FIAALID-Teravad väikesed ehistornikesed. SIIRUD-Õie taolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid. ROOSAKEN-Suur ja ümmargune. TIIBALATAR- FRESKOTEHNIKA-Värvid kantakse värskelt krohvitud niiskele seinale.Võib näha juba loomulikke,reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. MINIATUURMAAL-Raamatumaal. TAHVELMAAL-Maaliti puuplaadile või lõuendile.Ei olnud enam seotud ainult ühe ruumiga. 8. Nimeta Prantsuse suuremaid gooti k. katedraale: Viielööviline Jumalaema Kirik ,Reimsi ja Amiensi katedraalid. 9. Nimeta Inglise suuremaid gooti k. katedraale: Wellsi katedraal ja mõningad oxfordi ja cambridge ülikoolidele kuuluvad hooned. 10. Nimeta Saksamaal suuremaid gooti k. katedraale: Strasbourgi katedraal. 11. Nimeta Itaalias suuremaid gooti k. katedraale:
1452-1519 Itaalia maalikunstnik Sündis renessansi ajajärgul sündis Firenze linna ligidal Vincis 15 aastasena saadeti ta kuulsa Firenze kunstniku Andres del Verocchio 1435-1488 ateljeesse maalikunsti ja skulptuuri õppima ema: Catherina isa: Ser Piero kes polnid catherinega abielus, kuid kellest väga lugu peeti Leonardo sai oma ajastu kohta tavapärase hariduse Juba lapsena ilmes suur kunsti anne Ser Piero märkas lapse kunsti annet kui too ühele puuplaadile kaunistuseks draakoni maalis kaotas huvi suurte teoste vastu ning jättis pooleli Maalid: tähelepanelik detailide suhtes Mõned teosed: ,,Mona Lisa" 1503 ,,The Last Supper" 1498 ,,Annunciation" 1472 ,,Vitruvian Man" umbes 1490 ,,St. John the Baptist" 1513 ,,Salvator Mundi" 1490 ,,Portrait of a Man in Red Chalk" 1512 ,,The Virgin and Child with St. Anne" umbes 1503
Chartesi katedraal(pilt üleval pool olemas) Sainte Chapelle Seinamaal ehk fresko-Maaliti märjale krohvile(maaliti kõige enam Itaalias) Giotto di Bondone-seinamaali suurmeister ja uue stiili rajaja-inimeste kujutamine küllaltki looduslähedane. ´´Juuda suudlus´´(Giotto di Bondone fresko) Kristuse ristilöömine(Giotto di Bondone fresko) Miniatuur-ehk raamatumaal-Jätkus miniatuur-ehk raamatumaali harrastamine Prantsusmaal.Vennad LIMBOURG´id. Gooti ajastul tekib ka tahvelmaal-puuplaadile või lõuendile maalitud pildid.Sienalased(Itaalia)-kuldfoonile maalisid munakollasega segatud temperavärvidega.
Ei kuulu antiikarhitektuuri. apsiid - poolringikujuline või polügonaalne võlvitud ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata juurdeehitus ristiusu kirikul Bütsants mosee - islami pühakoda, mille juurde kuulub üks või mitu iseloomulikku torni (minarett). Eristatakse õue- ja kuppelmoseesid. ikoon - tahvelmaalikujuline kultuspilt (algselt madalreljeef) kreekakatolikus usus, kujutab Kristust, jumalaema või pühakuid, on harilikult maalitud lõuendiga ületõmmatud puuplaadile, tihti kaunistatud mustrilise metallraamistiku ja kalliskividega püstpalkkirik - keskaegsete puukirikute nimetus, kus hoone on ehitatud vertikaalselt asetatud palkidest. Ehitamine toimub korruste viisi, kusjuures maapinnal asetsev aluspalkidest raam on toeks. Kandva süsteemi moodustavad tugevad nurgasambad ja täiteplangud nende vahel. Vana-Vene kleerus - vaimulikkond terem - Venemaal nn. haarem, ei käida tihti väljas, palju teenreid vojevood - sõjajuht
Jeani tellimisel tehtud nn. tundideraamat. Selle raamatu piltidel olevaid eri aastaaegu ja nendele vastavaid töid ning lõbutsemisi kujutavad stseenid haaravad oma peenuse ja elavusega. Esmakordselt keskajal on tagaplaanil antud losside maalimisel juba üsna õigesti käsutatud perspektiivi. Gooti ajastu tähistab Lääne-Euroopas ka nn. tahvelmaali sündi. Kunsti levikule oli sel suur tähendus, sest puuplaadile või lõuendile maalitud tahvelmaalid polnud enam seotud ainult ühe kindla ruumiga nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu. Gootilikud jooned avaldusid ka tarbekunstis ja rõivastuses. Ülipika ninaga jalatsid, naiste kõrged torumütsid henninid ja muud rõivadetailid näisid kordavat arhitektuuri teravaid vorme ning nagu muugi kunst, mõjusid vägagi peenemaitseliselt. 12. sajandil sai alguse
Londonis. Gooti ajastu uuendused skulptuuris ja maalikunstis Saksamaal sündis värvitud puuskulptuur, mida kasutati altarite kujunduses. Uue altaritüübina tekivad õhukest kappi meenutavad nn. tiibaltarid, mis on kaunistatud kujude ja maalingutega. Seinamaale loodi kõige enam Itaalias. Need maaliti veel märjale krohvile ja nimetatakse freskodeks. Jätkus raamatumaali harrastamine, suurimad meistrid Prantsusmaal töötanud vennad Limbourg'id. Gooti ajastul tekib ka tahvelmaal puuplaadile või lõuendile maalitud pildid, mida sai ühest kohas teise ümber paigutada. Vaibakunst gooti ajastul Kõrgetasemelisi piltvaipu loodi gooti ajastul Madalmaades. Prantsuse gooti vaibakunsti kauniks lõppakordiks on kuuest osast koosnev vaibasari ,,Daam ükssarvega", mida võib pidada tolle ajastu Euroopa vaibakunsti tipuks. Vaipade punasel taustal seisab noor neid kesk aeda täis viljapuid, lilli, linde ja sõbralikke loomi. Need vaibad olid ülistus inimese meeltele. Gootika Tallinnas
Kergesti jääb meelde Giotto kasutatud kõrgete põsesarnadega ja ja kitsaste pilukil silmadega karmiilmeline näotüüp. Isegi taustal asuvate puude, mägede ja ehitiste kujutamisel püüdles Giotto juba ruumilisuse poole. Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. See ala siirdus nüüd munkadelt ilmalike meistrite kätte. Gooti ajastu tähistab Lääne-Euroopas ka tahvelmaali sündi. Kunsti levikule oli sel suur tähendus, sest puuplaadile või lõuendile maalitud tahvelmaalid polnud enam seotud ainult ühe kindla ruumiga nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu. Gootilikud jooned avaldusid ka tarbekunstis ja rõivastuses. Ülipika ninaga jalatsid, naiste kõrged torumütsid ja muud rõivadetailid näisid kordavat arhitektuuri teravaid vorme ning 10
Tegi Tallinna Mustpeade maja fassaadi. Ta sai tuge ja inspiratsiooni Florise mustriraamatust. On teinud ka nt Pontius de la Gardie hauamonumendi Toomkirikus. Saksa kunst 15.sajandil Seal levib ikka veel gootika. Tähtsaim uuendus on trükikunsti leiutamine ( 1450-1460 J. Guttenberg). Trükitakse raamatuid ja sinna lisatakse pilte- see paneb aluse trükigraafikale. Graafika jaguneb: *puulõige- trüki vanim tehnika. Meenutab näiteks vitraazi ehisraami, see on hästi ornamentaalne. Puuplaadile tehakse jooistus - piirjooned on kõrgemad ja sinna pannakse värv, siis pressitakse paberile. Kuna puu on jäik, on jooned nurgelised. See on kõrgtrüki variant. *vasegravüür- leiutatakse 15.sajandi alguses. Võimaldab peenemat joont ja rohkem varjundeid. See on sügavtrükk, sest plaat kraabitakse ära. Graafika areng annab kunstile laia leviku, sest see muutub rohkematele kättesaadavaks. Kõik saavad endale
kujutamisel kasutas perspektiivireegleid. Miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli, raamatute illustreerimine sai nüüd munkade asemel ilmalike meistrite ülesandeks. Prantsusmaal, Berry hertsogi õukonnas tegutsenud kolme vendade Limbourgide kunstipärandiks on hertsogi tellimusel valminud tundideraamat, mille piltidel on esmakordselt õigesti kasutatud perspektiivi. Gooti ajastu tähistab Lääne-Euroopas ka nn. tahvelmaali sündi. Kunsti levikule oli sel suur tähendus, sest puuplaadile või lõuendile maalitud tahvelmaalid polnud enam seotud ainult ühe kindla ruumiga nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu. Gooti kunst Eestis Esimese laialt levinud kunstistiilina puudutas gootika ka Eestit. Keskajal oli siin võim jagatud mitme jõu vahel, mis soodustas mitme koolkonna ja lõpuks ka kohaliku stiili kujunemist. Arhitektuur ei
krüsograaf - kullatinktuuriga kirjutaja või maalija varakristlikus ja bütsantsi kunstis (ikoon) ja illumineeritud käsikirjades ikonoklasm - pühapiltide keeld Bütsantsis 726(9)-843.a.-l, pildirüüste ikonoklast - pildirüüstaja ikonoklasmi ajal ikoon - tahvelmaalikujuline kultuspilt (algselt madalreljeef) kreekakatolikus usus, kujutab Kristust, jumalaema või pühakuid, on harilikult maalitud lõuendiga ületõmmatud puuplaadile, tihti kaunistatud mustrilise metallraamistiku ja kalliskividega ikonostaas - kreekakatoliku kirikus teatava süsteemi järgi paigutatud piltidega (ikoonidega) kaetud puu- või kivisein, mis eraldab altari kogudusele määratud ruumist püstpalkkirik - keskaegsete puukirikute nimetus, kus hoone on ehitatud vertikaalselt asetatud palkidest. Ehitamine toimub korruste viisi, kusjuures maapinnal asetsev aluspalkidest raam on toeks
Euroopa gooti stiilis ehitised-Prantsusmaa:Chartres´i, Reimsi ja Amiens`i katedraalid, Saksamaal Kölni toomkirik, Itaalias Doodzide palee, Inglismaal Canterbury katedraal ja West-minster Abbey Londonis. 10.Eesti Tallinnas Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste. 11.Muus stiilis tornikiivrid-kui välk tabas torni ja see maha põles, taastati see vastavalt uue ajastu stiilile. 12.Maalikunst seinamaal Itaalias maaliti märjale krohvile (fresko), jätkus raamatumaal, tekkis tahvelmaal-puuplaadile või lõuendile maalitud pildid (sai liigutada), loodi kõrgetasemelisi piltvaipu (,,Daam Ükssarvega"). 13.Tiibaltar- õhukest kappi meenutav (käis kokku), kaunistatud kujude ja maalingutega. Nt. Notke Pühavaimu kiriku tiibalatar.
Kui siirup on juba piisavalt paks, siis kastetakse nööri otsas rippuvad pähklid siirupisse ja pannakse kuivama. Churchelasid on igasugust värvi, kuna seda võib teha erinevat sorti viinamarjadest, aga ka teiste puuviljade mahlast. Aastavahetuse paiku ehib iga supralauda teinegi rahvuslikku sorti maiustus - gozinaki. Purustatud kreeka pähklid pannakse koos mee ja natukese suhkruga pannile, kuumutatakse niikaua kuni mesi pakseneb ja laotatakse segu kuskile siledale pinnale (puuplaadile või ahjuplaadile) kuivama, jahtuma ja tahenema. Kui pähkli-mee segu on tahenenud, lõigatakse sellest rombikujulised tükid (sooja noaga, et krõbe maius ei puruneks) ja pannakse lauale. 7 2. JOOGID 2.1. Veinid "Gruusia on maa, mida peetakse üheks viinamarjakasvatuse sünnimaaks. Väga tõsiseltvõetavaks tõendiks selle kohta on lisaks 8000 aasta taguste veinianumate leidmisele ka kohalike viinamarjasortide rohkus." (tsitaat Kalev Kesküla raamatust "Uus veinijuht")
poisslapse, kellele pandi nimeks Leonardo. Poisi isa oli Ser Piero, kes oli Leonardo sündides 25-aastane. Ta polnud Cateriniga abielus. Ser Piero oli rikas notar ja maaomanik. Caterina abiellus hiljem ühe kohaliku mehega ning alates viiendast eluaastast kasvas Leonardo Ser Piero majapidamises. Noor Leonardo sai oma aja kohta tavapärase hariduse, kuid juba lapsena ilmnes tema suur kunstianne. Räägitakse, et esmakordselt märganud Ser Piero oma poja ante siis, kui Leonardo ühele puuplaadile kaunistuseks draakoni maalis. Konnade ja sisalike joonistuste järgi maalitud pilt olnud nii tõepärane, et ajanud isale hirmu peale. Kui Leonardo oli umbes 15-aastane, saadeti ta kuulsa Firenze kunstniku Andrea del Verocchio (1435-1488) ateljeesse maalikunsti ja skulpruuri õppima. Koos teiste noorte õpipoistega omandas Leonardo oskusi joonistamises, maalimises ja kujude modelleerimises. Kui Leonardo õpingud Verocchio ateljees lõpule jõudsid, sai temast elukutseline kunstnik
ka raamatumaali säravaks pärliks on Berry hertsogi Jeani tellimisel tehtud nn. tundideraamat. Selle raamatu piltidel olevaid eri aastaaegu ja nendele vastavaid töid ning lõbutsemisi kujutavad stseenid haaravad oma peenuse ja elavusega. Esmakordselt keskajal on tagaplaanil antud losside maalimisel juba üsna õigesti käsutatud perspektiivi. Gooti ajastu tähistab Lääne-Euroopas ka nn. tahvelmaali sündi. Kunsti levikule oli sel suur tähendus, sest puuplaadile või lõuendile maalitud tahvelmaalid polnud enam seotud ainult ühe kindla ruumiga nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu. Gootilikud jooned avaldusid ka tarbekunstis ja rõivastuses. Ülipika ninaga jalatsid, naiste kõrged torumütsid henninid ja muud rõivadetailid näisid kordavat arhitektuuri teravaid vorme ning nagu muugi kunst, mõjusid vägagi peenemaitseliselt. 12. sajandil sai alguse
ja 15. sajandi maalikunstis väga populaarne teema, siis võime järeldada, et ka Leonardi toetus maalides ,,Maarja kuulutust" sellele maalitraditsioonile. 2.1.2 ,,Kuningate kummardamine" Maal on tellitud 1481. aastal Scopeto San Donato kloostri munkade poolt, kuid enne kui kunstnik jõuab maali lõpetada, kolib ta Milanosse. See lõpetamata maal, väljendab suurepäraselt Leonardo da Vinci maalimisstiili. Õrnade joontega maalis ta inimfiguurid valge värviga kaetud puuplaadile. Mitmesse kohta on kaetud ka aluskihivärv, mille ülesandeks oli valguse ja varju kaudu esile tuua figuuri plastilisus. Ka selles teoses eirab Leonardo 6 traditsioone, paigutades stseeni Kolmekuningapäevaga lageda taeva alla ja mitte hurtsikusse, nagu harilikult kombeks oli. 2.1.3,,Madonna kaljukoopas" See on Leonardo esimene Milanos maalitud töö, mille tellis 1483
ja elavusega. Esmakordselt keskajal on tagaplaanil antud losside maalimisel juba üsna õigesti käsutatud perspektiivi. B. Notke. Surmatants B. Notke. Surmatants Konrad Witz. Maagiline kalapüük Gooti ajastu tähistab Lääne-Euroopas ka nn. tahvelmaali sündi. Kunsti levikule oli sel suur tähendus, sest puuplaadile või lõuendile maalitud tahvelmaalid polnud enam seotud ainult ühe kindla ruumiga nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu. Gootilikud jooned avaldusid ka tarbekunstis ja rõivastuses. Ülipika ninaga jalatsid, naiste kõrged torumütsid henninid ja muud rõivadetailid näisid kordavat arhitektuuri teravaid vorme ning nagu muugi kunst, mõjusid vägagi peenemaitseliselt. 12. sajandil sai alguse prantsuse moe aastasadu
Ohtrate raidkaunsitustega. Gooti stiili tuntuimaid skulptuure asub reimsi kirikus, nn naeratav ingel. Saksamaal pärliks kölni toomkirik, itaalias doodzide palee veneetsias, inglismaal west minster abbey londonis. Saksamaal sündis värvitud puuskulptuur, mida kasutati altarite kujunduses. Uue altaritüübina tiibaltarid, mis on kaunistatud kujude ja maalingutega. Seinamaale loodi kõige rohkem itaalias, freskodeks nimetati, sest märjale krohvile maaliti. Gooti ajastul tekib ka tahvelmaal- puuplaadile või lõuendile maalitud pildid, mida sai paigutada ühest kohast teise. Vaibakunsti tuntuim daam ükssarvega, euroopa vaibakunsti tipp. Gootikat eesti on tallinna vanalinn, toomkirik, niguliste, pühavaimu, oleviste kirik. Renessanss14-16saj Itaalias loobuti kõige varem gootikast, toimus palju muudatusi sel maal, kauplemine idamaadega muutis jõukaks,säilinud oli rohkelt villasid antiikajast, siis antiikne uhkus kodanlusele eeskujuks saigi
· Pilditüli lõppes ikonoduulide pildipooldajate võiduga. · Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. c. Kujutav kunst: · Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m) pidi sümboliseerima taevast. · Peamised tehnikad olid mosaiik (sulatatud klaasisegu eri värvitoonidest) ja fresko (erksa värvilisi figuure ümbritses kuldne taust). · Alates 9. saj. levis ikoonimaal puuplaadile maalitud pühapildid. d. Kunstkäsitöö tõi suurimat kuulsust Bütsantsile: · Kallihinnalised materjalid kuld, hõbe, email. · Euroopas hinnati Bütsantsi riiet kuldniitidega siid. e. Konstantinoopol kui Euroopa oluline hariduskeskus: · Siia tuldi õppima eeskätt õigusteadust ja filosoofiat. f. Kirjanduses populaarsemaks zanriks pühakute elulood. g. Mõju slaavi maadele: · Õigeusk ja riikluse elemendid. · Slaavi tähestik (9. saj
raamatumaali säravaks pärliks on Berry hertsogi Jeani tellimisel tehtud nn. tundideraamat. Selle raamatu piltidel olevaid eri aastaaegu ja nendele vastavaid töid ning lõbutsemisi kujutavad stseenid haaravad oma peenuse ja elavusega. Esmakordselt keskajal on tagaplaanil antud losside maalimisel juba üsna õigesti käsutatud perspektiivi. Gooti ajastu tähistab Lääne-Euroopas ka nn. tahvelmaali sündi. Kunsti levikule oli sel suur tähendus, sest puuplaadile või lõuendile maalitud tahvelmaalid polnud enam seotud ainult ühe kindla ruumiga nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu. Gootilikud jooned avaldusid ka tarbekunstis ja rõivastuses. Ülipika ninaga jalatsid, naiste kõrged torumütsid henninid ja muud rõivadetailid näisid kordavat arhitektuuri teravaid vorme ning nagu muugi kunst, mõjusid vägagi peenemaitseliselt. 12. sajandil sai alguse prantsuse
lõpetamata, vari ümber silmade on palju nähtavamalt kujutatud näo paremal küljel paremini kui vasakul. Esimene psühholoogiline portree. Aastast 1513 töötas da Vinci Roomas. Oma viimase elu- ja loomeperioodi veetis kuningas Francois I kutsel Prantsusmaal. Tema lemmiktööks oli "Ristija Johannes," kus ta on tõsist usumeest kujutanud sensuaalse noorukina. Madonna Litta Väga väike töö, maalitud puuplaadile(42*33 cm). Üks kaunimaid emadust ülistavaid pilte maailma kunsti ajaloos. Kuulutus Maarjale õhuperspektiiv, maastik. Autoportree Madonna Grotis Üksikuid detailid jäid Madonna Grotise puhul lõpetamata. Ingli vasak käsi Kristuse seljal lõpetamata. Pilt rajaneb legendil, milles Jeesuslaps ja Ristija Johannes kohtuvad kõrbes. Anna ise kolmas L. da Vinci maalides on omapärane pehmus
professor Roger Bacon lähtus vanaaja käsikirjade uurimisest, kui tegi ka katseid. ,,Ainult kogemus annab tõelise lahenduse" Ennustas iseliikuvaid sõidukeid, tulevikumasinad, teleskoobid. Koostas esimese püssirohuretsepti, tegi kindlaks vikerkaare tekkimise. · Kirikutõdedega vastuollu sattumise tõttu istus 14 aastat vanglas. · Empirism- kogemusele rajatud teadus(matemaatika, astronoomia, füüsika) GUTENBERG JA TRÜKIKUNST · VANAD ROOMLASED KASUTASID PUUPLAADILE LÕIGATUD TÄHTI, LAHTISI SAVITÄHTI ON KASUTATUD Hiinas, 15.saj Koreas metalltähti. Euroopas leiutas selle Johann Gutenberg. Tähti valmistas metallide sulamist ning leiutas ka trükivärvi. Tähed kinnitas esialgu oliiviõlipressi külge. 1456. ilmus tema trükitud Piibel esimene trükitud raamat Euroopas. · Trükikunsti leiutamisel saadi avaldada valitseja teadaandeid, reformaatika liikumiste ideid, trükiti mängukaarte, paberraha jne. 1599.-1966
säravaks pärliks on Berry hertsogi Jeani tellimisel tehtud nn. tundideraamat. Selle raamatu piltidel olevaid eri aastaaegu ja nendele vastavaid töid ning lõbutsemisi kujutavad stseenid haaravad oma peenuse ja elavusega. Esmakordselt keskajal on tagaplaanil antud losside maalimisel juba üsna õigesti käsutatud perspektiivi. Tahvelmaal Gooti ajastu tähistab Lääne-Euroopas ka nn. tahvelmaali sündi. Kunsti levikule oli sel suur tähendus, sest puuplaadile või lõuendile maalitud tahvelmaalid polnud enam seotud ainult ühe kindla ruumiga nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu. · Keskaja kunst Eestis 13. sajandil maa anastanud saksa ja skandinaavia vallutajad ehitasid siia üle 60 linnuse. Veel enam kerkis kirikuid, sest ristiusu abil loodeti kiirendada eestlaste alistamist. Suur osa nendest gooti stiilis kirikuist on säilinud tänapäevani, kuigi osaliste ümberehitustega
I. skulptuur ehk plastika A. ümarskulptuur (igast küljest vaadeldav) B. reljeef (kahetasapinnaine) võib olla ka süvendreljeef. II. vabaplastika (võib liigutada ja on väikesemõõtmeline) III. monumentaal plastika (võimalik liigutada, aga raske liigutada) IV. ehitusplastika, tihti ei saagi liigutada. graafika 3 alaliiki 1. enamus on sügavtrükitehnikaga tehtud 1.1. offort, happega vaskpladile 2. kõrgtrükiga lõigatakse plaati 2.1. puuplaadile lõigatud. 3. lametrükikorral on vee ja rasvase kivipinna tõmbe ning tõukejõud 3.1. litograafia - eestis tehakse seda palju suurtest kividest ja tellisest ehitised on megaliitehitised. Esimene leiti malta saarelt, neid on leitud alates 5000 eKr. (sinna alla kuulub ka stonehenge (3-2. at. eKr)) või näiteks mõni hauatähis. lisaks nendele on pandud vertikaalselt püsit suuri kivisid. kromleh - välisringi moodustavad dolmenid dolmen - hauatähis (lk 17)
Jeani tellimisel tehtud nn. tundideraamat. Selle raamatu piltidel olevaid eri aastaaegu ja nendele vastavaid töid ning lõbutsemisi kujutavad stseenid haaravad oma peenuse ja elavusega. Esmakordselt keskajal on tagaplaanil antud losside maalimisel juba üsna õigesti käsutatud perspektiivi. Gooti ajastu tähistab Lääne-Euroopas ka nn. tahvelmaali sündi. Kunsti levikule oli sel suur tähendus, sest puuplaadile või lõuendile maalitud tahvelmaalid polnud enam seotud ainult ühe kindla ruumiga nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu. Gootilikud jooned avaldusid ka tarbekunstis ja rõivastuses. Ülipika ninaga jalatsid, naiste kõrged torumütsid henninid ja muud rõivadetailid näisid kordavat arhitektuuri teravaid vorme ning nagu muugi kunst, mõjusid vägagi peenemaitseliselt. 12. sajandil sai alguse prantsuse moe aastasadu kestnud
on Berry hertsogi Jeani tellimisel tehtud nn. tundideraamat. Selle raamatu piltidel olevaid eri aastaaegu ja nendele vastavaid töid ning lõbutsemisi kujutavad stseenid haaravad oma peenuse ja elavusega. Esmakordselt keskajal on tagaplaanil antud losside maalimisel juba üsna õigesti käsutatud perspektiivi. Gooti ajastu tähistab Lääne-Euroopas ka nn. tahvelmaali sündi. Kunsti levikule oli sel suur tähendus, sest puuplaadile või lõuendile maalitud tahvelmaalid polnud enam seotud ainult ühe kindla ruumiga nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu. Gootilikud jooned avaldusid ka tarbekunstis ja rõivastuses. Ülipika ninaga jalatsid, naiste kõrged torumütsid henninid ja muud rõivadetailid näisid kordavat arhitektuuri teravaid vorme ning nagu muugi kunst, mõjusid vägagi peenemaitseliselt. 12. sajandil sai alguse prantsuse moe aastasadu
Pilditüli lõppes ikonoduulide pildipooldajate võiduga. Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. Kujutav kunst: Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m) pidi sümboliseerima taevast. Peamised tehnikad olid mosaiik (sulatatud klaasisegu eri värvitoonidest) ja fresko (erksa värvilisi figuure ümbritses kuldne taust). Alates 9. saj. levis ikoonimaal puuplaadile maalitud pühapildid. Kunstkäsitöö tõi suurimat kuulsust Bütsantsile: Kallihinnalised materjalid kuld, hõbe, email. Euroopas hinnati Bütsantsi riiet kuldniitidega siid. Konstantinoopol kui Euroopa oluline hariduskeskus: Siia tuldi õppima eeskätt õigusteadust ja filosoofiat. Kirjanduses populaarsemaks zanriks pühakute elulood. Mõju slaavi maadele: Õigeusk ja riikluse elemendid. Slaavi tähestik (9. saj. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodia).
Pilditüli lõppes ikonoduulide pildipooldajate võiduga. Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. Kujutav kunst: Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m) pidi sümboliseerima taevast. Peamised tehnikad olid mosaiik (sulatatud klaasisegu eri värvitoonidest) ja fresko (erksa värvilisi figuure ümbritses kuldne taust). Alates 9. saj. levis ikoonimaal puuplaadile maalitud pühapildid. Kunstkäsitöö tõi suurimat kuulsust Bütsantsile: Kallihinnalised materjalid kuld, hõbe, email. Euroopas hinnati Bütsantsi riiet kuldniitidega siid. Konstantinoopol kui Euroopa oluline hariduskeskus: Siia tuldi õppima eeskätt õigusteadust ja filosoofiat. Kirjanduses populaarsemaks zanriks pühakute elulood. Mõju slaavi maadele: Õigeusk ja riikluse elemendid. Slaavi tähestik (9. saj. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodia).
Pilditüli lõppes ikonoduulide – pildipooldajate võiduga. Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. Kujutav kunst: Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust – Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m) pidi sümboliseerima taevast. Peamised tehnikad olid mosaiik (sulatatud klaasisegu eri värvitoonidest) ja fresko (erksa värvilisi figuure ümbritses kuldne taust). Alates 9. saj. levis ikoonimaal – puuplaadile maalitud pühapildid. Kunstkäsitöö – tõi suurimat kuulsust Bütsantsile: Kallihinnalised materjalid – kuld, hõbe, email. Euroopas hinnati Bütsantsi riiet – kuldniitidega siid. Konstantinoopol kui Euroopa oluline hariduskeskus: Siia tuldi õppima eeskätt õigusteadust ja filosoofiat. Kirjanduses populaarsemaks žanriks pühakute elulood. Mõju slaavi maadele: Õigeusk ja riikluse elemendid. Slaavi tähestik (9. saj. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodia).
annaabi.ee 
