See ei ole lõikusviis, vaid aeglane hukkamine! PUULE KAHJULIKUD LÕIKUSVIISID • TULBASTAMINE – (heading) kogu võra eemaldamine (ühetüvelisel puul) • KÖNDISTAMINE (topping)– sõlmevaheliselt alalt lõikamine (mitmetüvelisel puul), eemaldatakse suurem osa põhiokstest • LATVAMINE (tipping) – oksa latv eemaldatakse sõlmekohta arvestamata Nende lõikusviiside kasu on ajutine! MIKS NEID LÕIKUSI TEHAKSE? • puu on istutatud ebasobivasse kohta ja nüüd soovitakse „ühe hoobiga“ parajaks teha • suur võra on muutunud murdumisohtlikuks • „kultuuristatakse“ puud, sest teistes kultuurides ju tehakse niimoodi • V-kujuline latv, puu lõhenemine
. 13. Langetussälgu sügavus 1/4 -1/5 , langetussälgu nurk (45)-60-90 kraadi, Tasapindade vahe 0-4cm, pideriba ¼ 14. Labidaga keeramine, Vintsimine, Kelk 15. Alt puu ära langetamine millel antud puu rippes on. 16. Ohutu vahemaa 2,5 puu pikkust 17. Sae käivitamine- Jalgevahel, maas 18. Igapäevane hooldus- keti teritus, saelati puhastamine, õhupuhasti puhastamine, siduri kaane puhastamine saepuru ja õli massist. 19. Teritus nurk- pehmel puul 35 kraadi, kõval puul 30 kraadi 20. Võsasae teritus nurk 10-15 kraadi 21. 20-30 cm peab olema võsasaag seadistatud maast 22. Võsasael vajab reduktor pidevat õlitamist 23. Mitteergonoomiliste võtetega võib vigastada selga 24. Okaspuupalgi standard pikkused 3,1-6,1 30 cm intervallidega 25. Kõvad lehtpuud -Saar, tamm, jalakas, künnapuu, vaher 26. Paberi puud- Kask, kuusk, mänd, haab 27. Sidurikorv ajab ringi tiguajamit mis paneb tööle õlipümba ja kanalite
Seemnete levikut hõlbustab karvatutt, seemned ise on väga väikesed, ühes grammis kuni 10000 seemet. Tuullevija. Haab on mitmeaastane heitlehine lehtpuu, kahekojaline. Kõrgus kuni 30 (36) m, vanus harilikult kuni 100, harva 160 a. Isaspuid on emaspuudest tunduvalt rohkem. Haab on pajuliste sugukonda kuuluv puuliik. Eesti kõrgeim lehtpuu. Harilik haab on papli perekonna ainus Eestis looduslikult kasvav puu. Haab on kahekojaline puu, see tähendab, et ühel puul on ainult emasõied ja teisel ainult isasõied. Haab kasvab üksikult või väikeste saludena. Ühe salu puud on tavaliselt ühest soost,kuna on hakanud kasvama ühe ja sama algpuu juurevõrsetest. Haab on kiire kasvuga ja väga laia levilaga. Eriti kiiresti kasvavad roheka tüvega haavad,kuna nende tüvi võtab fotosünteesist osa nagu lehedki. Haavapuu lehed värisevad ka vaikse ilmaga, seda tänu pikale ja lapikule leherootsule.
ebaõnnestumisest ja lehtpuudega uuenemisest. Eestis on haava osatähtsus erametsades veidi suurem kui riigimetsades. · Haab ei kuulu kaitsvate taimede nimekirja · Haab kuulub ökosüsteemi mets. · Haava arvukuse regulatsioon toimub raiega. Toiduahelad Haavakoor->hiir->nirk-> kanakull Haavaoks->jänes->rebane->hunt Kokkuvõte Haab on pajuliste sugukonda kuuluv puuliik. Haab on kahekojaline puu, see tähendab, et ühel puul on ainult emasõied ja teisel ainult isasõied. Haab kasvab üksikult või väikeste saludena. Ühe salu puud on tavaliselt ühest soost,kuna on hakanud kasvama ühe ja sama algpuu juurevõrsetest. Haab on kiire kasvuga ja väga laia levilaga. Eriti kiiresti kasvavad roheka tüvega haavad,kuna nende tüvi võtab fotosünteesist osa nagu lehedki. Haavapuu lehed värisevad ka vaikse ilmaga, seda tänu pikale ja lapikule leherootsule.
Märkused Puu tugeva kasvuga, saagikas, rahuldava talvekindlusega ’Emma Leppermann’ Vili Suur, roosakas, lahtise luuseemnega. Keskpärase magushapu maitsega. Kompotiks väga hea Valmimisaeg Keskvalmiv (augusti lõpus) Tolmuandja Isetolmleja ja üks paremaid tolmuandjaid teistele sortidele. Tema saagikust suurendavad `Edinburgh` ja `Ave` Märkused Hilisevõitu kandealgusega, kuid saagikas, talvekindlus keskmine ’Jubileum’ (2. puul koor vigastatud) Vili suur või väga suur, piklikovaalne, pruunikaspunase värvusega. Viljaliha on valkjaskollane, keskmise tihedusega, mahlane, magus, väga hea maitsega. Luuseeme on lahti. Valmimisaeg septembrikuu algupoolel. Märkused Puu on nõrga– või keskmise kasvuga, pikliku võraga. Väga saagikas. Talvekindlus suhteliselt nõrgavõitu. Iseviljuv. Haiguskindlus on hea. ’Julius’ (2. puu koor pisut vigastatud)
Kasepuu vaatlus väljas. Mis puu see on ? Mille järgi te kasepuu ära tundsite? Kasepuid on erinevaid: arukask, sookask, vaevakask Kasepuu võib kasvada 30 m kõrguseks ja elada 150 aastaseks. Kasepuud kasutatakse ka palju koduses majapidamises: kütteks, saunavihtadeks. Kased tuuakse tuppa nelipühadel ehk kasepühadel maikuus. Kui me puid tundma õpime,vaatleme neid osade kaupa. Mis see on? (See on küll vars nagu teistelgi taimedel,kuid puul nimetame seda tüveks.) Mis värvi on kase tüvi? Miks on kase tüvi valge ? (Tüvi on pealt kaetud koorega,kasepuu koore pealmine osa on valge.) Kas kasepuu koor on üleni sile? Miks on tüvel mustad triibud? (Kasepuu koor vananedes praguneb) Missugune on koor tüve alumises osas?(Sinna on tekkinud korp.) Kuidas kasepuu koort veel nimetatakse? (Kasetoht.) Kasetohust valmistatakse korve ja ehteid.Vanasti tehti kasetohust ka jalanõusid viiske. Kas kasepuud on kõik ühesuguse jämedusega?
Eelistab siiski parajalt niisket, kerget ja värsket liivapinnast. Hea külmataluvusega, kuigi tundlik külmade tuulte suhtes. Koht ökosüsteemis Kadakas on tänuväärne kodupaik ka paljudele lindudele, kel suur osa toidust kadakamarjadest koosneb.Puude tihe võra hea koht pesa rajamiseks. Kadakad eritavad mikroobe hävitavaid aineid - fütontsiide. Juured on ümbritsetud seeneniidistikuga. Okastel areneb roosteseen, mis on kahjulik roosõielistele. Kahjureid on sel sitkel puul vähe. Kaitse Kadakas ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Metsaseaduse kohaselt pole kadakas puu ja tema raiele piiranguid ei seata. Eriti väärtuslike üksikobjektide eest hoolitseb küll looduskaitse, kuid kadakal tervikuna kaitsemehhanism puudub. LääneEuroopas peetakse elujõulisi kadastikke suureks väärtuseks. Nii on vähesed säilinud kadastikud Hollandis, Saksamaal ja mujal võetud kaitse alla. Kasutamine Puit sobib nikerdamiseks ja treimistöödeks
Valisime välja ühe kuuse ja võrdlesime teda teiste ümbritsevate kuuskedega. Kuuse tüve lähedalt oli palju okkaid langenud Oksade võrseid lugedes saime teada, et puu okkad on 6-aastased Vaadeldav puu oli natukene hõredam kui teisd kuused tema ümber Puul puudusid hirmuvõrsed Kuusel puudusid ka erakordseselt lühikesed okkad, millest järeldasime, et puu pole haige Kogusime kuuselt 100 okkast, millest 14olid pruunikad ja 7 neist märgusid, millest järeldasime, et puu on noor ja okastel on üldiselt terve vahakiht Kogusime männilt 50 okkapaari, nendest 4 olid pruunid ja märgusid, järeldus: puu on noor ja tervete okastega
kasvab välja pung, mis asendab kaotsiläinud osa. Okaste arv kimbus on üks männiliike eristav tunnus. Viie okkaga on näiteks: · Valge mänd · alpi seedermänd Kolme okkaga on näiteks: · pigimänd. Kahe okkaga on näiteks: · Must mänd · Harilik mänd · mägimänd · Hall mänd · keerdmänd Käbid Männid on enamasti ühekojalised: isas- ja emaskäbid on samal puul. Mõned liigid on siiski subdiöötsilised: ühel puul on valdavalt, kuid mitte eranditult ühest soost käbid. Isaskäbid on väikesed, tavaliselt 1...5 cm pikkused. Nad on puu küljes lühikest aega (tavaliselt kevadel, mõnel liigil ka sügisel) ning kukuvad alla, niipea kui nad on õietolmust lahti saanud. Emaskäbidel läheb pärast tolmnemist tavaliselt 1,5...3 aastat küpsemiseks. Viljastumine toimub aasta hiljem. Igal käbil on palju kattesoomuseid, mis paiknevad spiraalselt. Iga viljakandva soomuse küljes on kaks seemet
kuid kaldaääres oli kuulda oletatavalt Suur-kirjurähni häälitsusi ning siit sealt oli kosta ka Naerukajakaid ning Hallvareste kraaksumist. Pildistatud jõe läänepoolselt kaldalt, jõe idakallas oli selles kohas laialt kaetud pillirooga ning raskesti ligipääsetav. Harilik pilliroog Esimesel vaatluskäigul torkas silma sammalde rohkus jõeäärses piirkonnas. Harilik kaksikhammas puunotil Habesamblik puul Puudel võis tihti kohata ka puuseeni Samblik puul koos puuseenega Puuseen männil Kuklase pesa Esimesel vaatluskäigul oli kuklaste tegevus pesa juures suhteliselt vähene kuid järgnevate vaatluskordade jooksul see elavnes. Teine vaatluskäik toimus 22.03 ning selleks ajaks oli saabunud kevad. Rohelust oli
Em C Am jõulukuuse särast ja saanikellast G Am D ja valgest lumevaibast maas. G Am D Nüüd unistan ma taas jõulust Am D G ja saadan tervitusi teil'. G Em C Am Palju rõõmukilkeid ja naeru, G D G valgeid jõulupühi ikka teil'! G Am D Taas sajab valget lund väljas Am D G ja toas on ehted haljal puul, G Em C Am kumab küünlavalgus ja rõõmu algus G D G saab peagi lauluks laste suul. G Am D On pilvisse end kuu peitnud, Am D G ei tähti puista taevakaar. G Em C Am Kuid kui lapsed öös näevad und, G D G sajab väljas ikka valget lund.
1212 – 1215 – kehtis nälja ja katku tõttu kolmeaastane vaherahu. 1224 – ristisõdijate uued rüüsteretked, vallutati Tartu 4. Milline tähendus võiks olla faktil, et sarnaselt taime- ja loomaliikidega hävib kasvavas tempos ka inimkeeli? V: Keelte väljasuremine kiireneb ning uusi keeli juurde ei teki. Millesse me usume? 5. Mis on animism? V: Usuti, et loodus on hingestatud: igal puul, kivil, allikal, järvel on hing. 6. Millesse uskusid muistsed eestlased? V: Nad uskusid nagu paljud teised loodusrahvad, et loodus on hingestatud: hing on igal puul, järvel, allikal, kivil jne. Hiljem muutusid looduslike nähtuste hinged haldjateks e kaitsevaimudeks. 7. Millesse usuvad (sinu arvates) eestlased tänapäeval? V: horoskoope, ebausukombeid (must kass üle tee), ufosid, mõnda Jumalat. 8
etsete tunnuste avaldumisele. Tunnused ei pärandu, päranduvad vaid tunnuste kujune mise piirid. Kase ning teiste taimede m odifikatsiooniline ( mittepärilik muutlikkus) on põhjustatud erinevatest keskkonnateguritest, näiteks asupaigast puul ning nende valgustatuse ja toitainetega varustatuse erinevustest. Nii on k õik kase lehed iseloo muliku kujuga, kuid lehelaba pikkus ja laisu v õivad varieeruda. Se e sõltub lehtede asupaigast puul ning nende valgustatuse ja toitainete varustatuse erinevusest
Elab kuni 200 aasta vanuseks Eestis ei kasva looduslikult Kuuse sarnane Talub hästi külma Kasvab ka varjus Tundlik saastunud õhu suhtes Käbi Isakäbid kollased, ovaalsed Emaskäbid noorelt rohelised või violetsed Puu tipuosas Valmivad septembris ja oktoobris Seemned helepruunid Tuullevija Toiduks paljudele lindudele Leht Okkad lamedad, kitsad, pehmed Pikkus 1-3 cm laius 0,1 cm Kinnituvad võrsele ühekaupa Püsivad puul 8-11 aastat Tüvi Enamasti sirge Koor tumehall, nõrgalt krobeline Vaigupõiekesed Pungad väikesed, kerajad, paksu vaigukihiga kaetud Läbimõõt kuni 0,8 meetrit Kõrgus kuni 40 meetrit Maa-alune osa Hästi arenenud Pikk sammasjuur Juurekarvad on vähe arenenud Esineb mükoriisa Kasvukoht Puht- kui ka segapuistutes metsades Peamiselt laanemetsas Eelistab niisket ja viljakat pinnast Eelistab niisket ja jahedat kliimat
Samblike arvukust puutüvel vaatasin õla (130cm) kõrguselt, ruudustiku järgi määrasin katvuse ehk mitu protsenti puu pinnast on kaetud samblikega. Märkisin üles ka erinevate liikide arvu. 10 5.4. Uurimistöö tulemused Vaadeldavatelt 10 ühest liigist okaspuult leidsin 5 erinevat liiki samblikke. Leidsin harilik ripssambliku, neid esines 9. puul, harilik hallsambliku, seda esines 10. puul, hall hõlmasambliku, neid esines 3. puul, hall karesambliku, mis esines 3. puul, kahar habesambliku mida esines 3. puul. Samblike keskmine katvus oli 65%. ( Vt: LISA 3) Harilik ripssamblik Anaptychia ciliaris Tallus: Lehtjas, läbimõõt 3-10cm; hall , vanemana peaaegu põõsjas, hõlmad lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid: puuduvad. Viljakehad: esinevad paljudel vanematel tallustel Substraat: lehtpuude koor. Väga sage kogu Eestis.
MARIANNE TEKKEL PÄRNU ÜLEJÕE GÜMNAASIUM EESTI KEEL TEEMA:SÜGIS 1. KLASS Aastaaegade erinevad pikkused tulenevad Maa erinevast liikumiskiirusest erinevatel aastaaegadel. Aastaajad tulenevad: a) Maa tiirlemisest ümber Päikese mööda elliptilist orbiiti b) Maa pöörlemistelje kaldest tema tiirlemistasandi suhtes 23.september kell 01.01 Sügis Punased viirpuumarjad, kirjud lehmakarjad, pihlakad puul, jahenev tuul -- see on sügis. Kahutan`d maa hommikul vara, külma õhkav lambasara, viimased seened, Autor Marja - Liisa mõtted ja meeled -- Meriste, XI klass, Lihula see on sügis. Gümnaasium Vanarahvas ütleb: "Sügisel on seitse söögilauda." Missugused need söögilauad on? Sügisööl pintseldab külmapoiss maa valgeks. (Tähendab, et öökülmad on saabunud.) Jänku tõmbab juba valged püksid jalga.
Artur Alliksaare luuleanalüüs Artur Alliksaar kirjutab elust ja elu mõttest. Loodus luulet ta eriti ei kirjuta, aga leiab seoseid hinge ja looduse vahel. On ka luulet surmast. Kirjutab armastusest aga see ei ole kirjutatud lihtlabaselt. Tema luulet on üldjoontes lihtne lugeda ja sellest saab kergelt aru. Kellekasutus on eriline. Peamiselt kasutab ta ristriimi. Kasutab võrdlust(Mõtted on nagu õied, mis tolmlevad puul). Luule on kõlarikas(Ei ole paremaid, halvemaid aegu.On ainult hetk, milles viibime praegu). ja sõnaleidlik. Kasutab inversiooni(Millal viljasid valmib me ulmedepuus, Ei enam karda õudset surmasalu,) Perifraasi kasutab(Varsti kevade lapsekapriis viskab kõrgele päikesepalli,tõukab pärani väravad sulade tallil.Ja idüllile haprale lõpp tuleb siis.) Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
sordi pookoksad (vähemalt 20–30 cm pikkused möödunud aasta kasvud) ning hoia neid kuni pookimiseni tihedalt kilesse pakituna näiteks külmkapis nullilähedasel temperatuuril. • Harjuta pookoksa lõikamist üheaastaste okste peal, kuni vähemalt pooled lõiked kenasti välja tulevad: hea pookimislõige on viltu läbi oksa, 3–4 korda pikem kui on oksa läbimõõt ning sirge ja sile (sellise saab vaid hästi terava noa ühe tõmbega). • Oota, kuni pookealusel (puul, kelle peale pookima hakkad) mahlad jooksma hakkavad ja koor lahti läheb; kontrolli aeg-ajalt ja ära pookimisega kiirusta, sest kui oksad on jahedas hoitud, võib väga edukalt veel õunapuude õitsemisegi ajal pookida. • Lahtioleva koorega puul lõika poogitav oks (jämedusega soovitatavalt mitte alla 2 sentimeetri) risti ümber oksa tagasi ning tee terava noaga lõike juurde piki oksa paari sentimeetri pikkune koort läbiv, ent mitte puitu ulatuv lõige.
4.3. Uurimistöö metoodika Koduhoovis vaatlesin 10 lähestikku kasvavat puud. Puudeks valisin männid. Kaasas oli eelnevalt valmistatud 10x10 cm² ruudustik ning nuga. Käisin eraldi iga puu juures ning vaatlesin milliseid erinevaid samblike liike on näha ning ruudustiku abiga sain teada, kui suur on samblike katvuse % pikkuse järgi. 4.4. Uurimistöö tulemused Vaadeldavatelt 10 ühest liigist okaspuult leidsin 4 erinevat liiki samblikke. -harilik hallsambliku (seda esines kümnel puul), - hall karesambliku (kolmel puul), -kahar habesambliku (neljal puul) -jahu-löövesamblik (kolmel puul) Samblike keskmine katvus oli 25%. Hall karesamblik 11 Pseudevernia furfuracea Tallus: algul lehtjas, hiljem põõsasjas, läbimõõt 3-12 cm; ülapool sinakas- või tuhkhall, alapoole keskosas must (servade suunas võib muutuda heledamaks, kuni valkjashalliks); harud lapikud, pealt sageli kumerad.
Supleja. 1767 19.saj. koopia. Pronks 5. Maalikunst: · Peasaali laemaal (Keskne plafoon lähtub Ovidiuse ''Metamorfooside'' jahijumalanna Diana ning jahimees Actaeoni loost. Seda süzeed kasutati Vene õukonnaga seotud kunstis allegoorilise pilkena Rootsi kuninga Karl XII lüüasaamisest Põhjasõjas.) Freskotehnika · Hollandi kunst XVII sajandil- Jacob Gerritsz. Cuyp. Tüdruk kukega. Tehnika- õli puul. 6. Tarbekunst: · Saksa kunst XVI-XVIII sajandil- Saksa meister. Sekretär. 1750.-1760. aastad. Materjal Pähkel, intarsia, kullatud pronks. · Austria ja sveitsi kunst- Vene meister Raamatukapp. XIX saj. II pool. Materjal tamm, klaas. Kuulunud kunstnik C.T. Von Neffi kogusse Muuga mõisas. Kumu kunstimuuseum 1. Soome arhitekt Pekka Vapaavuori (''Circulos'' makett 1993-94) 2
eliig id ad 73% kaits Mets Ø Ø Män ealast o n n Kaas ikud (69 mets ( i % 2508 Kuus kud (12, ) Ø ikud 6%) h a) Tam m ( hekt on pea 11,6%) aril. puul iik 1 7,7 j a ha ab 1 4 ed liigid alus Linn u Taim liigist-m e e Tam dest-ku tsis m ld kõrg mille ü king ja us 2 mbe e e
eliig id ad 73% kaits Mets Ø Ø Män ealast o n n Kaas ikud (69 mets ( i % 2508 Kuus kud (12, ) Ø ikud 6%) h a) Tam m ( hekt on pea 11,6%) aril. puul iik 1 7,7 j a ha ab 1 4 ed liigid alus Linn u Taim liigist-m e e Tam dest-ku tsis m ld kõrg mille ü king ja us 2 mbe e e
Lisada võib ka harude pikkused. 14. Iseloomustage erinevaid puude tüüpe (kladogramm, fülogramm, ultramõõduline puu). Kladogramm on kõige lihtsam, mis esitab ainult põlvnemissuhted. Fülogrammil on kujutatud ka põlvnemissuhted ning lisaks on harudel näidatud evolutsiooniliste muutuste kulg – muutuste hulk harus. Ultramõõduline puu eeldab et evolutsioonikiirus kõigis harudes on olnud ühesugune, konstantne. Puul on kujutatud põlvnemissuhted ja divergentsiajad. 15. Puu kuju e topoloogia; puude pööratavus. Kolm võimalikku ÜLDIST juuritud puu kuju on 5 suvalise otu jaoks. Igaühele neist vastab 35 erinevat kombinatsiooni OTUde a,b,c,d,e paigutamiseks. Puud on pööratavad – puu või puu osad võivad servade nagu telgede ümber pöörelda, ilma et tippude omavahelised seosed muutuksid – lahknemiste järjekord ei muutu. 16. Puu lahutusvõime e resolutsioon, polütoomia
Ajavahemikel 1880-1900=0,65mm Ajavahemikel 1980-2000=0,53mm b. Tee järeldus saadud andmete põhjal. Munakoore paksus on vähenenud. c. Paku kaks võimalust ehk hüpoteesi, mis võiks olla sellise muutuse põhjuseks. Selle muutuse põhjuseks võib olla halb toituvus ja keskonna saaste. Ülesanne 9. Pane kirja üks probleem, küsimus ja hüpotees. Kirjelda uuringu käiku. On sügise lõpp ja puul pole lehti. Miks pole puul lehti sügiselõpul? Puu ainevahetus on temperatuuri alanedes aeglustunud ja puu valmistub talve uneks. Vaatasin puul pole lehti. Mõtlesin et miks pole. Kogusin varem uuritud informatsiooni. Ja sain vastuse. 4 Ülesanne 10. Katse läbiviimiseks on järgmised vahendid: 5 klaasalust, mõõtsilinder, kuiv liiv, 100 odraseemet, vesi, 10% , 5% , 2,5% ja 0,5% keedusoola lahused. Millisele uurimisküsimusele saaks vastuse, kasutades nimetatud katsevahendeid? Sõnastage selle katse hüpotees:
Prantsusmaal Academie Julian´i koolis ja Weimaris Esimene abikaasa oli Sophie TaeuberArp, teine Marguerite Hagenbach Osales paljudel näitustel Koostööd teinud Max Ernst´i ja Alfred Grünwald´iga 1916. aastal Zürichi linnas Sveitsis asutati nn. Voltaire´i kabaree Dada kunst 1917. aastal dada kunstigalerii Eelistas kolaaze ja montaaze juhuslikest materjalidest Hiljem ka abstraktseid, aga elava looduse vorme meenutavaid skulptuure Lillvasar. Õli puul 1916 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Naise torso Click to edit Master text styles Second level Third level
Tüvi on sirge Läbimõõt kuni 1m Kuni 40m pikkune Oksi vähe, aga tugevad ja hargnenud Lehed ümmargused või rombjad 3-5 cm harva ka 10 cm, lihtlehed Välimus Õied ühesugulised, koondunud ruljateks urbadeks. Vili on kaheks poolmeks lagunev kupar Lehed värisevad tänu pikale ja lapikule leherootsule. Liikumine aitab valgust püüda ja soodustab taimauramist Paljunemine Seemnetega, enamasti siiski vegetatiivselt Kahekojaline puu, ühel puul on ainult emasõied ja teisel ainult isasõied Kasvab üksikult või väikeste saludena Kiire kasvuga ja väga laia levilaga Isasurvad Emasurvad Tähtsus Õõnes pesitsevad linnud ja pisemad imetajad, koortest toituvad põder ja kits, jänes ja kobras Lendorava ja valgeselg-kirjurähni elu on seotud haavaga Puit on pehme,kerge ja valge. Saetakse laudu, tehakse tuletikke, katuselaaste, puunõusid ja küttepuid Perspektiivne paberipuu
ussid, putukad jne. • Parasiitide arvukus sõltub peremeesorganismide arvukusest. Sümbioos • Liikidevaheline kooselu, mis on kasulik kas ühele või mõlemale osapoolele. • Mõlemale kasulikku kooselu nimetatakse mutualismiks. Mükoriisa, taimtoidulised imetajad ja nende soolestikubakterid jne (liigid võivad ka lahus elada). • Ainult ühele poolele kasulik kooselu on kommensalism. Teist osapoolt ta negatiivselt ei mõjuta. Samblikud puul, imikalad hai küljes (transpordi jaoks), Evolutsiooni mõjutamine • Koevolutsioon – ühe liigiga toimunud muutus mõjutab teist liiki ja mõlema ellujäämisvõimalused suurenevad. • Kiskja-saakloom, parasiit- peremeesorganism. • Võivad olla negatiivsed tagajärjed, kui mõni liik välja sureb.
,,Pahased naabrid" , ,,Igapäevane lugu". · Kõige esimene raamat oli ,,Kümme lugu" (1893) · Tal on üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. Luule temaatika ja zanrid · Zanriteks on lüürika ja proosa. · Kirjutab palju isamaalisi, loodus, armastusluulet. · Lemmikud on loodusluuled, käsitleb kõiki aastaaegu. · Luuletused on väga sügavamõttelisedja masendunud. Nt. Sügis Ei valust me enam ei räägi Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Ei valust me enam räägi, ei räägi ma, ei sa. Ah, teda on küllalt, küllalt, mis tast veel rääkida! · Luuletustes kastab epiteete(olulist esiletõstev) ..siin leidus mu nukker süda: mu noorus ja armastus. · Metafoor Naerateleb päikserind. · Isikustamine ..lahti iga lille silm..
oma järglastele toiduks. B) Nad elavad vastastikku kasulikus kooselus: lehetäid pakuvad sipelgatele magusat nõret toiduks, sipelgad aga kaitsevad lehetäisid vaenlaste eest. C) Lehetäid on sipelgate parasiidid. 7.-9. klass 11. Kas pildil olev taim on ... A) putuktolmleja B) tuultolmleja C) Isetolmleja 5.- 6. klass 12. Sellel Eestimaa puul on süsimustad pungad. Tema eripära on veel see, et kevadel lehtib ta teistest puudest hiljem, aga sügisel on esimene, kes lehed maha heidab. Puul on väga väärtuslik puit. Mis puu see on? A) Harilik saar B) Tamm C) Harilik vaher 7.-9. klass 12. Lind, kes veedab õhus väga palju aega ning kes võib õhus isegi magada on... A) pääsuke B) peoleo C) piiritaja 5.- 6. klass 13. Pildil on kujutatud Eesti soodes
" ... ,,Vahel on küll nii, et lähen täitsa tüdimusega lavale. Aga samas unustan pärast paari esimest takti täiesti ära, et teen seda juba ei- tea-mitmendat korda." ... ,,Kümme aastat tagasi ma üldse es kõnõlõ võru kiilt. Tuu tull postiljoniametiga, sääl oll ta tüükiil. [...] Postiringin olli vana inemise, ma vei neile pensioni; na viimäne kui üts kõnõlsiva võru keelen - nii ta külge jäi. A peris nii, et ma egäl puul üle Eesti tuud kõnõlõ, tuu tull nii, et ku mi lätsimi ,,Viie pääle" pundiga edimest kõrda Talnale, [...] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä." ... ,,Võru keel on harjunud olema rohkem kõnekeel ja tunnen seda
külgjuurtega Vars: tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga Leht: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Õis: puudub http://www.hansapl ant.ee/static/catalo g/pilt_2129.jpg Käbi: Emaskäbid on valminult 3¼7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5¼0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Paljunemisviis: seemnetega Tunnus: Okaspuu, okkad on kahekaupa kinnitunud, käbid, puul allpool puuduvad oksad. Nimetus: Harilik võilill
Noored võrsed hallikad, pruunide karvadega. Pungad ümarad, kaetud rohekashalli vaigukihiga. Okkad: 1-3 cm pikad, painduvad, tipp ümardunud või sisselõikega. Pealt tumerohelised, alumisel küljel heledamad õhulõheribad. Valguse käes suunatud tihedalt võrse tipu suunas, varjus tavaliselt kamja asetusega. Püsivad puul 7-11 aastat. Käbid: Isaskäbid paiknevad võra keskosas, värvuselt kollakad või punakad. Emaskäbid asuvad võra tipuosas, noorelt rohelised või lillakad, hiljem helepruunid, 5-9 cm pikad, püstised. Õitseb mais, käbid valmivad septembris-oktoobris ja varisevad kohe koos käbide pudenemisega, nii et puule jääb ainult käbiroots
keerulisi käike.(3) Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm.(3) Käbid tolmlevad kevadel ja suvel , aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel.(2) Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad.(2) Isaskäbid aga 0,5-0,6 cm pikad ja värvuselt kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist.(2) Okkad on oksal kahekaupa kimbus.(2) Puul püsivad 3-4 aastat.(2) Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli korbaga.(2) Männi juur koosneb suurest sügavale ulatuvast peajuurest ja rohketest horisontaalsetest külgjuurtest.(2)Mänd paljuneb tavaliselt seemnetest.(1) Seemned on munajad, tumehallid kuni pruunid, lendtiivaga. Levivad tuule abil.(2) Noortel mändidel hakkavad alumised oksad kuivama 8-10 aastat vanuselt, umbes 40-aastaselt hakkavad okste armid kinni kasvama
Uurimistulemused: Lehti uurides, sain teada, et nende suurus varieerub 65millimeetrist kuni 157millimeetrini. Järeldus: 50 lehe suurus varieerus päris palju, seetõttu järeldan, et lehed olid pärit erinevatest puuvõra osadest. Selle erinevuse tõttu võisid nad saada vähem valgust ja vett, mistõttu olid lehed erineva suurusega. Lehtede erinev suurus võis tulla ka sellest, et need olid pärit erineva vanusega okstelt. Kokkuvõte: Kuna puul on võrasid palju, mis on erineva vanusega ja seisundiga, siis nende okste lehtede suurus võib erineda.
Valitud osa seemneid saadetakse puukooli. Puukoolides on õpilasteks seemnetest sirgunud seemikud. Puukoolide mote seisneb selles, et taim saab turvaliselt kasvada ning piisavalt tugevaks saada enne kui ta metsa viiakse ja ta sealses konkurentsis ellu peab jääma. Niimoodi taimi kasvujärjele aidates saab metsakasvataja soovitud raieküpse metsa mitu aastat kiiremini. Metsauuesnduse hooldus seisneb taimede ümbert rohu ära niitmises või maha tallamises, et noorel puul oleks valgust ja õhku. 6-7 aastaselt on puud sellise kõrgusega, et neid saab nimetada metsaks. Selleks, et puu saaks raieküpseks, on vaja 50-120 aastat. Jõudsa kasvuhoo sisse saanud noori puistuid nimetatakse noorendikeks. Noorendiku eas tagatakse metsa uuendamisel määratud peapuuliigile paremad kasvutingimused ja selleks tehakse valgustusraiet. Keskealistes puistutes tehakse harvendusraiet. Harvendusraiete eesmärgiks on raieküpseks kasvatavate puude kasvutingimuste parandamine.
Sügis Kaselehekene, meie väraval. Langeb oksalt alla, langeb värinal. Vaatan metsa poole: pilve vanunud! Minu meel ja mõte nagu leheke! Kurva pilve, närtsinud metsa sarnane. Külm Mets härmatises surnuvaik, koit idas veripunane, õhk kristallisid piserdab, õhk põhjast tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab, hunt, põder, metskits ägavad. Kord-korralt külm sääl plaksatab, siis jällegi kõik surnuvaik... Koit idas veripunane. Sügis Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Sügisene kodu Mu armas kodu, väikene, sääl eemal mäe pääl! Su üle särab päikene, puud haljendavad sääl. Siin pilved, tuuled, päikene kõik vanad tutvad on, siin olgu suur või väikene -- kõik vanad sõbrad on. Siin kaerapõld, siin kartulid, siin vana, tuttav tee. Koer jookseb õue väraval, kask varjab oja vee. Siin väljad nõnda seljakad ja armas päikse läik; siin väljad nõnda viljakad -- hää kraavi kaldal käik!
leitud ning tippude eemaldamist võib lõpetada. Seega on etteantud puu Prüferi kood: 20030 Vastus: 20030 Diskreetne matemaatika II Kodused ülesanded 5 Olga Dalton 104493 IAPB21 ÜLESANNE 2. Antud on Prüferi kood (0 4 0 0 2 2 0 1 0). Seega on puul 9 + 2 = 11 tippu. Leian selle puu. Selleks leian igale koodi elemendile vähima lehe märgendi nii, et see erineks järgnevatest koodi elementidest(Ehk siis esimesele 0-le vastab 3, sest 0,1 ja 2 on paremal pool koodis olemas; 4-le vastab 5, sest see on samuti vähim võimalik märgend, mida koodis paremal pool ei ole ja mida pole veel kasutatud; analoogiliselt leian ülejäänud lehed). H { Y % % { võimalike märgendite hulk Vähima
käed, mida iga vaataja saab just endale sobivalt lahti mõtestada. Koloriit maalil sinine, punane ja hõbehall. Toomas Vint 05.03.1944 Toomas Vindi loomingut tõlgendada püüdes on kasutatud termineid: intellektuaalne . naivism, transavagard, metafüüsiline maal. Ta ise nimetab oma töid kontseptuaalseteks maalideks ,,Nõmm liivatee" 2011. õli. lõuendil 54 cm x 63 cm Maalil kujutatud loodusevormid st. puud, põõsad, pilved ja isegi lehed puul on kujutatud väga idealiseeritult, võttes kohati isegi tehisvormide kuju. Samas pildi värvi koloriitsus ei tundugi väga eemal seisev looduslikust värvigammast. Selline naivistlik korrapärasus iseloomustabki seda maali minu meelest kõige paremini ja mis on ka teistes Vindi töödes läbivaks jooneks. Külli Laikre 14.11.1978 Oma loomingutee algusest saadik on Külli Laikre süvenenud käsitlevatesse teemadesse sisupõhiselt: mõned aastad tagasi valminud sarjas ,,Anatoomiaõpik"
Välimus Võra korrapäratu, puu laieneb vananedes tunduvalt. Tüvi tavaliselt sirge ja okslik. Kasvab üldiselt 30-40 meetri kõrguseks, kuid jahedamas kliimas saavutab vaid poole sellest kõrgusest Võib elada rohkem kui 1000 aastat. Isaseksemplarid sirgema tüve ja koonusja võraga, emasisenditel hargnenum ning laiem ja ümaram võra. Rohkesti hargnevad oksad kinnituvad tüvele terav- või peaaegu täisnurga all. Koor hallikaspruun, noorena sile, vanemal puul krobeline. Võrsed hallid ja läikivad. Lehed Heitlehine puu. Lehed (kuni 10 cm) lehvikukujulised, basaalroodsed, enamasti kahehõlmalised, kiilja, lühivõrsetel peaaegu sirge alusega. Leheroots 2-10 cm. Lehe ülemine äär võib olla ebakorrapäraste madalate sisselõigetega. Lehed on pikkvõrsel vahelduvalt ühekaupa, lühivõrsetel 3-6 kaupa männastes või kimbus. Suvel pealt sinakas- ja alt helerohelised, muutuvad hilissügisel kuldkollasteks.
Kevad tuleb Tärkab kevad Kevad jällegi on käes, Kevad tasa koputab pakatavad täies väes, Vihm päiksesilmad loputab pungad põõsal, pungad puul, Siis lumememm reisima läheb aasal tansib lõunatuul. Öö taevasse riputab tähed Tuuleke kevade lõhna kannab Päike soojust juurde annab Lepik sinililli täis, Lumehangedest tekkinud ojad särab õie kõrval õis, Okstel pajukassipojad lõhnab värske rohutukk, Sinilill ärkab ja pilgutab silma ülane ja nurmenukk. Tärkab kevad Karupoeg uudistab kevadist ilma Aias vilistab kuldnokapaar Karupoisi kevad Õhus liblika lennukaar
Õun Õunapuu kuulub roosiõieliste sugukonda, õunapuuliste alamsugukonda ja õunapuu perekonda. Esimene kodustatud õunapuu on aed-õunapuu, mida hakati arendama 20 000 aastat tagasi Kesk-Aasias. Õunapuu on suhteliselt madal, umbes 5-12 meetri kõrgune. Tänapäeval on teada üle 30 000 õunasordi. Õunapuu vili on paljuseemneline, ta koosneb mahukast mahlakast viljakattest, mille seesmise kihi moodustavad seemnekambrite seinad. Harilikult leidub puul mitmesuguse kujuga vilju. See on tingitud mitmesugustest teguritest, nagu õie asukohast õisikus, viljade asetusest oksal või eri võraosal ning puudulikust viljastamisest. Vilja pind on sile või ribiline, mõnikord kühmuline. Viljakoore värvus koos vilja kujuga on üks tähtsamaid sorditunnuseid. Kattevärvus on tingitud värvainetest, mis tekivad koorerakkude otsese päikesevalguse toimel. Kattevärvus muutub intensiivsemaks ereda päikesevalguse, jahedate ööde jt
saj lõpupoole, tänu massilisele araabia ja kreeka teaduslike tööde tõlkimisele ladina keelde. Keskaegne vaade inimesele ja loodusele Mida inimesed keskkonnaga ette võtavad sõltub sellest, kuidas nad näevad iseennast suhtes ümbritsevate asjadega. Inimökoloogia on tugevalt mõjutatud uskumustest- religioonist. Kristlus on kõige inimkesksem religioon, mida maailm on kunagi näinud. Jumala tahe on, et inimene tarvitaks loodust endale sobivatel eesmärkidel. Antiikajal oli igal puul, ojal künkal kaitsevaim, kui inimesed võtsid midagi looduselt siis andsid nad selle mingil moel tagasi- lepitad vaimu. Paganliku animismi hävides tegi kristlus võimalikuks looduse sellise ekspluateerimise, mille juures jäädi loodusobjektide tunnete suhtes ükskõikseks. Seal olevad hinged, mis varemalt olid loodust inimeste eest kaitsnud, haihtusid.
" ... ,,Vahel on küll nii, et lähen täitsa tüdimusega lavale. Aga samas unustan pärast paari esimest takti täiesti ära, et teen seda juba ei-tea-mitmendat korda." ... ,,Kümme aastat tagasi ma üldse es kõnõlõ võru kiilt. Tuu tull postiljoniametiga, sääl oll ta tüükiil. [...] Postiringin olli vana inemise, ma vei neile pensioni; na viimäne kui üts kõnõlsiva võru keelen - nii ta külge jäi. A peris nii, et ma egäl puul üle Eesti tuud kõnõlõ, tuu tull nii, et ku mi lätsimi ,,Viie pääle" pundiga edimest kõrda Talnale, [...] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä." ... ,,Võru keel on harjunud olema rohkem kõnekeel ja tunnen seda enda pealgi -- kui
Värvuselt hallikaspruun. Kuusk on igihaljas okaspuu. Tema vanus on harilikult kuni 250 a., maksimaalselt kuni 500 a. Kuusel kasvavad käbid. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8 -16 cm pikad ja läbimõõdus 3 - 4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Kuuseokkad on 1,3 - 2,5 cm pikkused, läikivad, terava tipuga, tumerohelised. Oksale kinnituvad okkad ühekaupa. Okkad püsivad puul 6 - 7 (10) a. Kuusk on toiduobjekt väga paljudele loomadele. Seemneid söövad mitmed linnud (näiteks rähnid, käbilinnud), aga ka oravad, hiired jt. Noored kasvud on heaks vitamiin C allikaks. Koort kahjustavad kooreüraskid, kelle väikesed valged vastsed uuristavad koore alla huvitavaid labürinte. Nad söövad ära puidu selle osa, mida inimene puitmaterjalina kasutada ei saa. Kuusk on paljudele linnuliikidele ja oravatele pesapuuks. Kuusel on juurte ümber
Noorte peente leppade ja okste õhukest mähka näriti otse puidult. Lepakäbid leiva sisse. Et lepakäbisid seostati näljaga, seda tunnistavad ka vanasõnad. Need jämedad ümmargused on tegelikult lepa vilikonnad, mida tavapäraselt kutsutakse käbideks. Usuti ka seda, et kui kevadel on lepad urvas, siis sügisel kaerad pääs. Külluslikku viljasaaki ennustasid eeskätt isasurvad, mida hellitlevalt kutsuti ka leivaurbadeks. Kui aga puul oli rohkesti tumenenud vilikondi ehk käbisid, millest seemned olid ammu tuulde lennanud, pidi see tähendama ikaldust. Siit nimetus näljaurvad. Värviandja ja toidunõude materjal. Lepakäbidega värviti vanasti pühademune. Selleks lõigati lepakäbid kääridega peeneks ning mähiti koos riidega munade ümber. Pärast keetmist pesti munad kohe värvipurust puhtaks, et see ei kuivaks koore külge kinni. Kõige lõpuks anti
ning üks kujudest kallab kelgu ette aga mingit sorti vedelikku. Kaldtee Plokid veeretati oma kohale mööda kaldteed Asub püramiidi sisemuses Püramiidi nurkades oli kaldpind avatud, mis avas juurdepääsu värskele õhule. Plokk keerati täisnurga võrra teise suunda, et teda mööda järgmist kaldpinda kõrgemale vedada. Nurgakivi Vaaraod panid kohe oma valitsusaja alguses oma hauaehitisele nurgakivi, suurendades seda seejärel pidevalt, otsekui aastaringe puul. Püramiidid on ehitised, mille lõplik tulemus oli täpselt välja arvestatud juba nurgakivi panekuks. Cheopsi püramiid Nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi Loetud vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ehitamise kohta on kaks peamist teooriat. Cheopsi püramiidi 1. teooria Ehitatud orjade tööjõuga ja neid sunniti selleks Püramiidi püstitamiseks rajati kõigepealt
vaenlase Öö teenistusse. Rännakul satuvad lapsed Minevikumaale ja ja kohtuvad vanaema ning vanaisaga, kogevad sooja imetlust, millega vanavanemad täidavad oma olemise mõtet, nähes lapselapsi. Jõutakse Tulevikumaale, Sündimata laste maale, igaüks siin teab, millal ta sünnib ja miks ta sünnib, mida ta maa peal peab korda saatma. Öö palee on vaimude, varjude ja hirmude varjupaik, Öö suurimaks vaenlaseks on Valgus. Rännakul saavad lapsed veel teada, et igal puul on oma hing ja et surma pole olemas, et elu kestab alati edasi, ainult uutes vormides, miski ei kao, toimuvad ainult muutused. Sinilind jääb leidmata - kuid lapsed on palju targemaks saanud, nad on püüelnud eesmärgi poole, otsinud õnneideaali - sinilindu, eksirännakud on neid õpetanud. Lapsed ei leidnud ehtsat sinilindu, Mälestustemaalt toodud lind muutus mustaks, Tulevikumaa lind lendas minema, ööpaleest pärit linnud surid.
Kui siidisabade parv oma rännuteekonnal erakordsele toiduallikale peale satub, peatuvad nad selles kohas niikaua, kuni kõik saab nahka pandud. Talvel läbib parv sageli sadu kilomeetreid. Harjumused Siidisaba on seltsiv lind. Sageli võib kõrge liiklustihedusega tee ääres näha rahulikult pihlapuul marjadega maiustavat siidisabade parve. Nad söövad rahumeeli marju, seejärel puhkavad või lendavad jooma, siis aga jätkavad taas maiustamist. Kui siidisabade parv marju täis puul kohad sisse võtab ja sööma hakkab, lasevad linnud kuuldavale läbilõikava karje, et teisi linde toidust eemale peletada. Siidisaba lühikesed teravatipulised tiivad ning sirgjooneline, vahelduseks liuglev lennustiil meenutab kuldnoka oma. Paljunemine Enne paljunemist saadab isaslind välja valitud partnerit ning laseb kuuldavale iseloomulike häälitsusi. Seejärel ajab ta oma suure peatuti turri, laseb saba rippu ja ajab suled nii kohevile,
Jõudes Mälestustemaale, nägid nad seal vanaema ja vanaisa ning õdesi-vendi , kes olid ammu juba päriselus surnud. Nende järgmiseks peatuspaigaks oli ööpalee , mis on vaimude,varjude ja hirmude varjupaik. Tuleviku riigis nad kohtuvad sündimata lastega. Nad kohtusid ka seal oma õega, kes pidi järgmisel aastal sündima ja tooma kaasa haigusi.Seal igaüks teab, millal ta sünnib ja miks ta sünnib, mida ta maa peal peab korda saatma. Rännakul saavad lapsed veel teada, et igal puul on oma hing ja et surma pole olemas, et elu kestab alati edasi, ainult uutes vormides, miski ei kao, toimuvad ainult muutused. Lapsed ei leidnud ehtsat sinilindu, Mälestustemaalt toodud lind muutus mustaks, Tulevikumaa lind lendas minema, ööpaleest pärit linnud surid. Siniseks värvus aga kodus puuris olnud tuvi, kui lapsed selle haigele naabritüdrukule kinkisid Sinilind jääb leidmata - kuid lapsed on palju targemaks saanud, nad on püüelnud
kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus (lõppriim). Kuid tuntakse ka algus- ja sideriime. Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime (sööb: lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (kivi: rivi), kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama: kaotama) jne. Täieliku häälikute kokkukõlapuhul räägitakse täisriimidest (puul: tuul), osalise kokkukõla korral irdriimidest (lint: kink). Luule kujundeid Luuletaja mõtete ja tunnete esitamisel on oluline koht kujunditel. Kunstiline kujund on kindlas vormis üldistus, mida iseloomustab piltlikus, isikupära ja vahetu mõju. Kujundite ülesanne on kutsuda lugejates esile autori omast suhtumist kujunditesse. Luules kasutatakse rohkesti epiteete, võrdlusi, metafoore, personifikatsiooni, sümboleid, allegooriat.
annaabi.ee 
