Vahtra puuvõra lehtede suurus (0)

Sarnased õppematerjalid

16

doc

Harilik vaher

Siis kostub ülevalt puuladvast vaikset kohinat ja kõikjal on mesilaste sumisemine – on tunne, nagu oleks sattunud muinasjutumaale. Kuid ega puu ilu hiljemgi kuhugi kao. Sügisel võib teda pidada vahest kõige ilusamaks puuks. Siis on meie harilik vaher üleni ehitud kirjude punakates, kollakates ja oranžides toonides lehtedega, millel mõni laik võib veel isegi roheline olla. Sellisest puust ei saa ükskõiksena mööduda. Peale selle võib sügisel näha lendamas vahvaid vahtra vilju. Nad langevad keereldes puult nagu väikesed helikopterid. VAHER LOODUSES Seda puud on kerge tunda tema omapärase lehe tõttu, millel on viis hõlma nagu inimese käel sõrmi. Vaher on mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Vaher kasvab metsas tavaliselt üksiku madala puuna (kõrgus kuni 30 m). Puud kasvavad kuni 200 aastasteks ning jämedaim vaher Eestis, kasvab Tartu botaanikaaias (Puu tüve ümbermõõt rinnakõrguselt on 424cm). Maailmas on 111 liiki vahtraid. Euroopas kasvab

Loodus

12

docx

Eestis kasvavaid puuliike

PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt ­ 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus

Bioloogia

142

pptx

Puittaime liigid, tutvustus (31tk)

PUITTAIME LIIGID Iseseisev töö Al Le 7 etteantud liiki  Mikrobioota Microbiota decussata AREAAL Vladivostoki lähedal, Sihhote-Alini mäestikus SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm.

Aiandus

57

pdf

Dendroloogia konspekt (piltidega)

Keskkonnanõudlused, kasvutingimused - eelistab viljakaid muldi, (pool)varjutaluv, hiliskülmaõrn Eestis suht haruldane. Vaata pilte Perekond nulg (Abies) Üldist: ● Igihaljad ja ühekojalised puud ● 50 liiki ● Levila Põhja-Ameerika ja Euraasia, Eestisse sissetoodud ● Käbid on püstised, ovaalsed või silinderjad. Pärast valmimist käbi laguneb ja kattesoomused kukuvad ära, nii et puule jäävad püstised, teravatipulised käbirootsud ● Võra on tihe, lai- kuni kitsaskoonusjas, väga terava võratipuga ● Okas kinnitub otse võrsele, võrsed on karvased Nimi Abies alba Abies balsamea Abies sibirica Abies concolor Abies nordmanniana Euroopa nulg (valge Palsaminulg Siberi nulg Hall nulg Kaukaasia nulg nulg)

Dendroloogia

24

odt

Metsaökoloogia ja majandus

Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastikust. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20-25% tagavarast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Sellised puud võivad sageli olla nn „metsa hundid“. Kuid I kasvuklassi puud võivad olla ka väga kvaliteetsed, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neid valitakse nn. plusspuudeks. II klass- valitsevad. Tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra hästi arenenud. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud. Moodustavad 45% puistu tagavarast. III klass- kaasvalitsevad. Keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võra tipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. Võtavad osa võrastiku moodustamisest. Moodustavad tavaliselt kuni 20% puistu tagavarast. IV klass- allajäänud puud. Kitsaste ja hõredate võradega puud IVA – enam-vähem ühtlaselt paiknevate okstega IVB – ühepoolse võraga

Metsandus

34

doc

Metsaükoloogia ja majandamine I Test

mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk, harvemini võivad viljakates salumetsades teise rinde moodustada ka pärn, vaher, jalakalised). 4. Puude diferentseerumine ja metsa isehõrenemine, kasvuklassid (Krafti klassid) Metsa võivad moodustavad puud, mis kuuluvad ühte liiki ja on ühevanuselised, kuid kasvavad erinevalt. Erinevused puude vahel ilmnevad nende kõrguses, tüve diameetris, võra suuruses, tüve kujus ja vormis, okste asetuses ja suuruses. Erinevuste teket samavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel puistus nimetatakse puude diferentseerumiseks. Puude diferentseerumisel metsas on kaks peamist põhjust: 1. Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad. Üks puu on pärilikult kiirema, teine aeglasema kasvuga, ühel on kalduvus moodustada kitsas, teisel laiuv võra, üks on külmakindlam kui teine, mõni vajab kasvuks rohkem niiskust ja valgust või on haigustele

Metsandus

12

doc

Dendroloogia eksami piletid

Pärimused: Elupuud on olnud Kanada põlisrahvaste pühad puud, millest nad tegid tootemisambaid. Negatiivsete temperatuuride mõju puittaimedele. Külmakahjustused puudel. Tooge näiteid. Negatiivsete temperatuuride kahjustav mõju puittaimedele võib esineda mitmel viisil: a) talvepakasena b) miinus- ja plusstemperatuuride sagedase ja suure kõikumisena talvel c) hiliskülma (kevadel) või varakülma (sügisel) ajal võrsete, õite ja lehtede kahjustamisena d) külmakergitusena noortel taimedel suure veemahutavusega muldadel (turvasmuldadel) e) kõvadel lehtpuudel (tamm, saar, jalakas, künnapuu) külmalõhede tekkimisena talvel temperatuuri järsu langemise mõjul Külma läbi surmatud taimeosad pruunistuvad-mustuvad, lehed hukkuvad. Madal temperatuur kahjustab puude ja põõsaste pungi, üheaastasi ja vanemaid võrseid, harvem ka tüve ja juuri.

Dendroloogia

33

docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni - 250 C: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -150 C: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid. 15. Vee tähtsus puittaimedele. Sademete negatiivne mõju puittaimedele. Tooge näiteid. Taimed saavad vett ka lehtede kaudu, kuid põhilise osa hangivad nad juurte kaudu mullast. Valguse ja temperatuuri kõrval on vesi üks olulisemaid fotosünteesi mõjutavaid tegureid. Puittaimede kasv oleneb temperatuuri kõrval oluliselt niiskusest. Veepuuduse korral jäävad okkad lühemaks ja väheneb lehtede pind, mis omakorda vähendab assimilatsiooni. Põua tagajärjel hukkuvad ka peenemad juured ja mükoriisa, mis võib vähendada puude juurdekasvu järgmistel aastatel.

Eestii metsa ökosüsteemid

Meedia

Kommentaarid (0)