hinnaklassis 1500-3000 krooni. Võrdlusse on toodud vaid need akutrellid, mille kohta oli võimalik leida hinnainfot eestikeelsetelt kodulehtedelt. Ülevaate jaoks vajaminevate parameetrite leidmiseks kasutasin ka välismaiseid kodulehti, millel oli võimalik leida rohkem infot antud toodete kohta. Toodete maksumuseks on võetud keskmine hind. Võrreldavad parameetrid on võetud tavainmest kõige enam huvitavad: pöördemoment, akupinge, pöörete arv, puuritava ava maksimumsuurus nii puidul kui metallil, kaal koos akuga ning lisaseadmed, mis ostetava akutrelliga kaasa tulevad. Referaadi eesmärgiks on võrrelda akutrelle ning anda hinnang kvaliteedi ning hinna suhtele. Makita 6271DWAE Pöördemoment: 30Nm Padrun: 1.5-10mm Akupinge: 12V Pöörete arv: 0-400 / 0-1300 p/min Puuritava ava maks. suurus [Puit]: 25mm Puuritava ava maks. suurus [Metall]: 10mm Kaal: 1,5 kg
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKINSTITUUT MHD0030 MASINAMEHAANIKA KODUTÖÖ NR. 3 Mitme-astmeline hammasmehhanism ÜLIÕPILANE: KOOD: Töö esitatud: Arvestatud: Parandada: TALLINN 2015 Lähteandmed: Mehhanismi ülekande suhe u = 205 Mootori pöördemoment M = 19,8 Nm ja pöörlemissagedus n = 1455 min-1 Ülekantav võimsus P = 3,0 kW. Arvutada mehhanismi vajalik ülekandeastmete arv ning väljundvõlli pöördemoment ja pöörlemissagedus. Leida viimase hammaspaari diameetrid ja laiused. 1. Mehhanismi ülekandeastmete arv Hammasülekande soovituslik ülekandesuhe on kuni 10. Mehhanismi ülekandesuhe arvutatakse valemiga u=u 1 ∙ u2 ∙ … ∙u n kus ui – ühe astme ülekandesuhe.
B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MATB41 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 19.03.2015 Projekteerida listliide võlli ja hammasratta ühendamiseks (pöördemomenti ülekandmiseks). Antud on võllile mõjuv pöördemoment M, võlli läbimõõt d1 ja rummu laius lv . Koormus ja võlli läbimõõt valitakse vastavalt õppekoodi viimasele numbrile (А): A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 M, Nm 80 90 100 120 150 200 250 280 300 350 d1, mm 30 32 35 40 45 50 55 60 65 70
9 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Stiina Ulmre 155459 17.03.2017 P.Põdra Rummust ja hammasvööst koosnev tiguratas on kinnitatud võllile pingistuga H7/r6. Kontrollida liite tugevust ning arvutada selle lubatav ülekantav pöördemoment. Võlli ja rummu materjal on parendatud teras C60E. 1. Koostada istu skeem ning arvutada pingu piirväärtused. 2. Kontrollida rummu tugevust. Vajaduse korral optimeerida mõõtmeid d ja/või d2 ja/või valida mõni teine materjal. 3. Arvutada liitele lubatav pöördemoment. 4. Millis(t)e temperatuuri(de)ni tuleks detaile jahutada ja/või kuumutada, et istu koostamine oleks võimalik ilma
31.03.2016 P.Põdra TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 4 PRESSLIIDE Rummust ja hammasvööst koosnev tiguratas on kinnitatud võllile pingistuga H7/r6. Kontrollida liite tugevust ning arvutada selle lubatav ülekantav pöördemoment. Võlli ja rummu materjal on parendatud teras C60E. 1. Koostada istu skeem ning arvutada pingu piirväärtused. 2. Kontrollida rummu tugevust. Vajaduse korral optimeerida mõõtmeid d ja/või d2 ja/või valida mõni teine materjal. 3. Arvutada liitele lubatav pöördemoment. 4. Millis(t)e temperatuuri(de)ni tuleks detaile jahutada ja/või kuumutada, et istu koostamine oleks võikalik ilma pressimiseta? 5
õhupilu sellises osas, kus magnetvoog on väiksem ja nõrgema vooluga mähis asuks seal, kus magnetvoog on tugevam. Logomeeter mõõdab voolude suhet ja tema näit ei sõltu voolude absoluutväärtusest. Peale voolude suhte mõõtmise kasutatakse logomeetrit ka pingete suhte mõõtmiseks ning pinge ja voolu ehk takistuse mõõtmiseks. Magnetoelektriliste mõõteriistade eeliseks on kõrge tundlikkus, suur pöördemoment nõrkade mõõdetavate voolude korral, elementide hea stabiilsus ja välismagnetväljade väike mõju. Nende mõõteriistade puuduseks on konstruktsiooni suhteline keerukus, suur maksumus, väike lubatav liigkoormus, sobivus ainult alalisvooluahelates mõõtmiseks. Magnetoelektrilised galvanomeetrid. Galvanomeeter on osuti või optilise näidikuga suure tundlikkusega magnetolelektriline mõõteriist, mida kasutatakse väikeste voolude ja pingete mõõtmiseks
55. Eelised 56. Puudused 57. 1. Hea tsentreeritus; 59. 1. Kõrge hind: 58. 2. Komponente nõrgestavate 60. · vajalik on koonuspindade töötlus; soonte, avade jne puudumine 61. · nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju täpsusele on kõrged 62. 2. Ülekantav pöördemoment on väike. 63. Kirjeldada seost poldi pingutusjõu ja koonusliite poolt ülekantva pöördemomendi vahel. 64. 65. Nimetage koonusrõngastega pressliite eelised. 66. 1. Lihtne koostamine ja lahtivõtmine tavatööriistu kasutades; 67. 2. Liide on korduvalt taaskasutatav; 68. 3. Rummu asend võllil on fikseeritud ka teljesihiliselt; 69. 4. Rummu teljesihilist asendit võllil saab muuta/reguleerida; 70. 5. Liide on kompaktne ja nägus; 71. 6
Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt: D1=140 mm Suurema rihmaratta efektiivläbimõõt: D2=2*D1=280 mm Võlli pöörlemissagedus: n=2400 p/min F1 ja f1 on väikse rihmaratta rihmade tõmbejõud ning F2 ja f2 on suure rihmaratta rihmade tõmbejõud, kusjuures F1≠f1 ja F2≠f2. Iga rihmaratta rihmade harud on paralleelsed. 2. Võlli aktiivsed koormused 2.1 Väänav koormus Väänav koormus = ülekantav (kasulik) pöördemoment. P Võlliga ülekantav pöördemoment: M= ω , kus P – võlliga ülekantav võimsus (W) ning ω – võlli pöörlemiskiirus (rad/s). 2 πn 2 π∗24 00 ω= = =251,33 ≈ 251,3 rad /s 60 60 Nüüd saan leida pöördemomendi, kusjuures on teada, et mida väiksem on võlli
Pöördemomenti on võimalik muuta hammasülekannet lahutamata, mis teeb lihtsaks planetaarülekande automatiseerimise. Simpsoni planetaarreduktor Simpsoni planetaarreduktoris kasutatakse teineteisega seotult kahte planetaarülekannet, millel on ühine päikeseratas (5) ja (7) [Ühes tükist valmistatud kaks hammasratast]. Reduktor on kujutatud joonisel 13. Vedav võll (1) annab pöördemomendi reduktori sisemise planetaarülekande kroonrattale (9) ja sealt edasi kulgeb pöördemoment vastavalt sisselülitatud siduritele ja piduritele veetavale võllile(10) 1 vedav võll; 2 päikeserataste telg; 3 välimise ülekande satelliitide raam; 4 välimise ülekande kroonratas; 5 välimise ülekande päikeseratas; 6 välimise ülekande satelliidid; 7 sisemise ülekande päikeseratas; 8 sisemise ülekande satelliidid; 9 sisemise ülekande kroonratas; 10 veetav võll.
KOOSNEB PLANETAARÜLEKANNE Päikeseratas Kroonratas Satelliithammasrattad ja satelliitide raam Planetaarreduktor on automaatkäigukasti mehaaniline osa, mille kaudu muudetakse auto vedavatele ratastele antavat pöördemomenti. Planetaarreduktor paikneb automaatkäigukasti keres ja koosneb järgmistest osadest: 1) planetaarülekanded, mille kaudu muudetaksegi pöördemomenti (tavaliselt on neid planetaarreduktoris kaks või kolm); 2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele; 3) pidurid, mille abil saab planetaarülekande üksikuid osasid kinni hoida; 4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. SIMPSONI PLANETAARREDUKTOR Simpsoni planetaarreduktoris kasutatakse teineteisega seotult kahte planetaarülekannet, millel on ühine päikeseratas [Ühes tükist valmistatud kaks hammasratast]. Vedav võll annab pöördemomendi reduktori
3. PLANETAARREDUKTOR Planetaarreduktor on automaatkäigukasti mehaaniline osa, mille kaudu muudetakse auto vedavatele ratastele antavat pöördemomenti. Planetaarreduktor paikneb automaatkäigukasti keres ja koosneb järgmistest osadest: 1) planetaarülekanded, mille kaudu muudetaksegi pöördemomenti (tavaliselt on neid planetaarreduktoris kaks või kolm); 2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele; 3) pidurid, mille abil saab planetaarülekande üksikuid osasid kinni hoida; 4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. 3.1. Planetaarülekanne Planetaarülekande eelisteks tavalise hammasülekande ees on suurema pöördemomendi ülekandmine väiksemate mõõtmete juures ning vedava ja veetava võlli samatelgsus
2250 220,6 196,1 401 178 59 23 36 18 2500 245,2 220,7 voolamise algus Joonis 2. Väändemomendi ja väändenurga sõltuvus Mõõtebaasi pikkus katsekehal l = 100mm =10cm Ip = d4/32 = 2,024/32 = 1,6346cm4 Tl 196,11010-2 G =I = 1810-3 1,634610-8 = 66,7 GPa p 2 1.2. Pöördemomendi M ja väändenurga sõltuvus Pöördemoment M (kgfcm) Väändemoment (mrad) Joonis 3. Masinadiagramm Suurim pöördemoment maxM = 6600 kgfcm (diagrammil) Suurim väändenurk = 300 mrad Läks katki M = 8000 kgfcm (tegelik maxM) Voolavuse moment MT = 2500 kgfcm Proportsionaalsuse moment Mpr = 2250 kgfcm 1.3. Voolepiir Wp = d3/16= 1,618 cm3 Ty = My = 220,7 Nm
Käigul ühendab ederpidisõidu sidur C1 käigukasti vedava võlli esimese planetaarülekande P1 kroonrattaga. Kuna esimese planetaarülekande satelliitide raam on ühendatud jäigalt veetava võlliga, siis võib selle lugeda lukustatuks, kuigi tegelikult pöörleb koos võlliga ka see ja kannab edasi osa esimese käigu pöördemomendist. Põhiosa pöördemomendist kandub läbi jäigalt ühendatud päikeserataste teisele planetaarülekande satelliitide raami ja pöördemoment kandub läbi satelliithammasrataste kroonrattale, mis on jäigalt ühendatud veetava võlliga. 2 käik ühendab ederpidikäigu siduri C1 vedava võlli esimese planetaarülekandega P1. päikeserataste pidur B2 ja vabakäigusidur F1 lukustavad päikeserattad paigale ja pöördemoment kandub esimese planetaarülekande sateliitide raamile, mis on jäigalt ühendatud veetava võlliga. 3käigul lukustavad ederpidisõidu siduri C1 ja otseülekande sidur C2 esimese planetaarülekande
MHE0041 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Liistliide ja hammasliide A -9 B -0 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MAHB32 Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Valida liist võlli ja hammasratta ühendamiseks ning kontrollida selle tugevus. Võllile mõjuv pöördemoment M = 1000 Nm, võlli läbimõõt d = 70 mm ja võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) l = 45 mm. Kuna võlli läbimõõt on d = 70 mm, siis b = 20 mm , h = 12 mm , t1 = 7,5 mm, t2 = 4,9 mm. Liistu 20x12 pikkus l1l-(5...8)=45-(5...8)=37...40 mm. Valime l1= 40 mm Muljumispinge: Liistu materjaliks on teras C55E (Rp0,2 = 450 MPa, Rm = 850 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 150 MPa terasrummu korral ja rahuliku koormusega. Kuna antud liist ei rahulda tugevustingimust,
Mudel: Golf4 V6 4Motion Väljalaskeaasta: 2002 Mootor: 2.8 V6 Kütus: bensiin Vedav sild: nelikvedu Käigukast: manuaal Töömaht: 2792cm3 Võimsus: (150 kW) Maksimaalne väändemoment: 270Nm (3200p/min) 3 Mootori väline kiiruskarakteristika kW Nm Joonis 1 Mootori võimsus ja pöördemoment Antud joonis näitab seda, et konkreetse mootori pöördemoment väga ühtlane kogu pöörete piirkonnas. Põhjuseks on ilmselt 6 silindri olemasolu ning muutuvad klapiajastused nukkvõllide keeramise näol. Arvestades seda, et tegemist on vabalthingav mootoriga võib öelda, et tegemist üsna heade näitajatega. 4 Ülekande skeem Koostage jõuülekande skeem
05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimega 600 kg ja maksimaalse tõstekiirusega 0,06 m/s. Ajamiks on silindriline-mootorreduktor, mis on kettülekanne kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark S235J2G3 EN 10025. Trummel kahe rummu kaudu toetub võllile. Võll on trumli täispikkusel. Võlli materjal teras C45E EN10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduvatele laagritele. Laagrisõlmed on poltidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal S355J2H) ja UNP profiilidest (materjal S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. Materjalide mehaanilised omadused [1]: teras S235 voolavuspiir ReH (Y) = 235 MPa; tõmbetugevus Rm (U) = 370 470 MPa; teras S355 voolavuspiir ReH (Y) = 355 MPa; tõmbetugevus Rm (U) = 490 610 MPa; teras C45E
............. - ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: dets 2011 TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 1.Algandmed Võll T = 500 Nm (pöördemoment) Fa = 900 N (telgjõud) [S] = 1,5 (ehk K) d = 35 mm d1 = 0 mm (täisvõll) Materjal teras C45 = ReH = 370 MPa Rumm d2 = 70 mm = 0.07 m l = 100 mm = 0.1 m Ra = 0.6 * 10-6 m (pinnakaredus) Materjal valuteras 1.0558 = ReH = 300 Mpa Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrkedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. 2. Kontaktala survepinge Esiteks tuleb leida kontaktala survepinge. Selleks aga tuleb leida pressliitega ülekantav
¿ max 2 max max Rad ¿ - Tang Rad ¿ -94,5¿ 2-156(-94,5 ) ¿ 1562 +¿ ¿ ¿ Ekv = ¿ Voolepiir C60E korral valin: y =450 MPa y 450 Varutegur: s = Ekv = 219 =2,05 Tugevuse tingimus: s =2,05 [ s ]=1,7 Rumm on piisavalt tugev, et pidada vastu 3. Arvutada liitele lubatav pöördemoment. Istu 20 H 7 /r 6 vähima pinguga ülekantab pöördemoment: 2 F hmind fPmin Ld 0,1517,010 6 0,060,04 22 M Vmin= = = =134,95 135 Nm 2 2 2 , kus hõõrdetegur f = 0,15 4. Millis(t)e temperatuuri(de)ni tuleks detaile jahutada ja/või kuumutada, et istu koostamine oleks võiimalik ilma pressimiseta?
(tähised). 2. Liistu valikul pakkuda kõik liistliite mõõtmed koos tolerantsidega. 3. Teostada liistliite tugevusarvutused 4. Pakkuda alternatiivne hammasliite variant. 5. Analüüsida, mis on saadud liite eelised ja puudused. Milliseid seondliiteid oleks mõtekas kasutada antud koormuse ja konstruktsiooni korral. 6. Kuidas valitakse lubatav muljumispinge kui liistu, rummu ja võlli materjal on erineva voolepiiriga? Antud andmed: Võllile mõjuv pöördemoment M=950 Nm, Võlli läbimõõt d1=60 mm Võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) lv =50 mm. Liistu, võlli ja rummu materjal C55E (Y = 450 MPa, U = 850 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 150 MPa. Kuna võlli läbimõõt on d=40 mm, siis w = 19 mm N9 , h = 11 mm , t1 = 7 mm, +0.2 t2 =4,4 mm +0.2 Liistu 18x11 pikkus: ll-(5...8)=50-(5...8)=45..42 mm. Valin eelisarvude reast pikkuseks l= 45 mm -0.3 Liistliite ja hammasliite joonis 2.Lahenduskäik Liistliide Muljumispinge:
mahajäämusena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. Rootor pöörleb mittesünkroonselt ehk asünkroonselt, millest tulebki tema nimetus. Standardse asünkroonmootori nimilibistus on mõni protsent, kusjuures suurem libistus on väiksematel mootoritel. Kui koormus mootori võllil kasvab, siis libistus suureneb. Seetõttu suureneb ka rootoris indutseeritud elektromotoorjõud ja seega ka vool. Mootori arendatav pöördemoment on võrdeline voolu ja magnetvooga: 117 T =k I T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) magnetvoog veebrites (Wb) I vool amprites (A) k masina ehitusest sõltuv tegur Kuivõrd nii vool rootoris kui magnetvoog masina õhupilus on suhteliselt raskesti määratavad ja masina tegur pole tavaliselt teada, avaldatakse mootori moment võimsuse ja kiiruse kaudu: P 9,55 P T= = n
mahajäämusena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. Rootor pöörleb mittesünkroonselt ehk asünkroonselt, millest tulebki tema nimetus. Standardse asünkroonmootori nimilibistus on mõni protsent, kusjuures suurem libistus on väiksematel mootoritel. Kui koormus mootori võllil kasvab, siis libistus suureneb. Seetõttu suureneb ka rootoris indutseeritud elektromotoorjõud ja seega ka vool. Mootori arendatav pöördemoment on võrdeline voolu ja magnetvooga: 117 T =k I T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) magnetvoog veebrites (Wb) I vool amprites (A) k masina ehitusest sõltuv tegur Kuivõrd nii vool rootoris kui magnetvoog masina õhupilus on suhteliselt raskesti määratavad ja masina tegur pole tavaliselt teada, avaldatakse mootori moment võimsuse ja kiiruse kaudu: P 9,55 P T= = n
D1 = D2 = 75mm. Vastavalt keerme läbimõõdule valin DIN6372 lõhisega spetsiaalse toetusseibi, mille diameeter on kataloogi järgi 75 mm. Lahendus Vajaliku kinnitusjõu arvutamine: 3,8∙kx ∙M1∙(D2 −d2 ) 3,8 ∙ 2,5 ∙ 22 ∙ (0,0752 −0,052 ) Fw = Fr = = = 22 000 N μ∙(D3 −d3 ) 0,1 ∙ (0,0753 −0,053 ) Ml – lõikejõust tulenev pöördemoment μ – hõõrdekoefitsient kontaktpindadel kx – tagavara riskitegur, kx=2,5 d – torni läbimõõt Fw – kinnitusjõud 2Fh ∙ l 2Mh Fwk = = d2 ∙ tan(αG + p′ ) + K ots d2 ∙ tan(αG + p′ ) + K ots Fw.k – keermeliite poolt arendatav jõud, 4 Fh – käsijõud, rakendatud käepideme või võtmega,
mille diameeter on kataloogi järgi 75 mm. Lahendus Vajaliku kinnitusjõu arvutamine: 2 2 3,8 k x M 1 ( D -d ) 3,8 2,5 22 (0,0752-0,052) F w =Fr = =¿ = 22 000 N 3 (D -d ) 3 0,1( 0,0753-0,053 ) Ml lõikejõust tulenev pöördemoment hõõrdekoefitsient kontaktpindadel kx tagavara riskitegur, kx=2,5 d torni läbimõõt 4 Fw kinnitusjõud 2 Fh l 2 Mh F wk= ' = d 2 tan ( G + p ) + K ots d 2 tan ( G + p ' ) + K ots Fw.k keermeliite poolt arendatav jõud,
2.Ülesande püstitus Määrata võlli läbimõõt tugevustingimusest. 3.Lahendus 3.1 Leian rihmratastele 1, 2, 3, 4 rakendatud pöördemomendid 2n Pi = = 52,359 52,4rad / s Mi = 60 M1=133,6Nm M2=152,67Nm M3=126,34Nm M4=140,46Nm 3.2 Leian võlli tasakaalutingimusest pöördemomendi M5 M = 0; M 1 + M 2 + M 3 + M 4 + M 5 = 0 M5=-M1-M2-M3-M4=-553,07Nm (seega M5 pöördemoment on vastassuunaline teistele pöördemomentidele) 3.3 Koostan väändemomendi T epüüri Joonis 3.1 arvutusskeem Koormuste ehk punkt-pöördemomentide arv=5 Väändemomendi epüüri koostamise jaoks vajalike lõigete arv=4 Lõige 1 M =0 T1=M1=133,6Nm(+) Lõige 2 M =0 T2=M1+M2=286,27Nm(+) Lõige 3 M =0 T3=M1+M2+M3=412,61(+) Lõige 4 M =0 T4=M4=140,46Nm(-) Joonis 3
Skyfall).[1] 4 Kasutatud auto hinnaks on 450 000 dollarit. Pildil olev mudel pole kindlasti nii odav. See originaal, mida kasutati filmides, müüdi maha RM Oksjonide poolt 2010 aastal 4,6 miljoni dollaris eest. Auto spetsifikatsioonid: Mootor: 3 995 cm3 Võimsus: 210 kW pööretel 5 500 Pöördemoment: 390 Nm pööretel 3 850 Foto 1: Aston Martin DB5 [2] Tippkiirus: 230 km/h Kiirendus 0-100 km/h: 8 s Mass: 1 502 kg [3] 2.2 Aston Martin V12 Vanquish Filmis Die Another Day. Nimetatud on teda ka "Haihtuks", kuna auto võime oli paljale silmale nähtamatuks jääda- ise maskeeruda. Auto on varustatud kõikide tavaliste täiustustega koos
Üldised tehnilised nõuded: - Trossi kandevõime 1100 kg - Trossi liikumiskiirus 0,15 m/s - Ühendusviis – kettülekanne - Tagada konstruktsiooni võimalikult väike mass ja gabariitmõõtmed. Põhimaterjalid: Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark – S235J2G3 EN10025. Trummel kahte rummude kaudu toetub võllile. Võll on trumli täispikkusel. Võlli materjal – teras C45E EN10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduva laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal – S355J2H) ja/või UNP profiilidest (materjal – S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. teras S235 voolepiir – ReH (Y) = 235 MPa; tõmbetugevus – Rm (U) = 370 – 470 MPa; teras S355 voolepiir – ReH (Y) = 355 MPa;
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 4 Liistliite ja hammasliite arvutus Projekteerida listliide võlli ja hammasratta ühendamiseks (pöördemomenti ülekandmiseks). Antud on võllile mõjuv pöördemoment M, võlli läbimõõt d1 ja rummu laius lv . Joonis 1.Liistliide Joonis 2. Hammasliide Koormus ja võlli läbimõõt valitakse vastavalt õppekoodi viimasele numbrile (): A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 M, Nm 600 650 700 720 750 800 900 950 980 1000
............................................................................. 11 Kasutatud kirjandus ............................................................................................. 11 Lisa 1 ................................................................................................................... 12 Lisa 2 ....................................................................................... 14 1. Mootori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus PT = T T kus T pöördemoment, Nm; T - nurkkiirus, rad/s. Pöördemoment D D 0,16 T =F mg = 600 * 9,81 * 471 Nm 2 2 2 kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; F - tõstejõud. Nurkkiirus 2v 2 * 0,12 T = = = 1,5 rad/s D 0,16 Siis vajalik võimsus PT = T T = 471 * 1,5 707 W Mootori võimsust saab tingimusest PT PM =
Kui auto sõdab kurvi, jääb sisemine ratas aeglasemaks ning sateliidid hakkavad oma telje ümber pöörlema,sundides välimist ratast kiiremini pöörlema, mölemale rattale rakendatav veojõud jääb samaks. KÄIGUKAST Käigukasti abiga saab autol muuta veojõudu, kiirust ja sõidusuunda. Autodel kasutatavad sisepõlemismootorid ei anna igal tööreziimil sobivat veojõudu. Automootori pöördemoment on väikestel pöörlemissagedustel väike, seejärel väntvõlli pöörlemissageduse suurenemisel pöördemoment tõuseb ja lõpuks hakkab jälle langema. Selline reziim ei sobi aga auto sõitmisel ülesmäge ja halbadel teedel, samuti auto kohaltvõtmisel ja kiirendamisel. Kõike seda saab parandada käigukasti abiga. Peale selle saab käigukasti abil ka auto jõuülekannet mootorist lahutada. Astmelises käigukastis on hammasrattad, mis saavad omavahel hambuda erinevates
B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MASB-51 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: KODUTÖÖ NR. 4 Liistliide ja hammasliide arvutus Projekteerida listliide võlli ja hammasratta ühendamiseks (pöördemomenti ülekandmiseks). Antud on võllile mõjuv pöördemoment M, võlli läbimõõt d1 ja rummu laius lv . Joonis 1.Liistliide Joonis 2. Hammasliide Koormus ja võlli läbimõõt valitakse vastavalt õppekoodi viimasele numbrile (): A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 M, Nm 60 650 700 720 750 800 900 950 980 1000 0
......................................................19 1. Projekteerimise eesmärk ja lähteandmed. Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints mille kandevõime on 800 kg ja maksimaalne tõstekiirus on 0,1 m/s. Ajamiks on silindriline- või tigu-mootorreduktor, mis on kettülekande kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark S235J2G3 EN 10025. Trummel toetub võllile kahe rummu kaudu. Võlli materjal teras C45E EN 10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduvatele laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal S355J2H) ja/või UNP profiilidest (materjal S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. Projekteerimisel tuleb tagada konstruktsiooni võimalikult väikesed massi ja gabariit- mõõtmed. Materjalide mehaanilised omadused: teras S235 voolavuspiir Reh (Y) = 235 MPa
Tugevustingimus Maksimaalne pingutusjõud Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N . Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis Trossi mõõt d = 10 mm. Siis trumli läbimõõt kus e = 20 Valime D = 200 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm 3. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus kus T pöördemoment, Nm; T - nurkkiirus, rad/s. Pöördemoment kus F - tõstejõud. Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N Kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; m tõstetav mass. D 0,2 Siis T = F = 4415 441,5 Nm 450 Nm 2 2 2v 2 0,1 Nurkkiirus T = D = 0,2 = 1 rad/s Siis vajalik võimsus PT = T T = 441,5 1 = 442W 0,45 kW Mootorreduktori minimaalset vajaliku võimsust saab tingimusest
MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Liistu Arvutus A -3 B -4 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MATB Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Valida liist võlli ja hammasratta ühendamiseks ning kontrollida selle tugevus. Võllile mõjuv pöördemoment M=650 Nm, võlli läbimõõt d=35 mm ja võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) l =65 mm. Kuna võlli läbimõõt on d=35 mm, siis b = 10 mm , h = 8 mm , t 1 = 5 mm, t2 =3,3 mm. Liistu 10x8 pikkus l1l-(5...10)=65-(5...10)=55..60 mm. Valime l1= 56 mm Muljumispinge: Liistu materjaliks on teras C45E (Rp0,2 = 370 MPa, Rm = 630 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 130 ... 200 MPa terasrummu korral (väiksemaid väärtusi valida vahelduva- või löökkoormustel)
MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Liistu Arvutus A -2 B -9 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Valida liist võlli ja hammasratta ühendamiseks ning kontrollida selle tugevus. Võllile mõjuv pöördemoment M=420 Nm, võlli läbimõõt d=30 mm ja võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) l =90 mm. Kuna võlli läbimõõt on d=30 mm, siis b = 8 mm , h = 7 mm , t 1 = 4 mm, t2 =3,3 mm. Liistu 8x7 pikkus l1 l- (5...10)= 90- (5...10) = 85 mm. Lubatud on 80 või 90 Valime l1= 80 mm Muljumispinge: Liistu materjaliks on teras C45E (Rp0,2 = 370 MPa, Rm = 630 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 100 MPa Kuna antud liist ei rahulda tugevustingimust, Valime kaks liistu ning paigaldame need
elektriajamiga jne) kirjeldab ja analüüsib selle ehitust kursusel Jõuülekanne käsitletud materjali valguses. [6] Autoks on Audi A6 2.8, 1995 MY C4. See auto on 4-ukseline, sedaan keretüübiga, ees paigutatud mootoriga, esiratta veoline. Audi A6 2.8 on üks C4 mudelitest Audi perekonnas. [6] Mootoriks on tavaline bensiinimootor, 2.8-liitrine, ühe ülanukkvõlliga, 6-silindriline, 2 klappi silindri kohta. See jõuseade toodab 128 kW (172 hj) võimsuse juures 5500 p/min ja maksimaalne pöördemoment 250 Nm pööretel 3000 p/min. Mootor kannab oma võimu ratastele 5-käigulise manuaalkäigukasti abil. Tühimass on 1445 kg. [6] Sele 1. Audi A6, 1995 MY C4 [1] 4 2. SÕIDUKI JA MOOTORINÄITAJAD Audi A6 2.8, 1995 MY C4 Tehnilised andmed [6]: toodetud 1995 aastal, kütus: bensiin, töömaht: 2771 cm3,
B Sele 8. Kahepoolse toimega silindri kasutamine ukse avamise sulgemise süsteemis 2.1.2 Pöördliikumisega täiturid Pöördliikumisega täiturid jagatakse pöördsilindriteks ja suruõhumootoriteks. 2.1.2.1 Pöördilindrid a) Hammaslatiga pöördsilindrid- kahepoolse toimega silindreid kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks hammaslatti. Pöördenurka saab reguleerida ka reguleerimiskruvide abil. Silindri pöördemoment sõltub kasutatavast töörõhust, kolvi pindalast ja ülekandesuhtest. Standardsed pöördenurgad on 45°, 90°, 180°, 270°, 720°. b) Labaga pöördsilindrid- kolb an asendatud labaga, mille pöörlemissuund sõltub sellest, kummale poole laba suruõhk juhitakse. Saavutatavad pöördenurgad on kuni 270°. Sele 9. Pöördsilindrid [4.] 2.1.2.2 Suruõhumootorid Erinevalt pöördsilindritest pole suruõhumootoritel pöördenurgad piiratud; pöörlemis-
füüsiliselt väga raskelt. Elektrimootori asemel võiks tänapäeval olla bensiini-, diisel- ja aurumootor. Võrreldes aurumootoriga on elektrimootoril palju eeliseid. Ta on ökonoomsem; elektrimootor ja tema toide (aku) on väiksemad ja võimaldavad paindlikumat paigutust, ta tekitab vähem müra ja tuleoht on väiksem (puudub kergestisüttiv kütusepaak), saastab oluliselt vähem keskkonda, madalatel pööretel on tal suurem pöördemoment st tal on rohkem jõudu ja elektri- enenergia tootmiseks on alternatiivseid võimalusi.
Andres Kahu ISESEISEV KODUNE TÖÖ KODUNE TÖÖ Õppeaines: TRANSPORDIVAHENDID Transporditeaduskond Õpperühm: TLI41 Juhendaja: Sven Andresen Tallinn 2013 1. AUTO Mark: Volvo Mudel: FM Methanediesel Tüüp: Sadulauto Vedrustus: Õhkvedrustus Mootor: D13C-Gas 460 Töömaht: 12800 cm3 Võimsus: 338 KW @ 1400-1850 RPM Pöördemoment: 2300 Nm @ 1100-1400 RPM Kütuse erikulu: Keskkonnasaaste: Vastab normidele EURO 5 Käigukast: 12-käiguline automaat AT2412D Rattavalem: 6x2 2. HAAGIS Mark: RAC Mudel: PM3E Tühimass: 11800 kg Täismass:56800 kg Kandevõime: 45000 kg Tüüp: Poolhaagis Telgede arv: 3 SAF Axle's 13 ton Vedrustus: Pneumatic suspension Gabariitmõõtmed: 13000x2540 Veokasti mõõtmed: Rööbe: 1950 mm Telgede vahed: 7170x1360x1360mm 3. TELJEKOORMUSED Auto:
keevitusvoolu piiramiseks lühis Kolmefaasiline trafo Kolmefaasiline trafo on trafo mida kasutatakse 3 faasilise voolu muundamsieks Kolmefaasilisel trafol keritakse kõik kolm mähist ühele südamikule Kolmefaasilised trafod on tavaliselt nii suured et need pannakse hermeetilise korpuse sisse ja täidetakse trafo õliga jahutamiseks Kolmefaasilisel trafol on 4 transformeerimise viisi Kolmnurgast kolmnurka Kolmnurgast tähte Tähest kolmnurka Tähest tähte 21. Asünkroonmootori pöördemoment, mehaaniline tunnusjoon. Pöördemoment M=KmmI2scos2s Elektrimootori mehaaniline tunnusjoon on tema nurkkiiruse sõltuvus mootori momendist: = f(M), n = f(M). ehaaniline tunnusjoon iseloomustab mootori omadusi töömasina nõuetest lähtudes. Mõnikord esitatakse mootori mehaaniline tunnusjoon sõltuvusena M = f() moment on nurkkiiruse funktsioon. 22. Asünkroonmootorid, ehitus ja tööpõhimõte. Asünkroonmootor koosneb staatorist, roootorist, jahutusventilaatorist,
= 7850mm2 Hõõrdkatete arv Z=4 3 Siduriketta friktsioonkatete pindala leidmine Ringi pindala oleks r2=26577mm2 r1=92mm. ja r2=65mm. Friktsiooni enda pindala sellest oleks 13310 mm2 Kuna friktsioon ei ole rõnga kujuline vaid on 4. Võrdseks osaks võrdsete vahedega, siis 13310/2=6655 mm2 ketta külg. 1 ketas =13310 mm2 ja 2 ketast kokku 26620 mm2 Siduri ülekantav pöördemoment F=P*S=7850*0,8=6280N 24mm/43mm =1/2 suhe seega, F1/F2=l2/l1=6280N/X=24/43 X=11251N Sellise jõuga surutakse siduriketast vastu hooratast. r1=92mm. ja r2=65mm. rm=2/3 *922*652/92*652=79,3mm. See on siduriketta keskmine hõõrderaadius Siduri ülekantava momendi leiame: Mk= 11251*0,0793*0,4*4=1427 Nm Kuna friktsioonikate antud kettal ei olnud päris tavapärane, siis võiks selle siduri ülekantava momendi jagada kahega. Seega võiks selle siduri arvutuslik ülekantav moment olla 713 Nm.
Nad annavad pöördemomenti edasi ühtlasemalt. 4. Kirjeldage (soovitavalt joonis) püsikiirusliigendite ehitust? (Erinevad tüübid) 5. Milliseid ülesandeid täidab tagasilla reduktor? Reduktori ehitus. ( skeem) Tagasilla reduktor on kasutusel taga- ja nelikveolistel sõidukitel ning see võtab kardaani pöörlemise, pöörab seda 90 kraadi ja edastab selle pooltelgede abil ratasteni. 6. Mis ülesanne on diferentsiaalil? Tööpõhimõte. Diferentsiaali põhiline töö on jaotada pöördemoment tagaratastele õiges proportsioonis ning võimaldada sõiduki pööramisel reguleerida sisekurvis olevat ratast aeglasemaks ja väliskurvis olevat ratast kiiremaks. See võimaldab pööret ilma, et pööramissuuna väline rehv peaks suurema pööramisraadiuse tõttu lohisema. 7. Millistel eesmärkidel kasutatakse diferentsiaali lukusteid? Diferentsiaali lukustid meeldivad väga maastikusõidu fännidele, neid kasutatakse, et
2. Kuidas määratakse jõumomendi suund? pöördenurga vektor on vektor, mille moodul võrdub pöördenurgaga ja mille suund antakse piki pöörlemistelge nii, et keha pöördumisel ümber telje kehtiks "parema käe kruvireegel": Kui keha pöörlemissuund võtta tavalise (parempoolse vindiga) kruvi pöördumissuunaks, siis ühtib kruvi liikumissuund pöördenurga vektori suunaga. 3. Millised jõud on ekvivalentsed? Njuutonmeeter (Nm) on jõumoment (pöördemoment), mis on ekvivalentne ühenjuutonilise jõu poolt tekitatava momendiga, kui jõu õla pikkus on üks meeter. 4. Millised jõud moodustavad jõupaari? Jõupaar moodustub kahest vastassuunalisest, kuid piki erinevaid sirgeid mõjuvast jõust. 5. Defineerige ainepunkti ja keha inertsimoment. Ainepunkt=massikese, ainepunkti inertsmoment 6. Kuidas sõltub inertsimoment pöörlemistelje asendist? Massijaotusest sõltub 7
Võlli läbimõõt (võlli ja rummu läbimõõt), määrata tugevustingimusest väändele! Tuleb arvesse võtta ka pingekontsentraatori (liistu) mõju! Varutegur [S] =3. Võllide materjal on teras C45 (σТ = ReH = 370 MPa). Analüüsida, millised masinad võiksid olla ühendatud mootoriga (vastavalt koormuse liigile ja töörežiimile). Mis on pakutud sidurite omadusteks, eelisteks ja puudusteks? Antud: Pöördemoment Mv = 380 Nm Koormuse liik – raske Sidruri eripära – radiaalhälve Varutegur [S] = 3 Võllide materjal on teras C45 (σТ = ReH = 370 MPa)
6.Vasaku käe reegel Vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 7.Magnetinduktsioon (sõnastus) Magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. 8.Magnetinduktsiooni ühik (sõnastus) Magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. 9.Magnetvälja jõujoon Mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 10.Mis iseloomustab pöörisvälja? Magnetväli on pöörisväli, s.t.tema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa. 11.Sirgvoolu, ringvoolu ja püsimagneti magnetvälja jõujoonte kuju ja suund. 12.Lorentzi jõud (sõnastus, valem) Magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse,
Küsimus 60 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mitu ava ja mitu asendit on järgneval pneumojaotil? Valige üks: a. 4/2 b. 4/3 c. 4/4 d. 3/4 Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 4/3 Küsimus 61 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kuidas on seotud sammmootori kiirus ja pöördemoment? Valige üks: a. Pöördemoment väheneb kiiruse suurenedes b. Pöördemoment suureneb kiiruse suurenedes c. Pöördemoment on võrdeline kiiruse ruuduga d. Pöördemoment ei sõltu mootori kiirusest e. Pöördemoment on pöördvõrdeline kiirusega Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: Pöördemoment väheneb kiiruse suurenedes Küsimus 62 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga
Väntvõll Väntvõll (crankshaft, crank) on mootoris väga keskne komponent, mis muudab kolbide ülesalla liikumise pöördliikumiseks, mis lõpuks paneb pöörlema rattad. See, kas rattad ka kenasti kohapeal ringi käia suudavad, jällegi väntvõlli omadustest eriti ei sõltu, välja arvatud niipalju, et väntvõll määrab kindlaks mootori kolvikäigu, mis koos silindri läbimõõduga annab töömahu, millest omakorda sõltuvad pöördemoment ja võimsus. Ajades nagu ikka taga suurimat pöördemomenti ja võimsust, võiks küsida: miks mitte teha megapika kolvikäiguga mootorit, et suure töömahuga suur võimsus saavutada? Loomulikult on üheks piiravaks teguriks mootoriploki füüsilised mõõtmed. Teiseks suurendab pikem kolvikäik küll väga efektiivselt pöördemomenti (suureneva töömahu ja pikeneva jõuõla tõttu), kuid pöörete ja
Kulutused: Suruõhk on suhteliselt kallis energiakandja. Samas on pneumokomponendid efektiivsed, töökindlad, ning suhteliselt odavad, mis enamikel juhtudel kompenseerib suruõhu kõrge hinna. Hüdraulika. Plussid: * Suhteliselt väikeste seadmetega on võimalik tekitada suuri jõude (pöördemomente). * Tööorganite liikumist on võimalik alustada täiskoormusel. * Selliste parameetrite nagu liikumispöörlemiskiirus, pöördemoment ning jõud sujuv reguleerimine on lihtsalt teostatav (nii suletud või avatud süsteemi korral. * Mugav reguleerida nii kiireid kui ka aeglaseid liikumisi. * Energia akuleerimise võimalus kasutades gaasi. * Võimalus luua lihtsaid juhtimissüsteeme. Miinused: * On vaja tagasivoolu juhtmeid. * Vedeliku vahetus. * Vedelikud kaotavad oma kasulikud omadused. * Kallis hind.
................................. 17 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimega 680 kg ja maksimaalse tõstekiirusega 0,1 m/s. Ajamiks on silindriline- või tigu-mootorreduktor, mis on kettülekanne kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark S235J2G3 EN 10025. Trummel kahte rummude kaudu toetub võllile. Võll on trumli täispikkusel. Võlli materjal teras C45E EN10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduva laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal S355J2H) ja/või UNP profiilidest (materjal S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. Projekteerimisel tuleb tagada konstruktsiooni võimalikult väiksema massi ja gabariitmõõtmeid. Materjalide mehaanilised omadused [1]: teras S235
Liigid: peavoolumootor: ankrumähis on üh ergutusmähisega jadamisi. Arendab väikesel kiirusel suurt pöördemomenti(Tramm, troll); haruvoolumootor: ankrumähis on üh ergutusmähisega rööbiti. Kasutatakse, kus on muutumatu kiirus, kuid koormus on muutuv või kus on vaja kiirust suures ulatuses reguleerida(Ventilaator); kompundmootor: üks ergutusmähis on üh ankrumähisega rööbiti, teine jadamisi. Muutumatu kiirus ja samaaegselt suur pöördemoment(vantsimismasinad). Eletrimasinate pööratavuse printsiip seisneb selles, et üks ja sama masin võib töötada nii mootori kui ka generaatorina. Elektromagnetiline relee kaitserelee: kaitsevad tarbijaid ülekooruse ja avariide eest; juhtimisrelee: teostavad aparaatide sisseja väljalülitamise ning loogikatehteid.
Vooluga juhtmele mõjuv magnetjõud on suunatud alati risti nii voolu kui ka magnetvälja suunaga. 8.Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. 9.magnetinduktsiooni ühik 1 T- magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. 10. Mis on magnetvälja jõujoon ja kuidas seda ilmutada? Kuidas jõujoone järgi otsustada magnetvälja tugevuse üle? mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat.Sirgjuhtme korral on võimalik rauapuru abil jõujooned nähtavaks teha. Ringvoolu magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad.Kruvireegli kohaselt tekivad ringvoolu kõik osad ringi keskpunktis magnetvälja, mis on suunatud piki ringvoolu telge
annaabi.ee 
