Pääsusaba. Nimetused: Eesti keeles Pääsusaba. Ladina keeles Papilio machaon. Vene keeles Mahaon. Inglise keeles Swallowtail. Soome keeles Ritariperhonen. Rootsi keeles Riddarfjärilar. Pääsusabale andis nime Rootsi loodusteadlane Carl Linne. Aastaks oli siis 1758. Ta nimetas pääsusaba iseenesest väga lihtsalt ja metoodiliselt: Papilio machaon. Papilio tähendab ladina keeles liblikas. Machaon on aga tegelane Kreeka mütoloogiast, kes pälvis austuse Trooja sõjas muu hulgas ka arstina tegutsedes. Pole teada, et pääsusabasid oleks mingilgi moel mõnel meditsiinilisel otstarbel kasutatud. Seetõttu on tõenäoline, et kui Linne liikidele nimesid andis, oli tema eesmärgiks mitte müütide abil pääsusabasid iseloomustada,
.................................................................................4 1.1. Areng...........................................................................................4 1.2. Toitumine.....................................................................................4 1.3. Levik............................................................................................4 1.4. Sise- ja välisehitus.......................................................................5 2. Pääsusaba........................................................................................6 2.1. Paljunemine................................................................................6 2.2. Toitumine....................................................................................6 2.3. Keskkond....................................................................................7 2.4. Enesekaitse................................................................................7 3
Pääsusaba Autor:Sandra Järvala NIMETUS, SUGUKOND Papilio machaon- ladina keelne nimetus. Pääsusaba on liblikaliik ratsulibliklaste sugukonnast. Pääsusaba on lülijalgsete hõimkonnast. ISELOOMULIKUD TUNNUSED Tiibade alaosas paiknevad sinised ja punased silmatäpid. Liblika tiibade siruulatus on 8...10 cm. ELUPAIK, ARVUKUS Pääsusaba elutseb suuremas osas Euroopast ja Aasiast. Pääsusaba ei ole eriti arvukas. Teda võib kohata ka aedades. Meil kohtab pääsusaba peamiselt vähereostatud kohtades, näiteks soodes, niisketel aasadel ning steppides. Mõnikord näeb teda ka suurtes linnades ja vanadel kalmistutel.
Pääsusaba Liblikad on paljude arvates maailma kaunimad loomad. Oma värvidelt ja säralt võistlevad nad troopikataimedega. Minu lemmik liblikaliik on Pääsusaba. Maailmas on teada üle 165 000 liblikaliigi.Pääsusabad on kergesti äratuntavad. Pääsusabal on 37 alamliiki. Nad on suured, must-kollase tiivamustriga liblikad. Tagatiibadel on kannused, mis on liblikale nime andud, ja punased täpid. Pääsusaba on Eesti suurim päevaliblikas. Tiibade siruulatus on 8– 10 cm. Pääsusabasid võib leida luhtadel, tee - ja metsaservadel, taluaedadest. Lendab mai lõpust juuli keskpaigani, harva teine põlvkond ka augustis. Pääsusaba lendab kiiresti ning tõuseb tihti väga kõrgele. Pääsusaba on üks kolmest Eestis elutsevast ratsulibliklaste liigist puriliblika ja mustlaik-apollo kõrval.
Röövikud ja nukud on mõlemad rohelised ja väga hästi maskeerunud. Röövikustaadium algab juunis ja kestab 4 nädalat, kuid see sõltub ilmast: sombuse, külma ja niiske ilmaga rööviku areng aeglustub, kuiva ja päikesepaistelise ilmaga kiireneb. Pääsusaba Pääsusaba elutseb suuremas osas Euroopast ja Aasiast. Ta pole eriti arvukas ning kuulub kaitsealuste liikide hulka. Vahel ilmub ta aedadesse, kus kasvatatakse tilli ja porgandit. Pääsusaba veedab kuni poole aastat rööviku või nukuna, valmik elab aga vaevu kuu aega. Liblikal on üksainus elueesmärk: leida endale partner ning paarituda, et tagada liigi püsimajäämine. Emased liblikad hukkuvad munemise järel, isased juba veidi aega pärast paaritumist. Toitumine Kõikide liblikaliikide puhul on tavaline, et kõige rohkem söövad nad röövikustaadiumis ning ei söö praktiliselt midagi täiskasvanuks saades. Samamoodi on see ka pääsusaba puhul. Pääsusaba
.................................................................................................................................. 6 Pääsusaba ............................................................................................................................
0°C. Admiral Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Admiralide sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela. Pääsusaba Pääsusabad on kergesti äratuntavad. Nad on suured, must- kollase tiivamustriga liblikad. Tagatiibadel on kannused, „sabad“, mis on liblikale nime andud, ja punased täpid. Pääsusaba on Eesti suurim päevaliblikas. Tiibade siruulatus on 65-95mm. Pääsusabasid võib leida luhtadel, tee-ja metsaservadel, taluaedadest. Lendab mai lõpust juuli keskpaigani, harva teine põlvkond ka augustis. Pääsusaba lendab kiiresti jatõuseb tihti kõrgele. Koiliblikas
(putuka talveuni). Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. Pääsusaba Pääsusabad on kergesti äratuntavad. Nad on suured, must-kollase tiivamustriga liblikad. Tagatiibadel on kannused, ,,sabad", mis on liblikale nime andud, ja punased täpid. Pääsusaba on Eesti suurim päevaliblikas. Tiibade siruulatus on 65-95mm. Pääsusabasid võib leida luhtadel, tee-ja metsaservadel, taluaedadest. Lendab mai lõpust juuli keskpaigani, harva teine põlvkond ka augustis. Pääsusaba lendab kiiresti ning tõuseb tihti väga kõrgele. Mustlaik-kidaöölane Eestiibade värvus on pruun. Tiiva muster on nagu kõigile öölastele iseloomulik tähniline, laikude ja vöötide kombinatsioon. Tiiva siruulatus on 35-41 mm. Elupaigaks
Kultuurrohumaa (pikaajaline) Anti Samsonov Robin Mõttus Otto Abel Mihkel Treufeldt Definitsioon · Kultuurrohumaa on valdavalt turvasmuldadel paiknev · Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad Loomad Sead Lambad Veised Loomad Kitsed Hobused Mutt Loomad Uruhiir Vihmauss Putukad Heinaritsikas Mesilane Putukad Pääsusaba Lepatriinu Lehetäi Linnud Kiivitaja Tuuletallaja Nurmkana Taimed Ohakas Tulikas Naistepuna Taimed Lutsern Ristik Timut Koosluse tekke tingimused · Tekib peamiselt inimtegevuse tagajärjel · Külvatakse kultuurtaimed(ristik, timukas) · Jäetakse taimed mitmeks aastaks kasvama · Niidetakse ja väetatakse aeg-ajalt Tingimused koosluse püsimiseks · Tuleb aeg-ajalt niita · Hooldamiseks ei tohi kasutada raskeid masinaid · Mõõdukalt väetama
Ä Lauluritsikas Luhakõrsik liblikas Ujur mesilane Kihulane I Rohutirts Punaliidrik Admiral Kärsakas Kimalane Pistesääsk T Rändrohu- Vesineitsik Riidekoi Ohakasikk Herilane Hallasääsk E tirts Puruvana Jahuleedik Aiajooksik Maamesilane Parm D Sinikiil Pääsusaba Muskussikk Sipelgas Toakärbes Koer- Sarviknaksur Kuplane Toasääsk liblikas Nõelmardikas Vapsik Surusääsk Lapsu- Sipelga- Majasääsk liblikas mardikas Metsasääsk
Paljunemine Putukad on lahksugulised, suguline diomorfism ( emased ja isased on erinevad) 1) lahksuguline sigimine ( emased munevad) 2) eluspoegimine 3) neitsisigimine e. Partenogenus ( emased ei vaja isaseid ) · Vaegmoone Munavastnevastnetäiskasvanu · Täismoone Munavastne(röövik)nukkvalmik Ülevaade Kahetiivalised toakärbes, parm, kihulane kakas kilejat eestiiba ja tagativad on säilinud lühikeste sumistena Liblikad admiral, ohakaliblikas, pääsusaba lendavad eriti ösöel, neil on toidu imemiseks pikk imilont. Mardikad kuldpõrnikad, ohakasikk, nõelmardikas, aiajooksik, seitsetäpplepatriinu. arvukamad putukad Maal, ülalt kaitseb neid rindmikukilp. Kiilid sinikiil, kuningkiil, lapik-vesikiil neil on neli kilejat tiiba, tiivad on kaetud peenete karvakestega. Kiletiivalised kimalane e. maamesilane, kodumesilane, herilane neil on neli kilejt tiiba, tagakeha lõpus on muneti või mürgiastel Putukate tähtsus looduses
Liblikalised 2007 Liblikad (1) Liblikalised jagatakse suurliblikateks ja pisiliblikateks. Suurliblikad on kõige paremini uuritud putukarühm Eestis. Eestis on leitud 2016 liiki liblikaid, neist 934 suurliblikaid. Eestis enamlevinud päevaliblikad on pääsusaba, lapsuliblikas, suur kapsaliblikas. Ööliblikateks on levinud kõige enam öölased, mis sisaldab metsa-, aia ja põllukahjureid. Liblikad (2) Liblikate tiivamuster on nagu mosaiikpilt, mille moodustavad tiibu katvad värvilised soomused. Osa liblikaid on aktiivsed päeval, teised jälle õhtuhämaruses. Esimesi nimetatakse päevaliblikateks, teised on hämarikuliblikad. Liblikad arenevad täismoondega. Päevaliblikad
D soomustega,mis muundunud- vastne:röövik pandud tiivadega koiliblikas,lapsu moodustavad imevad lillel istuded pole - tiibadele mustri, teda peaaegu üldse liblikas,Leinal., alumine pool vedelat toitu näha, maitset- pääsusaba tagasihoidlikum, (enamasti jalgadega, lõhna- soomused väga nektarit) tundlatega, haprad, nad Puhkeolekus Leidub liblikaid, lendavad spiraalikujulis kelle valmikud üldse ei toitu,
on loomasöödaks kõige paremad ning tänu sellele on loomade jõudlus ja tootlikkus suurem. Ohakas Tulikas Naistepuna Ristik Timut Lutser Koerapöörirohi n Kerahein Harilik tindik Lehetäi Heinaritsikas Pääsusaba Lina-tähtöölane Mesilane Lepatriinu Kitsed, hobused, lambad, veised Põldlõoke Sookiur Kiivitaja Põldpüü Rukkirääk Suurkoovitaja Kadakatäks Metskiur Talvike http://pmk.agri.ee/pkt/vana/files/eesti_levinumad_pollulinnud.pdf http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kultuur-_ja_ruderaaltaimkond http://www.mypriroda.ru/animals_lug.php http://et.wikipedia
Pärnumaa Foto 2010 Käisin vaatamas fotonäitust "Pärnumaa Foto 2010". Minu jaoks oli see huvitav, seal oli erine-vate fotograafide fotosid üleval. Kõik pildid olid väga selged ja huvitavad. Neid oli hea vaadata. Natuke häiris see, et valgustus oli valesti,mõnelt pildilt peegeldas valgus tagasi ja ei näinud hästi. Muidu ma eriti näitustel ei käi, sest pole ka eaga. Fotod mulle meeldivad eriti loodusest ja loomadest, sellepärast ka selline valik. Mulle meeldis see näitus väga käisin lausa kaks korda seda vaatamas. Käin kindlasti ka edaspidi näitustel, see oli huvitav. Kuuendal "Pärnumaa foto" väljapanekul osalesid Aiki Leet-Teetlaus, Alisson Kruusmaa, Andreas Härm, Andres Ennok, Andres G. Adamson, Ants Liigus, Dan Kuisma, Eimar Kull, Ella Puliene, Frida Bergmann, Gerli Mägi, Gertu Timmusk, Grete Raspen Masing, Haide Rannakivi, Helen Tomson, Henn Soodla, Jaanika Sillat, Jaanus Saar, Janely Adler, Karin Klaus, Karl...
1.Viirused:Rakuline ehitus puudub.koosnevad pärilikuseainest(DNA, RNA) ja valgu molekulidest.Ei toitu, ei hinga, ei paljune.Elavad teiste organismide rakkudes rakuparasiitidena.Peremeesrakk paljundab viirust.Sarnasus elusloodusele:sisaldab pärilikkuse ainet.neil esineb muutlikkusSarnasus eluta loodusele:rakuline ehitus puudub.ei toitu, hinga ega paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid: 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese...
Harilik kõrvahark Forficula Nahktiivalised Putukad Lülijalgsed Loomad Harilik loidtiib Loidtiib Loidtiiblased Suurtiivalised Putukad Lülijalgsed Loomad Lapsuliblikas Lapsuliblikas Põualibliklased Liblikalised Putukad Lülijalgsed Loomad Pääsusaba Pääsusaba Ratsuliblikas Liblikalised Putukad Lülijalgsed Loomad Põdrakärbes Lipoptena Raudkärblased Kahetiivalised Putukad Lülijalgsed Loomad SELGROOGSED Sõõrsuud Jõesilm Jõesilm Silmlased Silmud Selgroogsed Loomad Lampetra fluviatilis Lampetra Petromyzontidae Petromyzontiformes Petromyzontida Chordata Animalia Kalad
karbonatiitides on ta peamine mineraal. Samuti esineb kaltsiiti koos maakmineraalidega ning liivakivides tsemendina. Paljud merelised organismid ehitavad oma koja kaltsiidist või selle polümorfsest erimist aragoniidist. Sulfaadid kips Kips Kips barüüt Kuju: plaatjad kristallid, pääsusaba kaksikud; teralised, massiivsed, kiudjad agregaadid Kõvadus: 2 Värvus: valge, värvitu, hall, puna-, pruuni-, kollakas Läige: klaasjas, siidjas Iseloomulikud tunnused: pehme, saab küünega kriipida Esinemise vorm ja koht: Kips võib moodustuda vulkaanilistes piirkondades, kui
keerdub lahti ( pikkus vastab taimele, mida külastatakse) · Puhkeolekus panevad tiivad selja peale kokku, alumine osa on tuhmimas värvis ning tänu sellele jääb liblikas märkamatuks. · Arenevad täismoondega: o Muna -> röövik-> nukk - > valmik · Munad munetakse nendele taimedele, millest toituvad nende röövikud. · Röövikud kestuvad mitu korda · Maailmas on teada u 165 000 liiki · Elavad kohtades, kus õitsevad taimed. · N. Admiral, pääsusaba, võrktiib, lapsliblikas, koerliblikas. · Suurimad: linnutiivad tiiva siruulatus kuni 18 cm. Roll looduses ja inimese elus · Tolmeldavad õistaimi · Siidiliblikate röövikutelt saadakse siidi · Riidekoi rikub inimese riideid. · Toituvad taimedest ja on taimekahjurid. ( röövikud). · Inimeste läheduses elavad: o Leedikud vastsed arenevad jahusaadustes, hallikad või pruunikad, koovad torujaid võrgendeid toiduainete sisse
Liblikas Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. pisisamasoonelised (Laciniata s. Microjugata), samasoonelised e. suursamasoonelised (Jugata s. Macrojugata) ning erisoonelised (Frenata). Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus. Tuntakse veel ka liblikate jaotamist suur- ja pisiliblikateks, kuid see jaotus on suvaline ja ei järgi liblikate süsteemi. Liblikaliste selts on suhteliselt noor, vanimad fossiilsed liblikad on leitud tertsiaari lademetest. Süstemaatiliselt on liblikalistele lähimaks putukaseltsiks ehmestiivalised (Trichoptera). L...
Ba(SO4) kristallid; teralised, sinakas, punakas pärlmutri M astmeline T 4,5 lubjakivis; Rombiline lehelised agreg MUR Kips Plaatjad krist., Valge, värvitu, Klaasi, L täiuslik K2 S; MUR Kuumutades dehüdratiseer. Ca(SO4)*2H2O pääsusaba hall, puna-, siidikiudjate T 2,3 sulfiidide, anhüdriidiks! Pehme! Monokliinne kaksikud; teralised, pruuni-, kollakas l väävli massiivsed, kiudjad agregaatidel oksüdeerumisel,
virgo) (Calopterygidae) pruun-tondihobu (Aeshna Aeshna tondihomulased (Aeshnidae) grandis) kaerasori (Gryllotalpa Gryllotalpa sorilased (Gryllotalpidae) gryllotalpa) harilik kõrvahark (Forficula Forficula auricularia) triiplutikas (Graphosoma Graphosoma kilplutiklased (Pentatomidae) lineatum) pääsusaba (Papilio machaon) pääsusaba (Papilio) ratsulibliklased (Papilionidae) Phryganea grandis puruvanalased (Phyganeidae) kihulane kihulased (Simuliidae) maakimalane (Bombus kimalane (Bombus) mesilaslased, mesilased lucorum) (Apidae), ülemsugukond mesilaselaadsed (Apoidea)
Freespingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Freespinkide klassifikatsioon Freespinkides töödeldakse tappe, valtse, sooni ja profiile. Need pingid jagunevad nelja gruppi: 1. Universaalfreespingid käsitsietteandega; 2. Freespingid mehaanilise etteandega; 3. Karussellfreespingid; 4. Kopeerfreespingid. Universaalfree s-pingid Universaalfreespingid võimaldavad teostada profiil-, tasa- ja kopeerfreesimist. Profiil- ja tasafreesimine toimub juhtlati abil, kopeertööde teostamiseks kasutatakse erirakist. Lisalaud võimaldab töödelda tappe. Freespink koosneb järgmistest põhiosadest : kerest, töölauast, spindliplokist, selle ajamist ja häälestusmehhanismist.Sindlibl okk võib olla kallutatav, töölauale paigaldatud lisalaud. Lisalauale on kinnitatud reguleerutav tugilatt ja toorikute kinnitusseade.Lisalaud liigub ümarjuhikutel rullide abil. Universaalfree s-pingid Tööpingi alus on karbikujuline ning on valatud...
12. a) väike-täpikpunnpea b) kollatähn- kuldpunnpea c) luhatäpik 13. a) niidu- võrkliblikas b) kase- siilaktiib c) punatiib 14. a) harilik lottsuru b) tontsuru c) sirelisuru 15. a) admiral b) ohakaliblikas c) nõgeseliblikas 16. a) põualiblikas b) kapsaliblikas c) sinepiliblikas 17. a) purpurkaruslane b) harilik päevakoer c) kase-sirptiib 18. a) punatiib b) aasa-verikireslane c) väike-pärlmuttertähnik 19. a) päevapaabusilm b) admiral c) pääsusaba 20. a) vaksik b) leinaliblikas c) harilik tumesilmik 21. a) admiral b) koerliblikas c) rüütelöölane 22. a) sõõrsilmik b) päevapaabusilm c) kirju aasasilmik 21
7. Pieris brassicae suur-kapsaliblikas 8. Pieris napi naeriliblikas 9. Külmavaksik 150. Eestis elavatest täidest on kõige suurem: seatäi 151. Milline ritsikaline elab mullas? Gryllotalpa gryllotalpa kaerasori 152. Kuidas tekitavad ritsikalised heli? Heli tekib kattetiibade vastamisi hõõrumisel 153. Kuidas tekitavad tirtsulised heli? Heli tekitavad sääre hõõrumisel vastu tiibu 154. Nimeta Eesti suuri päevaliblikaid, kes ei ole kahjurid 1) Papilio machaon pääsusaba 2) Parnassius mnemosyne mustlaik-apollo 3) Aglais urticae väike-koerliblikas 4) Inachis io päevapaabusilm 155. Maailma suurim päevaliblikas Ornithoptera alexandrae kuninganna aleksandra (linnutiib) elab ainult Uus-Guineas 156
Mineraalid Mineraalide füüsikalised omadused: Enamik mineraalne on looduses tahkes olekus, vedelal kujul esinevaid vesi ja nafta, gaasilistena süsihappegaas, väävelvesinik jt. Tahkeid mineraale on ligi 3000, umbes 50 nendest on laiema levikuga, esinedes mitmete kivimite koostises. Kristallide kuju on paljude mineraalide üks tähtsamaid välistunnuseid. Vastavalt väliskujule eraldatakse prismalised (kvarts), nõeljad (kips), lehtjad (vilgud) jne. Kristallid. Tihti on üksikutele mineraalidele iseloomulik kindel väline kuju (nt melahhiit esineb sageli neerukujuliste kobaratena, kips kiuliste kristallide kogumitena jne). Värvus on tunnus, mida esimesena märgatakse, seetõttu on a mineraalide nimetused otseselt või kaudselt seotud nende värvusega. (nt albiit – valge, koloriit – roheline, hematiit – veri). Sageli on üks ja sama mineraal värvunud erinevalt, sõltudes mõne kõrvalise elemendi vähesest lisandist, selliseid värvust an...
võttis leivalabida, tahtis mind rabada, lõi saba lõhki särtsärr, mina lendu vurr. 21. Kuule Kadri, meie Madli, valmistasin veimevakka, kududa mõnd kinnast, sukka, korisin villu, kuivatasin, kukkus tulle, sai särr. 22. Vidiparit, vidiparit, liks liksu peale, laks laksu peale, küll nüüd vanakuri sai kuklasse kärtskärr! 23. Teenisin, teenisin, sain sinise seeliku, hakkasin üle aia minema, läks lõhki sirr. Pääsukesega seotud nimed: 1. LIBLIKAS: Pääsusaba on meie kauneim päevaliblikas. Ta pärineb liigirohkest troopi- kaperekonnast. Pääsusaba võib kohata mai lõpust juuli keskpaigani, soojal ja kuival suvel kuni augustini. 2. LILL: Tore kõndima on minna, kui on kena kevadilm. Niiskel niidul teispool linna kasvab pääsusilm. Õied püsti pikal varrel, lehed vastu maad priimulaga aiapeenral sugulane ta. 23 PÄÄSUKESED
--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk P...
hernemähkur Cydia nigricana. Sugukond võrgendikoilased Hyponomeutidae. Röövikud elavad grupiti koos üheskoos kootud võrgendipesas. Üks levinumaid liike on toominga-võrgendikoi Hyponomeuta evonymellus. Suurliblikad Macrolepidoptera Suurliblikad jagatakse sageli kahte rühma: Päevaliblikad ja hämarikuliblikad Päevaliblikad. Mitu sugukonda päevase eluviisiga liblikaid. Päevaliblikatel on enamasti laiad värvikirevad tiivad ja tipust jämenevad tundlad. Mõned näited: pääsusaba Papilio machaon on Eesti suurim päevaliblikas, ohakaliblikas Vanessa cardui ja admiral Vanessa atlanta on rändliblikad, kes meil talvituda ei suuda. Mustlaik-apollo Parnassius amnemosyne on NATURA 2000 kaitsealune liik. Tavalised on veel suur kapsaliblikas Pieris brassicae , põualiblikas Aporia crataegi, koiduliblikas Anthocaris cardamines, lapsuliblikas Gonepteryx rhamni jne. Päevaliblikaid on Eestis veidi üle 100 liigi. Hämarikuliblikad. Tegutsevad hämaras või öösel pimedas
Mähkurlased on väikesed, enamasti laiade ja tömpide tiibadega liblikad. Vastsed elavad võrgendiga kokkupõimitud lehtede või muude taimeosade vahel või viljades. Nende hulgas on väga palju kahjureid. Õunu kahjustab õunamähkur, herneid hernemähkur, tammedel elab roheline tammemähkur. Päevaliblikad. Rühm liblikate sugukondi, kuhu kuuluvatel liblikatel on tipust jämenenud tundlad, laiad kirjud tiivad mis asetatakse puhkeolekus seljale vastamisi kokku. Eestis suurim päevaliblikas on pääsusaba, looduskaitse all on mustlaik-apollo. Palju kahjureid, tuntumad nendest on suur-kapsaliblikas, naeriliblikas. Eestis tavalised liigid on väike-koerliblikas, päevapaabusilm, Öölased on keskmise suurusega või suured (paelöölased), omapärase tiivamustriga, peamiselt öösel tegutsevad liblikad. Neil on hästi arenenud imilont. Röövikud toituvad mullas taimejuurtest või maapealsetest taimeosadest. Nende hulgas on palju taimekahjureid. Vaksiklased on saleda
Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud, nende pindala on Eestis tunduvalt vähenenud. -puurindes esineb sookask, haab, sanglepp, saar, harilik toomingas. Põõsarindes: paakspuu, paju, lodjapuu. Rohurinne on üsna liigirikas: tarnad, luht-kastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinne: harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati ka turbasammal. Niitude selgrootuid: lapsuliblikas, pääsusaba, verikireslane, maipõrnikas, marjalutikas, kuldpõrnkas, admiral, koerliblikas, päevapaabusilm, emane jaanimardikas, sirelane, siniliblikas, õiesikk, ristämblik, kodumesilane, krabiämblik, kimalane, vahustaja, seitsetäpp-lepatriinu, kakstäpp lepatriinu, triiplutikas, sirts, harilik rohutirts, harilik niidutirts, heinaritsikas, harilik lauluritsikas. Niitude imetajaid: halljänes, niidu-uruhiir, pisihiir, kärp, nirk, rebane, metskits. LÄÄNEMERI
* selgitada loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemis ja tasakaalu häirimise põhjusi; * selgitada ökoloogiliste tegurite mõju organismide arvukusele; * lahendada biomassi püramiidi ülesandeid; * analüüsida elurikkust ohustavaid tegureid ja keskkonnaprobleeme; * analüüsida elurikkuse kaitsega seotud probleeme. --- 104 Valik Eesti päevaliblikaid: 1) ohakaliblikas, 2) lapsuliblikas, 3) väike-koerliblikas, 4) niidu-võrkliblikas, 5) leinaliblikas, 6) pääsusaba, 7) päevapaabusilm, 8) admiral. --- 105 Valik Eesti mardikaid: 1) Laiujur, 2) Ohakasikk, 3) Aiajooksik, 4) Karuspõrnikas, 5) Harilik maipõrnikas, 6) Ninasarvikpõrnikas, 7) Seitsetäpplepatriinu, 8) Sipelmardikas, 9) Väike-aasatriinu, 10) Harilik käätsusikk, 11) Nõelmardikas, 12) Pehmekoorlane, 13) Nõmmeliivikas, 14) Savinaksur, 15) Pähklikärsakas, 16) Vaarikamardikas. --- 106 Mõistete seletused A aeroob - hapnikuga keskkonnas elav organism 68
Lehed paljad, üldkujult lai-kolmnurkjad, viimase järgu sulglehekesed on lõhestunud lineaalseteks, lehekeste tippudes on valkjas oga (hea eristamistunnus!). Varre tipus liitsarikas, läbimõõdus 5-10 cm, õied väikesed, valged. Õitseb juulis ja augustis, viljad kaksikseem-nised levivad ka vee kaudu. Kasutamine: varem on kasutatud rahvameditsiinis ravimtaimena langetõve vastu. Soo-piimputk nagu ka metsporgand on söödaks pääsusaba (liblikas) röövikutele. USSILILL Lysimachia thyrsiflora; nimi on pandud kreeka väejuhi Lysimachose auks, kes Pliniuse väitel leidis selle taime; thyrsus (lad.k.) püramiidjas pööris, flora (lad.k.) õieline (õied koondunud püramiidjaks õisikuks). Sugukond nurmenukulised. Kasvukoht: lodumetsad, siirdesood, kraavid, tiigid, jõgede ja järvede kaldad. Niiskuselembene taim. Ussilill on mitmeaastane, roomava risoomiga, pikkade võsunditega