Kuid siiski on ta võimeline ületama takistused tahtekindluse ja julgusega.. Teine marionett on naine, keda Stendhal tahaks armastada. Naine, keda kirjanik ihkab armastada, on täiuslikult ilus, puhas ja kes saab ometigi tema armukeseks. Kolmas tegelaskuju on naine, kes kirjanik enda arvates oleks olnud, kui ta oleks olnud naine. ,,Punases ja mustas" on selleks Mathilde. Neljas marionett on deus ex machina võimas heategija (härra de La Mole). Julien on noor üheksateistkümneaastane noormees, kes kasvab üles peres, kus hinnatakse ainult füüsilisi oskusi. Julien aga erineb oma perekonnast isast ja vendadest igati. Ta on huvitatud kirjandusest, tal on omad eeskujud, keda salaja jumaldada, ta armastab raamatuid. Tunne, et ta ei kuulu perekonda, ajab mehe niikaugele, et ta nõustub minema koduõpetajaks linnapea majja. Julien, kelle suurepärane mälu on taganud talle jumalasõna tundmise peast, saab kiiresti väärtuslikuks.
sisukokkuvõte Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui
STENDHALI ,,PUNANE JA MUST" Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui
Julien Sorel- kaval ja osav naistega manipuleerija Raamatu peategelane Julien Sorel on kummalise iseloomuga väga kena noormees. Ta on väga tark. Juba noores eas meeldis talle palju lugeda ja tänu raamatutele õppis ta ära ladina keele ja oskas peast lugeda Uut Testamenti, mis olid talle karjääris suureks plussiks. Lapsepõlv oli tal raske. Ta elas vaestes tingimustes isa ja vendadega, kes ei käitunud temaga hästi ja olid isegi vägivaldsed. Tegelikult on Julien väga kaval, auahne ja kahepalgeline. Ta leiab kavalaid võtteid, kuidas pääseda parematesse seltskondadesse, kuidas võita naiste südameid ja kuidas rohkem teenida, ta tahab olla alati teistest parem. Tema suureks iidoliks on Napoleon, kelle pilti ta varjab, sest Napoleon polnud ühiskonnas eriti populaarne. Tal õnnestub viibida päris uhketes seltskondades ja rikaste inimeste seas. Paljudele ta meeldib, ka
Koostas:Brigitta Pärni ,,Punane ja must" Stendhal Raamat ,,Punane ja must" on kirjutatud kirjaniku Stendhali poolt. Stendhali kirjutatud romaan räägib noorest puusepapojast nimega Julien Soreli, kes oli 19-aastane. Tema eesmärk oli saada kõrgeimasse seisusse, kus ta saab välja näidata omandatud tarkust, lugedes palju erinevaid raamatuid. Julien oli andekas noormees, kes tahtis saavutada suurt kuulsust. Tema perekond temast ei hoolinud. Isa pidas Julieni laisaks ja kasutuks. Tema vennad ei tahtnud, et Julien oleks neist targem ja osavam. Jumal vastas Julieni palvele ja linnapea, härra Renal kutsus ta raha eest oma laste koduõpetajaks
"Punane ja must" Stendhal Julien on noormees,selles raamatus,peategelane ja 19.aastane,ta ei ole kunagi oma kodukülast välja saanud,ning ta teeskleb et tahab saada preestriks. Ta on tegelikult hirmutavalt tark ja andekas ja võtab kõike mõistusega.Ta tunneb,et on teistest parem ja sellepärast ta polgab oma perekonda,isa ja vendi,sest nad on kui lihasmass,ning ei mõista Julieni raamatulembust.Sellest ka vist tuleneb see,et tema vennad teda tihti peksavad ja ega isagi temast paremini mõtle,peab teda logardiks.
,,Punane ja must" kui realistlik teos Stendhali ,,Punane ja must" on realistlik teos, kuna: 1) Elu kujutati kogu tegelikkuses. Peategelane, noor Julien, kes pole kordagi kodukülast välja saanud ja on ka külas käinud ainult kahel inimesel. Vanal sõjaväearstil ja kiriklas, sest teeskleb et tahab preestriks saada. Perekonnas teda ei sallita. Julien põlgab oma perekonda - isa ja vendi, sest need on ainult lihasmass ega mõista tema raamatulembust. Vennad peksavad teda tihti, sest tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Isa peab teda kasutuks logardiks. Seega on päris hea, kui linnapea otsustab Julienist oma lastele koduõpetaja teha. Isa saab logardist lahti, Julien parema elu. Linnapea, härra Rénal kardab väga, et kuna Julien on nii tark ja võimekas, äkki ta
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Stendahl ,,Punane ja must" Juhendaja:Anne Rand Shendahl ,,Punane ja must" Julien on noormees, kes on 19 aastane kes ei ole kordagi lahkunud oma kodukülast. Ta on väga kaval poiss. Ta peab ennast teistest paremaks ja tal on häbi oma perepärast. Ta saab vendadelt tihti peale peksa ja isa arust on tegu lihtsalt nii sama leiva sööjaga. Linnapea kutsub ta enda lastele koduõpetajaks, sellega olid kõik rahul, isa sai raha ja sai parema elu peale. Härra linnapea maksab talle väga hästi kuna ta kardab , et tema rivaal maksab temast üle ja Julien läheb hoopis tema lapsi õpetama
Tuli avalikuks ja saadeti sanatooriumisse vaimulikuks õppima. Aga jättis pooleli ja läks Pariisi. Seal härra de La Mole'i sekretär ja heal järjel. Tekkis armuvahekord proua de la mole'iga (mathilde) ja too jäi rasedaks. Tuli ilmsiks ja isa oleks peaaegu leppind nende abieluga kui proua Renalilt tuli kiri ülsetunnistusega Julieni alatust armastusest varem. Kui poiss sellest teada sai läks kiiresti tagasi kodukülla ja tulistas kirikuss proua Renalit kaks korda. Vangi. Mathilde ja proua Renal püüavad päästa teda surmaotsusest, aga züriis vihatud Valeno ja giljotineeritakse. Ise armastas lõpus ainult Renlit ja avastas, et kõige õnnelikum aeg elus oli renaliga salaja, kuid ta oli tol ajal mõelnud vaid auahneid plaane edasisele edule.
hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna on kindel, et sellist hetke ei saabu kunagi, kui ta õnnelik oleks. Kui Faust lõpuks tunnistab, et ta on õnnelik, otsustab kurat ta hinge röövida ning asjasse sekkub jumal, kes viib Fausti hinge taevasse. A.Puškin „Jevgeni Onegin on rikas hellitatud noormees, kellel on elutüdimus Armastuse maha laitmine esimesel Värssromaan Onegin“ kõikidest pidustustest ja hõlbuelu nautimisest. Sõites korral võib hiljem valusalt kätte maale onu pärandust vastu võtma, tutvus ta seal maksta – kahetsus. Tatjanaga, kellele ta silma hakkas. Suures armuvalus Tatjana truudus ja kohustus
võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu. Kui isa Goriot' juurde tuli ilusti riides preili, kandis Sylvie sellest proua Vauquerile ette, nägi, et isa Goriot läks tõlda, proua Vauquer kohtles seda natuke paremini; arvas, et polegi nii vaene kui laseb arvata. Kui tütred erinevalt riides käies isa külastasid, arvas proua Vauquer, et need pole ta tütred, vaid armukesed. Proua Vauquer hakkas isa Goriot' järjest halvemini kohtlema. Isa Goriot vähendas tunduvalt oma väljaminekuid, hakkas kehvemaid riideid kandma, jäi järjest kõhnemaks, teda pilgati. Proua Vauquer
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber
Honoré de Balzac - ''Isa Goriot'' Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed olid pahased, ei teadnud, et isa oli rikas, ajasid minema, preili Michonneau hoolitses tema eest, sai selle eest raha. Härra Poiret- kandis vanu riideid, ei tundunud prantslasena, kohutas inimesi. Victorine Taillefer- nooruke, kelle isa kodust välja ajas, ei tunnistanud teda oma tütreks, Vauquer ja Couture hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli vaga, rahulik, kandis vanu riideid, ei tahtnud isa kohta midagi halba öelda, ema oli suremas, vend külm. Isa Goriot- läks pansionaati 69 aastaselt, uhked riided, palju raha, kullatud asju
Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar.
) e) Kõik inimesed on erinevad, kuid siiski miks mõned peavad rohkem kannatama kui teised? (Inimest ennast) 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Eugene de Rastignac – vaene üliõpilane Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane – tal oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad. Ta riietus oli talle väga tähtis – kuigi ta kandis äripäevadel eelmise aasta ülikondi, võis ta vahest välja näha nagu elegantne noormees. Harilikult kandis ta vana kuube, kulunud vesti, üliõpilastele omast musta koltunud kaelasidet ning tallutatud saapaid. Tänu oma ilusale välimusele oli tal naiste seas menu. Eugene ei tahtnud sõltuda oma perekonnast vaid elatada ennast ning oma peret oma sissetulekust. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt (näiteks perekond valmistas endale juua pressitud viinamarjade jäänustest) kokku, suurenes Eugene’i soov
Kolm musketäri A.Dumas 1625.aastal alustas gaskoonlasest noormees nimega d'Artagnan oma seiklust kolme isa poolt tehtud kingitusega. Nendeks olid viisteist eküüd, kullerkupuvärvi hobune ja kiri härra de Treville'ile. Meung'I linnakeses tekkis tal tüli endast vanema mehega, kes oli d'Artagnani hobust pilganud. Viimane sai võitluses kannatada ning kaotas natukeseks ajaks teadvuse. Enne kui noormeest polnud veel minestanud nägi ta mileedit, kes vestles tundmatuga. Meelemärkusele tulles ei leidnud ta enam kirja., keegi oli selle ära varastanud
erakordseks. Mõtleme ise juurde igasuguseid asju. Leiab, et armastus on üks hulluse vorm, aga ainus hullus, sulnis hullus, mis teeb elu elamisväärseks. Romaanides võib kohata ka tema tüüptegelasi: Noor, silmapaistev meesterahvas, nägus, aga ta on ka uje, kohmetu, lihtsamat päritolu, kes hakkab maailma avastama elukooli teos (arenguromaan) ning teda käivitavaks jõuks on armastus, see annab talle jõudu ja kindlust eesmärke saavutada. Kaunis naine, kellesse noormees armub. Puhas, rikkumata, loomulik, vahetu, siiras, ometi saab temast peategelase armuke. Naine, kes Stendhal enda arvates oleks olnud. Otsustuskindel, tegutseja, jõuline, tugev. Deus ex machina, võluuur, rikas, mõjuvõima sisik, kes on noormehe heategija. Kelm, keegi halb, kes pillub kaikaid kodarasse vastandina heategijale. "Punane ja must" on nagu elukool. Hakkab maailma avastama, peategelane põrkab tegelikkusega kokku. 4. Honoré de Balzac (1799-1850)
erakordseks. Mõtleme ise juurde igasuguseid asju. Leiab, et armastus on üks hulluse vorm, aga ainus hullus, sulnis hullus, mis teeb elu elamisväärseks. Romaanides võib kohata ka tema tüüptegelasi: Noor, silmapaistev meesterahvas, nägus, aga ta on ka uje, kohmetu, lihtsamat päritolu, kes hakkab maailma avastama elukooli teos (arenguromaan) ning teda käivitavaks jõuks on armastus, see annab talle jõudu ja kindlust eesmärke saavutada. Kaunis naine, kellesse noormees armub. Puhas, rikkumata, loomulik, vahetu, siiras, ometi saab temast peategelase armuke. Naine, kes Stendhal enda arvates oleks olnud. Otsustuskindel, tegutseja, jõuline, tugev. Deus ex machina, võluuur, rikas, mõjuvõima sisik, kes on noormehe heategija. Kelm, keegi halb, kes pillub kaikaid kodarasse vastandina heategijale. "Punane ja must" on nagu elukool. Hakkab maailma avastama, peategelane põrkab tegelikkusega kokku. 4
külaköstril, näol püsis vagur ja väga häbelik ilme. Ehkki ta polnud laiade õlgadega, näis mustade nööpidega rohekas kalevine kuub kaenla alt tublisti pitsitavat ja kätiselõhikuist paistsid punetavad randmed, mis nähtavasti olid harjunud vabadusega. Traksidega hästi trammi kistud kollakate pükste alt paistsid sinised sokid. Jalas olid tal lohakalt viksitud tugevad rautatud kingad. Härra Bovary kasvatusmeetodid: pani lapse kütmata tuppa magama, õpetas suurel sõõmul rummi rüüpama ja kirikurongkäiku mõnitama. Hr. Bovary arvas, et nii saab ta vormida oma pojast mehise mehe. Proua Bovary kasvatusmeetodid: vedas poissi ilmlõpmata sabas, lõikas talle papist vigureid välja, jutustas jutte, pidas nukratest, naljakatest ja kelmikatest kudrutustest kubisevaid lõputuid monolooge. Kui sealne kool lõpetatud, läks Charles Rouen'i Kollezisse, kus hakkas poiss õppima arstiteaduskonnas
kuninga vastu, kuid mitte iialgi kardinali ega hispaanlaste vastu. Sellest kindlakskujunenud harjumusest tuleneski, et ülalmainitud aprillikuu esimesel esmaspäeval 1625.. aastal kiirustasid linnakodanikud, kuuldes kära, kuid mitte nähes puna-kollast lippu või hertsog Richelieu kaardiväelaste univorme, «Vabamöldri» kõrtsi poole. 7 Sinna jõudes võis igaüks segaduse põhjust näha ja mõista. Keegi noormees ... Kuid visandame ühe suletõmbega ta portree. Kujutlege don Quijotet kaheksateistkümneaastasena. Don Quijotet ilma raudrüüta, soomussärgita ja reiekaitseteta, don Quijotet villases vammuses, mille sinine värv oli omandanud veinipära ja taevasinise vahepealse tabamatu värvingu. Piklik ja tõmmu nägu, esiletungivad põsesarnad -- salakavaluse tunnus; väga arenenud lõualihased -- märk, millest eksimatult tuntakse gaskoonlast, isegi ilma baretita, meie noormees aga kandis mingi
Jutustati musketäridest, nende teenritest ja nende kodudest. D`Artagnanist sai musketäri asemel kaardiväelane(ajutiselt). 8.Neljal musketäril sai see 40 pistooli otsa ja d`Artagnan mõtles kuidas neile raha juurde teenida. Tema juurde tuli Bonacieux, kes rääkis oma naise röövimisest(varas oli mees Meung`ist). Bonacieux ja d`Artagnan nägi tänaval meest Meung`ist ja jooksis talle järele. 9.D`Artagnan rääkis oma kolmele sõbrale Bonacieuxi käest raha teenimisest, kuni Bonacieux tuppa tormas ja rääkis, et teda olevat tahetud kaardiväelaste poolt, et ta olevat röövinud ise oma naise. Bonacieux`i järel tulid tuppa kaardiväelased, kes Bonacieux`i kinni võtsid(d`Artagnan ei tahtnud ennast tema kaitsmisega pagandusse sisse mässida). D`Artagnan ütles toosti: "Kõik ühe ja üks kõigi eest!" 10.D`Artagnan kuulas alltoas olevaid hääli(sinna oli hiirelõks ülesse seatud-kõik kes sisse läksid, kuulati üle), kuni proua Bonacieux hiirelõksu püüti
Ajakirjanik, reporter:Riho Kirsipuu pansionile ja Reporter:Martin Väinsalu endale on Reporter: Karl-Johann Reitalu jätnud? Lähemalt tuleb juttu ka pansioni Tänases lehes: elanikest:Vautrin Uskumatult ist, Poiret`ist, huvitav preili intervjuu enne Michonneau`st, Isa Gorioti preili Victorine` surmatundi Tailleferist ja üliõpilasest Bianchonist. Miks on nad just proua Vaqueri pansioni valinud?
kirjanike stiilis romaane.Kaks onu , Charles ja Jules , olid asjatundjad kitsates valdkondades , üks neist bretooni kirjanduses ja teine putukateaduses. Maja , kus sündis de Gaulle. Charles de Gaulle sõjaväeteenistus Charles de Gaulle astus 1909 aasta oktoobris 33.jalaväerügemendi koosseisu.Rügemendi kasarmud asusid Põhja-Prantsusmaal Arrasis , poolel teel Lille'st Pariisi , seal oma noorpõlvekodu ja sünnikoha vahel andis noormees vandetõotuse ning veetis esimese aasta sõjaväes. See oli tema jaoks lausa kohutav aasta.Häbelik , intelligente ning kuus jalga ja viis tolli pikk Charles oli kaasteenijate rõvetsemise märklauaks.Nad koguaeg narrisid ja kiusasid teda , muutes tema elu põrguks.Nad õpetasid talle roppu keelt. Toimusid kiirmarsid , paradid , ülevaatused , õppused jne. Kuigi de Gaulle ülendati 1910.aasta aprillis kapraliks , ei jõudnud ta seersandi auasteni nagu enamik kadettidest see tuli ilmselt
Oma lastetu abikaasa soovile vastu tulles võttis ärimees poisi enda juurde, kuid ei lapsendanud teda. Edgar elas küll kest rikkust kuid oli vaene ja õigusteta. Teda peeti rikka mehe pärijaks, kuid pärandust ei saanud ta kunagi, sest ei allunud oma hooldjale ning oli isepäine. Jäänud rahata lasi Poe end värvata sõjaväkke kuid tema tervis ega iseloom ei sobinud karjääri tegemiseks sõjaväkke. Ainus mida elegantne ja hästikasvatatud noormees hästi teha oskas oli luuletuste kirjutamine. Oma kulu ja kirjadega avaldas Poe ühe kogumiku ja siis teise...kuulsus ja raha jäid aga tulemata. Poe ei kannatanud enam seda, et pidi Allanilt abi küsima ning see teda pidevalt solvas nii otsustas ta üles otsida oma sugulased. Nende juures leidis ta lõpuks tõelise kodu. Hiljem abiellus oma täditütrega, kelle kuju on jäädvustatud ka paljudesse luuletustesse ja jutustustesse
sümpatiseeris, kuid ta ei teadnud, kas ta on tema või teise mehe poolt. Athos sai lahingus raskelt haavata. D'Artagnan läks kuninga jutule, kes soovitas teda kolmele musketärile. D.A tegi juhuslikult, kõigile kolmele musketärile midagi, mille tõttu nad leppisid võitlemis aja. Kell 12,1 ja 2. Esimesele lahinugle tulid teised aga jalameesteks. Kuid kolm musketäri ja D.A leppisid ära ning siis võitlesid hoopis kaardiväelastse vastu ja nad võitsid. Kuningale avaldas see muljet ning ta kutsus nad enda poole. Kuid neli meest sattusid jamasse, kus nad haavasid süütut meest ja panid peaaegu Pariisi põlema ning kuningas Louis 4. Sai sellest teada. Ta oli vihane kuid halastas poiste peale. D'Artagnani juurde tuli ühel päeval üks mees, kes usaldas talle saladuse, et ta naine rööviti. Kirjelduse järgi sai D.A aru, et see oli see mees, kes kord ta kirja varastas. Ta läks kohe tema juurde, kuid ei leidnud teda
1. ,,ROSINKÜSIMUS": MIS JUHTUS? Raha toob inimestes halvima välja. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Eugene de Rastignac vaene üliõpilane Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane tal oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad. Ta riietus oli talle väga tähtis kuigi ta kandis äripäevadel eelmise aasta ülikondi, võis ta vahest välja näha nagu elegantne noormees. Harilikult kandis ta vana kuube, kulunud vesti, üliõpilastele omast musta koltunud kaelasidet ning tallutatud saapaid. Tänu oma ilusale välimusele oli tal naiste seas menu. Eugene ei tahtnud sõltuda oma perekonnast vaid elatada ennast ning oma peret oma sissetulekust. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt (näiteks perekond
(Inimest ennast) 2.1. „ROSINKÜSIMUS”: MIS JUHTUS? Raha toob inimestes halvima välja. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Eugene de Rastignac – vaene üliõpilane Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane – tal oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad. Ta riietus oli talle väga tähtis – kuigi ta kandis äripäevadel eelmise aasta ülikondi, võis ta vahest välja näha nagu elegantne noormees. Harilikult kandis ta vana kuube, kulunud vesti, üliõpilastele omast musta koltunud kaelasidet ning tallutatud saapaid. Tänu oma ilusale välimusele oli tal naiste seas menu. Eugene ei tahtnud sõltuda oma perekonnast vaid elatada ennast ning oma peret oma sissetulekust. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt (näiteks perekond valmistas endale juua pressitud viinamarjade jäänustest) kokku, suurenes Eugene’i soov teha
kui teised? (Inimest ennast) 2.1. ,,ROSINKÜSIMUS": MIS JUHTUS? Raha toob inimestes halvima välja. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Eugene de Rastignac vaene üliõpilane Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane tal oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad. Ta riietus oli talle väga tähtis kuigi ta kandis äripäevadel eelmise aasta ülikondi, võis ta vahest välja näha nagu elegantne noormees. Harilikult kandis ta vana kuube, kulunud vesti, üliõpilastele omast musta koltunud kaelasidet ning tallutatud saapaid. Tänu oma ilusale välimusele oli tal naiste seas menu. Eugene ei tahtnud sõltuda oma perekonnast vaid elatada ennast ning oma peret oma sissetulekust. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt (näiteks perekond valmistas endale juua pressitud viinamarjade jäänustest) kokku, suurenes Eugene'i soov teha karjääri ning tal tal ärkas ka janu kuulsuse järgi
Steiner oli Saksa juut ja ärihai, kellel oli varandust miljonites. Ta muutus tobukeseks niipea kui mõni naine talle pähe lõi. Teatris polnud olnud ühtegi debütanti, keda ta poleks endale ostnud, olgu hind nii kõrge kui tahes. Nana lõi Steineri Rose'lt üle. Fauchery Pariisi tuntud ajakirjanik. Ta kirjutas ajakirja ,,Fiagro" arvustusi, mida luges terve Pariis. Oli äärmiselt huvitatud krahvinna Sabinest, kellega tal tekkis salasuhe. Paul Daguenet Noormees, kes oli alati olnud Nana armuke. Nana kutsus teda Mimiks. Daguenet'i palvel sokutas Nana talle naiseks krahv Muffat'i tütre. Peale seda käitus Paul Nanaga nagu võõraga. Krahv Xavier de Vandeuvres sale, korrektne ja distingeeritud härra. Ta oli kuulsa suguvõsa viimane võsu, samal ajal naiselik ja vaimukas. Vandeuvres pillas oma varandust taltsutamatus lõbunäljas. Talle kuulus traavitall, mis tõi talle sisse pöörast raha. Samal ajal olid ta kaotused aga väga suured
ning kirjutanud töid tiisikuse ravimise kohta. Isa teadusehuvist olid saanud indu ka pojad. Vaimselt sõltumatu ning unistava iseloomuga Pierre aga ei tahtnud koolis käia ning isa õpetas teda esialgu ise, usaldades hiljem poja silmapaistva õpetaja Bazille´i hoolde. [1] Andekas poiss oli juba 18-aastaselt litsentsiaat Sorbonne´i ülikoolis ja 19-aastasena nimetati ta matemaatika- ja loodusteaduse osakonnas professor Desains´i assistendiks. Seda ametit pidas noormees viis aastat. Ta tegi uuringuid koos oma vanema venna Jacques´iga, kes oli samuti Sorbonne´is litsentsiaat ja assistent. Noored füüsikud avastasid juba varsti ühe tähtsa piesoelektrilise nähtuse ning nende eksperimentaalne töö viis uue aparaadi leiutamiseni, mis oli mitmel viisil tarvitatav- piesoelektrilise kvarsti abil saab näiteks täpselt mõõta nõrku elektrihulki. [1, 7] 14 1883
,,Kas Te olite Helgi Lucieni ja Augustiniga intervjuu temaga Salloga tugevad (suri kahjuks aasta enne tema konkurendid?'' väikelapsena) orbude Karisma: ,,Jah olime, ent surma. kodus. lõppude lõpuks said Preili Chanel oli palju koos oma tädi Arthur ostis endale ja õnnetus ning ta suri. Adriennega, kes oli naisele korteri Rue Otsekohe sõitis naine peaaegu sama vana, kui Camponile, mis asus Canne'i sündmuspaigale tema. Rue de Rivolil ristus ning katsus rususid nagu Neid peeti tihti õdedeks, Rue St. Honoré'ga ning pime, istus sest neis mõlemas oli lõppes Boulevard de la kilomeetripostile ja
Üritas Anastasiet võluda, kuid Delphine'ga alustas hoopis suhet. Läks kaasa suurema massiga, kuid ei läinud kuritegelikule teele. Proua Vauqer pansionaat. Probleemid teoses: 1) RAHA-väga suur roll, sest kas raha võrdub perkonnaga? Isa Goriot oli väga kõrge ja tuntud nuudliärimees ja tütardel polnud kunagi puudust olnud, kuid mida vanemaks sai seda rohkem raha hakkas tütardele saatma. Isa Goriot'i ja tütarde suhe=RAHAMASIN. Tütred isegi mitte isa matusele ei läinud. Isa arvas ise ka, et suhe peab põhinema rahal. Rahalist suhet näeb ka Eugene de Rastignaci ja ta vanemate vahel. Ei näinud probleemi küsida perekonna käest raha, et tõusta kõrgemale sotsiaalses staatuses. 2) ISAARMASTUS-kõige olulisem isale tütarde käekäik, hoolitses nii pedantlikult. Delphine aja Anastassie ei näinud puudust. Isa tundis, et ainuke viis oma armastust näidata on raha kaudu, sest ei osanud kõrgklassis käituda, seega polnud kutsutud ka laste kodudesse.
Ai oli küll natuke kurb sest Hilde oli juba ära sõitnud. Aga kõrtsis käis pidu edasi. Paljud laulsid ja rääkisid niisama juttu. Kätte jõudis sügis. Mõlemal pool mõisaid võeti kartuleid. Aegamööda jõudsid kartulivõtjad teele lähemale, korraga läks üks läikiv tõld mööda edasi, teine ja komas ja veel mitu kõik sõitsid mõisa või pöörasid sealt tagasi linna. No miss eal täna ometi on küsis üks tööline teiselt. Täna on ju preili pulmad vastati talle. Ah pulmad, kui ruttu preili saksamaalt peiu leidis ütles üks töötaja. Nii nad arutasid veel tükk aega pulmadest ja pulma külalistest. Varsti tulid kaks tõlda. Nende ees vilets hobune ja taga puust talu vanker. Mõne aja pärast tuli neile vastu veel üks vanker ja nad põrkusid tee pealt välja. Vankris olevad Jaan ja Kadri aga läksid mõisa poole jalgsi tagasi lõpuks nad jõudsidki kohale. Õu ja aed oli väga ilusasti kaunistatud.