Nendeks eetilisteks põhimõteteks on ausus, objektiivsus, ametialane kompetenstus, konfidentsiaalsus, profesionaalne käitumine, sõltumatus, suhtumine teistesse audiitoritesse ja viimaseks paragrahviks on reklaam, milles on öeldud, et audiitor ei tohi oma teenuste tutvustamisel kasutada pealetükkivat või eksitavat reklaami. Audiitori amet ei seondu otseselt raamatupidaja eriala ja elukutsega. Kui raamatupidaja on nii öelda raamatupidamise töö tegija, siis audiitor annab hinnangu raamatupidamisaruannete kohta. Raamatupidaja koostab aruande, mida auditeerib sõltumatu audiitor, kelle valivad omanikud. Audiitor töötab audiitorühingus või on üksikaudiitor ning ta ei tööta auditeeritavas äriühingus. Auditeerimise käigus peab audiitor jõudma veendumusele, kas raamatupidamise algandmed ja muu lähteinformatsioon on usaldusväärsed ja piisavad raamatupidamisaruannete koostamiseks. Audiitor peab sooritama vajalikud kontrolliprotseduurid, saavutamaks piisava kindluse, et
konfidentsiaalsus, profesionaalne käitumine, sõltumatus, tau, suhtumine teistesse audiitoritesse ja viimaseks paragrahviks on reklaam, milles on öeldud, et audiitor ei tohi oma teenuste tutvustamisel kasutada pealetükkivat või eksitavat reklaami. Audiitori amet ei seondu otseselt raamatupidaja eriala ja elukutsega. Kui raamatupidaja on nii öelda raamatupidamise töö tegija, siis audiitor annab hinnangu raamatupidamisaruannete kohta. Raamatupidaja koostab aruande, mida auditeerib sõltumatu audiitor, kelle valivad omanikud. Siin kohal minu arvates ei tohiks omanikud teada audiitorit ega audiitor ei tohiks olla kuidagi teadlik omanikest, kuigi usun, et kõik audiitorid pole midagi nii aused kui peaksid ning eritates paragrahv 7 käivad ikkagi tutavate tutavatel auditi tegemas (ei üldista). Samuti olen arvamusel, et audiitor ei tohiks teha audit mitmeid aastaid järjest ühes ettevõttes auditit, sest muidu
1.4 Alluvad Sekretär 1.5 Asendaja Raamatupiadaja 1.6 Asendab Pearaamatupidajat 2. TÖÖ KIRJELDUS Raamatupidaja tegeleb igapäevaste raamatupidamisalaste toimingutega, aruannete koostamisega ja esitamisega. 3. AMETIKOHA TEENISTUSÜLESANDED JA SOOVITUD TULEMUS PÕHIKOHUSTUSED TÖÖTULEMUSED 3.1 Raamatupidamisaruannete koostamine. Aruanded on koostatud tähtaegselt ja esitatud andmed on õiged 3.2 Tulude ja kulude kajastamine Juhtkonnal on ülevaade asutuse kasumiaruande kirjetel finantsmajanduslikust seisust. 3.3 Dokumentide arhiivi üleandmine Dokumendid säilitatakse vastavalt nõuetele 3
2010 Finantsjuhtimine. Finantsjuhi ülesanded sõltuvad ka vastavast valdkonnast, kus ta töötab. Antud kuulutuses on tegemist põllumajanduse valdkonnaga, sellepärast ka nõudmiseks põllumajanduslik kõrgharidus ja töökogemus. Põhilisteks tööülesanneteks kuulutuses on: eelarve koostamine ja eelarve täitmise järgmine; finantsanalüüsi koostamine; raamatupidamise arvestus, finants- ja maksuaruandlus; raamatupidamisaruannete koostamine. Finantsjuht peab tundma raamatupidamis- ja maksuseadusi. Üldiselt kuulub finantsjuhi pädevusse kolm valdkonda: investeerimine, finantseerimine ja dividendipolitiika. Ettevõtte finantsjuht vastutab: · finantsanalüüsi ja finantskavandamise eest; · firma varade struktuuri juhtimise eest; · firma finantsstruktuuri juhtimise eest. Finantsjuhi tööülesanded: 1. Ettevõtte varade (aktivate) finantseerimise planeerimine ja juhtimine. 2
kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt auditeerimise eeskirjale. Auditeerimise õigus on ainult audiitoril. Auditeerimise eeskiri sisaldab audiitori kutse-eetika põhimõtteid mis vastavad rahvusvahelistele standarditele. Eestis koondab audiitorite tegevust audiitorkogu mis on audiitorite kutse ühendus, avalik-õiguslik institutsioon mis peab kaitsma ka audiitorite õigusi. Audiitorkogusse kuuluvad audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust isikud audiitorid.
sõltumatuse põhimõtetega. Audiitori auditi välised funktsioonid Rhavusvahelised standardid esitavad kolm olulist funktsiooni: 1. Finantsinformatsiooni ülevaade audiitor sooritab kontrollis protseduure, mis ei ole nii põhjalikud kui auditeerimine. Eesmärk on jõuda negatiivse järelduseni, audiitor peab jõudma kinnituseni, et finantsinfo ei sisalda olulisi vigu, mis seaks kahtluse alla raamatupidamisaruannete õiguse. 2. Kokkuleppelised toimingud kliendi ja audiitori vahel kokku lepitud auditi iseloomuga toimingud mingis kitsamas valdkonnas (nõuded ostjate vastu, võlad hankijatele, varud jne). Audiitor ei anna tavaliselt hinnangut objektile, vaid esitab tähelepanekud kliendile, kes peab ise järeldused koostama. 3. Aruannete koostamine audiitori tegevuses teisejärguline, sest audiitor ei saa auditeerida ettevõtet, mille finantsaruanded ta ise koostas.
Raamatupidamise alg või nende põhjal korraldamist tagamaks koostatud koond aktuaalse, olulise, objektiivse dokumentide alusel; ja võrreldava info saamise; Raamatupidamisregistrite Oma majandustegevuse kokkuvõtete põhjal kõikide majandustehingute raamatupidamisaruannete dokumenteerimist; koostamist lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud arvestusprintsiipidest; 10.1.13 Mai Takkis 16 Hea raamatupidamissüsteemi tunnused Piisav ja toimiv Tüüpilised probleemid sisekontrollisüsteem Ei osata näha vajadusi pikemas perspektiivis
......................................5 1.2Soetumusmaksumuse meetod....................................................................5 1.3Diskonteerimisel kasutatavad diskontomäärad...........................................6 KOKKUVÕTE..............................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................7 Vastavalt raamatupidamisseadusele on raamatupidamisaruannete eesmärk kajastada õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Õiget ja õiglast väärtust pole SISSEJUHATUS võimalik hinnata, kui ei võeta arvesse raha aegväärtust (Maire Otsus, Juuli Laanemets, 2013), kuid praegu siiski ei ole raha aegväärtuse arvestamist nõuvad tehingud enamikes ettevõttes igapäevased.
huvitatud välistarbijatele(aktsionär, krediidiasutused, riigiasutused). Välistarbijad saavad infot eelkõige finantsaruannetest. Finantsaruanded on aga minevikulise iseloomuga, ja seetõttu ei pruugi nad hetke olukorda täiesti õigesti kajastada. Finantsaruannete ettevalmistamine koostamine ja analüüs ongi finantsaaruande ülesandeks, ning see on reguleeritud riiklike õigusaktidega. 2) Juhtimisarvestus seisneb raamatupidamisaruannete kasutamises juhtkonna poolt, ettevõtte tegevuse plaanimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Juhtimisarvestus tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestamisega. Juhtimisarvestus on rohkem suunatud ettepoole ehk tulevikku. Tulemuste arvestamine, andmete ettevalmistamine otsuste langetamiseks, on reguleeritud ettevõtte siseste normatiivsete materjalidega. 3) Kuluarvestus on osa juhtimisarvestusest, mis tegeleb ettevõtte ning selle
ettevõttesisene aruandlus ja selle analüüs; 2. ettevõttesisene organisatsiooniline struktuur. Ettevõttesisesed vastutuskeskused; 3. juhtimissüsteem. Aluseks on tulemusjuhtimise kontseptsioon. Laialt levinud mõisteks on auditi e audiitori mõiste, millega tavaliselt tähistatakse välisaudiitorit e vandeaudiitorit. Vähemtuntud on siseauditi mõiste, kuna see funktsioon on lühema ajalooga ning esialgu ei rakendatud erasektoris. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning hinnangu andmine nende kvaliteedile lähtuvalt auditeerimise eeskirjast (välisaudit, siseaudiitor kontrollib kõike). Kontrolli valdkonda kuuluvad ka mõisted – revisjon ja revisjonikomisjon. Rev komisjon annab hinnanguid minevikus e revideeritaval perioodil sooritatud tegevustele. Auditeerimist eristab revisjonist see, et auditeerida saab ainult vandeaudiitor, revideerida võib igaüks. Riigikontroll. Eestis tähendab see ühte konkreetset institutsiooni, so sõltumatu
juhtimismeetodeid, protseduure, abinõusid jmt, mis annavad piisava kindlustunde, et püstitatud eesmärgid saavutatakse. Sisekontrolli süsteem peab andma kindlustunde nii juhtkonnale kui ka töötajatele, et kogu ettevõte tegevus on kooskõlas õigusaktidega, ettevõte siseste eeskirjadega ning aruandlus on tõene. 7. Audiitorkontroll, mis on välisekspertide hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisoskustele. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ja neile hinnangu andmine lähtuvalt auditeerimiseeskirjast. 8. Eelarvestamine, mis tähendab ettevõtte eelarvete koostamist ning hõlmab kõiki protsesse ja tegevusi, mida eelarve koostamisel läbitakse. Põhiline on prognoosimine tulevikku. Audiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Auditeerimisõigus on ainult kutselise audiitoril ning audiitori ühingul.
· töötajate isikukonto kaartide täitmine (palgaarvestuseks kasutatakse ettevõttes programmi MeritPalk) · töötajate haiguslehtede ja ravikindlustuskaitse dokumentatsiooni edastamine Haigekassale · aruandluste koostamine ja esitamine · dokumentide vormistamine (näiteks ostu/müügiarved) · kliendisuhete hoidmine ja arendamine · maksude arvestuse teostamine · palgaarvestus · pangaoperatsioonide teostamine · raamatupidamisaruannete tähtaegne koostamine · riikliku aruandluse nõuetekohane korraldamine · suhtlemine maksuametiga · · Tööülesannete täitmisega ettevõttes raskusi ei tekkinud, ning seda eelkõige tänu arvuti kasutamise oskusele ning kindlasti ka tänu eelnevale töökogemusele. Olin ettevõttes juba usalduse saavutanud ning ka koostöö sujus väga ladusalt. Pearaamatupidaja oli alati
19. Riigikontrolli ja Maksuameti funktsioonid firma arvestussüsteemis Riigis on maksude maksmine ühiskondlik leping,mille täitmist Eestis reguleerivad maksukorralduse seadus ja igale maksule eraldi kehtestatud seadused.Kõik maksude arvestamise,tasumise ning deklareerimisega kaasnevad kulud tasub ettevõte. Riiklikeks maksudeks on aktsiisid,tulumaksud,hasartmängumaks,käibamaks,maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks. 20. Auditeerimise sisu ja ülesanded Audiitori ülesanne on anda hinnang raamatupidamisaruannete kohta. Vastutus nende aruannete koostamise eest lasub kliendi juhtkonnal. Juhtkond peab tagama vajalike raamatupidamisregistrite koostamise ja säilitamise, sobivate arvestuspõhimõtete ning hindamismeetodite valiku, tõhusa sisekontrollisüsteemi kujundamise, arvestuse sise-eeskirjade väljatöötamise ja vara säilimise. Raamatupidamisaruannete auditeerimine ei vabasta juhtkonda vastutusest ega siirda kogu vastutust informatsiooni tõepärasuse eest audiitorile. 21
Raamatupidamise põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip iga raamatupidamiskohustuslane peab arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus oma omanike, töötajate, klientide, kreeditoride jt isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip raamatupidamisaruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ja tal ei ole kavatsust või vajadust oma tegevus lõpetada või oluliselt selle mahtu vähendada. Kui aruanded on koostatud mitte järgides antud printsiipi, tuleb ära seletada, millistest põhimõtetest aruandes on lähtutud. 3. Arusaadavuse printsiip raamatupidamisaruannetes esitatav info, mis avalikustatakse,
nõuab : kirjendamist Raamatupidamise raamatupidamisregistrites; korraldamist tagamaks alg- või nende põhjal aktuaalse, olulise, objektiivse koostatud koond- ja võrreldava info saamise; dokumentide alusel; Oma majandustegevuse Raamatupidamisregistrite kõikide majandustehingute kokkuvõtete põhjal dokumenteerimist; raamatupidamisaruannete koostamist lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud arvestusprintsiipidest; 2/9/2015 Mai Takkis 13 Hea raamatupidamissüsteemi tunnused Piisav ja toimiv Tüüpilised probleemid sisekontrollisüsteem Ei osata näha vajadusi
materjali- ja palgakuludest USA suurkontsernid Du Pont Powder Company ja General Motors tegelesid samuti aktiivselt firma tegevuse mõõtmise ja kontrolliga. Tänase päevani kasutavad ettevõtted Du Pont’i võrrandit finantsseisu analüüsimisel 20. sajandi kahekümnendatel aastatel juhtimisarvestuse areng seiskus, sest tähelepanu keskpunkti tõusis raamatupidamisaruannete koostamine seoses auditeerimise tähtsustumisega Alles seitsmekümnendate aastate keskel tekkis seoses Jaapani autotööstuse edusammudega uus huvi juhtimisarvestuse süsteemide täiustamise vastu nii Euroopas kui ka USAs 20. sajandi lõpus ägenes konkurentsivõitlus, suurenes globaliseerumine, võeti kasutusele uued tehnoloogiad ja juhtimisfilosoofiad. Nende muutustega kaasnesid ka muutused juhtimisarvestuse süsteemis
Puhasteenistus – Isikule jääv tulusumma pärast seda, kui kõik maksud on maha arvatud. Puudujääk – Tegelikult olemas oleva rahasumma või kaubakoguse vahe, mis arvestuste kohaselt peaks olemas olema. Põhivara – Vara, mida eeldatavasti kasutatakse ühest aastast pikema aja jooksul. Püsikulu – Kulu, mis jääb erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodil muutumatuks. R Raamatupidamise põhimõtted – Rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted, millest juhindutakse raamatupidamisaruannete koostamisel. Rahavoog – Ettevõtte rahaliste vahendite laekumised ja väljaminekud. Rahavoogude aruanne – Raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi raha tegelikke laekumisi ja väljamakseid. Reinvesteerimine – Investeeringust saadud kasumi investeerimine kas samasse ettevõttesse või samasse riiki. Rentaablusanalüüs – Toodangu mahu või müügikäibe uurimine selgitamaks seoseid firma kulude
Informatsiooni asümmeetria võib viia turu äpardumiseni. Nt ei tule eraturg piisavalt hästi toime tervise- ja pensionikindlustuse pakkumisega. Siit riikliku sekkumise vajadus. Agent (indiviid) on huvitatud sellest, et ennast näidata võimalikult heas valguses, printsipiaal (omanik) aga sellest, et saada tõest infot olukorra kohta. Agendi oportunismi vähendamiseks ja süsteemi toimimise efektiivsuse suurendamiseks aitab hästi korraldatud kontrolli- ja arvepidamissüsteem. Siit vajadus raamatupidamisaruannete ja statistilise aruandluse järele, mis võimaldab makrotasandil kokkuvõtteid teha ja võimuorganitel otsuseid langetada. Siseturuhinnad, kodanikuõiguste kaitse, tarbijakaitse jmt institutsioonid vähendavad printsipiaali-agendi vahelisi probleeme ja agendi oportunistliku käitumise võimalusi. 14. Miks nähakse sissetulekute ebavõrdsuses probleemi? Selgita joonise abil, kuidas toimib valitsusepoolne sissetulekute ümberjaotamine selle probleemi lahendusena.
tekkinud probleeme või vältida nende tekkimist. Meetodid: - Raamatupidamisaruandluse analüüs Uurimisviis, millega antakse hinnang ettevõtte finantsolukorrale · Regulaarne · Mitteregulaarne - Reaalinvesteeringute tasuvusarvutused - Finantsprognooside koostamine b. Raamatupidamisaruandluse analüüsi etapid: - Ettevalmistav etapp, mis hõlmab analüüsi eesmärkide ja eelduste määratlemise ning meetodite valiku - Raamatupidamisaruannete struktureerimine (ühismõõtsustamine) - Analüüsis kasutatavate rahandussuhtarvude kindlaksmääramine - Näitajate arvutamine ja interpreteerimine ehk analüüsi praktiline teostamine - Spetsiaalsete analüüside läbiviimine - Järelduste ja ettepanekute tegemine ning esitamine Erimeetodid: - Suhtarvuanalüüs - Trendianalüüs - Absoluutnäitajate analüüs c. Rahandussuhtarvude süsteem: Esmane liigitus
funktsioonidest sest tegevused kattuvad mõneti. Kuid lisaks peavad nad täitma ka fin juhi funktsioone. Seetõttu on selliste fin juhtide tegevus ülekoormatud, mis võib selleni et fin juhtimine kannatab. Majandusarvestuse valdkond: Suurem roll kontrolleril, kontrolleril on rohkem ülesandeid kui fin juhil Mõemad peavad osalema ev aasta auditi läbiviimisel, tegevusaruannete koostamisel, raamatupidamisaruannete koostamisel, info edastamine väärtpaberi inspektsioonile, eelarve koostamisel ja selle juhtimises, parimate toimimistavade juurutamisel, fin analüüsi läbiviimisel, järelevalve- ja aruandlussüsteemi puuduste ülevaatamine. Osad, kus määravaks on finantsjuht: kapitalivajaduse ülevaatamine ja kindlaks tegemine, tegevuste ja nende tulemuste mõõtmissüsteemi väljatöötamine, aruandlussüsteemide ja meetodite valik.
olema kooskõlas kas Eesti hea raamatupidamistavaga või rahvusvaheliste finants- aruandluse standarditega. Hea raamatupidamistava nõuab: - raamatupidamisarvestuse korraldamist tagamaks aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise majandustehingute kohta; - kõikide majandustehingute dokumenteerimist; - alg- või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel majandustehingute kirjendamist raamatupidamisregistrites; - raamatupidamisregistrite kokkuvõtete põhjal raamatupidamisaruannete koostamist lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud arvestusprintsiipidest; - dokumentide säilitamist; - likvideeritud juriidilise isiku algdokumentide, raamatupidamisregistrite, lepingute, finantsaruannete üleandmist riiklikule registrile. Hea raamatupidamistava üksikküsimusi käsitleb eelkõige RPS, mida täiendavad EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Põhiaruanded BILANSS (BALANCE SHEET) kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud
Lisaks ettevõtte finants- ja majandusolukorra näitajaid (sh kolme aasta aruandeid) ning maksehäirete ja maksuvõlgade infot. · Krediidianalüüs - sisaldab lisaks avalike allikate infole ka anketeerimise tulemusel saadud teavet, analüüse ning soovitust krediidilimiidile. Koostatakse analüütiku poolt. c. Raamatupidamisaruandluse analüüs - koosneb järgmistest etappidest: 1. Ettevalmistav etapp, mis hõlmab analüüsi eesmärkide ja eelduste määratlemise ning meetodite valiku 2. Raamatupidamisaruannete struktureerimine (ühismõõtsustamine) 3. Analüüsis kasutatavate rahandussuhtarvude kindlaksmääramine 4. Näitajate arvutamine ja interpreteerimine ehk analüüsi praktiline teostamine 5. Vajadusel spetsiaalsete analüüside (nt omakapitali tootluse teguranalüüs) läbiviimine 6. Järelduste ja ettepanekute tegemine ning esitamine Meetodid: · Suhtarvuanalüüs · Vertikaalanalüüs · Horisontaalanalüüs · Absoluutnäitajate analüüs i. Likviidsussuhtarvud
30 3.5 Raamatupidamiskontode liigitus ja kontoplaan Kontosid saab liigitada mitmeti. Kontod on seotud raamatupidamisaruannetega, sellest tulenevalt saab liigitada kontod bilansikontodeks ja kasumiaruandekontodeks (lisaks bilansile on teiseks aruandeks kasumiaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase tulusid ja kulusid). Kasumiaruande skeemid vastavalt raamatupidamise seadusele on esitatud lisas 3. Skemaatiliselt on kujutatud kontode liigitus raamatupidamisaruannete alusel joonisel 1. KONTOD Bilansikontod Kasumiaruandekontod Aktiva- Passiva- Kontra- Tulu- Kulu- Tulemus- kontod kontod kontod kontod kontod kontod Kontraaktiva- Kontrapassiva- kontod kontod Joonis 1. Kontode liigitus
Erinevalt arvutatud suhtarvud (nt õpikutest ja Statistikaametis)! Vitriiniefekt! tulemuste ilustamine seaduslikul teel Aruannetes kajastatakse vaid möödunud sundmusi Soetusmaksumus ja turuvaartus Immateriaalse vaartuse kajastamine Regressioonianaluusi probleemid 27. Eelarvete planeerimise meetodid Kõige enam on levinud protsendimeetod, mille puhul maaratakse, mitu protsenti moodustab uks kirje teisest. Protsendimeetodit kasutatakse tavaliselt raamatupidamisaruannete uksikute kirjete prognoosimisel. Naitena võib tuua muutuvkulu prognoosimise muugikaibe abil, kus muutuvkulud on alati mingi protsent muugikaibest. Keerulisemal juhul on tegemist ökonomeetrilise meetodiga (vt allpool). Protsendimeetodi erivormiks on prognoosimine kasvumaaradega (g), kus uue aasta vaartus leitakse eelmise aasta põhjal, millele tuleb juurde teatud kasv. Naiteks: (1 ) 1 X X g t t = + + Kasvumaar g võib olla g > 0, g = 0, g < 0. Viimasel juhul on tegemist kahanemisega. Seda on
kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt auditeerimise eeskirjale. Auditeerimise õigus on ainult audiitoril. Auditeerimise eeskiri sisaldab audiitori kutse-eetika põhimõtteid mis vastavad rahvusvahelistele standarditele. Eestis koondab audiitorite tegevust audiitorkogu mis on audiitorite kutse ühendus, avalik-õiguslik institutsioon mis peab kaitsma ka audiitorite õigusi. Audiitorkogusse kuuluvad audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust isikud audiitorid.
kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt auditeerimise eeskirjale. Auditeerimise õigus on ainult audiitoril. Auditeerimise eeskiri sisaldab audiitori kutse-eetika põhimõtteid mis vastavad rahvusvahelistele standarditele. Eestis koondab audiitorite tegevust audiitorkogu mis on audiitorite kutse ühendus, avalik-õiguslik institutsioon mis peab kaitsma ka audiitorite õigusi. Audiitorkogusse kuuluvad audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust isikud audiitorid.
...................................................................90 2.4.3.Vähemusosaluse müügid..............................................................................................92 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................94 VIIDATUD ALLIKAD................................................................................................................95 SISSEJUHATUS Kontserni raamatupidamisaruannete koostamine on olnud üks suuremaid väljakutseid pakkuv finantsaruannete koostamise osa. Konsolideeritud aastaaruande koostamise õppimiseks ei ole olemas pingevaba kiirklahvi vajutust, sellele ei saa läheneda kui üksiku majandustehingu kajastamisele, vaid peab omama oskust näha tervikpilti, näha numbrite taha ja majandustehingute sisusse.
saadakse tulu. Tõese informatsiooni saamiseks tuleb pidevalt registreerida kõik firma tegevust puudutavad majanduslikud operatsioonid. Eesti Vabariigis on raamatupidamiskohustuslaseks kõik juriidilised isikud ning füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE). Raamatupidamiskohustuslane kehtestab oma individuaalsed raamatupidamise sise-eeskirjad oma majandustehingute dokumenteerimise, dokumentide töötlemise, raamatupidamisregistrite pidamise, inventuuride tegemise ning raamatupidamisaruannete koostamise ning nende analüüsi kohta. Raamatupidamise korraldamise kohustus lasub ettevõtte juhil, kes vastutab selle eest. Selle ülesande täitmiseks võib juht: · võtta tööle pearaamatupidaja, kes tagab raamatupidamisarvestuse korrashoiu; · moodustada raamatupidamisosakonna, keda juhib pearaamatupidaja; · kasutada raamatupidamisarvestuse teostamiseks lepingulist raamatupidajat;
Mobiiltelefonist on ettevõtlusega seotud 90%. Ühe aasta raamatupidamise dokumentide komplekt peaks olema vähemalt selline: · Kuupäevade järjekorras köidetud tulusid tõendavad algdokumendid. · Kuupäevade järjekorras köidetud kulusid tõendavad algdokumendid. · Päevaraamat · Panga väljavõte. · Ettevõtlusega seotud lepingud. Dokumente peab säilitama 7 aastat pärast majandusaasta lõppu. Kassapõhist arvestust pidava FIE raamatupidamisaruannete koosseis. Kassapõhise raamatupidamise puhul on ainukeseks aruandeks tuludeklaratsioon. Seepärast tuleks kassapõhise raamatupidamisega FIEdel suhtuda oma raamatupidamisse ennekõike kui maksuarvestusse. Ka tulumaksuseadus esitab maksumaksja arvepidamisele omad nõuded. Tulumaksu seaduse § 36. Maksustatava tulu arvestamine (1) Füüsilise isiku poolt saadud tulu (sealhulgas ettevõtlustulu) võetakse tulumaksuga maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus