Kalevivabrikud – Narvas, Sindis, Kärdlas Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist Tööstus Suurim tööstusettevõte 1858. aastal Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur Puuvilla töötlemine – veeti sisse Ameerikast ja Egiptusest Kedratud puuvill – saadeti Venemaa riidevabrikutesse Narva – olulisem tööstuskeskus Tööstus Masina- ja metallitööstus – Tallinn Balti puuvillamanufaktuur Paberitootmiskeskus Tööstusettevõtete rajamine ka väiksematesse linnadesse Tsemenditehased Kundas, Aseris Rajati villa-, jahu- ja saeveskeid, tellise- ja lubjatehaseid 20. sajandi alguseks Eestis üle 27 000 vabrikutöölise Kreenholmi Manufaktuur Heinaste merekool Kärdla kalevivabrik Aitäh kuulamast ! Kasutatud kirjandus Eesti ajalugu 1. osa lk 141- 143 www.annaabi.ee
*soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist 6. Mõisamajandus: *kasutati palgalist tööjõudu *rakendati uusi agrotehnilisi võtteid *tegeldi piimakarjanduse ja loomakasvatusega *kasutati kunstväetisi *aretati uusi sorte 7.Talumajapidamiste probleemid: *külades süvenes sotsiaalne kihistumine *viljahindade langus *pankrotid *maapuudus 8. Tööstusharud: Tekstiilitööstus Tln Balti puuvillamanufaktuur, Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud Masina-ja metallitööstus ,,Volta"(elektrimasinatehas),,,Dvigatel"(vagunitehas), Fr. Krulli metallitehas Paberitööstus Tln ja Räpinas, Pärnus ,,Waldhof", Türil ja Kohilas Tsemenditoodang Kundas ja Aseris Viinavabrikud maakohtades Militaartehnika Vene-Balti, Bekkeri, Tln's 9. Tartu renessanss: Liider Jaan Tõnisson, ajaleht ,,Postimees", rahvusliku eneseteadvuse
soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist 6. Mõisamajandus: kasutati palgalist tööjõudu rakendati uusi agrotehnilisi võtteid tegeldi piimakarjanduse ja loomakasvatusega kasutati kunstväetisi aretati uusi sorte 7.Talumajapidamiste probleemid: külades süvenes sotsiaalne kihistumine viljahindade langus pankrotid maapuudus 8. Tööstusharud: Tekstiilitööstus à Tln Balti puuvillamanufaktuur, Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud Masina-ja metallitööstus à ,,Volta"(elektrimasinatehas),,,Dvigatel"(vagunitehas), Fr. Krulli metallitehas Paberitööstus à Tln ja Räpinas, Pärnus ,,Waldhof", Türil ja Kohilas Tsemenditoodang à Kundas ja Aseris Viinavabrikud à maakohtades Militaartehnika à Vene-Balti, Bekkeri, Tln's 9. Tartu renessanss: Liider Jaan Tõnisson, ajaleht ,,Postimees", rahvusliku eneseteadvuse
Külades süvenes sotsiaalne kihistumine. Jõukate suurtalunike kõrval hakkas domineerima iseseisvate väikepõllumeeste kiht. Suurenes maatameeste ja kehvikute hulk, kes elatusid iseenda tööjõu müügist. Maapuudus kujunes tervavaimaks probleemiks Eesti põllumajanduses. Tööstuse arenemine Laiendati varem olemasolevaid tehaseid ja rajati uusi ettevõtteid ning uusi tööstusharusid. Juhtiv tööstusharu oli tekstiilitööstus. Kreenholmi puuvillamanufaktuur Narvas oli Eesti suurim. Kasvas masina- ja metallitööstuse osakaal. Tähtsaks kujunes ka paberitööstus. Tähtsaimaks tööstuskeskuseks kujunes sajandivahetuseks Tallinn. Militariseerimine Kaubandus Välis- ja transiitkaubanduse arengu oluliseks teguriks oli raudteede ehitamine. Veelgi enam arenes sisekaubandus. Linnastumine suurendas inimeste huvitatust nii toiduainete, kui ka vabrikukaupade ostmiseks. Linnade kasvamine
järele ja niigi rajatigi esimesed kalevivabrikud Narva, Sinti ja Kärdlasse. Vabrikutes said tööd tuhanded inimesed ning seega oli tööpuudus väike. Neist suurimaks tööstusettevõtteks kujunes 1858.aastal rajatud Kreenholmi Manufaktuur, mille enamus toodangust oli mõeldud Venemaal asuvatesse riidevabrikutesse. Vabrikus kasutatavat puuvilla toodi peamiselt Egiptusest ja Ameerikast. Järgmised olid masina- ja metallitööstus keskused Tallinnas. Tallinnasse rajati ka Balti puuvillamanufaktuur ning nii kujuneski Tallinnast peamine tööstuslinn. Eesti paberitootmiskeskuses toodeti 70% Vene impeeriumis vajaminevast paberist. Need näitajad sundisid Vene riiki siinsetesse vabrikutesse investeerima ja neid arendama. Tehased ja tööstused müüsid oma kaupa välismaale suurendades eksporti, teenides sellega suurt kasumit ning arendades Eesti majandust, kuna arengu aluseks on suurem eksport ja väiksem import.
Eeldused hakkasid kujunema aurumasinate kasutuselevõtmisega. Eesti ala tööstuslik areng oli väga tihedalt seotud ülevenemaalise turu ning impeeriumi teiste piirkondade vajadustega. Eestis rajati kalevivabrikud Narva, Sinti ja Kärdlasse. Puuvilla töötlemine arenes Narvas, kuhu rajati Kreenholmi manufaktuur, kuhu veeti puuvilla sisse Ameerikast ja Egiptusest. Tallinnasse rajati masina- ja metallitööstus, Balti puuvillamanufaktuur. Eestist kujunes tähtis paberitootmiskeskus (Narva). Tööstusettevõtteid hakati rajama ka väikestesse linnadesse ja maale. Kundas ja Aseris tsemenditehased, üle Eesti rajati väiksemaid tellise- ja lubjatehaseid ning villa-, jahu- ja saeveskeid. 8. Kuidas mõjutas raudteede rajamine Eesti tööstust, kaubandust ja asustust? Raudteevõrgu ehitamine ühendas Eesti ala Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist
• tänu raudteedele arenes välis- ja transiitkaubandus, Tallinnast kujunes üks tähtsaim sisseveosadam • tööstuslik tõus, laiendati vanu ja ehitati uusi ettevõtteid • toimus industrialiseerimine ja linnastumine • Pärnu kujunes tähtsaimaks väljaveosadamaks 6. Millised tööstusharud said Eestis valitsevaks? ehitusmaterjali-, keemiatööstus, paberitööstus, tekstiilitööstus, metallitööstus 7. Kus asusid/kuhu tekkisid tähtsaimad ettevõtted? Puuvillamanufaktuur Kreenholm Narvas; Tallinna Balti manufaktuur; paberivabrikud Räpinas, Kohilas, Türil; Pärnus tselluloositehas Waldof; tsemenditööstus Kundas, Aseris; kalevivabrikud Narvas, Sindis, Kärdlas (tekkisid raudteevõrgu lähedusse, suurematesse linnadesse) 8. Miks hakati looma ühistuid? Ajendiks oli piimakarjanduse levik, talupojad tahtsid saada osa karjakasvatuse poolt pakutavast tulust; ühistute kaudu sai tööstuskaupu odavamalt
1893 lõpetati Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus valitsuse korraldusel. 1870 alustas tegevust Eesti Üliõpilaste Selts kes hakkasid koos käima, selle suurimaks teeneks sai eesti keele käibeletoomine haritlaste omavahelises suhtlemises. 1884 õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. 19-ndal ja 20-ndal sajandil hakati enim ostma talusid päriseks Saaremal ja Põhja-Eestis. 1857 anvati Kreenholmi puuvillamanufaktuur millest sai üks Eesti suurim ettevõte. 1900-1903. - Tabas Venemaad majanduskriis , mis vähendas tööstuse arengutemposid, kuid teisel kümnendil järgnes sellel hoogne tõus. 1912-1913. kerkis Tallinnasse 3 sõjalaevatehast Vene-Balti,Bekkeri ja Noblessneri ning selle järgnes Eesti kujunemine üheks enamarenenud tööstuspiirkonnaks esimese maailmasõja aastaiks. 1914. ületas linnaelanike arv 250 000-nde piiri moodustades viiendi kogu rahvastikust. 1902
a)tõi kaasa soodsad tingimused kaubavahetuseks, eriti põllimajandustoodete saatmise Peterburi b) suurenes transiitveoste osakaal (Paldiski, Tallinna sadamad) c) tihenes Eesti erinevate piirkondade omavaheline suhtlemine, peale Kuressaare oli kõigis tolle aegsetes linnades raudteeühendus d) rajati uusi tööstusettevõtteid e) tekivad uued asulad (Võhma, Antsla, Jõgeva jne) 3. Tööstuse areng: a) tekstiilitööstus: 1857. aassta Narva Keenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud, Balti puuvillamanufaktuur b) masina-ja metallitööstus: elektrimasinatehas ,,Volta", vagunitehas ,,Dvigatel" c) paberitööstus: paberivabrikud Räpinas, Pärnus, Tallinnas, Kohilas, Türil d) tsementitehased Asetis ja Kundas e) sõjatööstus: laevatehased Vene-Balti, Bekkeri, Noblessneri f) piimaühistud piima ümbertöötlemine ja turustamine (1898) g) Eesti laenu-ja hoiuühistu võib lugeda eesti rahvuslikuks pangaks (1902) 4
Raha talude ostmiseks said talupojad linakasvatusest. Alul oli see jõukohane vaid ametimeestele - möldritele, kõrtsmikele. Ent võimalus lõpuks pärisperemeheks saada ja vabaneda mõisniku majandusliku sõltuvuse alt innustas rahvast. 2. Juhtivad tööstusharud. Kohalikul toorainel põhinev tootmine, näited. Kõige enam andis toodangut tekstiilitööstus. Tekstiilitööstuse tähtsam ettevõte oli Narva Kreenholmi Manufaktuur. Olid ka Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud. Tallinna puuvillamanufaktuur. Kõige kiirema tõusu tegi masina- ja metallitööstus. Kohaliku tooraine kasutamine tootmises: savist tehti telliseid, lauanõusid; liivast tehti klaasi; puitu kasutati mööbli tegemiseks, ehituseks; lambavillast tehti vaipu, kudumeid; linast tehti kangast. Suurim turg tööstuse jaoks oli Venemaa. 3. Balti raudtee, raudteede tähtsus. Esimene Balti raudtee valmis 1870. aastal, mis ühendas Paldiskit Tallinna , Narva ja Peterburgiga
Eestis laiendati juba olemasolevaid tehaseid ja rajati uusi ettevõtteid. Eestist kujunes Venemaa üks enamarenenud tööstuspiirkond, tööstustööliste arv viiekordistus – 10 000 (1885.a) – 50 000 (1916.a) Ettevõtted kuulusid Venemaa suurettevõtjatele, baltisakslastele, kuid oli ka eestlastest ettevõtjaid. Rohkesti oli siia investeeritud ka Saksa, Prantsuse ja Inglise kapitali. 1. Tekstiilitööstus: 1857.a Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud, Balti puuvillamanufaktuur 2. Masina- ja metallitööstus: elektrimasinatehas „Volta“, vagunitehas „Dvigatel“ 3. Paberitööstus: paberivabrikud Räpinas, Pärnus, Tallinnas, Kohilas, Türil. Sajandi lõpul andsid need 70% kogu Venemaa paberitoodngust. 4. Tsemenditehased Aseris ja Kundas 5. Maapiirkondades rajati tellise- ja lubjatehaseid, villa-, jahu- ja saeveskeid. 6
arenes metsakasvatus Piimakarjakasvatus ja muu loomakasvatus Põllumajanduse intensiivistumine (hariti uusi maid, kunstväetised, kaasaegsed põllutöömasinad, sordiaretus) Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg aretas talvekindla rukkisordi “Sangaste” Süvenes sotsiaalne kihistumine XX saj alguseks kujunes maapuudus Tööstuse arenemine Tekstiilitööstus 1857 – Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur Masina- ja metallitööstus Elektrimasinatehas “Volta” Vagunitehas “Dvigatel” Fr. Krulli metallitehas Fr. Wiegandi masinatehas Raudtee Peatehased Paberitööstus Tallinna ja Räpina tehas Tselluloositehas “Waldhof” Pärnus E. J. Johansoni paberivabrik Tallinnas Kohila ja Türi papi- ja paberivabrik Tööstuskeskuseks sai Narva asemel Tallinn
aastail alanud talude päriseksostmine jätkus. Sajandivahetusel viljahinnad langesid ning peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus, saadused müüdi peterburri. Jätkus põlluharimise intensiivistumine, aretati sorte - talvekindla "Sangaste" rukkisorid aretamisega sai kuulsaks krahv F G. M. von Berg. 20. sajandi alguseks kujunes maapuudus teravaimaks probleemiks Eesti põllumajanduses. Tööstused areneisd, juhtivaks tööstusharuks kujunes tekstiilitööstus. Kreenholmi puuvillamanufaktuur muutus Eesti suurimaks ettevõtteks 1880 a. Järsult kasvas masina- ja metallitööstuse osakaal. Suuruselt kolmandaks tööstusharuks kujunes paberitööstus.1900-1903 tabas venemaad majanduskriis, mis vähendas arengutempot, kuid juba sajandi teisel kümnendil järgnes veelgi hoogsam tõus, mida soodustas kogu impeeriumi majanduselu militariseerimine. 1914 oli Eesti enimaarenenud tööstuspiirkond Venemaal. Enamus toodangust läks venemaa turule. Kaubanduses jäi Tallinn tähtsaimaks
-Külas süvenes sotsiaalne kihistumine. -XX sajandi alguseks kujunes maapuudus teravaimaks probleemiks Eesti põllumajanduses. Tööstuse arenemine -XIX toimus kogu Vene impeeriumis hoogne tööstuslik tõus. -Eestis laiendati juba varem olemasolevaid tehaseid ning rajati uusi ettevõteid ja terveid uusi tööstusharusid. -Juhtivaks tööstusharuks kujunes tekstiilitööstus. -1857.a. Narvas avatud Kreenholmi puuvillamanufaktuur muutus tänu pidevale laiendamisele Eesti suurimaks ettevõteks.( 1880-5000 töölist) -Tallinnasse rajati Balti puuvillamanufaktuur. -Järsult kasvas masina-ja metallitööstuse osakaal.Asutati terve rida uusi ettevõteid. Suurimatest elektrimasinatehas ''Volta'', vagunitehas ''Dvigatel'', Fr.Kulli metalli-ja Fr.Wiegandi masinatehas. -Suuruselt kolmandaks tööstusharuks kujunes paberitööstus.
Tööstus-19saj Ip tööstus ja kaubandus tagasihoidlik,kuni aurumasina kasutuselevõtuni. Vabrikutootmine algas villatöötlemisest-kaleviabrikud Narvas, Sintis, Kärdlas. Sõjavägi, ametnikkond, vene turg. Suurim tööstusettevõtte 1858 Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur-kasutati ära koskede vee-energia. Vabrikus töödeti puuvilla(sisse USA-st, Egiptusest-Venemaa riidevabrikutesse). 19saj IIp kiirenes areng. Tekstiilitööstuse kõrvale masina-ja metallitööstus (Tln). Balti puuvillamanufaktuur. 20saj alguseks Tallinnast peamine tööstuslinn. Kujunes paberitootmiskeskus, 19saj lõpul toodeti 70%kogu Venes vajaminevast paberist. Ettevõtteid rajati koguni maale-tsemenditehased, tellise-ja lubjatehased, villa-jahu- ja saeveskid. Peeti silmas eelkõige Vene impeeriumi kui terviku vajadust. Raudteed-1870rajati Balti raudtee-ühendas Paldiskit Tlna ja Narva kaudu Peterburiga. Üüed ühendusteed:Tapa-Tartu-Valga-Riia ja valga-Võru-Pihkva. 20saj algul Haapsalu- Tln
kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse . Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist(puuvilla töötlemine). 1858. Aastal kujunes suurimaks ettevõteks Eestis Kreenholmi Manufaktuur Narvas, vabrikus töödeldi puuvilla, mida veeti sisse Ameerikast ja Egiptusest.Narva- olulisem tööstuskeskus.(jõe koskede vee-energia). 19. sajandi teisel poolel kasvas kiiresti ka masina-ja metallitööstus keskusega Tallinnas, kuhu ehitati mitmeid suurettevõtteid.( Balti puuvillamanufaktuur) 20.sajandi algus- peamiseks tööstuslinnaks oli kujunenud Tallinn.Eestist kujunues ka tähtis paberitootmiskeskus, kus 19.sajandi lõpul toodeti ligi 70% kogu vene impeeriumis vajaminevast paberist. Narva ja Tallinna kõrval hakati tööstusettevõtteid rajama ka väiksematesse kohtadesse. Kundas ja Aseris- tsemenditehased. Üle eesti rajati väiksemaid tellise-ja lubjatehaseid ningi villa-, jahu- ja saeveskeid.20sajandi alguseks oli vabrikutööliste arv kasvanud 4x rohkem
Jätkus talude päriseks ostmine(1916 a. oli 4/5 talumaast päriseks ostetud). Sajandivahetusel viljahinnad langesid ja ei andnud enam kasumit. Peamiseks põllumaj haruks kujunes piimakarjakasvatus- piim, koor, juust, või(peamiselt mõisamaj koostisosa). Kasvatati ka rasvasigu, lihaveiseid. Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg Aretas välja rukkisordi. Tööstus- juhtiv tööharu tekstiilitööstus, Narvas avati Kreenholmi puuvillamanufaktuur-suurim ettevõtte. Järsult kasvas ka masina- ja metallitööstuse osakaal. Elektrimasinatehas ,,Volta" ja vagunitehas ,,Dvigatel". Paberitööstus kolmandal kohal. Suurim tööstuskeskus Eestis oli pikka aega Narva, ent sajandivahetusel tõusis esikohale Tallinn. I MS aastaiks kujunes Eestist Venemaa üks enamarenenud tööstuspiirkondi. 1905. Aasta sündmused Eestis Eesti ja Läti osalesid ülevenemaalises üldstreigis 16
Püüti põllumajandust intensiivistada (väetis, sordiaretus). Eesti küla sotsiaalne struktuur Väga õhuke oli suurtalunike kiht, ülekaalus olid vakapõllimehed. Suurenes maatameeste ja kehvikute arv, kes oma tööjõudu müüsid nii mõisas, kui talus. Üle 60% talurahvast olid moonakad, sulased, teenijad ja kehvikud. Tööstus XIX sajandi lõpul arenes ka Eestis tööstus jõudsalt. Alguse sai see tekstiilitööstusest. 1857 avati Kreenholmi Puuvillamanufaktuur, mis oli Venemaa üks suurimaid ning milles oli tasemel inglise sisseseade. Tooraine toodi Egiptusest ja Kesk-Aasiast ning Ameerikast. Valmis lõng saadeti Moskva lähistele tekstiilitööstusesse, kus töödeldi ümber sitsiks. Laiendati ka varasemaid tekstiilivabrikuid Sindis ja Kärdlas. Tallinnas alustas tegevust Balti Puuvillamanufaktuur. Kreenholmis töötas 5000 töölist ning sealsed streigid olid esimesed ning võimsaimad tervel Venemaal. Masina- ja metallitööstus
sindi, tapa, türim ja tõrva) Ühistegevus- Algas eesti kooperatiivne e ühistegevuslik liikumine. Selle ajendiks sai piimakarjanduse levik. Hakati rajama piimaühistuid. Tähtsaks sammuks ühistegevusliikumises kujunes 1902 a tartus jaan tõnissoni algatusel asutatud Eesti Laenu. Ja Hoiuühisus, mida võib lugeda esimeseks eesti rahvuslikuks pangaks. Tööstuse arenemine- juhtivaks haruks kujunes tekstiilitööstus. 1857. a narvas avatud Kreenholmi puuvillamanufaktuur muutus tänu pidevale laienemisele eesti suurimaks ettevõtteks -1880. A töötas selles juba 5000 töölist. Järsult kasvas masina ja metallitööstuse osakaal.(elektrimasina tehas „Volta“, vagunitehas „Dvigatel“ jne.) . Suuruselt kolmandaks tööstusharuks kujunes paberitööstus. Tööstuskeskuste eesotsas seisis suuruse poolest tallinn. 1900-1903 tabas venemaad majanduskriis. Sellele järgnes juba peagi
Sealt saadakse vajaminev raha talude päriseksostmiseks. Viljandimaal läks linakasvatus nii edukalt et jõukad mulgid pälvisid lätlaste pahameele. Tähtsaimaks linasadamaks sai Pärnu. 1840ndatel oli laiemalt levima hakanud kartulikasvatus Eesti alal, mis tegi lõpu näljahädadele. Majandus 19.saj. keskel Talude jõukuse kasv oli seotud tööstuse- ja kaubanduse arenguga. 19. saj. oli Eesti tööstuse sünniaeg – algas tööstuslik pööre (Sindi ja Kärdla kalevivabrikud; Kreenholmi puuvillamanufaktuur) Majanduse areng kiirenes oluliselt peale 1870.a. kui ehitati esimene raudtee Eestisse (Peterburgist Paldiskisse). Peale seda 1870-u.1930ndateni - ulatuslik raudteede ehitamine Eestis, mille järel oli Eesti raudteevõrguga tihedalt kaetud. Kasutusel oli kaks erinevat raudteevõrku: Kitsarööpmeline ehk nö. Eesti sisene raudteevõrk (hävitati 1970ndatel Moskva keskvalitsuse käsul, kui liiga rahvuslik)
karskusseltse, kus jätkati rahvuslikku tööd. Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts. Rajati ka põllumeeste seltse, kus levitati põllumajanduslikke õpetusi talurahva hulgas. Tööstuslik pööre-19.saj. lõpus toimus kogu Vene impeeriumis, ka Eestis, tööstuslik tõus. Eestist sai arenenud tööstuslik piirkond. Laiendati vanu tehaseid ja rajati uusi ettevõtteid. Juhtivaks tööstusharuks kujunes tekstiilitööstus (suurim ettevõte- Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur). Järsult kasvas masina-ja metallitööstus. Kolmandal kohal oli paberitööstus, mis andis 70% kogu Venemaa paberitoodangust. Sajandivahetuseks sai Narva asemel suurimaks tööstuskeskuseks Tallinn (mitmekesine tööstuspilt). Uusi ettevõtteid rajati ka teistesse linnadesse ja isegi maale ( Kunda ja Aseri tsemenditehased). Tööstusettevõtted kuulusid peamiselt Venemaa suurettevõtjaile, välismaa (Saksa, Prantsuse, Inglise) ja Balti-Saksa kapitalile
Maaproletariaat 30% + sulased ja mõisatöölised Tööstus Suurimad keskused Tallinn ja Narva Tekstiilitööstus + Sindi, Kärdla + 1857 Kreenholmi manufaktuur - töötas üle 5000 töölise ja mille territooriumil alustas tööd esimene linnatapamaja Eestis Hilary Karu 46 D 11 EESTI AJALUGU + 1898 Balti puuvillamanufaktuur Masinatööstus + 1859 Wiegandi masinatehas + 1865 Krulli metallitehas + 1870 Raudtee peatehased + 1899 Volta elektrimasinatehas, vagunitehas Dvigatel Paberitööstus + Tallinn, Räpina + 1893 Kohila puupapi ja paberivabrik + 1899 Türi paberivabrik, tselluloosivabrik Waldhof Pärnus Tsemendivabrikud + Kunda, Aseri Sõjatehased
ettevõtteid, mis kasutasid Eesti toorainet. Kujunes küttuse- ja keemiatööstus, mis põhines põlevkivil. Rajajaks Kogerman. 42 Kasutama hakkati rohkesti puidumaterjali. Seda nii puidutööstuses (Luteri vineeri ja mööbli vabrik) kui ka tselluloosi- ja paberivabrikus (Tallinna ja Räpina paberi vabrikud). Puidutööstuse ühe osana kujunes välja ka tikkutööstus. Kergetööstus (Narva Kreenholmi manufaktuur, Tallinna puuvillamanufaktuur). Kui Venemaa oma turud 1922 aastal Eestile sulges, pidi tööstus hakkama turgu überjaotama. Eesti jaoks toodeti liiga palju. Ehitusmaterjali tööstus (tsemendi, tellise ja lubjatehased). Eestisse oli rajatud telefoni ja jalgratta tehas. Probleemiks jäi tööpuudus. 1923 - Eestis ehitatakse esimesed 5 lennukit. 1926 - Eesti alustab ühena esimestest maailmas püstolkuulipildujate tootmist. RAHAREFORM. 1.01
annaabi.ee 
