Õpetaja pidi töö edasi lükkama ning saatis Jaagu kojamehe järele. Kojamees oli aga välja, putka juurde, suitsupausile läinud. Sealt saigi Jaak mehe kätte ning viimane sai seletuste põhjal kohe aru, et ega see iseenesest juhtunud ei olnud. Mees viivitas veel veidi, kuna sai poiste ideest aru, ning siis jalutati koos kooli ja Jaak keeras vee kinni. Eksamiteaja läbisid enamik poistest edukalt. Madame Lüllii oli õpetaja, kes kogu aeg punastas. Mõnikord isegi ilma põhjuseta. Näiteks ükskord luges Trull üht lauset :”quel charme dans les nuances fines d`artiste! ” tõlge oli järmine :” Ja missugune võlu kunstniku peenis nüanssides!” selle peale punastas õpetaja, minnes juuksepiirini tulipunaseks ning ka Trulli vasak kõrv hakkas piinlikusest hõõguma. Tänu Laasiku õpetustele sai ka Juss eksamitest läbi, kuid oma ema imestuseks võttis ta koolist
tüdruk on ja läks sinna tuppa teda vaatama. Teda nähes aga valdas teda sama himu, mis munkagi ja ta otsustas samuti veidi hullata. Kartes et ta on liiga raske siis hoidis ta tüdrukut enda peal. Munga plaan oli täide läinud. Kui ta tagasi abti juurde läks, tahtis abt teda noomima hakata, aga munk vastas: " Ma pole veel kõiki selle usu iseärasusi tundma õppinud, ja ma ei teadnud, et naisi tuleb enda peal kanda nagu koormat. Siis sai abt aru, et munk oli teda jälginud, punastas veidi ja jättis munga karistuseta, sest oli ka ise sama pattu teinud. III novell: Egiptuse sultan Saladin elas väga head elu, raiskas palju raha sõdadele ja suurejoonelistele kulutustele. Varsti aga lõppes ta raha otsa ja ta tahtis teha laenu juudilt nimega Melkisedek,(andis intressidega laenu) kes ei teinud seda aga mitte vabatahtlikult. Sultan ei tahtnud aga kasutada vägivalda ja otsustas asja lahendada kavalusega. Ta kutsus Melkisedeki enda juurde ja esitas talle
teinud"! rkis alvinahvike. kik naersid, sest rkimise ajal hples alvin ahvike naljakalt. htkki muutus alvin ahvike tsiseks. "kahjuks olete te lohakad.prast mngimist pole mitte keegi asju korralikult oma kohale tagasi pannud. teie seas on selliseid, kellele ei meeldi ldsegi koristada... kas te tahate, et teie klassiruum muutub sama rpaseks, kui piraatide laev,millest petaja liisa teile eile jutustas?" "oi-oi-oi," mtles kaspar. ta tles seda minu prast." kaspar punastas. ma olen kindel ,et alvin ahvike hakkab minuga riidlema!"mtles ta kaspar ei tahtnud, et temaga pahandataks.kuid alvin ahvike jtkas: "lapsed, mul on ks idee. petaja liisa mngib teile fldil he loo ja selle aja jooksul teete te korda kik, mis teie mber sassis on. nus?" alvin ahvike oli kaval!petaja liisa vttis fldi... ...ja kik jneselapsed kiirustasid sinna, kus nad olid mnginud. kaspar lks lausa jooksuga! ta korjas kokku kik kostmis ja ladus need kohvrisse tagasi nii kiiresti, kui suutis.
See on tingitud soovist kõike näha, katsuda, ära proovida, ennast teostada. Nüüdseks olen aru saanud, et kõik elus korraga ei saa ning sellest tulenevalt olen püüdnud end orienteerida vähemale arvule gruppidele. Täiskasvanu tasand sai seekord lapse tasandist võitu. Suhtlemisel on mulle väga tähtis vahetu suhtlemine. Samal ajal ei ole vastumeelne ka vahendatud suhtlemine, kuigi kunagi kartsin väga näiteks telefoniga rääkida. Siis olin üldse tagasihoidlik tüüp, kes punastas inimestega suheldes regulaarselt ning keda selle pärast ka narriti. Praegu punastan ka vahel (ma ei ole ju idioot!!!), kuigi suhteliselt harva. Tänapäeval kasutan ohtralt eposti, kuid see on tingitud lihtsalt suurtest vahemaadest ning antud sidevahendi mugavusest. Enda arvates on vahekord vahetu ja vahendatud suhtlemise vahel enamvähem pooleks. Eelnevalt kirjeldasin neid külgi suhtlemises, mida tunnen ning tean ehk jooni, mis on
- It was fantastic! 4 Eelmisel nädalal me kordasime (õpitut). Me ei õppinud uusi reegleid. Last week we did some revision, we didn´t learn any new rules. 5 Kas sa olid eelmisel koolipäeval rohkem elevil kui tavaliselt? Were you more excited than usal on the first day of school? 6 Kes on see poiss, kes seisab uksel? Who is this standing boy in the doorway? 7 Ma olin enne kontrolltööd närvis. I was nervous before the test. 8 Kas see koht on vaba? Is this seat vacant? 9 Uus õpilane punastas, sest oli tähelepanu keskpunktis. The new student blushed, because he was the centre of attention. 10 Ma jäin päikese kätte magama. I fall asleep in the sun. _______________________________________________________________ UNIT 3: Töövihikust harjutus 10. 1 Kui ma end üksildasena tunnen, kuulan ma muusikat. When I feel lonely I listen to music. 2 Me jäime bussist maha, aga õnneks jõudsime kooli õigel ajal. We missed the bus, but luckily we got to school in time.
18. Õp Roop Kaubandusgümnaasiumi eesti keele õpetaja, Vaimukultuuri Ühingu kuraator (ametlik järelvalvaja). 19. Ruudu Mättik lauluõpetaja, kahupea, sametlips, igirahulolematu hääl 20. Pr Paadre keemia õp, hallipäine, hajameelne 21. Madame Lüllii alevikupoodniku tütar Lõuna-Mulgimaalt (käinud Pariisis), Tallinna kreaamikateahse direktori pruut, ei olnud peentuseja ega suurutseja, trullakas daam, parfüümipilv tema ümber, põrisev R, punastas intensiivselt 22. Inspektor Ambel/ Tintman matem. Õp, kooli järelevaataja, politseiinspektor, direktori kohusetäitja, järjekindel, ebamusikaalne 23. Magister Pahkla- keh.kasv õp, üle 40 24. Härra Prikk looduslooõpetaja, väike, teravad püksiviigid 25. Peeter Puhm ,,Tubli on", hüüdnimi: Tuhm, koolinõunik, kolonel, töötas haridusministeeriumis osakonnajuhatajana, uus direktor, suur, tüse, imepisikesed sinised silmad, pisike suu, suur kahvatu
tuhmblondid juuksed krunni ja Juliette lasi omadel vabalt langeda. Kaunid pruunikas- oranzid lained veeresid veidi allapoole kaunitari saledat pihta. Juliette nägi nii kaunis välja, et isegi Cosquettel jäi hing hetkeks kinni. "No ma lähen siis!" hüüdis tütarlaps ja tahtis juba välja tormata kui teenijanna tast kinni haaras. "Olge ettevaatlik, mademoiselle, väljas ei liigu mitte ainult härrasmehed!" Juliette punastas ja noogutas peaga. "Ja veel! Te ei tea ju inglise keelt!" "Natuke ma ikka mõistan!" "Aga mademoiselle!" "Ma lähen!" hüüdis Juliette ja jooksis toast välja. 2 "Ma loodan, et teiega saab kõik korda, Mademoiselle Juliette..." sosistas Cosquette ja jäi tugitooli palvetama. Juliette aga, olles esimest korda oma 17-aastase elu jooksul vabadust tundnud, tormas
Pansin osaks väga hästi klaveril mängida. Lenotska oli temast vaimustuses. Võõrastetoa ukse taga seisis Kristofer Fjodorõts Gottlieb Lemm. Monseieur Lemm tuli Liisale tundi andma. Liisa hakkas ees üles minema, kui järsku Pansin peatas ta ja palus pärast tundi alla tulla, et ta tahab Lizaveta Mihhailovnaga Beethoveni sonaati ette mängida. Ta ütles Lemmele, et Lizaveta oli talle hiljuti näidanud Lemme poolt pühnedatud vaimulikku kantaati. Vanamees punastas kõrvuni. Liisal oli väga häbi ja ta palus Lemmel vabandust. Kristofer Fjodorõts lausus aga Liisale, et kõik on korras, et ärgu tüdruk muretsegu, et Liisa on hea tüdruk. Lemm lahkus. Värava juures kohtas ta võõrast ja kadus värava taha. Uustulnukas astus tuppa. Võttes kübara peast, tutvustas ennast, et ta on Lavretski. Marja oli väga õnnelik, tervitas Lavretskit ja palus edasi astuda. Marja küsis Lavretskilt kas too kavatseb kauaks siia jääda
silmad, klassijuhataja Õp Roop Kaubandusgümnaasiumi eesti keele õpetaja, Vaimukultuuri Ühingu kuraator (ametlik järelvalvaja). Ruudu Mättik lauluõpetaja, kahupea, sametlips, igirahulolematu hääl Pr paadre keemia õp, hallipäine, hajameelne Madame Lüllii alevikupoodniku tütar Lõuna-Mulgimaalt (käinud Pariisis), Tallinna kreaamikateahse direktori pruut, ei olnud peentuseja ega suurutseja, trullakas daam, parfüümipilv tema ümber, põrisev R, punastas intensiivselt, Inspektor Ambel/ Tintman matem. Õp, kooli järelevaataja, politseiinspektor, direktori kohusetäitja, järjekindel, ebamusikaalne Magister Pahkla- keh.kasv õp, üle 40 Weseler/Kiks saksa k õp, pensionile II osa ( 11klass) Krafft kõhn, päevitunud, nudipäine Härra Prikk looduslooõpetaja, väike, teravad püksiviigid Peeter Puhm ,,Tubli on", hüüdnimi: Tuhm, koolinõunik, kolonel, töötas
mõõgarihma, mis polnudki täitsa kullast ja nii sai ka aru Porthose nohust ja mantlivajalikkusest, sest tagant poolt oli see nahast. Porthos kisendas, d'Artagnan vabandas. Sellest ei piisanud musketärile, duell oli kell üks Luxembourgi lossi taga. Mööda tänavat minnes, nägi noormees Aramist, kes vestles kuninga kaardiväelastega.. Lähemale jõudes nägi d'Artagnan, et Aramis püüab varjata taskurätti. Hoolimata sellest võttis ta maast taskurätti ja ulatas Aramisele. Aramis punastas kõrvuni ja pigem haaras kui võttis taskurätti gaskoonlase käest. Nende kahe arusaamatus tuli sellest, et kaardiväelased hakkasid Aramise armuasju sorkima ja musketär ei tahtnud taskurätti omaniku kompromiteerivasse olukorda panna. Tema ootas d'Artagnani kell kaks härra de Treville majas. D'Artaganan ei tundnud Pariisis kedagi, seega läks ta Athosega duellile ilma sekundantidega ja otsustas rahul olla nendega keda vastane valib. Tal oli ühel päeval kolm duelli musketäridega
Direktor Puhmil oli palju erinevaid teenetemärke ning Wikmani kooli oma ei tahtnud kuidagi nende juurde mahtuda. Direktor asetas selle laekasse ilma sinise ümbriskarbita. Kaheksateistkümnes peatükk Õpetaja Hellmannile anti märk üle klassis, sest teda polnud kordagi kodus olnud. Sellega loodeti ka tunniaega kulutada, kuid see ei õnnestunud, sest õpetaja pöördus kiiresti aine juurde tagasi. Märk viidi ka Ambelile. Proua Lülli rääkis poistega prantsuse keelt ning punastas tihti nagu ka prantsuse keele tundides. Ta arvas, et märgil on kasutatud prantsuse värve (punane, valge, sinine). Kuna G oli märgil must arvas naine, et see leinamärgiks härra Wikmanile. Räägiti reisist Prantsusmaale, mis tublimatele õpilastele oli lubatud. Härra Wikmani surma tõttu ei tulnud see enam kõne alla, kuid reis Stocholmi küll. Laasik oli selle üle rõõmus, sest nüüd oli tal suurem võimalus reisiraha kokku saada. Plebsi naine oli suremas
nõus ta ise linna ära viima. Tohter andis veel mitu käsku. Riinu kutsus tohtri alla.Taaveti kohta kiideti kõik heaks, kuigi ta manitses ka, sest Taavet oli olnud just tema haige, kes sai terveks, aga muidu on tal korras, lihtsalt peab paar päeva voodis pikali olema ja ravima rohtudega. Tohter läks oma teed. Halli peaga vanamees oli tark mees, aga kõike ta ka ei teadnud ja aru ei saanud, kui Taaveti silmad ahjupoole pöörasid tohtri jutu ajal, siis Miina punastas ja siis muutusid valgeks ja siis punastas jälle. Riinu ei saanud õiget märku pähe et tema tütar abiellub, aga Taavet oli nii rikaste vanemate poeg, et Riinul sedasugu mõtet eemaltki meelde ei tulnud. Öö läks valvselt mööda, hommikul oli kuulda rattavurinat, Taaveti ema-isa tulid, ütles tädi Leenu. Riinu võttis külalised vastu, ta ei saanud aru miks talle just sellised asjad kaela sajavad. Silmad vesised astus ema pärast teretamist poja aseme äärde, Taavet ka nuttis
olnud. Nad rääkisid veel pikka aega juttu kuni Olga pidi lahkuma Ain saatis ta koju. Olga korter oli Pärnu linna lõuna poolses servas ühes vana lese emanda puumajas ta oli seal endale pärast Hilde surma paar tuba üürinud. Viimasel ajal hakkas Ain ja Olgal suhteliselt tihti külas käima ühel korral õhtusöögiajal Ain ütles Olgale, et ta on talle juba ammu öelda tahtnud et ta läheb venemaale tagasi ja ta tahaks et Olga läheks temaga kaasa aga nagu abikaasa. Olga punastas see peale ja ei osanud midagi vastata. Järgmisel päeval tahtis Ain uba ära sõita ta käis ka haua juures ära ja ta kohtas seal Olgat kellega ta rääkis eilsest küsimusest Olga vastas talle jaatavalt aga tal oli ka nõudmisi üks neist oli et ta võiks teda Ainiks hüüda mitte Antoniks Ain oli sellega nõus ja nii nad lahkusidki surnuaialt käsikäes. 5
kangidest kinni hoidma või midagi selle lähedast.´´ ´´Aga...Sa saad villid ka siis kui tennist mängid´´päris Ann ´´Tegelikkus on, et natuke aega tagasi puhus tuul ta seeliku ülesse ning siis ma kogematta nägin, et tal on sinikad jalgadel mis sa tavaliselt saad kui harjutad paralleelsetel kangidel.´´ ´´Nii et sa teadsid seda juba kohe algusest peale. See on lihtsalt petmine ja pealegi, kui kaua kavatsed sa tema käest kinni hoida?´´ päris Ann Jim lasi käe lahti ning punastas natuke ja siis karjus järsku üks mees talle näkku. ´´Hei! Sa eraldasid meid meie sõpradest´´ pahandas mees. ´´Kas te olete sõbrad... kui nii siis ma võin oma koha teile anda´´ üritas Jim ennast sellest olukorrast välja saada. ´´Ei, vahet pole ja pealegi me ei peaks segama Moonikat ja Viljot´´ vastas Päive. Sellal kui Jim ikka oma mõtetes oli jõudis sõit juba kohale ja Ann tiris teda ning viis Jimmi ühte esimestesse istumispinkidesse
Kui ta Neemi poole läks, siis tuppa astudes oli ta nagu tõeline härrasmees: rääkis maast ja ilmast, teretas kätt pidi ja alles lõpuks palus Andreselt Neemit, et temaga välja minna. Neemi ja Eerik läksid metsa, et oma ette olla. Metsas olles ütles Eerik, et ta ei mäleta enam, mida ta öelda tahtis. Häbenedes pistis ta käed tasku, kus ta leidis preesi , siis tal tuli kohe meelde kah, miks ta kutsus Neemi välja. Ta ulatas Neemile preesi, Neemi punastas. Eerik ütles, et prees oli selle eest, et tänu temale sai ta oma esimesed hülged. Neemi ja Eerik läksid oma teed. Kui Neemi tuppa astus, siis vanemad ootasid teda ja tahtsid kuulda, mida Eerik rääkis. Neemi üles vaid, et Eerik rääkis nii ilusasti, et seda on võimatu kirjeldada. Oodati jällegi nordi tuult , et saaks merele minna. Külas abiellusid aga leitnant ja Eljen Karre. Väga palju ei suvatsenud kohalegi minna, aga nemad ei olnud sellest üldse häiritud
valvas. Mis ta nimi nüüd oli Aino Panderson AADU: Pamela Anderson AABRAM: Jah, vot see samune Amela Panderson. Meie kapral Peeter himustas seda preilit omale, aga ei teadnud, kuidas teda kätte saada. Siis ütles teine minule: " Aabram Andrejevits, anna nõu!" Mina hakkasin siis nõu uurima. Lähen siis kord sellele peenikesel preilile vastu ja teretan türgi keeli: "Bonjour ». Ja kui ma oma asja talle ära seletasin ja sagedasti Peeteri nime nimetasin, siis punastas teine ikka vahetevahel , ja viimati oli näha, et tahtis ära Eestimaale tulla. Ma andsin asja kapralile teada ja näe ! kihlused ja pulmad olid pea käes. Vaat nii, Aadu ! Ja Elsa ja sinu vahel tahan ma asjad ka korda ajada, nii et kõik maailma inimesed ütlevad : « Seda on Aabram Andrejevits teinud ! » AADU. Jah, kui sa seda jõuaksid teha, siis ma kuulutaksin ja kiidaksin inimeste ees : « Seda on tõesti Aabram Andrejevits teinud ! » AABRAM : Küll ma toimetan
elada. Juliette tegi selles otsuses veel kindlamaks juhtum, mis enne Mahta sõda oli toimunud: Herbert oli harjunud ühe naisega ja siis talle kaks korda näkku löönud. Lahkumisetund oli kätte jõudnud. Aednik tõi Juliettele lillekimbu. Preili Marchand arvas, et selle oli saatnud Herbert, kuid kui ta küsis seda aednikult, siis see vastas, et selle oli saatnud Gottlieb Lustig. Juliette palus oma ametikaaslasel tulla tema juurde. Härra Lustig punastas. Juliette tänas teda kingituse eest ning ütles, et lisaks õpetajale on Gottlieb ka väga tark looduses. Siis andis Gottlieb talle veel ühe väikese raamatu, kuhu olid kirjutatud üles suuremad sündmused Vaitla mõisas ja Prunu Rüdiger von Heideggiga. Juliette luges esimest lehekülga ja küsis imestusega, et kas Rüdiger oli olnud haagikohtunik. Gottlieb noogutas. Härra Lustig küsis Juliettelt, et kas ta võib kirjutada talle. Juliette ütles, et võib ja küsis seda sama vastu
konsuliks. XIV peatükk Spartacus korraldab oma leegionide ülevaatuse Crixus sai formeerida kolm viietuhandelist leegioni, kuna kahe kuise sõjaretke jooksul oli laagritesse kokku tulnud palju orje ja gladiaatoreid. Kui laagrisse saabus sõnum Spartacuse võidust Publius Variniuse leegionide üle Aquinumi all, puhkes üksmeelne, kärarikas ja talitsematu rõõm. Sel ajal ilmus pretooriumile Artorix, kes tuli Mirzale teatama üksikasju tema venna võidust, kuid neiu juurde jõudes punastas ta ja muutus nii kohemtuks, et ei teadnud, kuidas juttu alustadagi. Artorix järeldas, et on meeletult armunud Mirzasse. Spartacus läks vahepeal Valeria juurde. Majavalitseja ei tahtnud oma emandat nii vara äratada, kuid Spartacus otsustas kasutada kavalust. Samal ajal kui naist mindi kutsuma mõtiskles Spartacus tükk aega majavalitseja ütlemiste peale, ta jäi mõttesse ning tal tekkis väike masendus. See aga möödus kui ta sai Valeriat emmata ning suudelda
elada. Juliette tegi selles otsuses veel kindlamaks juhtum, mis enne Mahta sõda oli toimunud: Herbert oli harjunud ühe naisega ja siis talle kaks korda näkku löönud. Lahkumisetund oli kätte jõudnud. Aednik tõi Juliettele lillekimbu. Preili Marchand arvas, et selle oli saatnud Herbert, kuid kui ta küsis seda aednikult, siis see vastas, et selle oli saatnud Gottlieb Lustig. Juliette palus oma ametikaaslasel tulla tema juurde. Härra Lustig punastas. Juliette tänas teda kingituse eest ning ütles, et lisaks õpetajale on Gottlieb ka väga tark looduses. Siis andis Gottlieb talle veel ühe väikese raamatu, kuhu olid kirjutatud üles suuremad sündmused Vaitla mõisas ja Prunu Rüdiger von Heideggiga. Juliette luges esimest lehekülga ja küsis imestusega, et kas Rüdiger oli olnud haagikohtunik. Gottlieb noogutas. Härra Lustig küsis Juliettelt, et kas ta võib kirjutada talle. Juliette ütles, et võib ja küsis seda sama vastu
pikemat sissejuhatust duellile ja nelja mängija gaskonnaad näis talle suurejoonelisemana kõigest, mis ta senini oli kuulnud -- isegi Gascogne'is. Ta uskus end olevat sattunud kuulsale hiiglaste maale, kus käis Gulliver ja kus ta nii väga hirmu tundis; ja siiski ei olnud ta veel eesmärgile jõudnud: jäi veel eeskoda ja ootetuba. Eeskojas ei mängitud enam, seal jutustati lugusid naistest, kuna ootetoas kõneldi õukonnasündmustest. Eeskojas d'Artagnan punastas, ootetoas läbis teda värin. Tema erk seiklejafantaasia, mis ta Gascogne'is muutis kardetavaks toatüdrukutele ja mõnikord isegi noortele aadlidaamidele, polnud iialgi, isegi mitte palaviKunoos, soninud pooltestki imepärastest armulugudest ja galantsetest seiklustest, millest siin kõneldi ühenduses kõige tuntumate nimedega ja peenemaidki üksikasju varjamata. Kui eeskojas oli sokeeritud tema sündsustunne, siis ootetoas sai tugevasti kannatada tema lugupidamine kardinali vastu
saabaste küljes.» «Niisiis,» sõnas Gringoire, «ilma ratsuta polegi meest. Te armastate vist kedagi?» «Tõeliselt?» «Tõeliselt.» Tütarlaps jäi hetkeks mõttesse, siis ütles ta erilise ilmega: 95 «Ma saan seda varsti teada.» Poeet küsis õrnalt: «Miks mitte juba täna õhtul? Ja miks ei vöiks see mina olla?» Tütarlaps heitis temale tõsise pilgu. «Ma võiksin ainult niisugust meest armastada, kes mind kaitsta suudab.» Gringoire punastas ja võttis seda arvesse. Oli ilmne, et noor tütarlaps vihjas nõrgale abile, mida ta temale paar tundi tagasi kriitilisel silmapilgul oli pakkunud. Nüüd tuli see talle muude seikluste tõttu ununud juhus uuesti meelde. Ta lõi peopesaga vastu laupa. «Tõesti, preili, oleksin pidanud sellest alustama. Andke andeks mu pöörane hajameelsus. Kuidas teie siis Qasimodo küüsist pääsesite?» See küsimus tekitas mustlasneiul hirmujudinaid. «Ah, see hirmus küürakas
tüdruk on ja läks sinna tuppa teda vaatama. Teda nähes aga valdas teda sama himu, mis munkagi ja ta otsustas samuti veidi hullata. Kartes et ta on liiga raske siis hoidis ta tüdrukut enda peal. Munga plaan oli täide läinud. Kui ta tagasi abti juurde läks, tahtis abt teda noomima hakata, aga munk vastas: Ma pole veel kõiki selle usu iseärasusi tundma õppinud, ja ma ei teadnud, et naisi tuleb enda peal kanda nagu koormat. Siis sai abt aru, et munk oli teda jälginud, punastas veidi ja jättis munga karistuseta, sest ta oli ka ise sama pattu teinud. IV novell: Don Felice õpetas vend Pucciole üht patukahetsusviisi, millega võib õndsaks saada. Sellal kui vend Puccio tema nõuande järgi talitab, lõbutseb don Felice ta naisega. Loo alguses palus kuninganna Pamfilol rääkida neile mõne naljaloo. Pamfilo teeb seda meelsasti ning jutustab loo, mis juhtus tema naabrinnaga
Lehma ta seal maha jõigi. Ta lehvitas rublase rahatähega ja nõudis kolme kiluleiba. Müüjatar ei teinud märkamagi. Siis võttis ta letilt omavoliliselt pudeli Värska vett. Neid hakkas kohe kiljuma, et mis ta võtab vett. Ta keeldus teenindamast. Siis tõmbas Kalev taskust maakonnalehe, kus keegi noor daam andis varjunime all intervjuu, et prostitutsioon on töö nagu iga teine. Ta ütles neiule, et see lugu on temast ja lubas kiluleibade eest vaikida. Müüjatar punastas, aga andis talle nõutu kätte. Õhtul saabus ajurabandus. Surmapõhjus: ajurabandus 4.145. Illimar Seib Sünnikoht: Harala Olemus: võimu umbusaldav; ise tegutsev; Lugu: Tema arust polnud pealinna asjatundjad miskit väärt. Iga tõsine jutt pöörati ilkumiseks. Nad väitsid, et eesti põllumees on laisk. Pole mõtet põldu pidada. Illimar läks põllumeestega Toompeale meelt avaldama. Rootsist leiti sõpruskommuun. Seal saadi neist paremini aru kui Eesti valitsuses. Nad asutasid
vaatama. Teda nähes aga valdas teda sama himu, mis munkagi ja ta otsustas samuti veidi hullata. Kartes et ta on liiga raske siis hoidis ta tüdrukut enda peal. Munga plaan oli täide läinud. Kui ta tagasi abti juurde läks, tahtis abt teda noomima hakata, aga munk vastas: Ma pole veel kõiki selle usu iseärasusi tundma õppinud, ja ma ei teadnud, et naisi tuleb enda peal kanda nagu koormat. Siis sai abt aru, et munk oli teda jälginud, punastas veidi ja jättis munga karistuseta, sest ta oli ka ise sama pattu teinud. IV novell: Don Felice õpetas vend Pucciole üht patukahetsusviisi, millega võib õndsaks saada. Sellal kui vend Puccio tema nõuande järgi talitab, lõbutseb don Felice ta naisega. Loo alguses palus kuninganna Pamfilol rääkida neile mõne naljaloo. Pamfilo teeb seda meelsasti ning jutustab loo, mis juhtus tema naabrinnaga
-- juhtus talle Kuimetsa mõisa ligidal ja sel- 301 lega lõpeb Gabriel Sagorski elulugu. Mis siis veel tuli, seda teab junkur Georg ise, sest räägitav Gabriel ei ole keegi muu kui teie alandlik sulane.» 7. LEPING. Agnes oli sügava tähelepanuga kuulanud. Kui Gabriel vait jäi, tõrtbas neiu sügavasti hinge ja ütles pehme häälega: «Teie olete hea jutustaja ja veel parem poeg. See inimene on õnnelikuks küta, keda --» « -- keda teie armastate,» tahtis Agnes ütelda, aga ta punastas äkisti ja lause jäi lõpetamata. «Noh, keda --?» päris Gabriel ilma armuta. Agnes tegi teist juttu. «Ma kardan, et teie nüüd enam minu sulane ei taha olla, vürst Sagorski,» ütles ta kartlikult naeratades. «Teil on nüüd õigus minu peale üle õla vaadata, sest mina olen lihtsa rüütli tütar, kuna teie vürstlikust soost olete.» «Kui teie arvate, et mina oma isa endise seisuse peale põrmugi uhke olen, siis eksite, junkur Georg,» ütles Gabriel kuivalt
Seda sa ütled, Thomas; ja sa ei vahetaks neid kaht tuhat .salmi siis mingi varanduse vastu -- ei, tõesti ei vahetaks. Ja nüüd, kui sul midagi selle vastu ei ole, ütled ehk mulle ja sellele daamile midagi, mis sa oled õppinud, -- ei, tean, 35 et sul ei ole midagi selle vastu, sest me oleme uhked väikeste poiste peale, kes õpivad. Kindlasti tead sa kõigi kaheteistkümne apostli nimed. Kas sa ei nimetaks mulle kaht esimest?» Tom oli seni lolli näoga kuue nööpi keerutanud. Nüüd ta punastas ja vaatas maha. Mister Waltersi süda läks külmaks. Ta ütles endale: «Pole võimalik, et see poiss oskaks vastata ka kõige lihtsamale küsimusele, -- miks kohtunik teda ometi küsis?» Kuid ta tundis end kohus-tatud olevat ütlema: «Vasta härrale, Thomas, ära karda.» Tom vaikis endiselt. «Olen kindel, et sa mulle ikka ütled,» sõnas daam. «Kahe esimese apostli nimed olid . ..» «Taavet ja Koljat!» Tõmbame halastuse pärast eesriide selle stseeni lõpu ette. 5. P E A T Ü K K
annaabi.ee 
