(1886), - (1889) (1897) , (1904), (, 1904), -- (1901) . (1882), (, 1884), (1889), (1905) . [1] [3] 6 1962 . . . ( -- ) . . 1865 « », . , , ; . « » , « , . . 1894 ». 40°. « » -, 38°, 40, . . , , 40° 38°. « » , -- , , -- . . 1895 . . 1894- ? -, , , « 30 ... ». « » 30 1864 . . . , , 40- : , 9 . , , . , , ( ) . , 40-, 38-. [18]. 7 III , -, 26 1849 . , , ; , , . , 1860 . , , . 1870 - . , . " ", , . , . - . . . . 1875 . 1877 , , . 1878 . ,
Ta 12. c C: ____________ _______, 2009 H (28 (9 ) 1828, , -- 7 (20) 1910, , ) -- . , , , - -- . , . . « », XX , . 28 (9 ) 1828 , -- . -- (1823--1860), (1826--1904) (1827--1856). 1830 (1830--1912). , . , «» , 10--12 , . , . . ( « »). 1837 , , , , , . . , . . -. 1840 , - , -- . . . , «». , , , ; . « , -- , -- , , , , : rien ne forme un jeune homme comme une liaison avec une femme comme il faut» («»). -- - , -- . , comme il faut. : , , , , . . , «» «» , . , , «» -- , , , , -- , , . , « , » («»). . ,
Curriculum Vitae Nimi: Eduard Vilde Sünniaeg ja koht: 4.märts 1865 Virumaa Simuna kihelkond Pudivere mõis Surma aeg ja koht: 26. detsember 1933 Tallinn Elukohad: 1865-1886 Eesti 1887-1889 Läti 1890-1891 Saksamaa 1892-1894 Eesti 1895-1896 Venemaa 1897-1905 Eesti 1905-1908 Soome 1909-1917 elas Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ameerikas, Itaalias jne) 1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirjanik 1919-1920 Diplomaatilin
The Adventures of Sherlock Holmes By Arthur Conan Doyle Sveta Kostina Arthur Conan Doyle was born in Edinburgh on 22nd May 1859. he studied medicine at the University of Edinburgh medical practice at Bush Villas in Elm Grove, Southsea good at sport two wives: Louisa (or Louise) Hawkins and Jean Elizabeth Leckie five childrens: two with his first wife and three with his second wife studied the eye in Vienna; practice as an ophthalmologist died of his heart attack, aged 71, on 7th July 1930 Arthur Conan Doyle Bibliography A Study in Scarlet (1887) The Sign of Four (1890) The Adventures of Sherlock Holmes (1892) The Memoirs of Sherlock Holmes (1894) The Hound of the Baskervilles (1902) The Return of Sherlock Holmes (1904) The Valley of Fear (1915) His Last Bow (1917) The Case-Book of Sherlock Holmes (1927) The Lost World (1912) The Poison Belt (1
Järgmisel aastal tõlkis lord Alfred teose inglise keelde. Näidend keelati ära ja seda ei tohtinud Inglismaal kuni 1931. aastani mängida. Suure menu saavutas Wilde vaimukate ja frivoolsete salongikomöödiatega, nagu "Leedi Windemere'i lehvik" (1893) ja "Kui tähtis on olla tõsine" (1895). Sõbra pealekäimisel kaebas kirjanik kohtusse tema isa markii Queensberry, kes oli Wilde'i avalikult homoseksualismis süüdistanud. 1895. aastal mõisteti kirjanik kaheks aastaks vangi, ta langes seltskonna põlu alla ja sattus rahalistesse raskustesse. Constance laskis Hollandis oma perekonnanime ära muuta ja läks carcere et vinculis koos lastega Šveitsi elama. Kirjutises " " (1949) selgitas Wilde oma kohtuprotsessi tõelisi tagamaid. Ta alustas selle kirjutamist
Ta kaitses bakalauruse kraadi Londoni ülikoolis 1890. aastal. Huxley arvates võinuks Wellsist saada maailmakuulus bioloog, selle asemel hakkas ta tööle kooliõpetajana ning koostas Henley koolis õpetades bioloogiaõpikuid. Ületöötamise tagajärjel ta haigestus tiisikusse ja oli sunnitud suunduma Lõuna- Inglismaa ravile. Haigus jättis Wellsi rahapuudusesse ja tervise taastudes läks ta ajakirjanikuks ning kirjutas 1895. aastal oma esimese raamatu. 1890. aastal abiellus Herbert George oma nõo Isabel Mary Wellsiga, kuid see abielu lõppes nelja aasta pärast lahutusega. 1895. aastal abiellus ta kirjaniku Amy Catherine Robbinsi, ühe oma endise õpilasega. Neil oli kaks last. Amy Catherine suri 1927. aastal. Elu lõpupoole sai Wellsi elukaaslaseks Maria Zakrevskaja. Wells on näidanud üles suurt ühiskondlikku aktiivsust. Ta käis 1920. ja 1934. aastal Venemaal, ta on vestelnud Lenini, F. D
1890-1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik. 1893- 1896 töötas taas Postimehe toimetuses. 1896. aastal elas ta Moskvas. 1898-1901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures. 1901-1904 töötas ta ajalehe Teataja ja 1904-1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde oli kaks korda abielus. 27. augustil 1891 abiellus ta Berliinis Antonie Gronau'ga, kelle emal oli Riias moeäri. Ametlikult lahutati abielu alles 1921. aastal. Aastal 1905 hakkas Vilde kokku elama noore ajakirjaniku Linda Jürmanniga. Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu päike ei paista", 1888; "Kõtistamise kõrred", 1888). Eduard Vildest sai
Kirjanduse modernistlikus suunad Modernism on 19. ja 20. sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandus voolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernistlik kirjanduses võib eristada kahte suuremat perioodi: 1. periood: 19. saj lõpu uusromantism, mis algab dekadentsiga, keskmeks saab sümbolism ja selle ümber põimuvad dekadents, etetism ja impronism. Nimetatud voolud vastandavad end realismile. 2. periood: avangardism tekkis 20. saj esimese kümnandi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspessionismi, imazismi ja akmeismi. Need voolud vastandavad end uusromantismile. Pärast I maailmasõda lisandusid dadaism ja sürrealism, jätkus hilisekspressionism. Avangardislikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestiga, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust. 20. saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks.
kedrata puuvillast niiti) 1712 Newcomen´i aurumasin 1825 Avatakse esimene avalik raudtee 1820 aastad industrialiseerumise kiire areng USA-s 1839 Fotograafia sünd 1849 Liivimaa uus talurahvaseadus avab tee raharendile ning talude päriseksostmiseks 1858 asutati Narva Kreenholmi Manufaktuur 1868 Keelustatakse teoorjus 1870 Eesti esimene raudteelõik Paldiski-Tallinna-Peterburi raudteeliin 1876 Bell leiutas telefoni 1895 esimeste filmide demonstreerimine 1896 Guglielmo Marconi leiutab raadio Moderniseerumine. Tööstuslik pööre 19.saj II pool Raudteede rajamise tähtsus: majandussidemed Venemaa ja Lätiga kaubavahetuse areng - transiitveosed sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist Moderniseerumine Kultuur. Haridus Valgustusideede mõju jätk + saksa klassikaline filosoofia,
firma maailmas oma 572 üksusega toodetud 1899. aastal ja selle suuruse pärast hakkas Benz & Cie. aktsiaseltsiks. Daimler ja Mayback rajasid Dailmler Motoren Gesellschafti (DMG) Cannstattis 1890. aastal ja müüsid oma esimese auto 1892. aastal margi all, mille nimi oli Daimler . See oli hobuste poolt veatud postvagun loodud teise tootja poolt, mille nad moderniseerisid pannes sellele oma disainiga tehtud mootori. Aastaks 1895 umbes 30 sõidukit ehitati Daimleri ja Maybacki poolt, kas Daimler worksis või Hotel Hermannis, kus nad seadsid üles poe pärast konflikti oma toetajatega. Benz, Mayback ja Daimleri tiim polnud arvatavasti teadlikud teineteise varasematest töödest. Nad ei töötanud kunagi koos; kahe ettevõtte ühinemise ajaks ei olnud Daimler ega Mayback enam osa DMG-st. Daimler suri aastal 1900 ja aasta pärast disainis Mayback mootori, mille nimi oli Daimler-
Konstantin Päts Konstantin Päts oli Eesti riigitegelane, elukutselt oli ta jurist. · Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918-12.11.1918 · Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 · Riigivanem 25.01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja 24.01.1934-24.04.1938 · Vabariigi president 24.04.1938-17.06.1940 Elulugu Sündis 23.02.1874 Pärnumaal, Jakob Pätsi teise lapsena. Tal on 4 venda ja 1 õde. Päts oli õigeusklik. Haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari Päts jättis pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1834-1838 õppis ta Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas. Pätsi õhutusel asutati Peterburis, aastatel 1907-1908 kirjastu
1898. aastal lõpetas Sibelius Helsingi Muusikainstituudi heliloojana. Lõputööks esitas ta kaks teost süidi A-duur viiulile, aldile ja tsellole ning Keelpillikvarteti a-moll. Pärast instituudi lõpetamist määrati noorele heliloojale riiklik stipendium enesetäiendamiseks välismaal. Sügisel sõitiski Sibelius välismaale. Kaheaastane välisreis avardas tohutult noore muusiku silmaringi. Esimesel aastal täiendas ta ennast Berliinis, järgneval aastal aga Viinis. 1891.aastal saabus Sibelius tagasi kodumaale. Sibelius kirjutas oma esimese suurteose "Kalevala" - ainelise sümfoonia "Kullervo" solistidele, koorile ja orkestrile. Viieosalise suurteose esiettekannet Helsingis 28.aprillil 1892. aastal juhatas autor. 10. juunil 1892. aastal abiellus Sibelius Aino Järnefeltiga. 1892.a. sügisel kutsuti Sibelius kompositsiooni õppejõuks Helsingi Muusikainstituuti. Pedagoogina tegutses ta ligi kaheksa aastat. 1890. aastate
1917 Veebruarirevolutsioon ja Ajutine Valitsus Rasputin. Kuni veebruarirevolutsioonini välja oli Venemaa ainuvalitseja Nikolai II, tema võimu ei seganud suuremat ei Ministrite Nõukogu ega Riigiduuma. Seega oli keisri lähikondsetel väga suur mõju riigiasjadele. Esmajärjekorras muidugi keisrinna Aleksandra (1872-1918), oma saksa päritolu tõttu Venemaal üsna ebapopulaarne naine, Briti kuninganna Victoria tütretütar. Aleksandra oli Nikolaile sünnitanud neli tütart ja poja. Poeg Alekesi (1904-1918) põdes hemofiiliat ja ema oli tema kaudu kergesti mõjutatav. Seetõttu saavutas alates 1912. aastast õukonnas suure mõju usumees ja müstik Grigori Rasputin (1869-1916), kuni selleni välja, et tema ettekuulutuste ja sümpaatiate järgi hakati ametisse nimetama tähtsaid ametnikke ja sõjaväelasi. Teistele õukondlastele, sh. keisri sugulastele, see loomulikult ei meeldinud. Nii keisri vend suurvürst Mihhail Aleksandrovits (1878-
Ilu ja ''ilu ilu enda sakes'' peeti elutähtsaks energiaallikaks mis ületas kõigi uskude, ajaloo ja geograafilisi piire. Neid inspireeris keskaeg ja üle kõige , Jaapan- riik, mis avas oma uksed ülejäänud maailmale aastal 1853. Nad tahtsid tutvustada ilu ja kunsti igale kodule. Nad arvasid, et hea maitse ja sisustusdisain juhib kõiki paremale elule. Gerhard Munthe imetles ja pidas kirjavahetust Carl Larssoniga ja 1895 aastal ta kuulutas, et teda võiks võrrelda Prantsuse kunstniku ja disaineriga Eugene Grassetiga ning Taani disaineri Thorvald Bindesbolliga. Munthe varasem töö oli mõjutatud naturalismist, aga 1880-test tulid tema töödesse abstraktsemad ja stiilsemad elemendid. See muutus oli ilmselt mõjutatud tema kasvavatest huvidest Jaapani kunsti, millega ta tutvus 1886. aastal. Sel suvel ühines ta Fleskumi kunstiühinguga. Mitmed uuringud näitavad, et mitmed osalised olid
See oli Hedinile üks rängemaid ja saatuslikumaid teekondi, sest veetagavara lõppes enne kui jõuti Khotan-darjale, kõik kaamelid ja kaks meest hukkusid ning Hedin jõudis vaid suuri vaevu jalgsi, kogu varustust maha jättes, roomata jõeni, päästes sellega ka kahe ülejäänud kaaslase elu. See esimene äpardunud kõrberännak andis aga ühtlasi Hedinile kogemusi edaspidiste teekondade korraldamiseks. [1] Pöördunud Aksu kaudu tagasi Kasgari, veetis Hedin 1895. a. suve taas Pamiiri mäestikus. Sel reisil uurides eeskätt geoloogiliselt mäestiku ida- ja lõunaosa. Talve jõudes alustas ta 1895. aasta detsembris oma teist kõrberännakut. Esiteks suundus ta Kasgarist Khotani ja läbis teistkordselt Takla-makani kõrbe, seekord suunga lõunast põhja. Ületas Kunluni [2] ja jõudis õnnelikult Tarimi jõe äärde. Sel teekonnal avastas kahe, tuiskliiva alla mattunud muistse linna varemed
4. Teosed 5 Liivi eluajal ilmunud looming: 1885: esimene luuletus ,,Maikuu öö" ajalehes Virulane 1887: käsikirjaline luulekogu ,,Õied ja okkad" ei õnnestunud trükis avaldada 1888: ,,Päästetud" esimene jutustus ajalehe Sakala lisas 189092: lühijutte ja luuletusi ajalehes Olevik 1893: kogumik ,,Kümme lugu" 1893: jutustus ,,Käkimäe kägu" 1894: jutustus ,,Vari" 1895: jutustus ,,Nõia tütar" 1904: ajaleht Uus Aeg avaldab oma lisas ,,Juhan Liivi kirjatööde kogu", ilmub vihikute kaupa ja sisaldab enamiku proosatöid ja 33 luuletust 1905: ,,Noor-Eesti" I albumis ilmub Liivi luuletus ,,Noor-Eestile" 1905: pereajakirjas Linda ilmub 8 Liivi luuletust (sealhulgas ,,Rändaja", ,,Ta lendab mesipuu poole") 1909, 1910: Noor-Eesti Kirjastuse väljaandel ,,Juhan Liivi luuletused", valik 45 luuletusega (sealhulgas N
Aastatel 1919-1920 oli ta diplomaatilises teenistuses - 1919. aasta algul määras Eesti Ajutine Valitsus Vilde teadetebüroo juhatajaks Kopenhaagenisse ning sama aasta lõpus saadikuks Berliini Eesti Vabariigi suursaatkonnas Berliinis. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde suri 1933. aastal ja oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinna Metsakalmistule. Eduard Vilde oli kaks korda abielus. 27. augustil 1891 abiellus ta Berliinis Antonie Gronau'ga, kelle emal oli Riias moeäri. Ametlikult lahutati abielu alles 1921. aastal. Aastal 1905 hakkas Vilde kokku elama noore ajakirjaniku Linda Jürmanniga. Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu päike ei paista", 1888; "Kõtistamise kõrred", 1888). Eduard Vildest sai eesti kriitilise
innustasid neid veel suurel määral traditsioonilist koolitust saanud noori kunstnikke oma isikupärast stiili välja arendama. Toulouse-Lautreci tööde kahemõõtmelisus ja teised jaapani stiilielemendid näitasid järgmisele kunstnikepõlvele uusi kujutamisvõimalusi. Pildid Henri de Toulouse-Lautrec Moulin Rogue: La Goule, 1891 Moulin Rogue'is - tants, 1889-1890 Portree Adéle de Toulouse-Lautrecist Malromé lossis, 1881 Héléne Vary portree, 1888 Kasutatud kirjandus 1. Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming. Koolibri kirjastus. 2007 (Raamat) 2. Pildid www.google.ee
Paiksetous" 1872 "Keiser Maximiliani "Kõrrenoppijad" 1857 hukkamine" 1867 "Roueni katedraal"1893 P.A. RENOIR "Mere kaldal" 1883 "Orkestrandid" 1870 "Jalutuskaik" 1870 W.MORRIS "Suvine teerada" 1875 ,,Nartsissimuster 1891 W.,de MORGAN "Balletiproov laval" ,,Amphora P'rsia "Ohtukuulutus" 1874 mustriga"1888(sarnane P.P.CHAVANNES aga mitte sama pilt)
Bronislawa (Bronia) meditsiiniõpinguid Pariisis . Samal ajal luges ta tasuta Varssavi rahvusliku orientatsiooniga "Vabas Ülikoolis" töölisnaistega poola keeles kirjandust. 1891. aastal järgnes ta õele Pariisi, et minna õppima. Marie Curie Õpingud Pariisis Maria tahtis edasi õppida, kuid tol ajal naisi Poolas ülikooli ei lubatud, mistõttu Maria järgnes 1891 oma õele, kes oli abiellunud arstiga, Prantsusmaale. Nagu varem oli kokku lepitud, hakkas nüüd õde teda rahaliselt toetama . Marie õppis Pariisis Sorbonne'is keemiat ja füüsikat. 1893.aastal sai ta lennu parima diplomi füüsika alal ning 1894.aastal matemaatikadiplomi lennu teisena. Doktoritöös käsitles ta äsja füüsikaprofessor Antonie Henri Becquereli avastatud uraani looduslikku radioaktiivsust. Tal õnnestus koos abikaasaga isoleerida
"Hirmu org", "Kadunud peigmehe juhtum", "Boscombe'i oru mõistatus", "Kollane nägu", "Teise laigu mõistatus", "Kreeka keele tõlk", "Pappkarbi mõistatus", "Hõbelauk" ja "Vigane mees". 1889 "Viltuse suuga mees", "Maaklerikontori ametnik", "Laevastikuleping", "Inseneri pöidla mõistatus" ja "Baskerville'ide koer". 1890 "Punapeade liit", "Sinise granaatkivi mõistatus", "Punaste pöökide mõistatus", "Sureva detektiivi mõistatus" 1891 aasta mais ristub Holmesi tee professor Moriartyga, mida kajastatakse jutustuses "Viimane juhtum". Sherlock Holmesi tagasitulek ja tegevus aastatel 18941902 Holmesi ja Moriarty võitlus. Jutustus "Viimane juhtum". 1894 aastal lahendas Sherlock Holmes juhtumid "Tühja maja mõistatus", "Vistaariamaja mõistatus", "Norwoodi ehitusmeistri mõistatus" ja "Kuldsete näpitsprillide mõistatus". 1895 "Kolme üliõpilase
1881. 1883. Ilja Repin. Zhaporoozhlased Türgi sultanile kirja Ilja Repin. kirjutamas. 1891. Ivan Julm ja ta poeg. 1885. Ilja Repin. Autoportree. 1887. Ilja Repin. Krahvinna Natalja Golovina. 1896. Vene realism 19. sajandi II poolel Ivan Kramskoi (18371887) Ivan Kramskoi (18371887) Vassili Perov (18331882) Ivan Siskini portree. 1880. Lev Tolstoi portree. 1873
Charles Dickens Charles John Huffam Dickens was the foremost English novelist of the Victorian era, as well as a vigorous social campaigner. Considered one of the English language's greatest writers, he was acclaimed for his rich storytelling and memorable characters, and achieved massive worldwide popularity in his lifetime. Charles Dickens was born in Landport, Portsmouth in Hampshire, the second of eight children to John Dickens n 7 February 1812. The 12-year-old Dickens began working ten hour days in a Warren's boot-blacking factory. In May 1827, Dickens began work in the office of Ellis and Blackmore as a law clerk. At the age of seventeen, he became a court stenographer and, in 1830, met his first love, Maria Beadnell. Maria's parents disapproved of the courtship and effectively ended the relationship when they sent her to school in Paris. In 1834, Dickens became a political journalist, reporting on parliamentary debate and traveling across Britain by
väärituse probleemi. "Nukumaja"(1879) käsitleb abieluprobleeme. "Kummitused"(1881) - naine jääb kuulekana valitsevale moraalile perekonda ka siis, kui see on saatuslik nii talle kui ka järeltulevale põlvkonnale. "Rahva vaenlane"(1882) käsitleb jällegi vale ja tõe kokkupõrget. "Metspart"(1884) - esiplaanil kutsumuse, isiksuse terviklikkuse probleemid. "Naine merelt"(1888) - paralleelsed jooni "Nukumajaga". "Hedda Gabler"(1890) - jätkub huvi naise hingeelu vastu. 1891.a. pöördus Ibsen tagasi Kristianiasse. Valmisid 4 viimast näidendit: "Ehitusmeister Solness"(1892),"Väike Eyolf"(1894), "John Gabriel Borkman"(1896), "Kui me surnud ärkame"(1899). Nendes näidendite käsitleb Ibsen individualistliku hingelaadiga kangelaste probleeme - süvapsühholoogilised uurimused. Ibseni seisukoht jääb muutumatuks ka tema viimastes näidendites - kes püüab end teostada teiste arvelt, langeb paratamatult oma egoismi ohvriks. TAANI KIRJANDUS
endale kindla reputatsiooni kriitikute ja publiku seas. Aasta hiljem tegi ta täieliku etteaste väljastades Carl Maria von Weberi ooperist "Die drei Pintos", see tõi talle rahalisi auhindu ning aitas kaasa tema järjest enam kasvavale kuulsusele. Brahms oli suures vaimustuses tema "Don Giovanni" dirigeerimisest. Mahler oli järgmine Ungari Kuningliku Ooperi helilooja ja muusika direktor aastatel 1888 kuni 1891, Budapestis, kus esiesitati tema sümfoonia number 1 aastal 1889. Tema järgmine töökoht oli Hamburgi Ooperis aastatel 1891 kuni 1897, koos oma lähedase sõbra, helilooja, ajakirjaniku ja õpetajaga, Joseph Bohuslav Foeresteriga. Samal ajal kui Mahler oli Hamburgis, tegi tema noorem vend Otto, kes oli samuti helilooja, 21 aastaselt 1895. aastal enesetapu. 1893. - 1896. aastal võttis Mahler suvepuhkuse
(1854-1930). 4.mail 1893.a. kiitis Komitee esitatud eskiisi heaks ning tegi akadeemikule ülesandeks teha vanade vene kirikute stiilis viiekuplilise kolme aujärjega katedraali projekt 1500 inimese jaoks. 30. augustil 1893. aastal pühitses ülempiiskop Arseni tulevase pühakoja asukoha. Kuremäe kloostrist oli kohale toodud Jumalasünnitaja Uinumise imettegev ikoon. Peatöövtjaks oli kutsutud Sankt-Peterburgist kaupmees Ivan Gordejev, kes ehitas Tallinasse kohtu hoone. 1895. aastal suvel oli valmis juba vundament, keldrikorrus, sokli alus ning alustati seinte ja piilarite ladumist. Seinad ja piilarid tehti lubjakivist ning seoti tsemendi seguga, väljaspoolt kaeti telliskividega. Sokkel kaeti soome graniidiga. 20. augustil 1895. aastal nnistas ülempiiskop pidulikult katedraali ehituse algust. 1897. aasta 2. novembril paigaldati kuplitele ülekullatud rauast ristid. Kik viis risti valmistati Tallinnas Rotermani tehases ning kullati üle Sankt-Peterburgi meistri A
Vestluses Saksamaa kantsleri poja Herbert v. Bismarckiga ütles vene välisminister Nikolai Giers: "Liit bandega, kuhu kuuluvad Grévy, Clemenceau ja teised sulid, oleks võrdne enesetapuga." 1887 lausus Prantsusmaa president Jules Grévy: "Oleks tõsine eksitus tõmmata meid liitu tsaari impeeriumiga." "Marseljeesi" kuulamas Ometi olid riikide julgeoleku ja välispoliitika probleemid mõjukamad poliitilistest ja ideoloogilistest sümpaatiatest. Juulis 1891 saabus Kroonlinna Prantsuse sõjalaevastiku eskaader. Selle vastuvõtmisel tuli keiser Aleksander IIIndal paljastada pea, kui orkester mängis "Marseljeesi", mida Venemaal peeti revolutsiooniliseks lauluks. Esialgu sõlmiti kokkulepe, millega kohustuti kooskõlastama abinõud juhul, kui ühte poolt ähvardab kallaletung. 1893 toimus Vene eskaadri vastukülaskäik Touloni, visiidi ajal sõlmiti juba Prantsuse-Vene sõjaline liit, mis sõlmimise hetkel oli suunatud eelkõige Inglismaa vastu.
toimetamisel ilmuma Tartus uue nimetusega "Postimees" (ilmub tänaseni) 1888 Tallinnas avatakse hoburaudtee ehk konka 1889 venestusreformide algus Tartu Ülikoolis 1889 Toris asutatakse esimene karskusselts Eestis 1891 IV üldlaulupidu Tartus 1896 esimest korda näidatakse Tallinnas kino 1892 Tartus toimub Eesti ehk elavaid pilte karskusseltside I kongress 1896 "Postimehe" 1893 Tartu linn nimetatakse toimetajaks saab Jaan ümber Jurjeviks Tõnisson 1894 V üldlaulupidu Tartus 1897 ülevenemaaline rahvaloendus, mille andmeil 1894 20
Grenier'de juures. 1886.aastast hakkas Lautrec võõrduma oma senisest kunstnik-õpetajast Cormonist, kelle juures töötas ka Vincent van Gogh. Bruant hakkas enda kabarees välja panema mõningaid Lautrec'i teoseid. Samal aastal soetas Lautrec endale ka oma ateljee. Lautrec tegi ka Burant'le reklaamplakati. 1889.aastaks oli Lautrec'il välja kujunenud oma maalitehnika ja osales erinevatel kunstinäitustel. Lautrec hakkas 1890.aasta oktoobirs avatud "Moulin Rouge'i" tihedaks külaliseks . 1891. aastal valmistas Lautrec "Moulin Rouge'ile" reklaamplakati, mis pani aluse tema kuulsusele. Sama aasta sügisel tuli ka Pariisi tema sugulane Gabriel Tapie de Celeyran, kelle kaudu at pääses doktot Pean'i operatsioonidele. 1892.aastal valmisid Lautrec'il uued plataid Bruant'ile ja plakat "Le Divan Japonais'le". Tema huvi Montmartre vastu hakkas kahanema ja tema käigud avalikesse majadese sagenevad. Sel aastal valmisid ka esimesed litograafid. 1893.aastal oli Lautrec'il pingeline
Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus. Konstantin Türnpu ( 1865 1927 ) Koorijuht ja helilooja. Kogu elu töötas ta Tallinnas. Ta õppis muusikat Tallinnas Toomkiriku organisti juures ( Reinicke ). Tegeles koorilauluga ning 16 aastaselt asutas ta oma koori. 1884 1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori. 1886 a. läks ta Peterburi konservatooriumisse oreli klassi ( Homilius ). Konservatooriumi lõpetas ta 1891. Pärast seda sõitis ta Berliini. 1892 a. jõudis ta tagasi Tallinna. 1894 1895 a. õpetas ta Saksa gümnaasiumis. 1904 1909 a. õpetas ta Nikolai 1. gümnaasiumis. Ta tegeles kooridega Revaler Liederdafel ja Nicolai Gesangverein. 1916 a. asutas ta Talina Meestelaulu seltsi. 1961 a. osales ta Eesti Lauljate Liidu asutamisel. Eesti Lauljate Liidu tegevuseks oli laulupidude ja laulupäevade korraldamine, koorijuhtide enese täiendus suve
Põltsamaa Ametikool Eesti Aleksandrikool Referaat Autor: Agnes Kutsar Juhendaja: Tiia Piir Kaarlimõisa 2014 Sisukord 1.Eesti Aleksandrikool 2.Kooli juhtimine 3.Õppetöö 4.Õpetajad 5.Õpilased 6.Kooli sulgemine 7.Infot kooli kohta veel 8.Kasutatud materjal 1.Eesti Aleksandrikool Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eesti linnakoolidest. Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajateks olid Holstre-Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner. Eestikeelse õppemaksuta kihelkonnakooli haridust jätkava õppeasutuse loomine sai ärkamisaja üheks kandvamaks
õnn ja unistus. Kirjanikus tõestus tema enda öeldud ütlus: mitte midagi teha olevat raskeim töö. Tema liiga hea elu ja liigne edu olid teinud temale kahju vaimselt ja kehaliselt. Nüüd paistis Wilde pondununa, näost oli taganenud endine elu, ta hiilas veel materiaalsest hüvest. Ka tema kõne polnud meeldiv ning söögilauas polnud temaga enam lõbus. · Wilde-i languse põhjuseks sai tema sõprus Queensberry markii noorema poja lord Alfred Douglasega. Tutvusid nad 1891.aastal ning nende vahekord muutus intiimsemaks. Lordi isale nende suhe ei meeldinud ja püüdis neid lahutada, tungides 1894.aastal Wilde-i korterisse ja teda ähvardades. · Wilde kohta hakkasid liikuma kuulujutud, et ta kõndivat ümberriietatuna kõige mustemates urgastes ning ta lasi nendel kuulujuttudel kasvada. Sellele aitas kaasa valitsemishimulise ja tujuka lordi mõjuvõim tema üle, kelle jaoks ta pidi sõprust lunastama, kuid millegipärast ei lasknud ta tast lahti.
1923 - diiselmootoriga veoauto Benz & Cie 1926 - tarvitamiskõlblik diiselauto 1926 - Citröen I teraskerega auto 1934 - esiveoga auto Citröen 1955 - I plastkerega auto Fiat 1980 - neljarattaveoga Audi AUTOOSADE TÄIUSTUMINE 1795 - J.Bramah hüdroajamid (pidurid) 1816 - G.Lankenbergeri käänmikrool 1841 - J.Whitworth ühtne keermestussüsteem 1859 - G.R.Plante pliiaku 1866 - W.Simens dünamo 1876 - G.Daimler karburaator 1881 - W.Simens sidur 1895 - Michelini ja Dunlopi kummid (õhkrehvid) 1902 - R.Bosch magnetsüüde 1902 - Frederick Lanchester ketaspidur 1893 - W.Maybach, D.Banki täiustatud karburaator 1909 - katalüüsneutralisaator (et kütuste põlemist parandada, need ei põlenud täielikult) 1909 - Edward Deeds, Charles Kettering jagaja 1911 - Charles Ketteringi starter 1923 - bensiini valmistamine (sakslased hakkasid) 1926 - roolivõimendi Francis Davis 1927 - oktaanarvude süsteem Saksamaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
