Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Python, tähtsamad mõisted arvutis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
numbrid, print, toivo, math, sisesta, vajuta, python, server, pythoni, internet, body, protokol, import, hyper, link, bait, veebileht, kettal, programeerimiskeel, programme, transfer, java, arvutivõrk, wide, hüpertekst, linke, language, burns, pink, ankor, ascii, infoühik, bitt, green, blue, käsud, tükki, kodulehekülg, luuakse, domeen, prantslasedPärnu 2009 1 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sisukord Javascripti keele objektid.....................................................................................................6 Objekt MATH..................................................................................................................9 Objekti Math meetodid................................................................................................ 9 Lause with .................................................................................................................10 Matemaatilised konstandid........................................................................................ 10
meid sponsoreerida kommidega . Me tahakasime anda igale külalisele ühe kommi ja külalisi on 120 . Ette tänades kaheksas klass . Lugupidamisega Kristiina . Allkiri 5 Protokolli kirjutamine Vasakjoondus ! Internet Internet on arvutivõrkude võrk . internet kohtvõrk (väike esitäht) Internet ülemaailme võrk · Internet ei kuulu kellelegi · Ühe osa sulgemine ei sega teiste toimimist · Keegi ei loenda baite, mis liiguvad · Pole vahet, kas suheldakse kõrvaltoa või teise mandriga Interneti arengust · 1960 hakati USA-s välja töötama sõjalist võrku · 1969 saadi esimene proovivõrk tööle ( 4 arvutit "ARPANET") · 1971 saadeti esimene e-mail · 1987 aastast saavad kõik kasutada · 1990 Eesti 1
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
................................................... 11 HTTP vs. HTTPS.................................................................................................................... 13 Kohustuslik sisselogimine....................................................................................................... 13 Perioodilised tööd........................................................................................................................ 14 Programmeermiskeel Python........................................................................................................... 14 Tutvustus..................................................................................................................................... 14 Programmi struktuur.................................................................................................................... 15 Abiteekide laadimine............................................................................
MySQL haldamine käsurealt (command line). See tähendab, et kõik SQL laused tuleb "käsitsi" sisestada. Linuxi kasutajad kasutavad selleks Bash'i ja Windowsi fännid Command Prompt'i. WAMP serveri puhul on kiirem viis klikkida ikoonil ja valida sealt MySQL>MySQL console. See avab konsooli akna paludes sisestada parool (Enter password). Kuna WAMP on mõeldud ainult kasutaja arvutis töötamiseks, siis andmebaasi serveri root kasutajal parooli pole - vajuta Enter. Kui kõik õnnestus peaksid nägema samasugust pilti. Anname mõned käsud ka. ? 1 SHOW DATABASES; See näitab kõiki andmebaase. ? 1 2 +--------------------+ 3 | Database | 4 +--------------------+ 5 | information_schema | 6 | a12 | | kuulutused | 7 | lasteaed | 8 | leht | 9 | mysql | 10 | performance_schema | 11 | php_edasijounud |
Server (61,4%), millele saab kõige lähemale Microsoft IIS (14,6%). Seda nö. tavalist veebilehte, mille sisu ei muutu, nimetatakse staatiliseks veebileheks. Kindlasti on sellel oma koht, selles keerulises maailmas, kuid tavaliselt sellega asi ei piirdu. Näiteks oleks vaja lisada jooksvalt uudiseid, lubada kommentaare, hallata kasutajaid, saata emaile jne. Selle jaoks tuleb serverisse paigaldada lisatarkvara, mis selle eest vastutab, näiteks: php python Perl ASP.NET jms Näiteks sisestades veebiaadressi, kus nõuame serverilt test.php faili, siis veebiserver tuvastab faililõpu järgi php faili ning suunab selle php-mootorile. See teeb omad järeldused koodist ja suhtleb vajadusel andmebaasiga. Lõpptulemusena luuakse serveri ja veebilehitseja jaoks juba tuttav HTML kood. Hetkest, mil HTML kood genereeritakse reaalajas, nimetatakse dünaamiliseks veebileheks.
kasutajaliidest, parandatud töökindlust ning lihtsustatud arvuti kasutamist ja hooldamist. Põhiliselt kodukasutajatele mõeldud Windows 98-st ja Windows Me-st on Windows XP märksa töökindlam. Tähtsamad täiustused on: · parem ühilduvus olemasolevate seadmete ja programmidega · täiustatud meediapleier, mis mängib ka DVD-filme, WMA-, MP3- ja DivX-faile · videoredaktor Windows Movie Maker · CD-kirjutamise tarkvara · lihtne Interneti tulemüür · uus brauser Internet Explorer 6 · uus, lihtsustatud kasutajaliides · suurem töökindlus Töökindel Windows XP on täielikult 32-bitine. Iga programm töötab oma mälupiirkonnas. Mõne programmi "rippuma jäämisel" saab selle tavaliselt maha võtta ilma teiste programmide tööd katkestamata. Üks kasutaja võib arvuti teisele üle anda ilma oma seanssi lõpetamata. See suurendab mälu vajadust. Mugavaks tööks on vaja 256 MB muutmälu. 128 MB on piisav, kui korraga avatud seansse on vaid üks
· vastasel juhul teisendatakse mõlemad int-tüüpi 1.0/2 1/2 Laienemise järjekord: · byte, short, int, long, float, double · laiemaks automaatselt · kitsamaks tuleb ilmutatult näidata double f = 4; double d = 6.4; int i = (int) d; // d ise ei muutu, i on 6 Sõne · Ei ole Javas algtüüp, hiljem käsitleme põhjalikumalt String s1 = "On"; String s2 = "september"; String s3 = s1 + " " + s2; 2. Loeng Avaldised Loogilised avaldised Java Python Selgitus ! Not Loogiline eitus (unaarne) && And Loogiline Ja (binaarne) || Or Loogiline VÕI (binaarne) Operatsioonide prioriteedid a++ ; a-- (Täidetakse kõige varem) ++a --a +a -a ~ ! * / % ; + - ; << >> >>> ; < > <= >= instanceof ; == != ; & ; ^ ; | ; && ; || ; ? :
................................................................................. 41 COUNT, COUNTA, COUNTBLANK .....................................................................................42 MAX/MIN ............................................................................................................................. 42 PRODUCT ........................................................................................................................... 42 ROOMA NUMBRID ..............................................................................................................42 Finantsfunktsioonid................................................................................................................... 43 Kuupäeva-ja kellaajafunktsioonid.............................................................................................44 Otsingu- ja viitefunktsioonid..................................................................................
Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele mõeldud DreamSpark programmiga (http://www.dreamspark.com), mille kaudu saab alla laadida tehnilist tarkvara täiesti tasuta. Microsofti eesmärk selliste õppematerjalide koostamisel on lihtne: tahame tuua kokku uusimat
Agent Building and Learning Environment [IBM] ABM Asynchronous Balanced Mode ABR Available Bit Rate ABRD Automatic Baud Rate Detection ABRS Automated Book Request System [British Library] ABS Address Book Synchronization [IBM] + Absolute ABT Abort ABTS ASCII Block Terminal Services AC Autocheck + Automatic Computer + Alternating Current ACAP Application Configuration Access Protocol ACC Accumulator ACCMAIL Accessing the Internet Via Email ACD Automatic Call Distribution ACDI Asynchronous Communications Device Interface ACE Access Control Encryption/Entry + Adobe Certified Expert + Advanced Composition Explorer [JHUAPL] + Advanced Computing Environment [SCO] + Adverse Channel Enhancements [Microcom] + * Automatic Computing Engine ACF Access Control Field + Advanced Communications Function ACH Automated Clearing House
kasutatav n.ö. "igas olukorras", s.t. ei ole vajalik objektorienteeritud paradigma järgimine (esialgu püüame oma kursuses läbi ajada klassimeetoditega). Täpsemalt öeldes - klassimeetodi poole pöördumiseks ei ole vajalik objekti olemasolu. Klassimeetodi poole pöördumiseks kirjutatakse reeglina: Klassi_nimi . meetodi_nimi ( faktilised_parameetrid ); Kui meetod on defineeritud jooksvas klassis, siis võib klassi nime (ja punkti) ära jätta. Näit. Math.sqrt (2.); Isendimeetod (instance method) on rakendatav mingile etteantud objektile (seda objekti tähistatakse meetodi kirjelduses võtmesõnaga this). Isendimeetodi rakendamist nim. ka teate saatmiseks objektile. Isendimeetodi poole pöördumiseks kirjutatakse reeglina: objekt . meetodi_nimi ( faktilised_parameetrid ); Kui isendimeetodi poole pöördumisel on objektiks this, siis võib selle (ja punkti) ära jätta. Näit. "Tere hommikust!" .length();
776% TIOBE Programming Community Index. Oktoober 2009 (vaata lähemalt) Koht Programmeerimiskeel Reiting 1 Java 20.949% 2 C 15.565% 3 C++ 10.954% 4 (Visual) Basic 9.811% 5 PHP 8.612% 6 Python 4.565% 7 Perl 4.419% TIOBE Programming Community Index. Oktoober 2008 PHP tööprintsiip Kõigepealt moodustab kliendi brauser html päringu ja saadab selle vastavale aadressile (näiteks http://www.site.ee/index.php). Sellel aadressil asuv server võtab vastu html päringu, vaatab, et temalt nõutakse .php laiendiga faili (antud juhul index.php) ja veebiserver käivitab PHP parseri, mis loob sellest .php failist baitkoodi
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha
a mõeldi välja USA mereväes logistika, raamatupidamise ja laomajanduse jaoks(USA pankades ja kindlustusfirmades suure tõenäosusega kasutatakse veel Coboli programme, hoiavad seda keskkonda üleval, kuna raskem oleks kõike otsast alustada ja ümberkirjutada) LISP – 1960. a John McCarthy väljamõeldud keel, mis sobis pigem AI laadseteks ülesanneteks(mitte ainult, aga sinnapoole), mõeldi välja lambda-arvutuste mikrokeele põhimõtete peal, paljud keeled on Lispist mõjutatud(nt Python, JavaScript) PDP–1 – 1960. a Digital Equipment Corporation (DEC) hakkas tegema PDP arvuteid, MIT-s kirjutati sellele videomäng Space Wars (väidetavalt esimene), esimesed PDP arvutid ei müünud väga hästi, aga mingi hetk hakkas hästi müüma (umbes alates PDP-8-st, hulga odavamad kui IBM mainframed, siis polnud ikka veel integraalskeeme seal sees), integraalskeeme veel tööstuslikult ei toodetud, kuigi need juba eksisteerisid, seega arvuti koosnes trükiplaatidest mille peal olid
9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht.
5-inch floppy disk drive, mouse, 128KB RAM, and weighs 20 pounds. Price: US$2500. 1987 Acorn Archimedes The Archimedes was one of the most powerful home computers available during the late 1980s and early 1990s; Using a RISC design with a 32-bit CPU (26-bit addressing) 1989 AOL (America Online) network service launched for Macintosh and Apple II (MS Windows version appears in 1993). The company - Quantum Computer Services was created in 1985, by Steve Case, initially running internet services (games, email, chat, news) for the Commodore 64 machines using dial-up. AOL provided access to the Internet, and, in addition, offered access to its own online information and services tailored to average Americans. NB! In the initial years of AOL there was no WWW or HTML. 11 6. 1990 aasta kevadel lülitus Eesti FIDONET Soome kaudu ülemaailmsesse FIDO-võrku, ning
GNU (anacronym for ``GNU's Not Unix''), and thereby give computer users the freedom that most of them have lost. GNU is free software: everyone is free to copy it and redistribute it, as well as to make changes either large or small. 1984 The Massachusetts Institute of Technology (MIT) begins developing the X Window System. X is the basic window system for almost all UNIX machines nowadays. 1985: Main highlihts The modern Internet gained support when the National Science foundation formed the NSFNET, linking five supercomputer centers at Princeton University, Pittsburgh, University of California at San Diego, University of Illinois at Urbana-Champaign, and Cornell University. Able to hold 550 megabytes of prerecorded data, the new CD-ROMs grew out of regular CDs on which music is recorded. The C++ programming language emerged as the dominant object-oriented language in
PDP-10 computer, in FORTRAN. His first version included caver jargon, and many of the names of rooms in this version came from actual features in the caves Will had been exploring. Unfortunately, it was during this period that Crowther's marriage ended. Feeling estranged from his two daughters and wanting to be closer to them, he decided to write a program that they might enjoy.Crowther's daughters enjoyed the game, and it was passed from friend to friend during the early days of the Internet, appearing on countless computers on and off the fledgling network. Canada's Automatic Electronic Systems introduces the world's first programmable word processor with a video screen, the AES 90. The computer system uses magnetic disks for storage, and a custom-built microprocessor. Gary Kildall implements PL/I on the Intel 4004 processor. The People's Computer Company is founded. Bill Gates and Paul Allen form the Traf-O-Data company.
Vali sealt eelsalvestatud profiil Essentials ja siis Reset Essentials. See annab meile võimaluse ühtemoodi alustada. 18 Menüüriba Menüüriba sisaldab programmi põhikäske ja erinevaid valikuid. Juhendis annan reeglina menüüle viitavad käsud kujul Image>Image Size jne. Tihti on levinumad käsud asendatud lühikäskudega klaviatuurilt. Näiteks Image>Adjustments>Levels valimise asemelt vajuta klaviatuuril Ctrl+L. Tööriistad Tööriistapaneel, asub reeglina programmi vasakus servas. Siit leiad näiteks kustutamise, suumimise, selekteerimise jne käsud. Enamusel nuppudest on all pisike nooleke, mis tähistab seda, et selle tööriista all on veel teisigi. Teiste tööriistade valimiseks hoia hiireklahvi natuke pikemalt all. Mõnede tööriistade järgi näete mõnda tähte, siis on tegemist tööriista lühikäsuga klaviatuurilt
Andmetüüp string[] tähendabki, et tegemist on stringide ehk sõnede ehk tekstide massiiviga. Kirjutades massiivi järgi .Length, saab teada, mitu elementi selles massiivis on - mis praegusel juhul on võrdne lisatud sõnade arvuga käsureal. Kõik sõnad saab ka ükshaaval järjekorranumbri järgi kätte. Arvestama peab ainult, et sõnu hakatakse lugema numbrist 0. Nii et kui eeldatakse, et tegemist on kahe parameetriga, siis nende kättesaamiseks peame ette andma numbrid null ja üks. Nagu tingimusest on näha: juhul kui argumente pole täpselt kaks, siis kasutatakse vaikimisi ridade- ja veergude arvu ning joonistatakse korrutustabel suurusega 10 korda 10. Tabeli trükkimiseks on kaks for-tsüklit paigutatud üksteise sisse. Milles pole ka midagi imelikku - iga rea juures trükitakse kõik veerud esimesest kuni viimaseni. Ning selleks, et erinevate numbrite arvuga arvud meie tabelit sassi ei lööks, on väljatrüki juurde vorminguks kirjutatud {0, 5}
1 = 01 Tänapäeval üks kasutatavamaid meeto- deid müra mõju kaotamiseks on signaa- li digitaliseerimine (vt. joonis 5). Digi- 0 = 00 taliseerimine tähendab, et teatud kindla ajavahemiku tagant mõõdetakse signaa- li väärtust ning kodeeritakse see kahend- Joonis 5. Analoogsignaali digitaliseerimine. süsteemis arvuks. Kahendsüsteemi arvu- Mõõtmisel on 4 eri jaotist (mõõtetäpsus on des on ainult numbrid 1 ja 0. Nüüd saa- 2 bitti). Analoogsignaali väärtuste mõõtmisel me digitaalsignaali (vt. joonis 6), mis on saame arvud 2, 0, 1, 2, 2, 2, 3 ehk kahendsüs- mürale palju vähem vastuvõtlik. See tä- teemis 10, 00, 01, 10, 10, 10, 11 hendab, signaal moondub küll, aga selle, kas konkreetsel hetkel on 0 või 1, saab ikka välja lugeda (vt. joonis 7). Sedasorti kodeerimine toimub A/D-muunduris (analoog-digitaalmuunduris). Ent pole head ilma halvata. Mürast saime praktiliselt lahti
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid r ja on tavalised polaarkoordinaadid
Andmetüüp string[] tähendabki, et tegemist on stringide ehk sõnede ehk tekstide massiiviga. Kirjutades massiivi järgi .Length, saab teada, mitu elementi selles massiivis on - mis praegusel juhul on võrdne lisatud sõnade arvuga käsureal. Kõik sõnad saab ka ükshaaval järjekorranumbri järgi kätte. Arvestama peab ainult, et sõnu hakatakse lugema numbrist 0. Nii et kui eeldatakse, et tegemist on kahe parameetriga, siis nende kättesaamiseks peame ette andma numbrid null ja üks. Nagu tingimusest on näha: juhul kui argumente pole täpselt kaks, siis kasutatakse vaikimisi ridade ja veergude arvu ning joonistatakse korrutustabel suurusega 10 korda 10. Tabeli trükkimiseks on kaks for-tsüklit paigutatud üksteise sisse. Selles pole midagi imelikku - iga rea juures trükitakse kõik veerud esimesest kuni viimaseni. Ning selleks, et erinevate numbrite arvuga arvud meie tabelit sassi ei lööks, on väljatrüki juurde vorminguks kirjutatud {0, 5}
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva
5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. Tuleb kasutada ressurssi mõistlikult!” 2) Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste, ehk erinevate võrkudega on vaja liidestuda (traadita võrk, satelliitsidevõrk jne, kõik peavad suutma suhelda omavahel).
255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 2 Arvutivõrgud 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel Diaposoonid Mask Seadmete hulk Võrkude hulk 29 A 0.0.0.0 126.255.255.255 255.0.0.0 2 126 16 6 8 14 B 128.0.0.0 191.255.255.255 255.255.0
Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse 23. TCP voo juhtimine 2
standarditele (tarkvarale). Kaks osapoolt samal kihil suhtlevad protokollide abil. Kuid standardeid on vaja ülemistele kihtidele ostatavate teenuste tarvis(alumiselt kihilt tuleb ülemisele teenus). 7. TCP/IP mudel Pakett erinevates kihtides: sõnum rakenduskihis, segment transpordikihis, datagramm võrgu kihis, kaader(frame) kanalikihis ISO OSI mudeli ja TCP/IP mudeli vaheline võrdlus: 8. Internet ja hajusrakendused Võrgus võib olla miljoneid ühendatud seadmeid: *hostid, lõppsüsteemid(PC, serverid, PDA, aga ntks ka rösterid) * kommunikatsiooni ühendused(fiiber, raadiovõrgud, satelliit) *ruuterid(edastada andmepakette läbi võrgu) Protokollid on selleks, et kontrolida võrgus sõnumite saatmist
signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); •• Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ••Andmeside haldamine: •• Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side
Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); ·· Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ··Andmeside haldamine: ·· Vigade avastamine ja parandamine(näiteks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
annaabi.ee 
