui imetleb, sest: a) Esimese asjana heidab ta ette selle, et Balzac ei omandanud iial kohustusliku keskharidust. b) Autor oskas koolis nii kõrvale viilida, et ei lugenud ühtegi Balzaci teost- autorile ei meeldinud kohustuslikku kirjandust lugeda, eriti kriitilist realismi. c) Kui ta otsustas kõik Balzaci eestikeelsed teosed läbi lugeda sai talle selgeks see, et Balzac oli rahaahne tüüp ja ta nimetab teda isegi ebaõnnestunud ärimeheks. d) Ta ei pea Balzacit suureks kunstnikuks, sest kogu tema mõttemaailm keerles raha ümber. e) Tema sõnutsi ainult prantslased kirjutavadki rahast, sest nad taipavad sellest enam kui teised. Ta nimetab seda isegi prantslaste paeluseks. f) Autor peab teda äpuks, sest ta kavatsused olid head, kuid tal polnud piisavalt õnne. g) Autor tunneb kaasa nendele õpilastele, kes peavad ,,Isa Goriot" lugema.
4. Nimeta 3 maad, kus realism kõige enam arenes! Millised olid nende maade tähtsaimad kirjanikud realismiajal? Inglismaa C.Dickens, Prantsusmaa Stendhal, H. de Balzac, G.Flaubert Venemaa F.Dostojevski, A.Tsehhov 5. Milline zanr oli realismiajal kõige levinum? Romaan. 6. Milline kirjanik saavutas esimesena realistikuulsuse? Stendhal. 7. Kirjuta 10-lauseline romaani ,,Punane ja must" kokkuvõte! Peategelane 19-aastane noormees Julien Sorel on harimatu ja rahaahne lauavabrikandi poeg. Ta oli õpihimuline ja ta isa põlgas teda sellepärast. Julien oli salaja lugenud läbi piibli ning õppinud selgeks ladina keele. Julieni sihiks on saada kõrgseltskonda, ta tahab sundida ühiskonda ennast tunnustama. Julien otsustab oma eesmärkide saavutamiseks kasutada mõjuvõimsate naiste abi. Ta palgatakse koduõpetajaks linnapea härra dé Renal'i majja. Julien võrgutab ära linnapea naise ja tema plaane saadab edu. Julien soovib edasi
Laura, Matilda noorem õde, oli naiivne, hella südamega tagasihoidlik neiu. Ei räägi suurt oma tegudest ning käikudest. Oma heatahtlikkuse tõttu täidab teiste soove. Ta kõnelaad on leebe, rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik,mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Tiit Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke
sealse kohaliku töökaaslase käest soovituse ,,Järgmisel päeval tagasi tulla, kuna täna tema tööd teha ei viitsi." Pikad kooliaastad on kasvujärgus noorele aeg õppimiseks, mida tähendab endast töökus, kohusetundlikkus ja püüdlikkus. Just need on omadused, mida tööturul inimeses kõige rohkem väärtustatakse. Kui hakkame noort pidevalt rahaliselt premeerima kasvatame temast selle asemel hoopis rahaahne logeleja. Taani õppurite palgasüsteem on loonud ühiskonda ka grupi inimesi, kes kasutavad süsteemi omakasupüüdlikult ära. The Business Insideri sõnul on Taani tekkinud grupp nii-öelda ,,eternity students-e" (eesti k. igavesed õpilased), kes on otsustanud ülikooli- ja ka gümnaasiumilõpetamist võimalikult pikapeale venitada. Noored on langenud mugavustsooni, kus raha antakse neile niisama kätte ise tööd tegemata.
sealse kohaliku töökaaslase käest soovituse ,,Järgmisel päeval tagasi tulla, kuna täna tema tööd teha ei viitsi." Pikad kooliaastad on kasvujärgus noorele aeg õppimiseks, mida tähendab endast töökus, kohusetundlikkus ja püüdlikkus. Just need on omadused, mida tööturul inimeses kõige rohkem väärtustatakse. Kui hakkame noort pidevalt rahaliselt premeerima kasvatame temast selle asemel hoopis rahaahne logeleja. Taani õppurite palgasüsteem on loonud ühiskonda ka grupi inimesi, kes kasutavad süsteemi omakasupüüdlikult ära. The Business Insideri sõnul on Taani tekkinud grupp nii-öelda ,,eternity students-e" (eesti k. igavesed õpilased), kes on otsustanud ülikooli- ja ka gümnaasiumilõpetamist võimalikult pikapeale venitada. Noored on langenud mugavustsooni, kus raha antakse neile niisama kätte ise tööd tegemata.
Ma aga arvan, et nüüd püüdlevad inimesed ise jõukama elu poole. Inimesed ise vaatavad oma tunnetest mööda ning valivad rikkuse põhjal. Teisest küljest aga teevad inimesed armastuse nimel kõike. Teeseldakse, et ollakse keegi, kes nad tegelikult ei ole, on jäetud maha inimesi, on tapetud ja palju muudki. Näiteks tooksin siinkohal eelmisest sajandist pärit Scott Fitzgeraldi teose ,,Suur Gatsby". Jay Gatsby oli vaene mees, kes armastas Daisyt. Daisy oli aga pealiskaudne rahaahne naine, ning läks hoopisi mehele valelikule ja rikkale Tomile. Saades päranduse ostis Gatsby maja oma armastatu lähedale, korraldades balle lootusega naist seal kohata. Lõpuks tekkis neil suhe, kuid Daisy, saades teada Jay tegelikust vara olematusest, otsustab siiski temaga suhte lõpetada. Kokkuvõtteks ütleksin, et armastuse ja raha suhe ning sõltuvus üksteisest on inimeste jaoks olnud probleem juba sadu ja tuhandeid aastaid ning ma olen täiesti kindel, et see on probleemiks
välja tuua Jürka puhul on see, et Jürka õndsaks saamisele oli veelgi rohkem rõhku pandud ja seda paremini seletatud läbi tema vestluste kirikuõpetajaga. Mina lugesin enne filmi vaatamist läbi raamatu ning hiljem filmi vaadates mõistsin, et seal jäeti palju tegevust välja ning osa on teisiti kujutatud nagu Antsu surm. Samuti on filmis tegevuste järjekorda muudetud ning toodud välja tähtsaim, kuid dialoogid jäid raamatu omaga enamasti sarnaseks. Antsu on kirjeldatud kavala, rahaahne ja väga omakasupüüdlikuna. Tema põhieesmärgiks oli rikastuda, ükskõik, milliseid pettuseid kasutades. Kaval-Ants hakkab Jürka lihtsameelsust tihti ära kasutama, pannes teda uskuma, et nad on sõbrad ja ta tahab talle parimat. Lõpuks mõistab Jürka, et Ants on hoopiski tema vaenlane ja tapab ta. Filmis ja raamatus seisneb Antsu erinevus selles, et filmis on tema perekonnana toodud välja vaid tema poeg Noor Ants, aga raamatus tema naine ja tütar
Tammsaare peremehekontseptsioon Tammsaare teostes on tihti vastanditeks hea ja kuri. Tubli, töökas ja aus peremees ning kaval ja rahaahne naabrimees. Romaanis ,,Tõde ja õigus" on omavahel pidevalt tülis naabrimehed Vargamäelt Oru Pearu ja Mäe Andres. Andres on noor mees, kes asub elama Vargamäele koos naise Krõõdaga. Nende igapäevatoimetusteks lisaks maatööle ja elujärje parandamisele on ka naabriga vingerpussi mängimine ja teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleem seisneb tõe ja õiguse otsimises. Ükskõik kui palju Andres ka oma maaga väsimatult ei rassiks, tundub talle ikka, et neist
jutustusi, lühijutte, naljandeid ja muistendeid. Esialgu valis juttude alusmaterjali saksa kirjandusest, hiljem slaavi kirjandusest. 1868. aastast väheneb tunduvalt muganduste osa ja olulisele kohale tõusevad kodumaised probleemid. "Enne ukse lukustamist" räägib talupoegade väljarändamisest Venemaale. "Tammiste küla "veskitondid"" on suunatud ebausu vastu. "Loigu perenaine" kujutab realistlikult taluelu ja nimitegelase õnnetut abielu rahaahne peremehega. Koidula jutud ilmusid ajalehtedes varjunime all, on kujundirikka ja voolava keelega ning olid rahvusliku liikumise ajal kunstiliselt parimad. NB! Kohustuslik kirjandus: Lydia Koidula näidend "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola"
mingit kasu, vaid hoopis tegi asja hullemaks. Prillup märkas, et kõik, mis talle kunagi tähtis oli olnud, on kadunud. Kõik, millest ta hoolis ja lugu pidas, on jäädavalt läinud. Tõnu soovis väga algset aega tagasi saada, aga kuna see võimatu oli, siis püüdis ta viina joomisega oma muresid natukenegi leevendada. Liigne sõprus viinaga oli põhjuseks, miks Tõnu koduteel vankrisse magama jäi ning seal külmasurma leidis. Tõnu oli küll rahaahne, vilets ärimees ja viinasõber, aga ka Maril ja Kremeril lasub oma osa Prillupi traagikas. Sellele ajale oli iseloomulik, et mõisnik tohib "kasutada" talupoegade naisi, aga Ulrich ei olnud seda veel siiamaani teinud. Oma egoistliku mõtlemisega usub ta, et tal selleks täielik õigus on ning et oma ellu vaheldust tuua pakubki ta Tõnule välja selle kahepalgelise lepingu, millest kõik alguse sai. Tõnu nõustumine oli garanteeritud, sest tolle eluunistuseks oli olnud piimamehe amet.
Jannseni poolt asutatud Vanemuise Seltsil puudus repertuaar.1870.a avaldas Koidula ,,Saaremaa onupoeg",mille lavastamine tähendas eesti teatri sündi.Hiljem kasvas kutseline teater Vanemuine(1905). Kõige tuntumaks sai naljamäng "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola"(1871).Teemaks on päevaprobleemid nagu hariduse vajalikkus,koha ostmine,armastusabielu jt.Näidend on õpetliku sisuga.Targale ja haritud Märdile vastandub arg,kaval ja rahaahne Enn.Märtjõuab eesmärgile,kosib Maie,aga Enn pannakse vangi. Koidula on kirjutanud veel kaks näidendit-,,Kosjakased" ja ,,Kosjaviinad". Koidula tähtsus- Ta tõstis lüürika juhtivaks zanriks Koidula tõstis rahva iseteadvust,andis olevikujulgust ja tulevikulootust Oli kaastegev Vanemuise Seltsi loomisel,kirjutas näidendeid ning oli teatri asutaja Koidula oli ilu,vaimsuse ja patriotismi võrdkujuks luules,draamas,lõuendil,kivis ja muusikas.Pärnus on
ta väga oma tundeid maha suruda ning jättis sellega mulje, nagu talle ei kõlbaks armastada teda. Ta oli väga intelligentne ning ei tahtnud kunagi kellegile halba, kuid ta oli ka õiglane ning seisis enda armastuse eest, kui teadis et ta sugulased on vastu sellele, et ta armastab madalamast positsioonist tütarlast. Mr. Wickham oli aga selline, kes jättis alguses endast väga hea mulje. Ta võis valetada silmagi pilgutamata ning ennast seejuures ohviks tuua. Ta oli rahaahne ja laisk inimene. Alguses ta meeldis kõigile, ning isegi Elizabeth armus temasse peaaegu ära. Hoiakud ja müüdid Müüte ma selles teoses ei täheldanud, kuid hoiakuid oli küll. Kõrgid ja uhked hoiakud Bingley õdede poolt ning Leedi Catherine. Nende hoiakud jäid muutumatuks ning nö normaalselt suhtlesid nad vaid oma perekonnaga. Väga alandlikud olid Mr. ja Mrs.Collins Leedi Catherine vastu. Mr. Collins sai vaimuliku ameti
Kui laevaga sõitma läks, siis tema merd ei kartnud ning ta oli kannatlik, kuni reisi lõpuni. Kui kellegil on laeval abi vaja, siis proua Weldon aitas kui ta oli selleks võimeline. Sai kõigiga hästi läbi v.a Negoroga. Kapten Hull – Osav, usaldatav ning juhtiv. Ta oli laeva juhtimises ning harpuunimises üks laevastiku osavaim. Tema kätte julges J. Weldon oma laeva usaldada ning ta teadis, et Hull saab meeskonna juhitud. Sai kõigiga hästi läbi. Negoro – Arg, ärakasutav ja rahaahne. Ta ei julgenud Dick Sandiga midagi teha kui ta oli ahelaist lahti aga kui ole kinni vot siis oli kõva mees. Ta kasutas Dick Sandi ära, et jõuda Aafrikasse oma kuritegeliku töö juurde. Kui selgus, et ta kasutab ära ei saanud keegi temaga enam läbi. Koer Dingo tahtis koguaeg talle kõrri karata. 7. Probleemid ja konfliktid Raamatu esimene probleem oli ,,Pilgrimi’’ kompassi hävinemine Negoro tahtejõul. Sellega kaasnes ka konflikt, kus Negoro üritas ka
emand Vaarmann- Mauruse kooli lähedal elanik, 2 tütre ema Molli- emand Vaarmanni tütar, Indrek armus mingiaeg temasse Tiina- Vaarmanni pisike tütar, haigete jalgadega Ollino- Mauruse ustav teenija Tigapuu- õpilane, tüssaja Molotov- matemaatika õpeteja Voitinski- vana poolakas, Indrek käis temaga saunas Malmberg- Ramilda tädi TEGEVUS: Toimub enne sajandivahetust (riigistamispoliitika). Jutustab Inreku koolielust. Indrek sõitis linna kooli, teda võttis vastu rahaahne Maurus, kuid mitte kitsi. Sõbrunes Tigapuuga, kes kasutab Inrekut ära ja tüssab teda. Indrek püüab alguses alati tõtt rääkida, eriti Maurusele, kellele kõik valetavad. Aga teiste kombed hakkavad talle lõpuks külge, suureks eeskujuks on selles ka Maurus ise. Rahapuuduse tõttu peab Indrek teisel aastal allkorrusele teenjaks minema, jääb edasi ka õpilaseks. Ta hakkab suhtlema imeilusa Miraldaga, kes armastab endale teisi nimesid võtta. Poiss armub temasse
sümmeetriline: üks osa väljendab põhitähendust, teine osa kangelane, il-legaalne, ir-ratsionaalne, in-definiitne, de-konst- ainult iseloomustab või täpsustab seda: näiteks taskurätik on tea- rueerimine, dis-harmoonia, pseudo-teadus). tud tüüpi rätik. Täiendosa asub siin põhiosa ees. Põhiosa määrab Nii nagu liitsõnad võivad olla teiste liitsõnade aluseks võivad alati, millisesse sõnaliiki uus liitsõna kuulub. Näiteks rahaahne ka tuletised olla edasituletiste aluseks. Erinevalt aga liitmisest, on omadussõna, sest põhiosa ahne on omadussõna. kus keelekasutajal on sõnade üksteise otsa kuhjamiseks peaaegu Eesti keeles võib täiendosa olla igasuguses vormis; nimetavas vaba voli, on tüvele lisatavate liidete arv piiratud. Eesti keeles
- Santiagot pani muretsema see, et aardemaal räägitakse ainult araabia keelt, merd ületades mõtles ta märkidest, kui ühtäkki tuli temaga rääkima noormees, kes kõneles hispaania keelt, palus noormehel end püramiidide juurde juhatada, noormees õpetas, et minema peab läbi Sahara kõrbe ja selleks on raha vaja - nad liikusid koos jõudes turule, Santiago usaldas oma raha uue sõbra kätte, kes ta just rahaahne baarmeni käest päästnud oli, turul aga kadus Santiago tähelepanu kaunile mõõgale, ja kui ta jälle ümber ringi vaatama hakkas, avastas, et ta uus sõber on kadunud, ta oli õnnetu ja nuttis, puudus ka võimalus koju minna, sest raha enam tal ju polnud - poiss mõistis, et tegelikult oli tahtnud baarmen hoopis teda hoiatada noormehe eest, nüüd aga meenusid talle 2 kivi, mille vanamees oli andnud ja ta otsustas need maha müüa
Proua Vauqer pansionaat. Ruumid-kulunud, vanad, tagasihoidlikud, mida kõrgemal elasid-seda kesisemad toad. Igal inimesel, kes seal elasid olid oma saladused ja elud. Pealtnäha nad arutasid omavahel asju, kuid tegelikult nad ei teadnud kes need inimesed on. Näiteks Isa Goirot arvati armukesi pidavat. Kuulujutud olid väga lihtsad tulema. Suhtlus elanike vahel jäi siiski pealiskaudseks. Neid ühendas soov rikastuda mingilgi moel. Proua Vaquer-rahaahne, ihne, kiuslik. Tahtis abielluda Goirot' kuid saades etada, et mees laostunud , kaotas huvi. Samas ei keeldunud abi andmast, võttis kõik varju alla. Pärast tuli aga välja, et Vaquer oli kogunud väga suure hulga raha. Ta oli väga ihne lihtsalt. Võrdlus: Balzac-,,Inimlik komöödia"-erinevad etüüdid. ,,Eugenie Grandet"-tütarlaps kelle isa Felix on rikkur. Õnnetu elu. Isegi kui inimesed on rikkad, ei tähenda, et elu on ideaalne ja õnnelik. Sama Goirot'is
Indrek ütles jah.. ja tundis et sai esimest korda õndsaks, läbi tõelise armastuse, mis ei kordu. Saksamaal Ramilda suri. See pani põntsu Indreku õpingutele sest kui ta varemgi suure armumise tõttu ei õppinud siis pärast Ramilda surma polnud millelgi nagu mõtetki. Ta lahkub Mauruse koolist, olles pettunud jumalas põhjalikult, ja kirjutanud kooli lehele artikli, kus ta jumala tapab. Seda aga vana Maurus (põhimõttekindel ja kõnesid armastav rahaahne vanamees, kohati tobe aga muidu ikkagi inimene) nii enda kui oma kooli maine pärast lubada ei saa. Indrekul on ka savi, ta lahkub koolist suhteliselt ükskõikselt, jättes kogu selle osa oma elust seljataha. Kolmas osa Kolmandas osas elab Indrek linnas, elatudes juhuslikest teenimisvõimalustest, sooritades edutult üliõpilase eksamit ja suheldes vast rohkem kui tarvis revolutsionääridega. Õigupoolest saab ta üheks nendest
Rüütel- Austas rüütellust ja tõde, näinud palju võitlusi. Hinda tarkust. Paaz- oli rüütliga kaasas, poeg tal. Täis südikust ja armastuse väge. 20-aastane. Nunn- prantslane. Väga peen. Hoolis maneeridest, meeldiv ja sõbralik. Kloostri kaplan ja kolm preestrit veel. Munk- Pidas jahist lugu. Avaramad vaated. Silmad peas pungis. Kerjusmunk- valatu, ülekäte läinud, kuldsuu, naljahammas. Paljud olid talle pihtinud. Rahaahne. Kaupmees- Pikk habe, kirjud riided. Pole iial tüssata saanud. Oxfordi tudeng- Õppis loogikat. Kõhn, kulutas raha õpingutele ja raamatutele. Õigusnõunik- Tähtis ja tark, tundeliselt erk, nutikas. Maahärra- Elas naudingute najal. Söök-jook olid põhilised. Puusepp, pudukaupmees, värval, kangur, vaibameister- kõik samades riietes, giidi-vennastkonnast. Kippar- laevamees. Habe räsitud, morn. Doktor- üliosav keel, meditsiini mõistis, hoidus toidulauas liialdustest.
Laura, Matilda noorem õde, oli naiivne, hella südamega tagasihoidlik neiu. Ei räägi suurt oma tegudest ning käikudest. Oma heatahtlikkuse tõttu täidab teiste soove. Ta kõnelaad on leebe, rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Tiit Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke
Laura, Matilda noorem õde, oli naiivne, hella südamega tagasihoidlik neiu. Ei räägi suurt oma tegudest ning käikudest. Oma heatahtlikkuse tõttu täidab teiste soove. Ta kõnelaad on leebe, rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Tiit Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke
kahjulikke ettevõtteid paavstile niisugustena kujutada, mis nagu oleksid ristiusu asjale Liivimaal hädatarvilikud, tarbekorral mõju avaldamiseks paavsti peale ka intriigisid, altkäemaksu ja muid sarnaseid abinõusid paavsti õukonnas appi võttes. Kui paavst Bonifatius VIII mainitud kirjas vasalle tahab hävitamise eest kaitsta, ei ole ta sellega veel pärismaalaste kasvaval määral kavatsetavat orjastamist heaks kiitnud. See paavst oli küll võimu- ja rahaahne (v. W. Drumann, Geschichte Bonifacius des Achten, 1852), kuid ka tema kutsus kirjaga 7. I. 1299 ordumeistri kaebealusena oma ette, muu seas just ka vastristitute türanniseerimise pärast (U. B. 577). Õige on aga, et paavstide kirjades aja jooksul pärismaalaste vabaduse nõudmised raugema hakkasid ja paavstid muutunud olukorraga viimaks nähtavasti kui sündinud faktiga vaikides leppisid ehk leppima pidid. Tegelikult ei mõjunud Liivimaal paavstide eeskirjad pärastpoole ka mitte väga palju
Näidendid · "Naeruväärsed eputised" (1659) · "Don Juan" (1665) · "Ebahaige" (1673) · "Tartuffe" (1664) · "Misantroop" · "Kodanlasest aadlimees" (1670) Dorine,Orgoni ja TArtuffe`i põhjalikum karakteriseering Orgon rumal,naiivne ,endas kindel,uskus pimesi Tartuffe`i. Uskus, et Tartuffe on hea ja korralik mees,igati sobiv tütrele kosijaks. Tartuffe omakasupüüdlik, kahepalgeline, variserlik, rahaahne. Kiire taibuga, kaval, kindlameelne. Alati, kui talle midagi öeldi, oskas kohe midagi vastu öelda. Oli endas liiga kindel ja see sai talle saatuslikuks jäi oma tegudega vahele ning kuningas saatis ta vangi (kui Tartuffe poleks vahele jäänud, oleks vangi läinud Orgon, sest esimene oli teda püüdnud kõigis oma halbades tegudes süüdi jätta). Dorine heatahtlik, taibukas, sõnavõtja, kaval, heatahtlik, aus.
Ta käis arsti juures ja sai teada, et ta põeb kohutavat haigust, aidsi. Äkki seisis ta ihuüksi keset pimedust, kus polnud mingitki valguskiirt. Ta läks kaugele laande, jõi ennast täis ja poos üles. Marjulised leidsid ta luukere kuuseoksa küljest. Surmapõhjus: Poos ennast üles. 4.149. Denver Aruda 52 Sünnikoht: Harala Ametid: esialgu kütja ja koristaja; hiljem ettevõtja, kel oli oma puiduäri; Olemus: kommunismi vihkaja; uhke; rahaahne; ta ei hoolinud millestki, isegi varastada võis selleks, et oma äri ajada; Lugu: Ta ei teinud okupantide ees ühtki kummardust ega allunud neile. See eest kummardas ta põrandat pühkides Kalev Jaapi ees. Kui võõrvõim lõppes, tuli ta peidust välja ja hakkas oma puiduäri ajama. Algul oli see väike, hiljem laienes. Ta korraldas äkksööste metsadesse, mille kuuluvus oli ähmane või omanik välismaal. Tema meeste käes langes võõras kuusik raginal. Kuna tal olid head
annaabi.ee 
