Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"pöördemoment" - 228 õppematerjali

pöördemoment on maksimaalne. Üldjuhul on asünkroonmootori puuduseks väike pöördemoment käivitamisel, kui staator seisab.
thumbnail
28
docx

Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule

Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt: D1=140 mm Suurema rihmaratta efektiivläbimõõt: D2=2*D1=280 mm Võlli pöörlemissagedus: n=2400 p/min F1 ja f1 on väikse rihmaratta rihmade tõmbejõud ning F2 ja f2 on suure rihmaratta rihmade tõmbejõud, kusjuures F1≠f1 ja F2≠f2. Iga rihmaratta rihmade harud on paralleelsed. 2. Võlli aktiivsed koormused 2.1 Väänav koormus Väänav koormus = ülekantav (kasulik) pöördemoment . P Võlliga ülekantav pöördemoment: M= ω , kus P – võlliga ülekantav võimsus (W) ning ω – võlli pöörlemiskiirus (rad/s). 2 πn 2 π∗24 00 ω= = =251,33 ≈ 251,3 rad /s 60 60 Nüüd saan leida pöördemomendi, kusjuures on teada, et mida väiksem on võlli...

Tugevusõpetus ii
283 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Liistliite ja hammasliite arvutus

Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 19.03.2015 Projekteerida listliide võlli ja hammasratta ühendamiseks (pöördemomenti ülekandmiseks). Antud on võllile mõjuv pöördemoment M, võlli läbimõõt d1 ja rummu laius lv . Koormus ja võlli läbimõõt valitakse vastavalt õppekoodi viimasele numbrile (А): A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 M, Nm 80 90 100 120 150 200 250 280 300 350 d1, mm 30 32 35 40 45 50 55 60 65 70...

Masinaelemendid
33 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füüsika I eksami piletid

ja 2. Seega on harmoonilise võnkumise kogu-energia tõesti jääv suurus. §41. Füüsikaline ja matemaatiline pendel. Füüsikaliseks pendliks nimet. jäika keha, mis saab võnkuda liikumatu punkti ümber, ning see punkt ei ühti tema inertsikeskmega. Tasakaaluasendis asub pendli inertsikese C pendli kinnituspunkti O all samal vertikaalil viimasega. (joon.5) Pendli kallutamisel tasakaaluasendist nurga võrra tekib pöördemoment , mis toob pendli tasakaaluasendisse tagasi. See moment M=-mgl*sin , kus m on pendli mass, l- inertsikeskme kaugus kinnituspunktist. Väikeste hälvete korral sooritab füüs. pendel harmoonilisis võnkumisi, mille sagedus sõltub pendli massist, tema inertsimomendist pöörlemistelje suhtes ja pöörlemistelje ja inertsikeskme vahelisest kaugusest. Füüsikalise pendli võnkeperiood on T=2l/mgl. Matemaatilise pendli pikkus on lt= l / ml. Suurust lt nim. füüsikalise pendli taandatud pikkuseks...

Füüsika
1096 allalaadimist
thumbnail
15
doc

KODUTöö AINES "MASINATEHNIKA"

11 Kasutatud kirjandus ............................................................................................. 11 Lisa 1 ................................................................................................................... 12 Lisa 2 ....................................................................................... 14 1. Mootori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus PT = T T kus T ­ pöördemoment , Nm; T - nurkkiirus, rad/s. Pöördemoment D D 0,16 T =F mg = 600 * 9,81 * 471 Nm 2 2 2 kus g 9,81 m/s ­ raskuskiirendus; F - tõstejõud. Nurkkiirus 2v 2 * 0,12 T = = = 1,5 rad/s D 0,16 Siis vajalik võimsus PT = T T = 471 * 1,5 707 W Mootori võimsust saab tingimusest PT PM =...

Masinatehnika
224 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ühikute definitsioonid

1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. 1 T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. 1 V on selline elektrivälja potentsiaal, mille korral 1-kulonilise laengu lõpmatusse viimisel tehakse 1J tööd. 1 V on selline pinge, mille korral 1 kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd. 1 W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis 1J tööd. 1 Wb on selline magnetvoog, mille korral antud suurusest vähenemisel 0-ni induts kontuuris emj 1V 1 s jooksul....

Füüsika
182 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Elektrimootor

füüsiliselt väga raskelt. Elektrimootori asemel võiks tänapäeval olla bensiini-, diisel- ja aurumootor. Võrreldes aurumootoriga on elektrimootoril palju eeliseid. Ta on ökonoomsem; elektrimootor ja tema toide (aku) on väiksemad ja võimaldavad paindlikumat paigutust, ta tekitab vähem müra ja tuleoht on väiksem (puudub kergestisüttiv kütusepaak), saastab oluliselt vähem keskkonda, madalatel pööretel on tal suurem pöördemoment st tal on rohkem jõudu ja elektri- enenergia tootmiseks on alternatiivseid võimalusi....

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kepsud, väntvõll, kolvid

See, kas rattad ka kenasti kohapeal ringi käia suudavad, jällegi väntvõlli omadustest eriti ei sõltu, välja arvatud niipalju, et väntvõll määrab kindlaks mootori kolvikäigu, mis koos silindri läbimõõduga annab töömahu, millest omakorda sõltuvad pöördemoment ja võimsus. Ajades nagu ikka taga suurimat pöördemomenti ja võimsust, võiks küsida: miks mitte teha megapika kolvikäiguga mootorit, et suure töömahuga suur võimsus saavutada? Loomulikult on üheks piiravaks teguriks mootoriploki füüsilised mõõtmed. Teiseks suurendab pikem kolvikäik küll väga efektiivselt pöördemomenti (suureneva töömahu ja pikeneva jõuõla tõttu), kuid pöörete ja...

126 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Füüsika põhivara

Magnetvälja jôujooned on kinnised kôverad, mille sihis paigutub rauapuru ja millede puutuja siht ühtib magnetilise induktsioonivektori sihiga. Nad lähtuvad püsimagneti N-pooluselt ja suunduvad S-poolusesse. Vooluga juhtmete ümber on magnetvälja jôujooned kontsentrilised ringid, mille keset läbib vooluga sirge juhe. Magnetiliseks induktsiooniks nim. magnetvälja iseloomustavat suurust, mis näitab kui suur pöördemoment tekib magnetväljas ühikulise ristlôike pindalaga raamile, kui seda läbib 1A tugevune vool. B = M / ( I . S ) , kus M on pöördemoment (Nm) , I on voolutugevus raamis (A) , S on raami pindala (m 2) Magnetiline induktsioon on 1T (tesla), kui 1m2 suurust vooluraami läbib voolutugevus 1A ja siis tekib raamile pöördemoment 1Nm. (Pöördemoment on alati suurem, kui raamis on rohkem juhtmekeerde) Magnetvoog iseloomustab pinda läbivate magnetvälja jôujoonte arvu...

Füüsika
535 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Magnetism + elektromagnetism

Magnetism (takistuse- ja temperatuuritegur) näitab, kui suure osa võrra oma väärtusest 0°C juures muutub keha takistus temperatuuri tõustes 1°C võrra. 1T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m 2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. Ampere'i jõuks F nim magnetväljas vooluga juhile mõjuvat jõudu. Jõu suunda määratakse vasaku käe reegli abil: kui induktsioonijooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda juhis, siis pöial näitab Ampere'i jõu suunda. F = BIl sin F = I ( d l × B) Lorentzi jõuks FL nim elektriväljas liikuvale kehale mõjuvat jõudu. (vasaku käe reegel) FL = qBv sin...

Füüsika
247 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Elektrimasinad

Rootor pöörleb mittesünkroonselt ehk asünkroonselt, millest tulebki tema nimetus. Standardse asünkroonmootori nimilibistus on mõni protsent, kusjuures suurem libistus on väiksematel mootoritel. Kui koormus mootori võllil kasvab, siis libistus suureneb. Seetõttu suureneb ka rootoris indutseeritud elektromotoorjõud ja seega ka vool. Mootori arendatav pöördemoment on võrdeline voolu ja magnetvooga: 117 T =k I T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) magnetvoog veebrites (Wb) I vool amprites (A) k masina ehitusest sõltuv tegur Kuivõrd nii vool rootoris kui magnetvoog masina õhupilus on suhteliselt raskesti määratavad ja masina tegur pole tavaliselt teada, avaldatakse mootori moment võimsuse ja kiiruse kaudu: P 9,55 P T= = n...

Elektrotehnika
205 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Pneumaatika alused

uste avamismehhanismides Kolvivarreta silindrid võimaldavad realiseerida pikki liikumisi, säästes samaaegselt ruumi. 5.2 Pöördliikumisega täiturid 5.2.1 Pöördsilindrid Antud kahepoolse toimega silindri (sele 52) kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks hammaslatti. Standardsed pöördenurgad on 45°, 90°, 180°, 270°, 720°. Pöördenurka saab reguleerida ka reguleerimiskruvide abil. Silindri pöördemoment sõltub kasutatavast töörõhust, kolvi pindalast ja ülekandesuhtest. 46 Sele 52 - Hammaslatiga pöördsilinder Labaga pöördsilindris asendab kolbi laba, mille pöörlemissuund sõltub sellest, kummale poole laba suruõhku juhitakse. Saavutatavad pöördenurgad on kuni 270° (sele 53). Sele 53 - Labaga pöördsilinder 5.2.2 Suruõhumootorid Erinevalt pöördsilindritest ei ole suruõhumootoritel pöördenurga piirangut. Oma...

Ohuõpetus
238 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Teooria küsimused ja vastused

suunatud sissepoole) A Väändedeformatsioon. Lõikedeformatsioon. Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus. Paindedeformatsioon Konstruktsioonile võib mõjuda jõud (F[N]), paindemoment (m[Nm]) või pöördemoment (T[Nm]). Mainitud parameetriv jagunevad omakorda staatilisteks (konstantne jõud nt), Kahe paralleelse jõu resultant. vahelduvateks (perioodiliselt muutuv) ja dünaamilisteks (mitteperioodiliselt muutuv)....

Masinatehnika
241 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektrimasinad teooria küsimused ja vastused 1

Lihtsaima alalisvoolumasina latil indutseeritud elektromotoorjõud on proportsionaalne lati liikumiskiirusega; esineb generaatoritalitluses. Lihtsaima alalisvoolumasina latil indutseeritud jõud on proportsionaalne latti läbiva vooluga; on proportsionaalne magnetvootihedusega. Kui alalisvoolumasin on tühijooksul ja vool on 0 siis on ideaalne tühijooks. Ühikud: Joonkiirus m/s; nurkkiirus rad/s; joonkiirendus m/s2; nurkkiirendus rad/s2; jõud N; pöördemoment Nm; elektrivool A; töö J; energia J; võimsus W; kasutegur %; pöörlemiskiirus p/min; pinge V; elektromotoorjõud V; elektrivälja tugevus V/m; magnetväljatugevus H; magnetvootihedus Wb/m 2; magnetvoog Wb; magnetomotoorne jõud A; magneetimisergutus A/m 2; reluktants A*k/Wb; aheldusvoog Wbk; induktiivsus H; maht F; sagedus Hz; periood s; vahelduvvoolu näivvõimsus VA....

Elektrimasinad
264 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Magnetism

Seda efekti kutsutakse magnetismiks . Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit. Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks . Ainult kolm metalli ­ koobalt, raud ja nikkel ­ on võimelised muutuma püsivalt magnetiseerituks, kui magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks . Varbmagnet võib külge tõmmata, üles korjata ja püsti hoida naelu, kirjaklambreid ja teisi väikesi rauast, niklist või terasest...

Füüsika
119 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Piduri, veojõu ja stabiilsuse kontrollsüsteemid

Sellised pidurid on spetsiaalselt konstrueeritud märjal ja libedal teel toimetulekuks (eesmärk vältida külglibisemist, mis tekib üle-või alajuhitavusest) ja kuivadel teedel (kus peamine risk on ümberminek, mis on tingitud suurest kiirusest ja kurvide ebasoodsast kaldest). Süsteemis on sensorid, mis mõõdavad lateraalset kiirendust veoki raskuskeskmes. Kui lateraalne kiirendus ületab lubatud limiidi, siis mootori pöördemoment lülitatakse välja ja tööle hakkavad rattapidurid. Ekstreemsetes oludes võib toimuda sadulveoki ja haagise täielik hädapidurdus. See süsteem määrab ära juhi reaktsiooni ja võrdleb kursist kõrvalekalde nurka roolimisnurgaga. Kui need pole vastavuses, siis mootori pöördemoment katkeb ja rattapidurid hakkavad tööle, püüdes veokit stabiliseerida. Millised pidurid aktiveeritakse (millisel rattal ja millisel teljel) sõltub ebastabiilsuse põhjusest. Süsteemil on...

Auto õpetus
227 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Füüsika valemid

1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. 1 T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. 1 V on selline elektrivälja potentsiaal, mille korral 1-kulonilise laengu lõpmatusse viimisel tehakse 1J tööd. 1 V on selline pinge, mille korral 1 kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd. 1 W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis 1J tööd. 1 Wb on selline magnetvoog, mille korral antud suurusest vähenemisel 0-ni induts kontuuris emj 1V 1 s jooksul....

Füüsika
841 allalaadimist
thumbnail
10
xls

Mootrite karakteristika

keskmine 7,616667 5484 /720=7,616667 Pöördemoment [ °] M i [Nm] 0 0 0,00 30 555 23,14 60 348 14,48 90 366 15,24 120 294 12,27 Pöördemomendi graafik [Nm] 150 138 5,77 180 0 0,00 600 210 -109 -4,56 240 -196 -8,17 500 270 -140 -5,83 pöördemoment Nm 400 300 100 4,18 300 330 225 9,39 360 0 0,00 200 390 -234 -9,75 100 420 -111 -4,64 450 138 5,74 0 480 188 7,84 0 100 200 300 400 500 600 700 800 -100 510 99 4,13...

Sisepõlemis mootorite teooria
142 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sisepõlemismootor

Surveaste on üheks mootori võimsust mõjutavaks teguriks. Kuid millest veel sõltub mootori arendatav võimsus? Mootori arendatav võimsus hp sõltub kahest tegurist: pöördemomendist tq ning pöörete arvust rpm, mille juures mootor mingit pöördemomenti arendab. Korduse mõttes toome veel kord ära võimsuse valemi: Nagu näha, saab mootori võimsust suurendada kasvatades kas pöörete arvu või pöördemomenti. Pöördemoment omakorda sõltub otseselt sellest rõhust, millega põlevad ja paisuvad gaasid kolbi töötakti ajal allapoole suruvad. Selleks, et rohkem põlevaid gaase saada, 7 tuleb silindrisse saada võimalikult palju kütust ning õhku, mis sisaldab hapnikku, ilma milleta põlemine võimalik pole. Väga umbkaudselt võib öelda, et 1 kg bensiini põletamiseks läheb 14 kg õhku....

Füüsika
186 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mehaanika ja soojus

Newtoni seadused I ­ seadus: On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompenseeruvad. Järeldused: *Taussüsteem, kus see seadus kehtib, on inertsiaalne (Maa suhtes paigal või liiguvad jääva kiirusega). Ka heliotsentriline tausüst (süst., mille keskpunkt ühtib Päikesega ning mille teljed on suunatud vastavalt valitud tähtedele) on inertsiaalne. Seega, iga süst., mis liigub heliotsentrilise taussüst suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on inertsiaalne. Maa liikumine Päikese ja tähtede suhtes on kiirendusega liikumine (ringliikumine) ­ ei ole inertsiaalne (kuigi vahel võib nii vaadelda, sest kiirendus on väga väike). *On olemas ka teissuguseid taustsüsteeme, kus see seadus ei kehti ­ mitteinertsiaalsed taustsüst-d (keha kiirus muutub ilma, et teda mõjutaks mingi teine keha ­ näit kui buss hakkab järsku liikuma, siis...

Füüsika
95 allalaadimist
thumbnail
11
doc

ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT

Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis Trossi mõõt d = 10 mm. Siis trumli läbimõõt kus e = 20 Valime D = 200 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm 3. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus kus T ­ pöördemoment , Nm; T - nurkkiirus, rad/s. Pöördemoment kus F - tõstejõud. Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N Kus g 9,81 m/s ­ raskuskiirendus; m ­ tõstetav mass. D 0,2 Siis T = F = 4415 441,5 Nm 450 Nm 2 2 2v 2 0,1 Nurkkiirus T = D = 0,2 = 1 rad/s Siis vajalik võimsus PT = T T = 441,5 1 = 442W 0,45 kW Mootorreduktori minimaalset vajaliku võimsust saab tingimusest...

Põhiõppe projekt
278 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun