Toiduvõrgustik (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

ppt

Toiduahelad

lüli 3 Esimene lüli on taim Toiduahela esimene lüli on alati taim. Taimed saavad energiat päikesevalgusest ja sünteesivad ise vajalikke toitaineid oma elutegevuseks. 4 Noole suund Toiduahela ülesmärkimisel kasutatakse nooli. Nooleots on alati selle lüli poole, kes teist lüli sööb. mänd metskits hunt 5  Toiduvõrgustik KASK LEHETÄI SIPELGAS RÄHN KANARBIK LÕOKE REBANE LEPATRIINU KASSIKAKK HUNT MÄND PÕDER 6 Sinu toiduahel · Mõtle, mida sa viimati sõid. · Proovi koostada oma toidu kohta toiduahelaid. · Näide: piim, võileib vorstiga. HEIN LEHM INIMENE RUKIS INIMENE

Kategoriseerimata

13

ppt

Okasmets

Okasmets Okasmetsavööndit nimetatakse TAIGAks ja see on kõige levinum loodusvöönd Esinevad puud: Mänd, Kuusk, Nulg, Lehis, Tsuuga, Ebatsuuga, Seeder, Seedermänd, Kadakas, Jugapuu ja Sekvoia Põõsaja rohttaimerinne on vaene Leviala Okasmetsad on levinud põhjapoolkeral, väga vähe ka lõunapoolkeral Eestis on levinud nii parasvöötmeline okas kui ka lehtmets Peamiselt on okasmetsad parasvöötme põhjaosas Leviala kaart Parasvöötme okasmetsa leviala Mullastik Okasmetsades on kujunenud happelised huumusained. See põhjustab mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Selle tulemusena lahustuvad vihmavees ja kanduvad sügavamale. Kliima Okasmetsa kliima on tundra omast mahedam, kuid lehtmetsast karmim Okasmetsa keskmine temperatuur on +10° kuni +20° (juuli) ja talvel aga 10° kuni 30° (veebruar) Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm ja see põhjusta

Geograafia

34

pptx

EMAJÕE-SUURSOO

EMAJÕE- SUURSOO Karin ja Anne-Mari  Emajõe-Suursoo maastikukaitseala on Eesti suurim deltasoostik (Pindalaga umbes 200 km²)  Asub Tartu maakonnas, Luunja, Meeksi, Mäksa, Vara ja Võnnu valla aladel  Kaitseala moodustati 1981. aastal. Liikidekoosseis Piirkonnas kokku 206 linnuliiki, neist 156 pesitsemas  Väga esinduslik on kotkapopulatsioon - merikotkad, kalakotkad, kaljukotkad.  Ka tähtis elupaik suurkoovitajatele ja tetredele.  Järvedel ja jõgedel peatuvad ning pesitsevad mitmesugused veelinnud  Kahepaikseid on Emajõe Suursoos teada kaheksa liiki.  Roomajaid leidub soostikus kolme liiki. Imetajaid elab kaitsealal 43 liiki  Suurimetajatest võib siin kohata nii karu, hunti, ilvest, metskitse, metssiga kui põtra.  Veekogude ääres tegutsevad mink, kobras, saarmas ja mügri. Soostiku veekogudes elab umbes 35 kalaliiki  Haruldased kalad, keda püüda ei tohi, on säga ja tõugjas. Tähelepanu vajavad ka hi

Bioloogia

2

xlsx

Names of flowers, trees, birds and animals

kroonlehed petal leht/lehed leaf vars shaft nartsiss daffodil tulp column nelk clove võõrasema stepmother põllulilled forest flower lumikelluke snow drop märtsikelluke spring snowflake meelespea myosotis nurmenukk primula võilill dandelion kullerkupp trollius ülane anemone sinilill hepatica piibeleht lily of the valley moon poppy rukkilill cornflower karikakar daisy ristikhein trefoil lehtpuu leafy tree okaspuu conifer okas pine oks twist puutüvi drunk puukoor bark kadakas juniper kask betula tamm dam mänd pine kuusk bir vaher map

Inglise keel

16

ppt

Siirdesoo

Siirdesoo Sisukord · Lühiiseloomustus · Abiootilised tegurid · Kohastumused · Laia ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Kitsa ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Toiduvõrgustik · Toiduahel · Näited biootilistest teguritest · Toiduahela astmed · Ökoloogiline püramiid · Populatsiooni näide · Inimmõju · Kasutatud allikad Lühiiseloomustus · Tegemist on makroökosüsteemiga. · Võrreldes teiste ökosüsteemidega on siirdesoo kõige liigivaesem. · Rabadest ja soodest kõige liigirikkam. · Dominantliikideks on mänd, sookail, jõhvikas, ämblik. Pilt 1: jõhvikas Pilt 2: sookail Abiootilised tegurid · tuul · valgus

Kategoriseerimata

32

ppt

OKASMETSAD

OKASMETSAD • http://www.miksike.ee/documents/ma in/referaadid/okasmetsad.htm • http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus /taiga.htm • Loodusgeograafia põhikoolile, 3.osa, AS Bit 2004 • Koostaja: J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium  Okasmetsad on levinud parasvöötme põhjapoolses jahedamas osas.  OKASMETSAD • Okasmetsad levivad laia katkematu (непрерывным) vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. • Laialt on levinud okasmetsade teine nimetus TAIGA, TAIGA mis on tulnud vene keelest, sest Siberis on suured okasmetsad. Okasmetsa iseloomustavad tunnused: • kõige suurem loodusvöönd;     • Noor loodusvöönd, mis on tekkinud 10 000 aasta jooksul pärast viimast jääaega.  • enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal;      • 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0oC;      • suved on soojad/jahedad ,vihmased ja niisked; • taimeliike ja loomaliike ei

Bioloogia

9

docx

Märgala ökosüsteem

Tallinna Tehnikagümnaasium Märgala ökosüsteem Kati Kullamaa 10c klass Juhendaja: Kersti Veskimets Tallinn 2008 SISUKORD 1.Üldiseloomustus....................................................................................................................................... ...3 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus.....................................................................................................

Bioloogia

4

doc

SÕNAVARA

INIMENE- LOODUS - , / - MAA - MAAKERA / ­ - RIIK / ­ - VABARIIK / - MAAKOND / ­ - VALD / -- OOKEAN / - MERI / -- LAHT / -- VÄIN / -- SAAR / -- POOLSAAR / -- NEEM, MAANINA / - JÄRV / ­- VEEHOIDLA / -- VEEKOGU / - JÕGI / ­, / - JÕESUU / ­- OJA / -- METS / ­- SOO, RABA / - MÄGI / ­- KÕRGUSTIK / ­- NÕGU / -- LOODUSKAITSEALA MILLINE ON TÄNA ILM? ? SOMBUNE ILM, SAJAB VIHMA, , , PUHUB TUGEV JAHE TUUL, , KÜLM, UDU. , . SELGE PÄIKSELINE ILM, , PÄIKE PAISTAB. . VÄLJAS ON- LUMI, - , KÜLM, LIBE, SOMBUNE. , , . KUUMUS, PALAV, SELGE. , , . KOLE (ILUS) ILM! () ! TAEVAS ON PILVED. ­ . LIHTSALT KOLE ILM! ­ ! LÕUNAS ON PALAV, ­ , PÕHJAS ON KÜLM. ­ . AASTAAEG: SUVI, SÜGIS, TALV, KEVAD. : , , , . / AASTAAJAD- TAVALISELT PIDEVALT MÕNIKORD HARVA TIHTI, SAGELI MITTE KUNAGI ILMATEADE ON OODATA PILVISUS KOHATI SADEMED SELGINEMINE TUUL TUGEVNEB TUUL VAIBUB PUHUMA KÕRGRÕHKKOND MADALRÕHK

Vene keel

Meedia

Kommentaarid (1)