reaktiivid keemiliselt halogeniidid) toimivad kui nukleofiilid, rünnates elektrofiilseid süsiniku aatomeid, moodustades süsinik-süsinik sideme Etüülformiaat Kaltsiumkloriid, naatriumkarbonaat · Tunnistatud inimesele ohutuks aineks · R36 ärritab silmi Sipleghape Etanool · R10 tuleohtlik · R11 väga tuleohtilk · R35 põhjustab põletusi · R61 võib olla halb sündimata lapsele Bromoetaan Dietüüleeter · R11 väga tuleohtlik · R12 eriti tuleohtlik · R20/22 ohtlik neelamisel ja kokkupuutel · R19 võib sisaldada plahvatusohtlikke nahaga peroksiide
on ärritav Linalool lõhnastatud hügieenitooted ja puhastusvahendite sh seebid, pesemis-, sampoonid ja vedelikud Kahjuritõrjetes võib põhjustada allergilisi reaktsioone nagu ekseemi tundlikel inimestel Teadlased väidavad et see leevandab stressi Muud ohtlikud kemikaalid Paret-polümeer Xn ohtlik keskkonnale R22 vältida sissehingamist Amiinid, alküüldimetüül, oksiidid Xi ärritavad N keskkonnaohtlik Etanool F tuleohtlik R11 väga tuleohtlik Alküül Xi - ärritav Ohtlikud kemikaalid R38 on halb silmadele ja nahale R41 esineb silmade kahjustamise tõsine oht R50 aga väga mürgine veeorganismidele. NB! Need pole märgitud pakendil, vaid leiab internetist ohutuskaardilt. Kahjulikkus Poisslastel võib tekitada tulevikus viljakuse probleeme Püsib nõudel 30 pesukorda, mis tähendab, et kui loputad vaid ühe korra leige veega, jääb keemia nõudele, mida hiljem endale sisse sööd
CO2, propaan, õhk, vesi jne) kasutamisele külmaainetena. On loodud spetsiaalsed ettevõtted “halbade” freoonide kogumiseks ja kahjutustamiseks. Küllap on Antarktise osooniauk nii lähedal, et sunnib kiiresti ja otsustavalt tegutsema. Ehkki ka Arktika kohal laiub hiiglaslik osooniauk, mis avaldab mõju Eestilegi, ei tunta meil sellepärast veel erilist muret. On küll olemas Keskkonnaministeeriumi 19.06.1992 määrus selliste osoonikihti lõhustavate ainete nagu R11, R12, R13 jne kasutamise piiramisest (R22 kasutamist ei piirata). 1996 septembris ühines Eesti lõpuks ka Montreali protokolliga, mis annab osooni lõhkuvate ainete tarbimise vähendamise ja lõpliku keelustamise ajagraafikud. Need tähtajad on aga küllalt pikad, ulatudes tuleva sajandi esimestesse kümnetesse. Osoonikiht kaitseb meid kiirguse eest ja kui see kahjustub, siis osoonikiht hõreneb ja suureneb päikesekiirgus Maal. See omakorda suurendab päikesepõletuste ja nahavähi ohtu.
Baasvarda pööre be,1=1=1 2 lbo=6·3/1=18m lbebe,1= -lbo·bc,1 lbebe,1 3 1 1 bc,1 1 lbo 18 6 -lcobc,1=lcdcd,1 lcobc,1 1/ 6 62 182 cd ,1 1 af ,1 be,1 1 ab,1 0 lcd 32 12 5) Deformatsioonimeetodi kanooniline võrrandisüsteem (mitte arvuline): raaa rabb ra1 1 rap 0 rbaa rbbb rb1 1 rbp 0 r1aa r1bb r11 1 r1 p 0 3 6) Kanoonilise võrrandisüsteemi tundmatute kordajate ja vabaliikme arvutus: a b 1 3ibc 2iab 4ibe 4iab mb
15 max{57;65}=65 65-0=65 0 Ajareservi omavad sündmused: S2 (partneriga kohavalik läbi arutatud S3 (krundi ostmiseks pangast laen saadud), S4 (ehitamiseks krunt ostetud), S9 (kioski ümbrus korrastatud ja haljastatud), S11 (vajalik kaup hangitud) ja S13 (ajalehekiosk sisustatud ja kaup välja pandud) vastavate ajareservidega R2=1, R3=7, R4=1, R9=12, R11=12 ja R13=12. Joonisel 2 on toodud ajalehekioski avamist koordineeriv võrkgraafik, kus sündmusi kujutavad ringid sisaldavad li- saks sündmuse numbrile ka infot toimumisaegade ja ajareservide kohta. 6 10 49 49 2
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kai Mänd Meretransport Referaat Juhendaja: Jüri Toomel Tallinn, 2011 1.Tallinn-Stockholm-Kopenhaagen-Stockholm-Tallinn (19.01.2012-24.01.2012) 19. jaanuar 16.00 Kogunetakse D-terminali, võimalus panna kohvrid ja muu kruiisil mitte vajalik bussi 16.30 Buss sõidab check-in'i, reisijad suunduvad laevale 18.00-10.45 Sõit Stockholmi (kruiisilaevaga Baltic Queen) 20. jaanuar 10.45-11.30 Kogunetakse bussi 12.00-15
Göteborgis, alustas 1949. aastal täiesti uue toote arendamist. Tulemus mis sai tehase järgi nimeks Be-Bo oli esimene Rootsi mootorsaag. 1950ndatel aastatel sai Be-Bo juhtivaks mootorsaagide kaubamärgiks Rootsis ning aitas suuresti kaasa Skandinaavia metsanduse mehhaniseerimisele.1954. aastal tutvustas tehas Be-Bo järglast, mille nimeks sai Partner C6. Nimi jäi püsima ning edaspidi kutsuti kõiki uusi mudeleid Partneriks. Partner C6-le järgnes Partner R11 ja X21 6 rahvusvaheline edu ning varsti pärast seda sai ka ettevõte uueks nimeks AB Partner.1960ndatel aastatel sai pidevalt tõusva ekspordihulgaga Partnerist juhtiv mootorsaagide tootja Põhja-Euroopas. Ettevõte laiendas oma tooteseeriat kardimootoritega ning bensiinimootoriga lõikemasinatega, mis oli täielikult tehase poolt arendatud leiutis. Kokkuvõte 7 8
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11 KÕ2 Ines Pärn Arvepidamise ajalugu Essee Õppejõud: Siiri Luts Mõdriku 2011 Raamatupidamise ajalugu Raamatupidaja... Hmm? Lihtkodanik, kes pole ilmselt iial süüvinud raamatupidamisse suurema huviga, teab öelda, et raamatupidaja on üks pikkade blondide lokkis juuste, punaseks võõbatud
Ülemine haru: r1=100 r2=19,9 r3=20 r4=79,78 r5= 20 r6=21,6 rkogu=100+19,9+20+79,78+20+21,6=261,28 U 600 I= = = 2,296 A rkogu 261,28 P = I2 r r1=100 I1=2,296A U1=r x I=100x2,296=229,6V U2=45,69V U3=45,92V U4=183,2V U5=45,92V U6=49,59V P1=527W ; P2=104,9 W ; P3=105,4W ; P4=420,6W ; P5=105,4 W ; P6=113,9 W Alumine haru: r7=60 r8=7,98 r9=10 r10= 6,25 r11=50 r12=0,00628 rkogu=60+7,98+10+6,25+50+0,00628=134,24 U 600 I= = = 4,47 A rkogu 134,24 P = I2 r U7=268,2V U8=35,67 V U9=44,7V U10=27,9V U11=223,5V U12=0,028V P7=1198,8W ; P8=159,4W ; P9=199,8W ; P10=124,88 W ; P11=999 W ; P12=0,12548 W
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kaja Abel TALLINK/TALLINNA SADAM Raport Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tallink on tuntud ettevõtte nii Eestis, Soomes, Rootsis kui ka Lätis. Tema laevad sõidavad mööda merd nendesse riikidesse, et teenindada kliente võimalikult hästi ja parimal viisil. Tallink pakub nii kruiise kui ka lihtsalt liinireise. Võimalik on sõita autoga ning peatuda ka erinevates kohtades nagu näiteks Marienham
Gaythel Kukk R11 Essee. Milline võiks olla tuleviku raamatukogu ? Hetkel on aktuaalseid teemasid palju ja üks nendest on see, et milline võiks olla tulevikus raamatukogu. Mina ise arvan,et tulevikus on domineerivamad just digitaalraamatukogud/virtuaalraamatukogud. Miks ma arvan nii? Põhjus on lihtne. Digitaalraamatukogu on süsteem, mille kaudu kasutaja saab ühendust võtta eemal asuvate
Göteborgis, alustas 1949. aastal täiesti uue toote arendamist. Tulemus mis sai tehase järgi nimeks Be-Bo oli esimene Rootsi mootorsaag. 1950ndatel aastatel sai Be-Bo juhtivaks mootorsaagide kaubamärgiks Rootsis ning aitas suuresti kaasa Skandinaavia metsanduse mehhaniseerimisele. 1954. aastal tutvustas tehas Be-Bo järglast, mille nimeks sai Partner C6. Nimi jäi püsima ning edaspidi kutsuti kõiki uusi mudeleid Partneriks. Partner C6-le järgnes Partner R11 ja X21 rahvusvaheline edu ning varsti pärast seda sai ka ettevõte uueks nimeks AB Partner. 1960ndatel aastatel sai pidevalt tõusva ekspordihulgaga Partnerist juhtiv mootorsaagide tootja Põhja-Euroopas. Ettevõte laiendas oma tooteseeriat kardimootoritega ning bensiinimootoriga lõikemasinatega, mis oli täielikult tehase poolt arendatud leiutis. Hiliste 60ndate ja varaste 70ndate innovatiivsetel Partneri mudelitel olid mitmed
9 T V9 = 88 T 9h = 17842= 136 R9 = 13688= 48 10 T V10 = 141 h R10 = 141141= 0 T 10 = 17837= 141 11 T V11 = 171 h R11 = 171171= 0 T 11 = 1787= 171 12 T V12 = 161 h R12 = 171161= 10 T 12 = 1787= 171 13 T V13 = 178 h R13 = 178178= 0 T 13 = 1780= 178
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kaja Abel, Maaria Alamets, Ebe Võsu ISIKLIK SPAA Äriplaan Tallinn 2012 SISUKORD 1 ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE Äriideeks on tuua Eesti turule uus ja ainulaadne spaa. Teenused ja tooted on eelkõige suunatud keskmisest jõukamale kliendile, sest nendel on võimalus endale lubada mugavust ja luksust. Lisaks sellele on meie sihtgrupiks kõik firmad ja ka muud inimesed, kes soovivad
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kaja Abel ja Therese Ilves SUVEPÄEVAD Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISSJUHATUS Järgnevas referaadis koostame suvepäevade paketi enda poolt valitud sihtgrupile, kelleks on raadiojaam Sky Plus'i meeskond. Esmalt teeme selgeks vastava sihtgrupi vanuseklassi, ootused, soovid ning arvu. Seejärel paneme paika suvepäevade eelarve. Järgnevalt otsime potensiaalse koha, kus üritus toimuda võiks
r6(Q r3M)1 = QM2(3Q r1 +FQ L eM 3 r3 + QM 5 r5 ) = FL e · Pöördemoment koormab neete võrdeliselt needi kaugusega neetliite keskmest QQMM35 r35 QM 5 r5 = = ; = QQMM1 r11 QM r3 1 3 · Ohtlike (äärmiste) neetide sisejõud QM 3 r3 Q = r FLer3 M1 1 QM 3 = QM 4 = 2 2 = 11648N 11,7KN 2(Q r + Q r ) = F e 2(r3 + r1 ) M 11 1 M 3 3 L · Tasakaalutingimus FL 195 150 195
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11-KÕ2 Margit Kiviväli LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMINE Kirjalik töö Õppejõud: Virve Transtok Mõdriku 2013 SISUKORD: Sissejuhatus................................................................................................. 3 1. ERA- JA AVALIKSEKTOR............................................................................. 4 2. LÄBIRÄÄKIMISED........................................
I3 kontuurvoolude võrrandid: I1kR11-I2kR12-I3kR13 = E1-E2 I 1 R4 I2 R5 -I1kR21+I2kR22-I3kR23 = E1 -I1kR31-I2kR32+I3kR33 = 0 I1k I2k kus R11=R1+R2+R4 R1 R2 R3 R12=R21=R2 E1 E2 R13=R31=R4 R22=R2+R3+R5 R23=R32=R5 R33=R4+R5+R6
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majanduse õppetool R11 KÕ1 Kristel Teppe Fie maksud REFERAAT Mõdriku 2013 SISUKORD FIE MAKSUD Tulumaks FIE maksab tulumaksu kalendriaasta ettevõtluse tulude ja kulude vahelt, lisaks on veelpaar muud mahaarvamist. Varem nimetati seda arusaadavalt maksustavaks tuluks, seoses maksuarvestuse metoodika muutumisega 2007.aastast anti sellele näitajale uus nimi tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist . Alates 2000
I3 kontuurvoolude võrrandid: I1kR11I2kR12I3kR13 = E1E2 I 1 R4 I2 R5 I1kR21I2kR22I3kR23 = E1 I1kR31I2kR32I3kR33 = 0 I1k I2k kus R11R1R2R4 R1 R2 R3 R12=R21=R2 E1 E2 R13=R31=R4 R22R2R3R5 R23=R32=R5 R33R4R5R6
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11-KÕ2 Margit Kiviväli SOREN KIERKEGAARD Referaat Õppejõud: Raine Linnas Mõdriku 2013 Sisukord: 1. Lapsepõlv ja kooliiga.......................................................................................... 3 1.2 Kihlus ja loominguline kõrgaeg........................................................
1 t o o I I lI ._o.l I .t o o -f'*et ;tt L o o o,4) // 112 OD f, B B I E u g I g tr B tr I tr u E E I EI tr tr t r O I n F tr tr tr E tr F,t #,eo'tt l, // u: o a {r11,*'ii ,1"', tt' ttz F lr F IE 12 F l. E.p It E F n lr l. lr t: l. H F p 1! --+, <^th^--c',;a" .- fat/4,v11 .sl Il a. /n,+%ltk,ffi'q"z: * E tr g g tr g tr il tr tr1 0 I tro il tr g ill I trr tr tro tro E F M tr f, tr u tr E E #"nn&tt' /..-., t;. lt t F r t I I I I I fo r l O *I [l I!
Külmutusagensid võivad olla kas anorgaanilised või orgaanilised. Anorgaaniliste (looduslike) agensite tunnusnumbrid algavad 700st ning iseloomustavad nende molaarmassi, näiteks ammoniaagil (R717) molaarmass on 17 g/mol, seega on selle agensi tunnusnumber 717. Vesi (R718). Süsinikdioksiid (R744). Alates 1930.a. on külmutusagenssidena hakatud kasutama orgaaniliste süsivesinike baasil toodetud freoone. Freoone on toodetud metaanist CH4 (R12, R22, R11), etaanist C2H6 (R114, R142), propaanist C3H8 ja butaanist C4H10 vesiniku aatomite asendamisega fluori, kloori või broomi aatomitega. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 21 Külmutusagensside tähistus Freoonide üldvalem on Cn Hx Fy Clz Bru kus üksikute komponentide aatomite arv on omavahel seoses x + y + z + u = 2n + 2 Freoonid on lõhnata ja värvita vedelikud.
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kai Mänd Unehügieen Referaat Juhendaja: Marelle Günthal-Drell Tallinn, 2012 1 UNI Uni on eluks niisama vajalik nagu söömine ja joomine. Uni kuulub inimese elutähtsate funktsioonide hulka: une ajal organism taastab ennast. Uni on organismi jaoks aktiivne, mitte passiivne protsess, nagu pikka aega arvati. Une ajal muutub aktiivseks osa aju piirkondi, mis omakorda lülitavad sisse elutähtsate hormoonide tootmisprotsessid
a f-ea'^&*< fury tc76u-: K 3, r{4, 1/trw g.1/- ri" Ko 4n hl,,t-*- il**v-Jr $*-:; P= Uf c-osf - U,f,o= I ^ U n=r11 fru: Rr,'at-*lkv&ir-s* | 0 = U T w " * V = U , f r , DUr , =xT2=bUi 1 ,, - .< ) A f 1 f n2- +<-et/1^-V9t"uwzl1:t ; rJ = V I = 7 / = Y U,) r
a f-ea'^&*< fury tc76u-: K 3, r{4, 1/trw g.1/- ri" Ko 4n hl,,t-*- il**v-Jr $*-:; P= Uf c-osf - U,f,o= I ^ U n=r11 fru: Rr,'at-*lkv&ir-s* | 0 = U T w " * V = U , f r , DUr , =xT2=bUi 1 ,, - .< ) A f 1 f n2- +<-et/1^-V9t"uwzl1:t ; rJ = V I = 7 / = Y U,) r
R08 Osakonda ei saa lisada keskmine VT02 R09 Taotlust ei saa esitada Kõrge VT03 R10 Uut töötajat ei ole võimalik rakendusse lisada Kõrge VT04 R11 Enda esitatud taotluse logi ei ole võimalik vaadata madal VT12 R12 Osakonda ei saa kustutada keskmine VT09 R13 Rakendus ei ole täielikult kättesaadav kasutaja madal VT11 soovitud keeles
g G,*' .' v-. E E^r JYy..*,*, G,^E,_=ff= R11 I, .= ls,= | 11 G,+,, C rt vrutc4ru- . tt-y-ti v. 7l;+r,u*
g G,*' .' v-. E E^r JYy..*,*, G,^E,_=ff= R11 I, .= ls,= | 11 G,+,, C rt vrutc4ru- . tt-y-ti v. 7l;+r,u*
R4 -2 6 ,8 K , R k 10k VT1 R11 C12 C3 0 ,0 1 µ VT2 1 ,3 K 0 ,0 4 7 µ R8 R9
F,^,cta1r-t4 U"i.dot*otn^r.-elltv6i trta^,rp**r+f Uorti.ao, *aAlan*tt4. or*aftc.a,0r,u& + rlohp" ,t^ U-,U". iarro-pit,aaa.,^a uic pl.t+o.r^ nl^r-. * sain oaL tr.oirts4at^ ll,4*qa-. "l111t,^1 - + p-ei&r[r..r^^c*-^ *- ".c,.,.r11,dq!, tpu-a *- ( cr"ia.d,.^ .f) trtrv*lAD - k*i, ,L s,L^ *rr^."- r.ri pltrJcc- ln-t""t^ . ot7*,:.r^l**t"lL - iedJill&^l1*. f (na^rr,i.er.r-v"^o4lfA I pW+* bsw&la!!fi LW --7.=i:, - A, I 9 z ^V*,tf f 4iti7" i"fl"'
1 K3.1 K3.2 R1+R2 R21 R22 R23 K2.1 K2.2 Tn T 1 T2 T R11 R12 R13 K1.1 K1.2 Joonis 4.11. Faasirootoriga asünkroonmootori käivitamine või kiiruse reostaatreguleerimine Faasirootoriga mootorid on peamiselt kasutusel eriti võimsates ajamites (üle 1 MW). Seepärast peavad ka rootoriahelasse lülitatud takistid ja kontaktid taluma väga suuri voolusid. Probleemiks on ka takistites eralduva soojuse hajutamine. Nende probleemide lahendamiseks
läbi viivad ensüümid võivad toimida omalaadsete chaperonidena, aidates tRNA voltumisele kaasa. initsiaator-tRNA ja elongaator-tRNA erinevused. Initsiaator-tRNA (tRNAfMet) ehitus on võrreldes elongaator-tRNA eriline. Bakteriaalsel initsiaator tRNA-l (v.a. termofiilid ja halofiilid) puudub aluspaardumine nukleotiidide 1 ja 72 vahel. See võimaldab metioniini formüleerimist. D-õlas paikneb Y11:R24 asemel R11:Y24 aluspaar. Antikoodon-heeliksis paikneb kolm G:C aluspaari, mille abil suunatakse initsiaator tRNA otse ribosoomi P-saiti. Eukarüootsel initsiaator-tRNA-l on N1:N72 aluspaardumine säilunud. Kuid T-lingus puudub TΨ-järjestus. Antikoodon-heeliksis paikneb kolm iseloomulikku G:C aluspaardumist. precursor-tRNA protsessimise etapid. tRNA geenide esmased transkriptid omavad 5'- ja 3'-
Ql-I.{..: 3.... ]VJAGNETISM, VONKUMISED.LAINED 10. novernber 2004 t. Vlillist tijild tuleb teha. et niinia,la 5 m pik,,ust nagnctvd.ljaga I isti ,)levat .juhet i:2 r11 vo:-ra,kui vc,oljuhtmcs orr i2 A ja r:ragrrctirine rndrrltsioorr0,2 T? 2 H .u ,' 4ecns.s,r.agrrer.ri.ljro liil: ' , ' r ^ , rt c , , k i: rrr: rv e i. roorrr ii , t ? , ' . , { : . Lt l l L . seli:lc os:.keselemoju'. iinrd, ui tem:r laelg r-,r:i lrC.ia v6.Ia ma.qnetiline ilduktsiooLr B =. .4r -- 0.4j | 0-24 I:eloomust:rge osalte:etrirjclt mr.i kuju. 3. :6nker-ing; or ,jir jestik-ku -ihclrd:rtrd talii:ltj I oorni, l.ondensaz..tc]25Llnikrola.rtu_ii ji-
Ql-I.{..: 3.... ]VJAGNETISM, VONKUMISED.LAINED 10. novernber 2004 t. Vlillist tijild tuleb teha. et niinia,la 5 m pik,,ust nagnctvd.ljaga I isti ,)levat .juhet i:2 r11 vo:-ra,kui vc,oljuhtmcs orr i2 A ja r:ragrrctirine rndrrltsioorr0,2 T? 2 H .u ,' 4ecns.s,r.agrrer.ri.ljro liil: ' , ' r ^ , rt c , , k i: rrr: rv e i. roorrr ii , t ? , ' . , { : . Lt l l L . seli:lc os:.keselemoju'. iinrd, ui tem:r laelg r-,r:i lrC.ia v6.Ia ma.qnetiline ilduktsiooLr B =. .4r -- 0.4j | 0-24 I:eloomust:rge osalte:etrirjclt mr.i kuju. 3. :6nker-ing; or ,jir jestik-ku -ihclrd:rtrd talii:ltj I oorni, l.ondensaz..tc]25Llnikrola.rtu_ii ji-
1 kloroftilli koostisse (joon. 2.3.). kilpniiiirmehormoonide siinteesiks. Kui inimese =, -- - - I Lrb veres ja ka Raua aatomid esinevad punaliblede ehk erilt- toidus jodiidioone piisavalt ei ole, siis kilpniiiire -, -:= -..-kr-Lde ja teiste :-rtstititide valgu hemoglobiini koostises. Seega haigestub ja kujuneb vdlja struuma (joon. 2.4.). --:,- --. :e iagundamise r11 raLlal oluline ro11 selgroogsete loomade (ka Inimene saab organismile vajalikud anorgaa- . ),. H-O)l,misra- :'rimese) hingamiseks vajaliku O, sidumisel. nilised tihendid peamiselt igapdevase toiduga. :_ :--is (NH,r) v6i , l''--- ,-CO]. Loom- :-:. --:rreLLrse jiiiikpro- Vesinik- ja hUdroksuulioone tekib vdhesel mddral vee dissotsieerumisel pH skaala :- --- -l :. -rtt11d kaUdU. (H2O
Facts["süsteemianalüütik"] = +3; Facts["programmeerija"] = +3; Facts["kujundaja"] =+1; Facts["testija"] = +1; } public override IList GetInfluencedFacts() { return new string[]{"programmeerija", "juht", "süsteemianalüütik", "kujundaja", "testija"}; } } public class r11: IfThenElseRule { protected override bool IF() { return (Facts["õpitulemused"].ToString() == "head"); } protected override void THEN() { Facts["juht"] = + 5; Facts["süsteemianalüütik"] = +5; Facts["programmeerija"] = +3; Facts["kujundaja"] =+1; Facts["testija"] = +1;
institutrdis väĮja töötatud hägusIoogilisel aproksimeerimisel põhirrev nretoodika Ill. niida saab teadaoleva lnehaanilise karakteristiku puhul rakendada kõigi lüliisrootoriga asünkroon- masitrate aseskeemi parameetrite määramiseks. Näiteks, AS Voltas toodetava 7,5 kW võimsusega 4-pooluselise mootori I32M4 täpsustatud aseskeenli kohta orr leitud järgnrised paranleetrid: Är:0,23; 1,.r:0.0038, L,r:0,l7; Lr:0,00i5; Ä,. = 0,065, ]'r2:0,0047 R11:2'4; R,.2=0,28. Mootori nimitoitepinge on seejuures 220 v, ninliļibistus 0,033; nimikasutegLĮT ņ: 0,88 ja cos rpn:0,86. ll Täpsustattrd aseskeem aryestab täįelikurnalt pirrnaefektist tingittrd rootoritakisttlse sõļtuvttst libisttrsest. Vclolude jagurierline aseskeemi rootoriaļreļa kahe haru vahel ning voolude jaotuse
annaabi.ee 
