BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939-1940.SOOME TALVESÕDA.Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel.Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed Balti riikide ja Soome vastu,valmistudes talle MSPga lubatud riikide hõivamiseks.Juhuks,kui Eesti ei anna NSV Liidu nõudmistele järele,oli Punaarmeele antus korraldus Eestit rünnata.Eesti rõhutas maailmasõjas erapooletust.Eesti olukorra muutis keerukamaks Tallinna sadamasse saabunud Soome allveelaev Orzel, mille Eesti võimud interneerisid.Allveelaev põgenes 17.sept 1939 Tallinnast.NSV Liit kasutas seda oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides nii Eesti merelt.Eesti valitsus saatis Moskvasse Karl Selteri.24.sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV
baltikumi.ettekäändeks sai 15.septembril tallinna sisenenud poola allvelaev Orzel.Kreml kasutas juhust, pärast allvelaeva lahkumist, ja süüdistas eestit neutraliteedi rikkumises.24.sept. anti eesti välisministrile allkirjastada vastastikuabistamise pakt. See andis õiguse venemaale luua Eesti territooriumil sõjabaase.26.sept aga andis NLiidu rahvakomissar käsu teha eestile tugev ja otsustav sõjalöök. Sõjalise suurusega jäid eestlased punaarmeele kõvasti alla.Niisis otsustas eesti et ta võtab Kremli nõudmised vastu, sest vastupanu punaarmeele polnud mõtet avaldada.Läbirääkimised lõppesid 28.sept 1939 aastal baaside lepingu allakirjutamisega kus lubati hoiduda vastatikusest sõjalikkusest ning tehti vahetusi maaalade rendile andmise ja sõjameestega.Pidevalt toonitati, et see ei kahjusta kuidasgi Eesti suveräänsust.Sama leping sõlmiti ka läti ja leeduga.Soome sellega ei nõustunud, ning 30
aastal. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega. Kurski lahing lõppes samuti Saksa vägede lüüa saamisega. 5. Teine rinne 6.juunil 1944 avati Normandias teine rinne Saksamaa vastu. Vägede juhiks kindral Eisenhower. Vabastati Prantsusmaa ja sakslased taganesid Saksamaa piirile. Saksamaa vallutati mõlemalt poolt. Sakslaste vastupanu Punaarmeele oli palju tugevam kui lääneriikide vastu. Päris sõja lõpus eelistati alistumist Lääneriikidele mitte Punaarmeele. 25.aprillil kohtusid NSVL väed ja USA väed Elbe jõel. Berliin alistus 2.mail ja Saksamaa kapituleerus 8.mail. 30. aprillil oli Hitler sooritanud enesetapu. Euroopas oli sellega sõda lõppenud. 6. Hitleri-vastane koalitsioon Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale
Seetõttu langes 1918. aasta lõpuks Punaarmee kätte ligi pool Eestit. Aastavahetuseks suudeti pealetung siiski peatada ning 7. jaanuaril 1919 alustasid Eesti väed vastupealetungi. 28. nov 1918 PA vallutas Narva, kehtestati Eesti Töörahva Kommuuni valitsus (J. Anvelt) Arestid, tapmised. Tallinnas tegutses E Ajutine Valitsus (K. Päts) 1919. a dets - jaan vallutas Punaarmee 2/3 Eestist Punaarmee 30 - 40 km kaugusel Tallinnast. 4. Miks kaotas Eesti Punaarmeele nii suure ala? Kuna Eesti vabariigi sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Valitsusel polnud esialgu kedagi Punaarmeele vastu saata. Kaitseliit oli veel nõrk, sõjaväe loomist takistas relvade, laskemoona jm varustuse nappus. Rahval,aga puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse. Allahinnati ennast ja ei mõistetud , et revolutsioonist nõrgestatud enamlik riik pole võrreldav sõjaeelse impeeriumiga. 5
Kes oli Juri? · 3. märts 1899 Ukraina · 10. mai 1960 Moskva · Suurimaid 20. sajandi vene kirjanikke · Suutis eirata nõukogude tsensuuri Elukäik · Sündis Ukrainas Poola päritoluga katolikku perre · Sattus Odessas kirjanike ringkondadesse (Roheline Lamp) · 1917 juura; Punaarmee vabatahtlik · 1922 Moskva, raudteetööliste ajakiri · Surm südameataki tõttu Kirjutamine · Alustas kirjutamist keskkoolis · 1917 kirjutas propagandat Punaarmeele · 1922 ,,Ingel" · Katsetused luules, pseudonüüm · 30-dad, 40-dad stalinistlik tsensuur · Põhiliselt romaanid, ka näitekirjandus · Kirjanikud on inimhinge insenerid Teoseid · Kadedus () 1927 Poeetiline, satiiriline stiil Teravmeelitseb nõukogude ideaalide kallal · Kolm paksu ( ) 1924 Esimene nõukogude revolutsioonimuinasjutt Räägib kolme paksu mehe ülemvalitsusest Ooper, lavastus, kuuldemäng, ballett Allikad (vaadatud 14.03.2013)
Talvesõda Samuti nagu eestis, nõudis Stanil endale sõjaväebaase Soomes ning karjala kannas. Mannerheimi liin(karjala kannas) oli tugevalt kindlustatud. Marssal Mannerheim oli Soome rahvuskangelane, riigi rajaja ja juhataja. Soome keeldus punaarmeed sisse laskmast ning nõukogude liit tekitas provokatsiooni. 6. Detsember 1939 alustas punaarmee talvesõda. Pommitati Soome linnu ja külasid, suur osa lennukeid startis Eestist. Lahingud olid ägedad, kuid punaarmee oli ettevalmistumatta. Rahvaste liidust visati Nõukogude Liit välja agressorina. Ameerika ning briti abi läbi Norra ja Rootsi kukkus läbi ROOTSI EI LASKNUD ABI LÄBI. Sajad Eesti noored läksid üle jää ja astusid Soome armeesse. Soome ammendas oma majanduslikud ja sõjalised ressursid mõne kuuga. 12. Märts 1940 sõlmiti rahu. 1941 tungis Soome NSVLiidule kallale ja soomlased vallutasid oma alad tagasi. Soome alistus punaarmeele 1944, ning kaotas...
Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Rahvusvaheline olukord hakkas 1930. aastate lõpus teravnema. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa. Teine põhjus Majanduslikud eeldused. Saksamaal otustas Hitler arendada sõjatööstust, et viia riik suurest majanduskriisist välja. Võeti laenu. Nõukogude Liidu eesmärk oli tugeva sõjaväe ülesehitamine. Riigi kodanikud elasid vaesuses. Punaarmeele tuli leida sõjalist rakendust. Kolmas põhjus Ideoloogilised eeldused. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Seda tuli jõuga hankida naaberrahvastelt. Stalin soovis kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Molotovi-Ribbentropi pakt muutis NSV Liidu ja Saksamaa ajutiselt liitlasteks. Nüüd võidi alustada teiste Euroopa riikide vallutamist. Küsimused Mis on NSV Liidu majanduspoliitika peaeesmärk?
aastal ja teised Ametiühisuste Kesknõukogu tegelased. Töölised nõudsid: Nõuame kõigi N. Liidu vaenuliste elementide otsustavat väljajuurimist, eriti aga kaitseliidu laialisaatmist, kuna seal on eriti õhutatud N. Liidu vaenulist meeleolu, riigiaparaadi puhastamist sõjaprovokaatorite käsikuist ja kõigist N. Liidu ja Eesti vahel sõlmitud abistamise pakti vaenulistest ollustest [12]. Edasi võeti vastu tervitus Punaarmeele, milles öeldi: Stalini, Molotovi ja Vorošilovi ja teiste Nõukogude Liidu juhtide tark rahupoliitika on... ulatanud vennalikult abistava käe Eesti töötavale rahvale. Võimsate Punaarmee väeosade Eestisse jõudmine on meile kindlustuseks, et võime rahulikult jätkata tööd oma kodudes. Lõpuks otsustati saata tervitustelegramm Stalinile. Koosolek lõppes kell 10:15 õhtul. Tartus toimuvaid väljaastumisi juhtisid Kristjan Jalak, Neeme Ruus ja Aadu Hint. 21. juuni riigipööre
Suuriikide aetav lepituspoliitika käis väikeriikide arvelt 1935. jätsid inglased läänemere sakslastele ja venelastele Lääneriike häiris Eesti autoritaarne riigikord Suhted NSVL'iga Eesti-NSVL suhted olid head Venemaa Saksamaa-vastane ühisrinne Eesti-NSVL VAL'i pakkumine Venemaa tahtis Baltiriikidesse oma baase rajada Eesti lükkas kõik pakkumised tagasi Suhted Saksamaaga Natside võimuletulekuga suurenes sõjaoht Ainsad väärilised vastased Punaarmeele Suhted Saksamaaga paranesid Osteti varustust ja vahetati luureinfot Eesti-Saksa MKL Neutraliteet Eesti soovis olla neutraalne 1938. teatasid Baltiriigid, et nad ei aktsepteeri RL'i artikleid, milles määratakse agressaaorite vastast tegevust. Paraku ei olnud erapooletusest kasu
Liitlasväed jäid lõpuks peale. Murti saksa salakood enigma, nende vastu kasutati lennuväge. 42-43 õhuväed saavutasid ülekaalu saksamaa vastu. Hakati neid puruks pommitama. BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939-1940.SOOME TALVESÕDA.Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel.Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed Balti riikide ja Soome vastu,valmistudes talle MSPga lubatud riikide hõivamiseks.Juhuks,kui Eesti ei anna NSV Liidu nõudmistele järele,oli Punaarmeele antus korraldus Eestit rünnata.Eesti rõhutas maailmasõjas erapooletust.Eesti olukorra muutis keerukamaks Tallinna sadamasse saabunud Soome allveelaev Orzel, mille Eesti võimud interneerisid.Allveelaev põgenes 17.sept 1939 Tallinnast.NSV Liit kasutas seda oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides nii Eesti merelt.Eesti valitsus saatis Moskvasse Karl Selteri.24.sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV
07.1941 toimus massiküüditamine, eestist deporteeriti 10000 inimest, mehed vangilaagrisse, ülejäänud siberisse.Suvesõda- 22.06 puhkenud vene-saksa sõda, taandus kaotusi kandnud punaarmee korratult.7 juulil ületasid sakslased eesti piiri.Neile loovutati vastupanuta lõunaeesti, augusti keskel hõivati narva ja tähelepanu koondus tallinnale.eesti pinnal toimuval sõjas lõid oluliselt kaasa metsavennad, kes pakkusid vastupanu punaarmeele, tahtsid eesti iseseisvust.nende vastateks olid punaarmee ja hävituspataljonid.Suvesõja jooksul mõrvati ligi 2000 tsiviilisikut, purustati tööstushooneid, raudteid, põletati talusid, kariloomi.(Hävituspataljon tegi seda)
Teine maailmasõda (01.09.1939-02.09.1945) Poliitilised:Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks; RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike; Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust Majanduslikud:Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist;Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud Ideoloogilised:Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik;Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee Rahustamispoliitika ehk lepituspoliitika Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939; Osapooled: NSVL ja Saksamaa;Sisu: Mittekalaletungi lepin 10 aastaks;cSalajane sisu: Ida-Euroopa jagamine Liitlased FRA, ENG, RUS&NSVL(1941) Lääneliitlased GER, ITA, JAP Holokaust (eluta ja elusa looduse täielik hävitamine põletamise teel) Hävitati: juute, slaavlasi, mustlasi Getod; Koonduslaagrid
Kõige rohkem oli neid Uuralis, Lääne-Siberis ja Volga jõe ääres. Mobiliseeritud saadeti vangilaagritesse ning ehituspataljonidesse , kus olid väga rasked elu- ja töötingimused. Kurnatuse tagajärjel suri juba esimesel talvel kaks-kolmandikku mobiliseerituist. Suurima panuse II maailmasõja võitlustes Eesti riigi ja rahva eest andsid eesti mehed Saksa vormis. Saksa armeesse läksid eestlased 1941. aastal vabatahtlikult, lootusega kätte maksta Punaarmeele. Metsavendadest moodustatud pataljonid osalesid otseses lahingutegevuses kuni Eesti vabastamiseni. 1943. aastal kuulutasid sakslased siin juba välja noorte sundmobilisatsiooni, leidmaks leegionäride ridadesse täiendusi. Kuid mobilisatsioonid tekitasid eestlaste seas pahameelt ja massiliselt hakati teenistusest kõrvale hoidma. Kasutati fiktiivseid tõendeid, varjati end ja väga populaarne oli põgenemine Soome . Soome armeega ühineti ainult vabatahtlikult
Venemaa- näiliselt olid suhted hea naaberlikud, rahutust tekitas kavatsus sõlmida eesti-vene vastastikulise abistamise leping. Selleks nõuti, et eesti lubaks rajada oma territooriumile punaarmee baasid . Eesti kartis, et vastastikuline abi muundub okupatsiooniks. Eesti juhtkond tõrjus kõik vastavad ettepanekud. Saksamaa- saksamaas nähti ainsat riiki, kes oleks suuteline osutama vastupanu punaarmeele, see tõttu tihenesid eetsi ja saksamaa suhted. Kuid seee ei suurendanud eesti julgeolekut, pigemvastupidi, 1939 aastal sõlmitud eesti saksa mittekallaletungilepingut käsitleti kui eetsi astumist saksamaa poolele. Balti liit- 1920. Aastate algu poolel otsautati moodustada balti liit. Balti liit tähendas 5 balti riigi-soome, eesti, läti, leedu, poola- tihedat sõjalis-poliitilist koostööd, mõeldud venemaa tagsi löömiseks
lääneriikides tõrjuvaid hoiakuid. Suhted Venemaaga olid näiliselt sõbralikud, tegelikult tahtis Venemaa kaasata Balti riike Saksamaa-vastasesse ühisrindesse, kuid see oleks halvendanud Eesti suhteid Saksamaaga, sellepärast Eesti keeldus. Lisaks kardeti, et Punaarmee ei lahku siit enam vabatahtlikult ja vastastikune abi muutub okupatsiooniks. Suhted Saksamaaga tihenesid sõjaväelise poole pealt, sest Saksamaad peeti ainukeseks riigiks, kes suudaks vastu panna Punaarmeele. Kuid lähenemine Saksamaaga ei suurendanud Eesti julgeolekut, sest mujal maailmas arvati, et Eesti läks Eesti-Saksa mittekallaletungilepinguga Saksamaa poolele üle. Lõpuks otsustas Eesti säilitada neutraliteeti, mängida kahe suurriigi vahel ja mitte eelistada kumbagi.
Juunist 1940 täielikult okupeeritud ja kaotanud iseseisva riigi tunnused. 7. Miks, millistel tingimustel õnnestus Soome riigil püsima jääda? Samal ajal, kui Balti riigid üksteise järel baasidega nõustuma sunniti, avaldas NSV Liit samasuguse lepingu sõlmimiseks survet ka Soomele. Soome asus läbirääkimisi venitama, lootes, et NSV Liit ei söanda teda rünnata. 30. Novembril 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. Soome osutas Punaarmeele oodatust tugevamat vastupanu. Punaarmee tõi juurde lisajõude, mille toel lõpuks murti läbi Mannerheimi liinist. Soome jätkas endiselt vastupanu, Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. See sundis Stalinit Soome vallutamise kavast loobuma. 12. Märtsil 1940 sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja anda Hankos Punaarmeele sõjaväebaas, kuid iseseisvus jäi püsima. 8
kommuniste, kuid hiljem ka inimesi kes vastu hakkasid. Tapeti juute ja mustlasi. Eesti majandus oli juba N-okupatsiooni ajal saanud kannatada ja Saksa okupatsioon ei leevendanud seda. Peaaegu täielikult katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega ja inimesed kasutasid toidukaarte. Tegemist polnud röövmajandusega, vaid sõjast tingitud raskustega. Jaanuaris 1994 tuli Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Toimusid lahingud ning Punaarmee jäi peale. Saksamaa loovutas alad Punaarmeele. Kartes jälle Nõukogude okupatsiooni lahkuti kodudest (peamiselt Saksamaale ja Rootsi) 1944 Septembris tegid Eestlased katse taastada EV . Moodustati Eesti Vabariigi Rahvuskomitee mille juhiks sai Otto Tief. Uus valitsus lasi Riigi Teatajas kirjutada, et Eesti on taasiseseisvunud, kuid see taastati vaid juriidiliselt, sest võimu ei suudetud sõjaliselt toetada kuigi Johan Pitka (väejuht) üritas. Ning Nõukoguede võimu ei taksitanud lääneliitslased
Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa marionettvalitsus Eesti Töörahva Kommuun (ETK) 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel Konfiskeeriti suurettevõtted ja pangad ning muu omand; poliitilised vastased suruti maha Eesti vabadussõda Kommuuni võim tugines Punaarmee jõule Pärast poolteist kuud kestnud taandumist leidis Eesti armee endas jõudu, et astuda Punaarmeele vastu. Viidi läbi sunduslik mobilisatsioon ja saadeti uusi väeosi 19. jaanuaril vabastati Narva ja rindejoon jooksis nüüd piki Narva jõge. Tartu rahu Eesti delegatsiooni esindas välisminister Jaan Poska Alles Punaarmee pealetungikatsete nurjumine Narva rindel detsembri teises pooles, sundis Vene diplomaadid järele andma Lõplik rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks
halva mulje vms.. 6. Mis oli ETK ( Eesti töörahva kommuun ) ? 6. Iseseisev riik, mida tunnustas vaid Venemaa ja kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis Anvelt. Narva natsionaliseeris suurettevõtted, moodustati põllumajandusühistud, toimusid repressioonid. See tehti, kuna siis kui Narva püüab rünnata ülejäänud Eestimaad, siis on see kodusõda ja teised riigid ei saa sinna sekkuda. 7. Miks suudeti pool Eestis nii kiiresti vallutada ? 7. Sest valitsusel polnud esialgu kedagi Punaarmeele vastu saata, kuna Saksa oli Eesti rahvus-väeosad laiali ajanud, kaitseliit oli nõrk ja relvade, laskemoona jm nappus. 8. Too välja Saksa okupatsiooni muudatused majanduses, poliitikas, kultuuris ? 8. Majanduses Vallutati saksa vajadustele, tööstusettevõtted seiskuvad, elatustaseme langus, tööpuudus Poliitikas Balti-hertsogi riik, saksa ei tunnustanud Eesti Vabariiki, poliitikud vangistati,
Valitsuse Rootsi pääsemise mõte kukkus läbi ning enamik ministreid arreteeriti ning saadeti vangilaagrisse, sõjaväe ülemjuhataja Maide hukati. Seekordne iseseisvuse taastamine kukkus läbi, kuna eestlased ei olnud läbi töödanud kindlamat plaani, pigem toimus otsuste langetamine suhteliselt uisapäisa ja Eestil polnud kindlat julgeolekut tagatud. Kindlasti oleks olnud iseseisvuse taastamisel abi ka mõne teise riigi vägedest, kuna Eesti sõjaväel poleks olnud suurt lootust Punaarmeele üksi vastu seista ja enamus sõjaväelasi oli sellel hetkel ka piiride taga.Sõjaline vastupanu koosneski ainult juhuslikest sõduritest. Ka valitsus ei olnud minu arvates väga tugev, kuna enamik valitsusliikmeid soovis esimesel võimalusel riigist lahkuda ja jätta eestlased justkui üksi. Selline iseseisvumiskatse oli üsna pettumust valmistav, kuid positiivne on see, et eestlased
naise venna tapja oli veel ka naise pere kogemata küüditanud. Jäin mõtlema, kust nii palju paha ühele süütule näivale tegelaskujule peale sai määrida, küllap oli tugev mänedžeritöö. Klišeedest pakataval sõjafilmil ei puudunud ka kaasaskäivad kergemad möödapanekud. Sinimägede kaevikud olid kahtlaselt heas seisukorras arvestades tohutut raketirahe, mis oleks pidanud selle lööma mässavaks mereks. Lahing, kus vahetus vaatenurk saksa armeelt punaarmeele oli tegelikuses kordades võimsam ning Gulagi ähvardus tundus antud aja kontekstis kohatu, arvestades fakti, et sel ajal ei tuntud sunnitöölaagrit veel nimega Gulag. Need pisivead häirima ei jäänud, see eest jäi filmi lõppedes veidi tühi tunne sisse, kuna linateos hoidus liigselt võtmaks seisukohti. Puudus kindel sõnum. Vajaka jäi psühholoogilisest analüüsist ning sügavusest. Jäin mõtlema, kust nii palju meelekindlust leiti, et mitte
Sel juhul oleks aga langetatud üpriski läbimõtlemata otsus, sest riik oleks tekitanud oma territooriumile suured kahjustused ja toonud palju inimohvreid, lootuses, et ehk annab Nõukogude Liit seejärel Eestile vabamad käed valitsemise osas. Ilmselgelt on selline suhtumine äärmiselt naiivne. 1939. aastal langetatud otsus mitte kaitsa end sõjaliselt, oli Eesti situatsioonist lähtudes õige valik. Võttes arvesse, et Eestil puudus piisav kaitseväe koosseis, et astuda Punaarmeele vastu ning võidelda iseseisvuse eest, ja mõeldes riigi tuleviku peale, langetas president Päts Eestimaa suhtes parima valiku.
Tartu rahu: vaherahu hakkas kehtima 03.01.1920 rindel vaikisid relvad; tartu rahuleping kirjutati alla 02.02.1920a, eestlastest kirjutas eestivälisminister Jaan Poska; Eesti saavutas: soodsa riigipiiri, venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, eesti ei pidanud osalema venemaa sõjavõlgade tasumisel, saime 15 miljonit kuldrubla, venemaa tunnistas eesti sõltumatust Ebaedu põhj: vastase ülekaal, rahva meeleolu sõjatüdimus (Ims), valitsusel polnud esialgu kedagi punaarmeele vastu saata, vastalustanud kaitseliit oli veel nõrk, sõjaväe loomist takistas relvade laskemoona ja varustuse nappus, rahvas alahindas ennast, rahvas ülehindas vastast Edu põhjused: rahvas leidis uusi jõuvarusid, vabatahtlike üksuste loomine (kalevlaste malev, kuperjanovi partisanid, skautpataljon jt.), kooliõpilased tõttasid isamaad kaitsma, muutus seniste kõhklejate meeleolu, välisabi, uus sõjavägede ülemjuhataja
• Moodustati Jüri Uluotsa valitsus (K. Eenpalu valitsus astus tagasi) • 1939 kutsus Hitler kõiki MRP-ga Stalinile lubatud Ida-Euroopas elavaid sakslasi, ka baltisakslasi, ümber asuma. • Eestist lahkus 14000 inimest. • Baltisakslaste hulgas oli palju jõukaid inimesi, kelle lahkumine riigist oli Eestile valus löök. • 1940 Novembri lõpus algas Punaarmee kallaletung Soomele, mis kannab nime Talvesõda. • Soomlased suutsid üle kolme kuu Punaarmeele üksinda vastu panna. Nõukogude Liit leppis esijalgu vaid kümnendikuga Soomest, kuna pidas muutunud poliitilise olukorra tõttu kasulikumaks maad mitte okupeerida.
puuduta mitte ainult sõjalist külge, vaid see on meie kõikide valmidus kaitsta oma riiki, kaaskodanikke, lähedasi ja iseennast igasuguse ohu puhul. Nii peame meiegi omandama teadmisi, mis aitaks meil vahet teha õigel ja valel teabel. Haridus annab meile kodanikujulguse, et saaksime hoida oma kodumaa sõltumatust ning vastu astuda võõrvägedele. Albert Kivikaski on oma teoses "Nimed marmortahvlil" toonud lugejateni Tartu Kommertsgümnaasiumi õpilaste julguse vastu astuda punaarmeele. Need noored inimesed läksid lahingusse, hoolimata kuuldusest vastase tugevusest. Nad ei lasknud ennast mõjutada, vaid käitusid väga targalt ja aitasid kaasa meie riigi loomisel. Meilgi tuleb õppida, et omandada samasugune enesekindlus, nagu oli nendel noormeestel. See fakt näitab, et haridus teeb sõna otseses mõttes vabaks. Õppimise käigus loomus muutub ja meis areneb tahte-ja mõttevabadus. See areng aitab kaasa
Eesti sai iseseisvaks, 100 000 eestlast Vene armeesse. Maa laostati jne, toidupuudus, sõdurite tarbeks toid ja riided. Vaesus 2. Kirjelda lühidalt 1917.-1918. aastate sündmuseid Eestis ja Venemaal, Revolutsioon Venemaal ja Eestis. Eesti ala ühendatakse esmakordselt ajaloos üheks autonoomseks kubermanguks. Toimuvad Eesti esimesed tõelise rahvaesinduse (Maapäeva) valimised. Oktoobri lõpus enamlaste riigipööre (Lenin). 24. veebruar Eesti iseseisvaks detsember 1918 Punaarmeele 2/3 Eestist + soome vabatahtlikud jaanuar 1919 punane terror, eestlaste pealetung ( vabastati Narva ja Tartu) aprill 1919 valimised eesti Asutavasse kogusse juuni 1919 Landeswehri sõda oktoober 1919 baltisakslaste võimu kaotus 2. jaaanuar 1920 Tartu rahu 3. Vabadussõja põhjused ja osapooled. Eesti tahtis vabaks saada, jääda eksisteerima. Osapooled enamlased ( Venemaa) ja eestlased 4. Miks, kellega, millise tulemusega ja millal toimus Landeswehri sõda?
deklaratsioonile, liitudes Ühinenud Rahvastega. Juuni - USA võidab jaapanlasi Midway atolli juures merelahingus. Sügis - Briti väed asuvad võidukale vastupealetungile Egiptuses Saksa- Italia vastu. 1942 lõpp kuni 1943 algus - Saksa väed kaotavad Stalingradi lahingu. 1943: Jaanuar - Punaarmee murrab piiramisrõnga Leningradi ümber. 2. veebruar - Kindral Paulus alistub, Saksamaa kaotab Stalingradi lahingu. Suvi - Saksa juhtkond teeb läbikukkudes viimase katse pealetungile Punaarmeele. USA ja Suurbriannia maabuvad Sitsiilia aladel, sõlmitakse vaherahu Sügis - Jõutakse ka Lõuna-Itaaliasse. Saksa väed hõivasid Põhja- ja Kesk- Itaalia, eesotsas Mussoliniga. Lõpul - Stalin, Mussolini ja Churchill peavad Teherani konverentsi, avatakse Prantsusmaal teine rinne. Lepitakse kokku sõjajärgsed piirid. 1944: 6. juuni - USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud maabuvad Normandias, algab liikumine Saksamaa poole.
30. jaanuaril, Hitleri võimuhaaramise 10. aastapäeval pidas Göring raadiokõne, kus märkis ära, et: „ Ka 1000 aasta pärast räägivad sakslased sellest lahingust austuse ja hardusega.“ Samal ajal edutas Hitler Pauluse feldmarssaliks. Feldmarssaliks edutamine tähendas Paulusele rasket koormat, sest siiani polnud ükski Saksa feldmarssal vastase ees alistunud. Järgmise päeva õhtul otsustas Paulus lõunapoolses piiramisrõngas Punaarmeele alistuda. Põhjas suutsid sakslased veel vastupanu osutada, kuid murdusid pärast laiaulatuslikku pommirünnakut 2. veebruaril. . NSVL armee kätte langes veel 90 000 saksa sõdurit. Neist Saksamaale elusana jõudis vaid 5000. Saksa riigiraadio harjumuspärane programm katkestati kolmeks päevaks ja selle asemel hakati edastama pidulikke muusikapalu nagu Bruckneri 7. Sümfoonia. Goebbelsi soovitas Hitleril kaotus võitjana vastu võtta. Nimelt Hitler võttis 6. armee ja selle 22
· Mittekallaletungileping, millega taheti säilitada erapooletus, kui kumbki pool asub kellegiga sõtta. Lapinguga jagati Euroopa ka mõjupiirkondadeks: Saksamaale jäi Leedu ja Poola lääneosa, NSVL sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Poola idaosa Miks puhkes II maailmasõda? · Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike ohjeldada (oma ülesannet täita) · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et laene tagasi maksta · NSVL-i poolt loodud Punaarmeele oli vaja leida rakendust · Saksamaa hankis ,,eluruumi" naaberrahvastelt jõuga · Stalin soovis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände · MRP tegi Saksamaa ja NSVL omavahel liitlasteks, mis soodistab võite · Äärmuslaste võimuletulek · Saksamaa soovis alasid, mis olid Versaille's süsteemi poolt lubatud · Itaalia soovis maid · Lääneriikide lepituspoliitika Hitlerile kindlustunnet · Müncheni kokkulepe
Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister Konstantin Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918 määras Ajutine Valitsus ametisse Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri, kes oli kõigi Eesti relvajõudude juht. Vabadussõja alguses ei suutnud organiseerimise faasis olev Eesti sõjavägi Punaarmeele vastu panna. 2. jaanuariks 1919 oli vallutatud suur osa Ida-, Kagu- ja Edela-Eestist........4 Vabadussõja algus...................................................................................................... 4 Sõja käik..................................................................................................................... 6 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner, kes kutsus oma staabiülemaks polkovnik Jaan Sootsi. J
baasivägede suurenemist. 14. juunil esitas NL Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamine. Eestile ja Lätile anti sama ultimaatum 16. juunil. 17 juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Kontroll anti üle punaarmeele. Juunipööre ja valimised Balti riikides. Juhiks saadeti Tallinna Stalini eriesindaja Andrei zdanov hakati kokku seadma uut eesti valitsust. Moskva ultimaatumis esitatud nõudmiste toetuseks. 21 juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, nõudsid kõikjal Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Võeti üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused
Eesti oli kui kalamaimuke, kes varsti on kellegi kõhus. Kuigi enamus rahvast ei tahtnud enamlaste võimu, ei usutud siiski oma riigi püsimisse, sest ega siis pisike verivärske Eesti ei suuda suurele Vene karule vastu seista. Eesti valitsus otsustas siiski astuda vabaduse eest sõtta, lootes saada välisabi. Algus ei olnud eestlaste jaoks edukas, sest enamlased kuulutasid Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. Jaanuari alguses 1919 alustasid Eesti väed vastupealetungi Punaarmeele. Eesti territoorium vabastati enamlastest ligikaudu kolme nädalaga. Sõjategevus kanti väljapoole Eestit, vähendades enamlaste uue invasiooni ohtu.Vaenlase tõrjumine tõstis rahva silmis Eesti valitsuse mõjukust. Enamlased otsustasid, et parem oleks Eestiga rahu sõlmida, muda üles keerutamine lõpetada. Augustis tegi Moskva Eestile ametliku rahuettepaneku. Eesti kõrgemad pead jõudsid otsusele, et rahu Venemaaga oli ainuke võimalus aidata kriisis kannatavat riiki. 2. veebruaril
Volga jõe veeteid ja läbi selle Kaukaasiat(nafta vedu). Sks piiratakse sisse Punaarmee poolt 1942 nov, NSVL jaoks 1. Suurem võit, initsatiiv hakkab punaarmee kätte minema · El-Alameini lahing 1942 nov Põhja-aafrikas, Sks edu lõpp, surutakse maha · Midaway merelahing 1942 Vaiksel ookeanil1. Jaapanlaste lüüasaamine, USA tagasitegemine PH eest · Kurski lahing 1943-(sks viimane katse Punaarmeele pele tugida)NSVL ja Sks vahel tankide lahing. Sks pealetung, NSVL teab kõike ettepunaarmee pealetung, Sks lahkumine NSVL territooriumilt · 1943 juulis Brittide ja USA väed It-sIt cägede kapituleerumine, võimuvahetus, It sõjast väljas, Põhja- ja Kesk-It sks okupatsiooni allMussolini hakkab Saalo vabariiki juhtima, marionetlik valitseja 6. Liitlassuhete kulg lääneriikide ja NSVL vahel(Hitleri vastane koalitsioon) · Atlandi harta 14.08
· baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 * 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit noodi Eestile, milles nõudis: 1) uut valitsust Eestile 2) lisavägede toomist Eestisse Kogu maailma tähelepanu oli sel hetkel suunatud Prantsusmaale, mida Saksamaa parasjagu vallutas. Eesti Vabariigi valitsus andis järele ja lubas NSVLi lisavägedel sisse tulla. Nn Narva diktaat Laidoner kohtus Narvas Punaarmee juhtidega, mille tulemusel suruti Eestile peale järgmised nõuded: kontroll teedel anti Punaarmeele, keelati meeleavaldused, eraisikud pidid loovutama relvad. Nõukogude Liidu väed hakkasid üle Eesti piiri tulema 17. juunil 1940 (80 000 meest, paiknesid laiali üle kogu Eesti). 17. juuni õhtuks oli Eesti sisuliselt Nõukogude liidu poolt okupeeritud. * Nõukogude Liidu kaasabil lavastasid kohalikud kommunistid ja nende poolehoidjad 21. juunil 1940 nn. juunipöörde (=võimuvahetus. Nõukogude perioodil nimetati seda sotsialistlikuks revolutsiooniks).
laiali Eesti sõjaväe. Peale rahulepingu sõlmimist, mis tähistas Esimese maailmasõja lõppu, Saksa keisri troonist loobumist, lahkusid Saksa sõjaväed Eestist ja bolsevikud leidsid, et on aeg Vene impeeriumi taastamiseks. Kuna Eestis said bolsevikud valimistel lüüa, haarati võim üksikutes kohtades jõuga. Kuna asutav kogu oli valitud juba enne saksa okupatsiooni, siis võttis asutav kogu valitsemise enda peale ja peale tungivale punaarmeele astuti relvastatult vastu. Puudu oli kõigest relvastusest, toidust, sõduritest. Esimene mobilisatsioon ebaõnnestus kuna rahvas ei uskunud, et Venemaad on võimalik võita. Sõja alguses mängisid peamist kaitse rolli kooli õpilased ja tudengid. Vaenlase surve tõttu oli vabariigi sõjavägi alguses sunnitud taganema. Tänu poliitikute jõupingutustele jõudsid kohale Soome vabatahtlikud ja Inglise sõjalaevastik. See tõstis meie armee ja rahva võitlusvaimu tohutult.
NSVL Kaotati tohutult mehi, NSVL-le kuulutati sõda, Soome väejuhtide vahetumisel suudeti hõivas NSVL-le kuuluvad ületada piir, kardeti suurte Karjala alad kaotuste pärast vallutada tervet Soomer. Soome Kaotas punaarmeele, Alustati Soome kuulutas NSVL-le sõja. läbirääkimisi Vallutas oma Karjala alad + NSVL-e kuuluvad Karjala alad 10. Selgita mõisted KOLMIKPAKT- Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, mis sõlmiti 27.sept. 1940 Berliinis HOLOKAUST- termin, mida üldiselt kasutatakse Iims ajal kui sõeluti rahvast, taheti hävitada kindlat rassi.
Eestist lahkub palju inimesi. 1939 aastal toimus Talvesõda. Eesti iseseisvuse lõpp oli seotud uue maailmasõja algusega. 17. juunil Eesti okupeeriti punaväelaste poolt. Toimus küüditamine, see mõjus rahvale šokina. Toimus ultimaatum, kus nõuti täiendavate baaside loomist ja valitsuse vahetamist. Valitsus vahetati nõukogudemeelse vastu, valitsuse eesotsas Johannes Vares-Barbarus. Juhuks, kui Eesti ei anna NSV Liidu nõudmistele järele, oli Punaarmeele antud korraldus Eestist rünnata. Nõudmiseks oli luua Eesti territooriumile NSV Liidu sõjaväebaasid. Eesti ei kuulutanud välja mobilisatsiooni, vaid rõhutas oma erapooletust.1939 aastal liideti Eesti Nõukogude Liiduga. Eesti kirjutas alla ka baaside lepingule. Balti riigid annekteeriti, kui Saksamaa sissetung Prantsusmaale oli maailma tähelepanu endale tõmmanud. Eesti blokeeriti maalt, merelt ja õhust. Eestlastel ei õnnestunud omariiklust taastada
Antant toetas jõude, kes võitlesid punaste vastu, kuid kes ei toetanud Eesti iseseisvust. Kandev roll Eesti sõjaväes oli Laidoneril ja Sootsil. Hakati reorganiseerima Eesti sõjaväge, ehitama soomusronge. Punaarmee tungis peale kuni 5.1. 1919. Jaanuaris on Eesti pealetung ning kogu Eesti vabastatakse jaanuari lõpuks. Miks punased ebaõnnestusid oli see, et ei soovitud Eesti iseseisvust ning organiseeriti punane terror. Veebr 1919 puhkes Saaremaa mäss. Punaarmeele sai selgeks et Eesti rindelõik on otsustava tähtsusega. Veebruarist maini oli põhiliselt kaitsesõda. Üks põhjus, miks Eesti võitjana välja tuli oli maareform. Aprillis 1919 olid Asutava kogu valimised. Võidu saavutasid radikaalsemad pahempoolsed parteid. Valimistel põrus läbi Maaliit (Päts), kes ei toetanud maareformi. Mood valitsus, mida juhtis Strandman ning Kogu juhti Rei. Vabadussõda võideti täna mais algava pealetungiga. Eestlased suutsid sõja viia oma riigipiiridest välja
vastastiku abi, mereväebaasid Saaremaa, Hiiumaa ja Paldiskisse. Punavägede suurusekd 25 000. EV säilitab suvenäärsuse. Tegelikult rajati baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale, varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule. Baaside sissemarss alguas 18.10. Peaminister Eenpalu astus tagasi, asemele Jüri Uluots. Junipööre 1940. 16.06 esitas NSVL täiendavaid nõudmisi. 17.06 marssis Eestisse 90 000 sõdurit-võim läks punaarmeele. 21.06 vaslitsusvastased väljaastumised. Sündmusi kordineeri A. Zdanov.üritati revolutsiooni. Valitsuse väljavahetus. Peaminister Johannes Vares Barbarus, asetäitja H.Kruus. 14-15.07 Riigivolikogu valimine(Eesti Töörahva Liidu kandidaat) 21.07 kuulutas RV välja ENSV. 06.08 sai ENSV-st NSVL liige. Riigi ülesehitamine:põhiseaduse koostamine Asutava Kogu poolt.Võeti vastu 15.06.1920, oli liiga demokraatlik, riigipea funktsioon puudus, liigne rahva kasvamine
Asusid saksa väed Narvast lahkuma.29nov marssis Punaarmee narva sisse. Eesti töörahva kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik Selle iseseisvumist tunnustas aga venemaa,eesotsas seisis Jaan anvelt.Kommuun jätkas saksa okupatsiooni tõttu Katkenud enamlaste poliitikat,natsioloseriti suurettevõteid Ja panku ning moodustati põlumajanduslikke ühisettevõteid. Eesti vabarigi sõjalise ebaedu põhjus:vastase ülekaal, Rahva meeleolu.valitsusel polnud kedagi punaarmeele Vastu saata.sõjaväe loomist takistas relvade,laskemoona nappus. Rahval puudus usk sõjapidamisse,ülehinnati ennnast,teisalt ülehinnati Vastast.meeleolu üldine sõjatüdimus,vabatahtlikud üksused Kalevlaste malev,kuperjanovi partisanid,skautpataljon 1919 7 jaaan rahvusväe pealetung- põhijõuks oli soomusrongid.hoogsate löökidega vabastasid soomus rongid koos kuperjanovi partisantidega tartu. 23juuni võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga-
Ühtlasi korraldati ümber vägede juhtimine sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning saadi abi välisriikidelt. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastikueskaader, aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest, mõnevõrra hiljem ka Taanist ja Rootsist. Välisabi saabumine tõstis rahva meeleolu, sest veenduti, et väike Eesti ei seisa hiiglasliku Venemaa vastu üksi. Detsembri lõpul hakkasid Rahvaväe üksused andma Punaarmeele vastulööke, ning 1919. aasta esimestel päevadel enamlaste pealetung peatati. VASTUPEALETUNG 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahuvägi üle vastupealetungile. Esialgu saavutati edu Põhja Eestis, kus üksteise järel vabastati Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi. 18. jaanuaril tungisid Utria rannal maabunud Soome vabatahtlikud Narva ning tõrjusid koos Rahvaväe üksustega Punaarmee Narva jõe idakaldale. 14. jaanuaril hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius
eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Eesti sportlased osalesid edukalt suurvõistlustel. Vabadussõda Sõja algus 11.nov 1918 kui lõppes Esimene maailmasõda, tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas Eestit ohustama Venemaa, ennem ohustas Saksamaa. 28.nov 1918.a ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe taanduma. Kogu detsembrikuu hõivas Punaarmee üle poole Eesti mandriosast. Punaarmeele aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm. Vaenlastega võitlesid enamasti väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid ohvitserid ja koolipoisid. Välisabi tuli peagi Inglismaalt, Soomest, Taanist, Rootsist. 1919.a esimestel päevadel Punaarmee pealetung peatati. Vastupealetung Esialgu saavutati edu Põhja-Eestis. Soome poisid tõrjusid Punaarmee Narvast välja. 1.veebruariks oli Eesti pind vabastatud. Kuid sõda polnud sellega lõppenud veel. Enamlased koondasid uusi jõude
sõlmiti leping, millega loobuti sõjast. Komiterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapani 25.nov 1936 esitatud ühisdeklaratsioon, milles lepiti kokku ühises võitluses Komitrerni vastu. TEINE MAAILMASÕDA Peatükk 12,, 1. Sõnasta lühidalt viis teise maailmasõja põhjust. 1)Versaillese lepingut peet sakslaste suhtes ebaõiglaseks 2) Stalin tahtis taastada suurt riiki 3) Jaapan tahtis Aasia valitsejaks 4) Nõukogde Liit vajas rakendust Punaarmeele. 5)Hitler vajas edukaid vallutussõdu et võlad tasuda. 2. Kuidas lõppes Talvesõda Soome Vabariigi jaoks? a) säilitas iseseisvuse. b) pidi loobutama umbes 10% enda aladest. 3. Millised territooriumid vallutasid NSVL ja Saksamaa aastatel 1939-1941? Täida õpiku ja kaartide abil Saksamaa NSVL
ETK oli tegelikult Nõukogude Venemaa okupatsioonivalitsus. Kommuun pidi imiteerima Eesti legitiimset valitsust, mis muutnuks sõja Eestis kodusõjaks punaste ja valgete vahel nagu see oli Venemaal. Tegelikult ei olnud kommuunil võimu isegi mitte vallutatud Eesti aladel mobilisatsiooniga formeeritud punaste eesti polkude üle. Need allusid Punaarmee väejuhatusele. Vastupealetung Pärast poolteist kuud kestnud taandumist leidis Eesti armee endas jõudu, et astuda Punaarmeele vastu. 1918. aasta detsembri tegeles sõjavägede ülemjuhatus Eesti armee ülesehitamisega. Viidi läbi sunduslik mobilisatsioon ja saadeti uusi väeosi. Suureks abiks Eestile oli Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine. Teadmine, et võitluses Nõukogude Venemaa vastu ei olda enam üksi, tõstis tunduvalt sõdurite ja rahva meeleolu. 5. jaanuariks 1919 oli mobiliseeritud 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. 19
Süd jagati kaheks: A ja B armeegrupiks. Esimene pidi suunduma Kaukaasiasse ja teine Volga äärde. Senise sõjakäiguga oli suudetud algset edu säilitada nagu ka eelmisel suvel. Augustiks olid väed jõudnud Stalingradi ja Volga äärde. Sakslased võtsid vangi üle 625 000 sõduri ja 7000 tanki. Ise kaotati u 200 000 meest. Nende edu seisnes selles, et Nõukogude Liit oli otsustanud taanduda ja mitte võidelda. Sakslaste arvates oli Punaarmeele tugev löök seegi, et vallutatud oli suur ala ja venelased olid nii nõrgad, et pidid taanduma. See ei olnud piisav, et Punaarmeed rivist välja ajada. Vähemalt jäi Hitlerile selline mulje. Armeegrupp A sai järgmise ülesande: oli vaja hävitada Nõukogude Liidu armeed Musta mere ääres ja koht hõivata. Armeegrupp B pidi vallutama Stalingradi. Stalin vaatas pealt, kuidas väärtuslikud tööstusressursid sakslaste kätte langesid. Sakslased olid kindlad, et Punaarmeel
Sellele nõudmisele vastutulemist on K.Pätsile ja J.Laidonerile kui kõrgematele riigitegelastele ette heidetud tagantjärele mitmeid kordi.Ka K.Pätsi kaasaegne J.Tõnisson ütles välja piinliku asjaolu, et Eesti armee ei lasknud ühtegi ,,pauku" isamaa kaitseks. Selle asemel, et kuulutada välja mobilisatsioon, kirjutas J.Laidoner alla nn Narva diktaadile (17.06.1940), millega desarmeeris Eesti sõjaväe ning andis sellega vaba voli Punaarmeele. Mõned päevad hiljem, 21.juunil, toimus riigipööre, kus valitsuse eesotsa said nõukogude-meelsed inimesed. Järgnes poliitilise juhtkonna kõrvaldamine ning Eesti liitumine NSV Liiduga. 14.juunil 1941 toimus esimene massiküüditamine (ca. 10 000 inimest) Venemaale. Sellega rahvastikukaotused ei piirdunud, sõjad okupantidega ootasid eestlastel veel ees. Soomes vaherahu ajal (13.03.40 25.06.1941) toimus riigikaitse tugevdamine. Samal ajal kasvas
Vabadussõda puhkes 28. novemril 1918. aastal Punaarmee rünnakuga Narvale. Saksa väed lahkusid Narvast, Eesti üksused olid sunnitud neile järgnema. Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja muljet, Narvas kuulutati välja Eesti töörahva kommuun. Punaarmee kiire edasitung jätkus, uueks aastaks ähvardas oht juba Tallinnat, Viljandit, Paidet ja Pärnut. Eesti Vabariigi sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Valitusel polnud esialgu kedagi Punaarmeele vastu saata. Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima. Rahvale sia selgeks, et keegi nende eest riiki päästma ei tule- algas vabatahtlike üksuste loomine (Skautspataljon, Kalevlaste Malev, palju oli kooliõpilasi). Positiivselt mõjus ka välisabi- Eestisse saabus Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. Johan Laidoner muutis partisanivõtiluse sihipäraseks sõjategevuseks. 7. jaanuaril algas rahvusvägede pealetung, mille põhijõuks olid soomurongid
meest) koos Soome vabatahtlikega (sel hetkel 500 meest) alustada üldist vastupealetungi. Umbes kolme nädalaga veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium enamlastest vabastatud. Oluline roll oli sealjuures vabatahtlike üksustel, nt kõrge moraaliga soomusrongide meeskondadel ja Julius Kuperjanovi pataljonil. Eesti valitsus seadis 1919. a veebruaris eesmärgiks viia rinne Eesti piiridest nii kaugele kui võimalik. Kui Vabadussõja esimeseks pöördeks oli Eesti vägede üldpealetung Punaarmeele jaanuaris 1919, siis teiseks oli sõjategevuse kandmine väljapoole Eestit maikuus 1919. Enamlased otsustasid Eestiga rahu sõlmida ning ta nõnda Nõukogude Venemaa vastaste jõudude seast välja lülitada. Augustis tegigi Moskva Eestile ametliku rahuettepaneku. Ühtlasi jõuti 1919. a sügisel arusaamisele, et Vene valged on Venemaal lüüa saamas, mistõttu ainus võimalus majandusraskustes vaevlevat Eesti riiki kurnavast sõjast välja tuua oleks rahu sõlmimine enamlastega
4 Konstantin Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918 määras Ajutine Valitsus ametisse Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri, kes oli kõigi Eesti relvajõududejuht. Vabadussõja alguses ei suutnud organiseerimise faasis olev Eesti sõjavägi Punaarmeele vastu panna. 2. jaanuariks 1919 oli vallutatud suur osa Ida-, Kagu- ja Edela-Eestist. (Eesti Sõjamuuseum, 2014) Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni, kuid see ei andnud loodetud tulemusi, vaenlasega võitlesid põhiliselt ohvitserid ja koolipoisid. Täiendavat jõudu kujundas endas kaitseliit, mis allutati sõjaväejuhtkonnale. Eestlaste probleemiks oli kiiruga koostatud väeosade ebapiisav väljaõpe, nõrk võitlusmoraal ja relvade puudus. Pööre sõjas tuli 7
1.aprill USA väed maandub Okinawas 28.aprill Mussolini tapetakse Milaanos 29.aprill Saksamaa väed alistuvad Liitlasvägedele Itaalias 30.aprill Hitler ja Eva Braun teevad enesetapu 2.mai Saksa vägede juhataja alistub Berliinis 2.mai Kuninganna Wilhelmina saabub Hollandisse 4.mai kõik Saksa väed alistuvad Liitlasvägedele 5.mai Taani vabastati Liitlasvägede poolt 9.mai Saksa armee alistub Punaarmeele Tsehhoslovakkias 16.juuli testitakse aatompommi New Mexicos 6.august USA heitis tuumapommi Hiroshimale 8.august Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile 9.august USA heitis tuumapommi Nagasakile 2.september Jaapan kapituleerus/sõda lõppes
annaabi.ee 
