KESKKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: EI- 11 (A) Koostaja: Robsurf Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................4 1. RADOON..............................................................................................................................................5 1.1.Radooni omadused.......................................................................................................................... 5 1.2 Kes avastas radooni ?...................................................................................................................... 6 1.3 Radooni mõõtmine................................
küljest siltidega, millel on selgesti loetav tekst «Ettevaatust, asbest» ning hoiatusmärk. (1:§11) · Hoiatusmärgi kõrgus on vähemalt 5cm ja laius 2,5cm. · Hoiatusmärgi ülaosas (40% märgi kõrgusest ) on valge «a» mustal põhjal, alaosas (60% märgi kõrgusest ) selgelt loetav valge või must tekst punasel põhjal. (2) 3. Radoon Lugemist radoonist (www.kiirguskeskus.ee) - http://www.kiirguskeskus.ee/index.php?leht=153 Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas põhiliselt uraani 238U lagunemisreas raadiumi lagunemisel. Radoon laguneb edasi lagunemisproduktideks, mida nimetatakse radooni tütarproduktideks. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitusmaterjalides. Seega leidub teda kõikjal
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Mis on radoon?...........................................................................................................2 Radoon Eestis.............................................................................................................3 Miks on radoon tervisele ohtlik?................................................................................3 Kiirituse mõju Inimesele............................................................................................ 4 Risk.............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus....................................................................................................6 Mis on radoon?
. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1.KUIDAS TUNGIB RADOON MAJJA............................................................................................4 2.RADOONITASEME MÕÕTMISE MEETODID.............................................................................5 2.1.Radoonitaseme mõõtmine pinnasest..........................................................................................5 2.2.Radooni tuvastamine hoones......................................................................................................6 3
................................................................................................................... 5 1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad.................................................................................................. 5 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE KÜLMA EEST..............................................................................6 3. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE RADOONI EEST........................................................................10 3.1 Radoon on looduslik radioaktiivne gaas......................................................................................... 10 3.2 Radoonisisalduse mõõtmine........................................................................................................... 11 3.3 Hoone ventilatsiooni tõhustamine.................................................................................................. 11 3.4 Vundamendialune tuulutus..........................................................
......................................................................................16 Isikudosimeetria................................................................................................................17 Laboratoorsed analüüsid..................................................................................................18 RADOON.................................................................................................................................20 RADOON EESTIS............................................................................................................... 20 Siseõhu radoonisisalduse uuringud..................................................................................20 Geoloogilised uuringud....................................................................................................21 TUUMABAASID EESTIS....................................................................................................
.......lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile..........................................................lk 10-11 7. Tuntuimad radioaktiivsed elemendid....................................................................lk 12 7.1 Raadium.....................................................................................................lk 12-13 7.2 Uraan...............................................................................................................lk 13 7.3 Radoon............................................................................................................lk 14 8. Kokkuvõte.............................................................................................................lk 15 9. Kasutatud kirjandus..............................................................................................lk 16 2 Sissejuhatus
kiirgus, kusjuures nende elementide aatomid muutuvad ise uute keemiliste elementide aatomiteks. lfakiirguse osake (-kiirgus) kujutab endast heeliumi aatomi tuuma.(15) Radioaktiivsed elemendid on: kõik keemilised elemendid mille tuumad lagunevad iseenesest ja kõik keemilised elemendid mille tuumad on ebastabiilsed. Aines sisalduvad radioaktiivsed tuumad lagunevad: ühesuguse tõenäosusega.(11) Radioaktiivsete elementide aatomituumad ei ole stabiilsed. (8)Tuumade lagunemisel muutub aatom mingi teise elemendi aatomiks. 4 Hakati otsima radioaktiivseid elemente, millest olulisimaks on Marie ja Paul Curie poolt avastatud element Poloonium (Po, 84. element), kusjuures hiljem selgus, et kõik elemendid perioodilisuse tabelis on alates 84.-ndast radioaktiivsed (Astaat At, 85., Radoon Rn, 86., Frantsium Fr, 87., Raadium Ra, 88. jne). Seega asuvad radioaktiivsed elemendid Mendelejevi tabeli lõpus.(1)
Beetakiirgus tavaliselt ei tungi naha pealispinnast sügavamale. Siiski võib ulatuslikum kokkupuude suure energiaga beetakiirgajatega põhjustada nahal põletusi. Sellised kiirgajad võivad ohtlikuks osutuda ka sissehingamise või neelamise käigus kehasse sattudes. Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma et seda sisse hingataks või neelataks. Pikaajaline või ühekornde väga tugev kiirguse hulk põhjustab rakumutatsioone. 2.Nimeta vähemalt 6 teed, kuidas radoon võib majja jõuda. 1. praod põrandas, 2. konstruktsiooni ühenduskohad, 3. praod seintes, 4. tühimikud põranda all 5. praod torude ümber, 6. tühimikud seintes, 7. joogiveega 3.Selgita, milliseid teid pidi radioaktiivsus (ka radoon) võib jõuda organismi. Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna tavaliselt on rõhk hoonetes madalam
Beetakiirgus tavaliselt ei tungi naha pealispinnast sügavamale. Siiski võib ulatuslikum kokkupuude suure energiaga beetakiirgajatega põhjustada nahal põletusi. Sellised kiirgajad võivad ohtlikuks osutuda ka sissehingamise või neelamise käigus kehasse sattudes. Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma et seda sisse hingataks või neelataks. Pikaajaline või ühekornde väga tugev kiirguse hulk põhjustab rakumutatsioone. 2.Nimeta vähemalt 6 teed, kuidas radoon võib majja jõuda. 1. praod põrandas, 2. konstruktsiooni ühenduskohad, 3. praod seintes, 4. tühimikud põranda all 5. praod torude ümber, 6. tühimikud seintes, 7. joogiveega 3.Selgita, milliseid teid pidi radioaktiivsus (ka radoon) võib jõuda organismi. Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna tavaliselt on rõhk hoonetes madalam
ühendeid. Peene tuhk võib tuulega levida kilomeetreid eemale ja katta väga suuri alasid. Looduslikud saasteallikad Saasteaineid satub õhke vulkaanidest, põlemisprotsesside, hingamise, mädanemise, kõdunemise ja mitmesuguste bakteriaalsete protsesside käigus. Äikese tõttu tekib õhku lämmastikoksiide, vulkaanidest eraldub SO2. Erinevatel bioloogilistel protsessidel tekivad H2S, CO, CO2 ja NH3. Levinumaid heitgaase Vääveldioksiid SO2 Vääveldioksiid on terava lõhnaga mürgine gaas, mis tekib kütuste põletamisel. SO2 tekitab bronhiiti, hingeldust ja silmapõletikke. Vääveldioksiid lagundab taimedes klorofülli, mis seejärel muutuvad pruuniks ja hukkuvad. Lämmastikdioksiidi või osooni mõjul oksüdeerub see vääveltrioksiidiks (SO3), millest veega moodustuvad happesademete põhikomponendid. Süsinik(mono)oksiid e vingugaas, CO Vingugaas on väga mürgine põlev gaas, mis tekib tekib kütuste põlemisel mootorites ja hapniku vaesetes kohtades (nt
põlemisprotsessi kaasprodukt. Süsihappegaasi hulk õhus sõltub vulkaanilise tegevuse intensiivsusest, kivimite murenemisest, organismide kõdunemisest, taimestiku arengustaadiumist ja liigilisest koosseisust, metsatulekahjudest ning viimasel ajal üha enam inimese majandustegevusest (peamiselt energia tootmisest). CO2 vabaneb fossiilsete kütuste põletamisel. o Metaan (CH4) on värvusetu, lõhnatu ja õhust kergem gaas. Suur osa metaani eraldub märgaladest, soodest ja rabadest. Metaan on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas, mis arvatakse tekitavat 20% kasvuhooneefektist. Metaani põhilised antropogeensed allikad on põllumajandus, olmeprügilad, heitvesi ja heitvee töötlemine ning loodusliku gaasi (maagaasi) tootmine ja jaotamine. o Dilämmastikoksiidi (N2O) osatähtsust kasvuhooneefekti tekitamisel globaalse kliimamuutuse tasandil hinnatakse 6% le
Radioaktiivne pilve jõudmisel lähedal asuvast tuumaelektrijaamast võib põhjustata keskkonna ulatusliku radioaktiivse saastamise. Ntks Tsernobõl. 28. Radooni ohtlikkus ja ohutusmeetmed. Radoon on looduslik kiirguse allikas. Peamine radooniallikas Eestis on pinnas. Põhjavesi ning kodumaised ehitusmaterjalid ei ole üldjuhul kõrge radoonisisaldusega. Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ning looduslikud ehitusmaterjalid. Kõrget radoonisisaldust võib leiduda peaaegu kõikjal Eestis. Peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt maapinnale tõusta.
........................................ 10 3.5 Taimestik ja rohevõrgustik...........................................................................11 3.6 Loomastik.................................................................................................... 12 3.7 Kaitstavad loodusobjektid........................................................................... 13 3.8 Sotsiaal-majanduslik keskkond....................................................................13 3.9 Radoon........................................................................................................ 14 3.10 Hüdrometeoroloogilised tingimused..........................................................15 3.10.1. Tuul..................................................................................................... 15 3.10.2 Kliima.................................................................................................. 16 4
Beauforti pallid = bofoorid Tabelit täiustati ja lõpuks oli 17 palli ja antud valemiga saab pallid kiiruseks arvutada. v(m/s) = 0.836 * B1.5 B on pallid ( näiteks 5 palli ) ja tuleb võtta astmesse 3/2 ja korrutada 0.836 ga. Ajasüsteemid GMT= UT ( Universal Time ) . Lennunduses on termin Zulu , näiteks 13:46 GMT = 1346Z TAI International Atmoic Time väga täpsed kellad ( ei vaja korrigeerimist) Tegijapoiss 2010 UTC Universal Time Coordinated Aatom kellad on küll väga täpsed , kuid nad ei lange kokku astronoomilise kellaga ja seetõttu loodi UTC , mis töötab Aatomkellade järgi kuid astronoomilise kella erinevuse tõttu lisatakse sellele enamasti aasta lõpus 1 lisasekund(Iga umbes 1.5 aasta jooksul jäetakse aatmokellad 1s seisma) . GPS Aeg , see on sünkroniseeritud UTC ajaga , kuid sellele ei lisata lisasekundeid , seega iga UTC aja muutmisega jääb GPS-aeg sekundi võrra ette. Sateliit positsioneerimine
tänapäevani lõplikult selge. Aatomi tuum mõjutab otseselt elektronkatte struktuuri, sest see kujuneb tuuma positiivse laengu mõju väljas.Tuum valitseb oma elektrilaenguga elektrone tänu elektrilise mõju kaugeleulatuvusega. Aatomi kvantmehaanilises mudelis määrab üheselt elektronkatte kihilise struktuuri elektronide koguarv Tuum tervikuna määrab ära elektronide arvu aatomi elektronkattes ja nende asetuse valemiga 2 n 2 . Muus osas on aatom ja selle tuum täiesti eraldi vaadeldavad, sest neid eraldavad ruumilises ulatuses viis suurusjärku. Kui välja arvata prootonite arv, siis tuuma siseehitus aatomi elektronkattele mõju ei avalda ja tuum ise on on elektronkatte uurimise vahenditele kättesaamatu. Seepärast käsitletakse tuumamudelit täiesti eraldi, kuigi see peaks olema osa aatomimudelist. Tuum koosneb nukleonidest. Jõud nende osakeste vahel on väga tugevad. Nende jõudude
Ruumides on CO2 põhiallikaks tihti inimene ise (väljahingatav õhk), CO2 on põhiline saasteaine gaasi, petrooleumi, puidu ja kivisöe põlemisel ahjudes. Mõju tervisele CO2 toimib kui hingamisteede ärriti, vähese CO2 sisalduse korral tekib ebamugavuse ja umbsuse tunne. Pideva kokkupuute korral võivad tekkida peavalu, peapööritus ja iiveldus. CO2 sisaldus suureneb öösel magamistoas ja ülerahvastatud ruumides(klassiruumid). Süsinikmonooksiid ehk vingugaas (CO) on toksiline lõhnatu gaas, mis tekib mittetäieliku põlemise käigus. Põhilised CO allikad on ahjud ja pliidid, CO sisaldust õhus suurendavad sõidukite heitgaasid. Mõju tervisele CO on lämbumist tekitav gaas. Krooniline kokkupuutumine tekitab tihti tähelepanuta jäetavaid sümptomeid, nagu peavalu, väsimust, peapööritust ja iiveldust. Tahm ja suits satuvad ruumiõhku põlemisprotsesside tagajärjel. sisaldab nii oma füüsikaliste, keemiliste kui ka
2. 2. Kiirgustegevusega seotud ruumide ja vajadusel nendega külgnevate ruumide kiirgustaset mõõdavad Kiirguskeskuse spetsialistid enne kabineti regulaarseks tööks avamist ja edaspidi vastavalt väljakutsetele kuid mitte harvemini kui 2 aasta tagant. 3. 3. Mõõtmise täpsed kohad lepitakse kokku Kiirguskeskusega. 4. 4. Spetsialistid kutsutakse välja selleks volitatud töötaja poolt. 5. 5. Kiirguskeskus väljastab mõõtmistulemuste kohta kirjaliku protokolli, kus kajastuvad ka mõõtmise käigus leitud puudused ning kus määratakse nende kõrvaldamise tähtaeg. Peale puuduste kõrvaldamist tehakse vajadusel kordusmõõtmised. 6. 6. Ülddosimeetria protokolle säilitatakse 10 aastat? Personali meditsiiniline kontroll Kiirgustöötajate meditsiinilist kontrolli teostab kord aastas terviseuuringute ja töötervishoiu osakond või perearst
Sisekliima mõju. Avaldab inimesele mõju mitmeti. Avaldab mõju naha limaskestade ja hingamisteede kaudu sest nii toimib soojus vahetus ümbritseva keskonnaga. Temperatuur võib tervisele avaldada mõju otseselt või kaudselt. Otsene mõju: külmumises, kuumeneb üle. Kaudne mõju: külmetuste kaudu. Ebamugavuse põhjuseks võib olla ka see, et inimene tunnetab ebamugavust tõmbusena, lõhnana või mürana. Teatud lõhnu inimene ei tunne ntx radoon. Inimesed tunnetavad erinevaid mõjureid erinevalt. WHO on organisatsioon mis töötab välja norme. Töötab samuti välja nö haige hoone sümptomeid. Haige hoone põhilised sümptomid: - Nina,silma, kurgu ärritus - Kuivad limaskestad - Naha punaplekilisus - Vaimne väsimus ja peavalu Sisekliima tegurite piirväärtused tuuakse ära vastavates sisekliima normides. Need mugavus parameetrid tuleb tagada selles piirkonnas kus
Tulepüsivus Saksa ehitusnormides (DIN 4102, DIN 18951) loetakse savi mittepõlevaks materjaliks, kui selle mahukaal ei ole taimsete lisandite tõttu alla 1700 kg/m3 . Kergsavikonstruktsioonid ei ole selle põhjal mittepõlevad materjalid. Tuleõnnetuse puhul tuleb arvestada võimalike kustutusvee poolt tekitavate kahjustustega. Radioaktiivsus Põletamata savides ei ole leitud, võrreldes teiste materjalidega, kõrgemat radioaktiivsuse taset. Tähelepanu võib pälvida radioaktiivne gaas radoon ja selle laguproduktina tekkiv a-kiirgus. See nn "pehme" kiirgus ei jõua küll inimese organismi (peetakse nahal kinni), kuid võib sattuda õhu kaudu kopsudesse ja põhjustada seal vähki. 11Looduslikes savides on radooni kiirguseks mõõdetud kõikide teiste ehitusmaterjalidega võrreldes siiski oluliselt väiksem väärtus (5,0 mBq/kg h; võrdluseks: kruus - 64,8, tsement - 57,6, ehitusliiv - 54,0 mBq/kg h). 3.2. Savi kui ehitusmaterjali puudustest
maakasutuse piiramist, ohutsoonide ja hoiatussüsteemide loomist. Kohalik juhtkond lähtub teadlasterühma nõuannetest. Tavaliselt töötatakse välja juhiseid päev-päevalt, hinnates konkreetse momendi olukorda. 3. Kindlustussüsteemide rakendamine sõltub iga riigi siseoludest. 95. Vulkaanipurske mehhanism. Aluseliste ja happeliste magmade erinev käitumine vulkaani lõõris. Aluseline magma on suure voolavusega, kuid kuna temast on eraldunud gaas, siis ta vulkaani lõõris välja ei plahvata. Happeline magma sisaldab palju gaase, mistõttu vulkaanilõõrist suure plahvatusega eraldub. 96. Plahvatusliku vulkaanipurske olemus mis tüüpi magmasid iseloomustab plahvatuslik vulkaanipurse. Vulkaanipursked on iseloomulikud happelisele magmale, sest sellel on suur viskoossus ja gaas ei saa sealt nii lihtsalt eralduda. 97. Eritüüpi magmade käitumine maapinnal, nende temperatuur, viskoossus ja voolamisomadused ja kiirus.
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4.
organ kude rakk rakuorganell molekul aatom algaine Ökoloogia uurib esimest viit Populatsioon (asurkond) rühm üht liiki isendeid, kes elevad koos samal ajal samas paigas. Kooslus mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum Ökosüsteem koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna
Kaksikelamu(paariselamu), kaks ühele krundile või kahe kõrvutiasetseva krundi piirile küljeti kokkuehitatud üksikelamut. Ridaelamu kolm või enam üksikelamud, mis on kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud ja kus igal sektsioonil on oma katus ning kus kõikidel korteritel on tagatud sissepääs maapinnalt. Ridaelamul ei tohi asetseda teine korter peal. Vaipelamu on ridaelamu erivorm, kus kokku ehitatud elamute omavaheline külgnemine on geomeetriliselt teostatud. Eluruumidele esitatavad nõuded Eluruum peab võimaldama inimesele ohutu ja tervisliku ööpäevaringse viibimise (näiteks seetõttu ei tohiks ventilatsioon olla teatud ajaks päevas tsentraalselt väljalülitatav). Uste miinimummõõtmed on laius: välisuksel 0,9m, sise- ja rõduuksed 0,7m, wc uksed 0,6m kõrgus 2m Vannitoa wc ja dusiruumi ukse mõõtmed peavad võimaldama nendes ruumides asuvate sanitaartehniliste seadmete vahetamist.
hoidmise riiklik programmi kaudu ka Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinna Tehnikaülikoolist osalesid uurimistöös järgmised isikud: Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool: Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just. Kaasa töötasid: Kätlin Miilberg, Arli Toompuu, Tõnis Agasild, Georg Kodi, Karl Õiger; Materjaliuuringute teaduskeskus: Urve Kallavus. Täname uurimistöö rahastajaid ning uuritud elamute elanikke oma panuse eest uurimistöö õnnestumisesse. Täname Hannes Meisterit ja Kalle Pilti Eesti Maaülikoolist põrandaalustes ruumides mõõtmise tegemise ja mõõtmistel osalemise eest. Aruande sisulise poole on toimetanud Targo Kalamees ja keelelise poole Mari-Ann Tamme. Tallinn, jaanuar 2011 Tegijad Sisukord 1 Sissejuhatus 6 1.1 Uuringu eesmärk ja oodatavad tulemused 6 1
.............lk. 7 Kasutatud kirjandus.....................................................lk. 8 2 Hapniku üldtutvustus Hapniku sümbol on O. Ladinakeelne nimetus oxygenium. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VI rühma element, mittemetall. Järjekorranumber 8 ja aatommass 15,9994. Hapnikul on kaks allotroopset esinemisvormi dihapnik O2 ehk tavaline hapnik ja trihapnik O3 ehk osoon. Dihapnik on normaaltingimustel lõhnata ja värvita gaas, lahustub vähesel määral vees ja ühineb peaaegu kõikide elementidega moodustades oksiide. Hapniku oksüdatsiooniastmed ühendeis on -II ja -I. Looduses on hapnikku elementidest kõige rohkem. Teda tarvitatakse keemia- ja metallurgiatööstustes, meditsiinis, vedelat hapnikku lõhkeainete valmistamisel. (ENE 3) Hapniku avastamine Hapniku avastamist takistasid tema iseloomulikud omadused : värvuseta, lõhnata ja maitseta gaas.
Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende interpreteerimine; Soojuskaod ja energias�
Tallinna Tehnikaülikool Referaat Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse Liisi Kink 095675 YAGB31 Tallinn 2010 1 Sisukord · Sissejuhatus lk. 3 · Mis on põhjavesi? lk. 4 · Veeringe lk. 5 · Põhjavee toitumine lk. 6 · Põhjaveevarud lk. 8 · Põhjavee hulga säilitamine lk. 9 · Põhjavee kaitse lk. 11 · In
Kvantitaiivseks analüüsiks rakendatakse Beeri seadust, kuigi tulemuste linaarsus võib esineda kitsas kontsentratsioonivahemikus. Lisaks on muutuvate parameetrite arv küllalt suur, mistõttu tasub kaliibrimisgraafikut sageli teha. AAS segavad mõjud Spektraalsed häired muud leegis olevad osakesed neelduvad Spektraaljooned võivad kattuda või on neeldumisjooned liiga laiad Keemilised leegis esinevad tasakaalud, mõni aatom võib leegis minna muusse vormi (nt ioniseerub või mood. oksiidi) Vastu aitab: tööparameetrite varieerimine, spektrokeemilised puhvrid : vabastavad agendid kaitsvad agendid ionisatsioonisupressorid AAS rakendusi · Tavaline metallianalüüs · Mineraalide analüüs · Suurte sisaldustega bioloogilised proovid
Tõnis Agasild, Eva Liho, Kristo Tuurmann, Priit Haug, Roode Liias, Priit Langeproon (OÜ Langeproon Inseneriehitus), Oliver Orro (Tallinna LV, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Muinsuskaitse osakond), Leele Välja (Eesti Kunstiakadeemia, Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond), Karl Õiger, Georg Kodi, Simo Ilomets, Lembit Kurik. Uurimisraporti sisulise poole on toimetanud Targo Kalamees ja keelelise poole Mari-Ann Tamme. Täname uurimistöö rahastajaid ning uuritud elamute elanikke ja korteriühistute esimehi- naisi oma panuse eest uurimistöö õnnestumisesse. Säästva Renoveerimise Infokeskus, Eesti Korteriühistute Liit, omavalitsuste Kultuuriväärtuste Ametid ja Muinsuskaitseamet, restauraator ja ehitaja Jüri Reemann on tänatud abi eest uurimisobjektide leidmisel. Tallinna LV, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti Muinsuskaitse osakond (Oliver Orro) ja Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond (Lilian Hansar, Leele Välja,
Detsember -2,5 86 603 Keskmine +5,7 81 4160 Arvutuslik välistemperatuur (VAT) hoone küttevõimsuse arvutuseks Asukoht Tallinn Tartu Narva Pärnu Rakvere Võru Jõgeva VAT, ºC -21 -25 -24 -22 -24 -25 -25 Arvutusliku sisetemperatuuri sõltuvus välistemperatuurist Eesti elamutes EVS-EN ISO 13788 rakendamisel hoonete projekteerimisel Standardi EVS-EN ISO 13788 rakendamisel elamute projekteerimisel Eestis võib sisetemperatuuri määramisel lähtuda standardis EVS 916 (Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 15251) esitatud temperatuuri piirsuurustest või asjakohastest mõõtetulemustest (vt joonist NA.2). Kuigi sisetemperatuur võib kütteperioodil olla ka konstantne, osutavad mõõtmised sisetemperatuuri
2CH4 + O2 → 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O → CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e → 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e → 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest: CaH2 + 2H2O → Ca(OH)2 + 2H2 1 mol = 42 g 2 . 22,4 l 2.1.3. Omadused Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem Molekul kaheaatomiline: H2 Parim gaasiline soojusjuht Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga “liikuv” kõrgemal temp-l läbib ka metalle Lahustub halvasti vees ja org. lahustites, hästi mõnedes metallides (Pd, Pt) Aatomi H ja molekuli H2 mõõtmed väga väikesed, molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav
õppis keskoolis. 1 inimene arvas, et Arvo õppis Rakvere Reaalgümnaasiumis. [LISA 15] Arvo Pärdi teoseid oskas nimetada vaid 5 inimest. 4 inimest nimetas filmi jaoks kirjutaud ,,Ukuaru valsi" , üks inimene oskas nimetada Pärdi I ja II sümfooniat. Küsisin, et kuidas on Arvo Pärt mõjutanud Rakveret. Enamasti räägiti, et Arvo Pärt on Rakverele toonud palju kuulsust ning teinud Rakvere linna elanikud uhkeks, et oma muusikalist teekonda just siit alustas. Mõned inimesed ei teadnud, et Arvo Pärt Rakveres on elanud ning ei osanud sellel küsimusele vastata. Eesti kohta olid arvamused suuremalt jaolt samad. Enamus mainis ära, et Arvo Pärt on Eesti maailmas kuulsaks teinud. Öeldi ka, et Pärt on andnud Eestile palju hea muusikat ning, et nende arust on Pärt üks edukamaid eestlasi. Kui küsisin, et kuidas on Arvo Pärt neid ennast mõjutaud, ei osatud esialgu eriti midagi öelda,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
