Samas, oleks tagajärjed Eestile olnud palju raskemad, kui need olid Soomele. Moskva süüdistas balti riike baaside lepingu rikkumises ja nõudis nende suurendamist. Baltimaade piiridele koondati ligi pool miljonit punaväelast. Sellega oli tagatud piisav sõjaline võim, et esitada Balti riikidele ultimaatumid. Eestile estitati ultimaatum 16. juunil, millega nõuti baaside suurendamist ja moskvale sobivama valitsuse moodustamist. Kuna Piiride sees ja piiri taga oli nii palju punaarmeelasi, oleks sõdimine olnud Eestlastele surmav. Siinkohal oli näiline valik, kas alistuda või sõdida ja ma arvan, et kumbki valik ei oleks midagi muutnud, sest NSVL-l oli omad kindlad plaanid ning väed oleks sisse toodud niikuinii. Antud juhul, tehti seda väiksemate kaotustega, kui oleks sõdima hakatud. Juunipööördega kindlustati Eestis võim. Sarnaselt tegutseti ka Lätis ja Leedus. Inimesi ärgitati tänavatele protestima. Moodustati uus, NSV Liidule sobiv valitsus
3. Partisanid 4. Nii võetakse sõjavang 5. Vang pihib 6. Torm puhkeb · SEAL,KUS MUISTE SORTSI LÖÖDI 1. Esimene lahing kodupiiril 2. Vastane siinpool Peipsit ... 3. MeerapaluJõepera kaksiklahing 4. Kaks päeva puhkust 5. Rindesõduri pilk tagalasse 6. Samal ajal Narva rindel · LÄÄNE JA IDA PIIRIPOSTIL 1. Tartust Riigiküla vallutamiseni 2. Vepsaküla lahing 3. "Narva jõe läänekallas on puhas!" 4. "Võitmatuid"punaarmeelasi 5. Narva hävitamine ... 6. Võitlusest NarvaAuverePutki ruumis 7. "Me leegion sammub" 8. Läbi rahutu suve · PUNASE LAVIINI VASTU 1. Viimased minutid vaikust 2. Auvere lahing 3. Nii langes Narva 4. Sinimägedelt Tartu rindele 5. Soomepoisid tulevad 6. "Võitlusgrupp Admiral Pitka" ... 7. Läbi taandvate vägede ja põleva maa 8. Viimane vastupanu Lisa: Vastupanuliikumise kaksikpale
II Maailmasõda Jüri Gümnaasium Koostajad: .... .... 2014 Sõja põhjused Saksamaa soovis oma ala tagasi, mille ta kaotas versailles' rahulepinguga sealkohas rikkudes rahulepingut Saksamaa sõjavägi jäeti peale 1 Maailmasõda liiga suureks. Austria Anslus Saarimaa tagasi võtmine Saksamaa võttis tagasi Saarimaa, mille oli kaotanud Verssailles lepinguga. 1935. aastal kehtestas üldise sõjaväekohustuse. NB! Pilt Saarimaast Ansluss 1938. aasta alguseks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitler kohtus 12 veb 1938 Austria kantsleriga ja esitas ultimaatumi Nõudis vangistatud natside vabastamist Nende juhi nimetamits valitsuse etteotsa 11. märtsil 1938 esitas Hitler Schusch...
Sakslastele oli aga eluliselt tähtis rinnet hoida, et Soome tema poolel sõda jätkaks. Ka Eesti rahvuslased otsustasid toetada Punaarmee eemalehoidmist Eestist, lootes sõja lõppedes Eesti iseseisvuse taastamise peale. Seetõttu õnnestus Eestis ka sakslaste korraldatud üldmobilisatsioon ning tuhanded eestlased saadeti Narva alla. Seal algas peagi Narva lahing, mis hiljem jätkus Sinimägede lahinguna, kus eesti ja saksa väeosad suutsid punaarmeelasi pool aastat kinni hoida. Augustis alustas Punaarmee pealetungi lõuna poolt ja murdis seal, suuresti tänu eestlastest koosnevale Laskurkorpusele, Saksa rindest läbi. Ka eesti väeüksused ei suutnud läbimurret peatada ning peagi vallutas Punaarmee Tartu. Oli selge, et sakslased ei suuda enam rinnet hoida ning nad alustasid oma vägede Eestist väljatõmbamist. Sel ajal otsustasidki Eesti rahvuslased teha katse iseseisvuse taastamiseks: 18. septembril nimetas viimane seaduslik
aastaks. 5. oktoober - NSV Liidu ja Läti vahelise vastastikkuse abistamise pakti sõlmimine, mille alusel viidi Lätisse 35000 punaväelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. aastaks. 10. oktoobril - NSV Liidu ja Leedu sõlmisid vastastikkuse abistamise pakti, mille alusel viidi Leedusse 20000 punaväelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. aastaks. 30. november - Kuna Soome keeldus NSV Liiduga vastastikuse abistamise lepingu sõlmimast ja punaarmeelasi oma territooriumile lubamast, tungis Punaarmee üle Soome piiri ning vallutas Terijoe asula. Algas Soome Talvesõda. 14. detsember - NSV Liit heideti välja Rahvasteliidust. 1940 12. märts - Moskvas kirjutati alla rahuleping Soome Vabariigi ja NSV Liidu vahel, millega lõppes Talvesõda. Soome loovutas NSV Liidule Karjala Kannase (~12% territooriumist), kuid säilitas iseseisvuse. Lisaks pidi NSV Liit saama sõjaväebaasi Hanko poolsaarel. 9. aprill - Saksa väed tungisid Taani ja Norrasse
sõja lõpuni; Kokku hukkus juutide hävitamispoliitika e holokausti tagajärjel 6 milj inimest Nõukogude Liidu kuriteod Punaarmee hõivatud poolast, lääne-ukrainast ja lääne-valgevenest küüditati 1940-1941 siberisse üle miljoni inimese; Katõni lähedal metsas lasti maha üle 20 000 Poola sõduri ja ohvitseri; balti riikidest küüditati suvel siberisse üle 50 000 inimese; stalini kohaselt peeti sakslaste kätte vangi langenuid punaarmeelasi reeturiteks; punaarmee liikumis läände saatsid massilised vägaivalla aktid kohalike elanike kallal. Naisi ja lapsi surmati tervete külade viisi; Sõja viimaste kuude jooksul vägistasid punaarmeelased saksamaal ligi kaks miljonit naist; Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas Väga tugevaks vastupanuliikumine kujunes balkani poolsaarel; Tito-isegi sakslased ei suutnud tema tegevusele jõudu rakendades piiri panna; Stauffenberg; Vastupanuliikumine Kesk-ja Ida-Euroopas
KUSKIL IDARINDEL 1. Sõdurijutud 2. Rosona ,,vabariigi"saunas 3. Partisanid 4. Nii võetakse sõjavang 5. Vang pihib 6. Torm puhkeb SEAL,KUS MUISTE SORTSE LÖÖDI 1. Esimene lahing kodupiiril 2. Vastanhe siinpool Peipsit 3. Meerapalu-Jõepera kaksiklahing 4. Kaks päeva puhkust 5. Rindesõduti pilk tagalasse 6. samal ajal Narva rindel LÄÄNE JA IDA PIIRIPOSTIL 1. Tartust Riigiküla vallutamiseni 2. Vepaküla lahing 3. ,,Narva jõe läänekallas on puhas!" 4. ,,Võitmatuid" punaarmeelasi 5. Narva hävitamine 6. Võitlusest Narva-Auvere-Putki ruumis 7. ,,Me leegion sammub" 8. Läbi rahutu suve PUNASE LAVIINI VASTU 1. Viimased minutid vaikust 2. Auvere lahing 3. Nii langes Narva 4. Sinimägedelt Tartu rindele 5. Soomepoisid tulevad 6. ,,Võitlusgrupp Admiral Pitka" 7. Läbi taanduvate vägede ja põleva maa 8. Viimne vastupanu Lisa:Vastupanuliikumise kaksikpale Katkend raamatust
Sama Okk oli teatavasti ka Nõukogude Liidu Rahvuste Nõukogu saadik. Veomasinatele anti väljasõidu korraldus südaööl. Sõita tuli Laia ja Pagari t. nurgale NKVD maja juurde, kus tulid peale venelased-tsekistid, ja siis suundus veomasinate kolonn Merepuiesteele "Punaarmee Maja" juurde. "Punaarmee Maja" oli küüditamise keskuseks Tallinnas. Sinna kogunesid 13. Juuni hilisõhtul Siseas- jade ja Julgeoleku rahvakomissariaatide ametnikud, militsionäärid, punaarmeelasi ja kõik kompartei Tallinna linna komitee liikmed. Parteiliikmete väljailmumine oli kohustluslik ja seda koguni kontrollitud nimekirjade alusel Partei Aktiivi majas, Pikk, t. 20. Kokkutulnute seas olnud märgata rohkesti juute. Koosolekust võtsid osa olevail andmetel rahvakomissaridest peale B.Kummija A.Murro veel hariduse rahvakomissar N.Andresen, kergetööstuse rahvakomissar A.Veimer ja kompartei 3 sekretär Neeme Ruus. Instrueeri-
ettetunginud laskurdiviisiga. Vashkovos ja selle lähikonnas oli sakslastest veel ainult paar suurtükipatareid. Nii üksi polnud eestlased Idarindel veel kunagi olnud. Venelased lähenesid külale lagedat välja mööda. Kõik väljad olid venelasi täis. Nende kahurvägi tulistas külla, kuid jalaväelaste tulel ei olnud veel tappeulatust. Eestlased, hõredalt paigutatult, ootasid, sõrmed päästikul. Saksa kahurvägi tulistas seekord hästi ning granaadid lõhkesid venelaste keskel. Punaarmeelasi oli nii tihedalt, et iga mürsk tekitas neile kaotusi. Viimaks ei pidanud venelaste närvid enam vastu, nad kargasid püsti ja lähenesid joostes, kuid ei tulistanud ega karjunud ,,hurraa!" Nüüd avasid eestlased tule. See oli tihe ja maruline ning esimesed venelaste ahelikud vajusid, kuid järgmised tulid peale. Saksa müüsrid tulistasid otse eestlaste ette ja venelaste sekka. Nüüd tulistasid venelased püstolkuulipildujatest ja tagumised ahelikud ronisid üle esimeste
Väike oli vastupanuliikumistes osalejate hulk, jäädi passiivseks. Keeruliseks muutis asjaolu, et lääneriigid võitlesid ühe totalitaarse suurvõimu vastu teise abiga. Halvenes naiste olukord, kõik tööd jäid nende kanda. Inimesi vaenati rahvustunnuse järgi. ,,UUS KORD" 1942 aastaks oli Saksa ja Itaalia võimu all 12 Euroopa riiki. NSV Liidu okupeeritud alad jagati Ostlandiks ning Ukrainaks. Vangivõetud punaarmeelasi hakati A.Vlassovi juhtimisel (Hitleri käsul) moodustama eraldi üksusi. Eriti jõhkralt käitusid sakslased juutidega. 21.jaan. 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel otsustati saata kõik Euroopa juudid itta, kus neid hävitati. Wallenberg üritas juute sakslastelt osta, päästes sellega tuhandeid. Holokaust-juutide hävitamispoliitika. VASTUPANULIIKUMISED Prantsusmaal kandis vastupanuliikumine nimetust la Resistance. Aitas liitlasi liitlaste lendureid, pani toime sabotaasiakte.
Eesti Rahvavägi asus kaitsema enda riiki, rahva moraal oli tõusmas, eestlased ja muud vabatahtlikud lõid koos löögiüksusi, meie riik sai Soomelt abiks nii relvi kui ka raha, samuti aitasid soomlased meid sellega, et moodustasid vabatahtlike väeosi. 7. jaanuaril, 1919 aastal tungisid Rahvaväelased peale ning sellega saavutati edu, isegi siis, kui Punaarmeelasi oli korduvalt rohkem. Jaanuari keskpaigaks olid meie käes Rakvere, Narva ning Tartu. Punaste kätte jäidki veel Lõuna-Eesti koos Võru ja Valga linnaga. Lätlastele oligi kõige tähtsam just Valga linn, sest seal oli tolle aegne ainuke korrasolev raudteeühendus Venemaa ja Riia vahel. Linna ümbruses olid selle kaitsmiseks ka sõjajõud, eelkõige enamlaste eliitväeosa ja Läti kütiarmee üksused. 25. jaanuaril, 1919 tegi selle aegne Eesti sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner oma
polnud selge kuidas lõppeb sõda läänes Saksamaa kevadkampaania (plaan „Gelb) kiire edu: 10. V 1940 rünnaku algus 15. V 1940 Hollandi kapituleerumine 28. V 1940 Belgia kapituleerumine 14. V 1940 Wehrmacht Pariisis (6 nädalaga Pariisi) Balti riikide okupeerimise ajendiks oli punaarmeelaste kadumine baasidest, mida tuli ette kõigis kolmes riigis. Konkreetsemalt sai ajendiks nn Butajevi juhtum Leedus. 25. V 1940 Molotov avaldus Leedu saadikule: baasidest on teadmata kadunud punaarmeelasi, Leedu valitsus provotseerib ja piinab punaarmeelasi 4. VI 1940 Molotov nõuab Leedu peaministrit Moskvasse 7. VI 1940 Molotov süüdistab Leedu valitsust Samal ajal olid ettevalmistused sõjalise operatsiooni käivitamiseks Baltikumi okupeerimiseks juba käimas. Vägede koondamine algas juuni alguses. 5. III 1940 algab vangilaagrite tühjendamine (vaja on kuni 64 000 kohta) 4.–7. VI Leningradi, Kalinini ja Valgevene sõjaväeringkonna väed viiakse kõrgendatud
Juuni keskel langes Pariis ja Prantsusmaal dekapituleerus pealinn. Suurriikidest jätkas avalikku võitlust Hitleri vastu ainult Suurbritannia. Mille peaministriks oli tõusnud Winston Churchill, Inglismaalt võitlust jätkavate prantslaste juhiks kerkis kindral Charles de Gaulle. Ajal, kui kogu maailma tähelepanu oli pööratud Prantsusmaa katastroofile, sundis nõukogudeliit Baltimaid laskma oma territooriumile täiendavaid punaarmeelasi, moodustas Eestis, Lätis ja Leedus marionettvalitsused ja annekteeris need riigid augustis 1940. Aastail 1940 - 1941 toimus põhiline võitlus Saksamaa ja Inglismaa vahel. Võimsa briti laevastiku tõttu ei olnud Hitleril võimalik Inglismaale tungida. Londonit üritati põlvili suruda bolshevnikute õhu- ja allveesõja abil. Peale selle kandus sõjategevus üha enam kolooniatesse --- eelkõige Põhja-
Sakslastele oli aga eluliselt tähtis rinnet hoida, et Soome tema poolel sõda jätkaks. Ka Eesti rahvuslased otsustasid toetada Punaarmee eemalehoidmist Eestist, lootes sõja lõppedes Eesti iseseisvuse taastamise peale. Seetõttu õnnestus Eestis ka sakslaste korraldatud üldmobilisatsioon ning tuhanded eestlased saadeti Narva alla. Seal algas peagi Narva lahing, mis hiljem jätkus Sinimägede lahinguna, kus eesti ja saksa väeosad suutsid punaarmeelasi pool aastat kinni hoida. Augustis alustas Punaarmee pealetungi lõuna poolt ja murdis seal, suuresti tänu eestlastest koosnevale Laskurkorpusele, Saksa rindest läbi. Ka eesti väeüksused ei suutnud läbimurret peatada ning peagi vallutas Punaarmee Tartu. Oli selge, et sakslased ei suuda enam rinnet hoida ning nad alustasid oma vägede Eestist väljatõmbamist. Sel ajal otsustasidki Eesti rahvuslased teha katse iseseisvuse taastamiseks: 18
punaarmeelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. punaarmeelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. aastaks. aastaks. 30. november 1939 1940 12. märts 1940 Kuna Soome keeldus NSV Liiduga vastastikuse abistamise Moskvas kirjutati alla rahuleping Soome Vabariigi ja NSV lepingut sõlmimast ja punaarmeelasi oma territooriumile Liidu vahel, millega lõppes Talvesõda. Soome loovutas lubamast, tungis Punaarmee üle Soome piiri ning vallutas NSV Liidule Karjala Kannase (~12% territooriumist), kuid Terijoe asula. Algas Soome Talvesõda. säilitas iseseisvuse. Lisaks pidi NSV Liit saama sõjaväebaasi Hanko poolsaarel. 14
esimene totalitaarne riik, mis kujunes eeskujuks totalitaarsetele ideoloogiatele Euroopas 1918 sügis enamlased kuulutasid välja punase terrori, mis tegelikult oli toimunud juba nende võimuletulekust alates Lenini korraldusel asutati VMl koonduslaagreid ja sagenesid tapmised: 1918 juulis tapeti keiser Nikolai II perekonnaga Rakendati kollektiivse vastutuse põhimõtet kui keegi oli kuskil punaarmeelasi rünnanud, põletati maha kogu küla Inimesi karistati perekondade kaupa, vangistatud suleti koonduslaagritesse või erilistesse vanglatesse, Lenini käsul saadeti läände suur hulk Vene aadlist ja haritlaskonnast, selle tulemusena pühiti Venemaalt minema terved ühiskonnakihid ELUOLU PÄRAST SUURT SÕDA Inimesed püüdsid sõjakoledusi unustada ning 1920. aastaid iseloomustab mõningane kergemeelsus
koosseisu; 23.07 vabastati Päts ametist; maa kuulutati kogu rahva omandiks ja teatati uue maareformi vajadusest; kuulutati välja suurtööstuse, suurte eramajade ja pankade natsionaliseerimine. 6. 08 1940 inkorporeeriti ENSV NSV liidu koosseisu Nimeta 1940. aasta riigipöördele iseloomulikke jooni. Korraldajaks Moskva ja tema käsilased Riigipöörde läbiviimiseks toodi kohale piiriäärseid venelasi, baasidest punaarmeelasi, sunniviisiliselt tehastest töölisi Vastupanu ei osutatud. Riigipööre ei olnud verine Miks sai juunipööre võimalikuks (3 punkti) Kardeti NSV liitu ja ei julgetud selle vastu võitlusesse astuda Halvad suhted Balti riikide vahel Päts ja teised riigijuhid ei võtnud midagi ette oma riigi heaoluks Eestis paiknesid Vene sõjaväebaasid Eesti rahvast hoiti teadmatuses Kirjuta selgitus mõistetele (dateeri) Juunipööre 21
ning vastutasuks nõuti baase 20 000- mehelise Punaarmee pagiutamiseks (Leedus oli 20 000 sõdurit). Vilniuse tagasisaamise rõõm varjutas nõukogude baasidest tuleneva ohu - Poola sõjaväelased pagesid Leedusse ning Leedu oli kohustatud tsiviilpõgenike eest hoolitsema. Vilniuse piirkond oli majanduslikult nõrgemini arenenud. NSV Liidu ultimaatum 14.06.1940 ja nõukogude okupatsioon Leedus- 25. mail 1940 esitas Nõukogude Liit Leedule süüdistuse - Leedulased õhutavad punaarmeelasi deserteeruma ning spioneerivad Punaarmee vastu. 14. juuni 1940 Nõukogude ultimaatum - Nõuti Leedu siseministri ja kaitsepolitsei juhi arreteerimist, nõukogudesõbraliku valitsuse moodustamist, täiendavate nõukogude sõjavägede sisselubamist. Vastust nõuti järgmise päeva hommikuks kell 10:00. Leedu loobus sõjalisest vastupanust ja alistus. 15. juunil marssis juba 200 000 punaväelast Leetu. Sovetiseerimine: Esialgu juhtisid sovetiseerimist Leedus NSVL asevälisminister
jõuda. Sakslastele oli aga eluliselt tähtis rinnet hoida, et Soome tema poolel sõda jätkaks. Ka Eesti rahvuslased otsustasid toetada Punaarmee eemalehoidmist Eestist, lootes sõja lõppedes Eesti iseseisvuse taastamise peale. Seetõttu õnnestus Eestis ka sakslaste korraldatud üldmobilisatsioon ning tuhanded eestlased saadeti Narva alla. Seal algas peagi Narva lahing, mis hiljem jätkus Sinimägede lahinguna, kus eesti ja saksa väeosad suutsid punaarmeelasi pool aastat kinni hoida. Augustis alustas Punaarmee pealetungi lõuna poolt ja murdis seal, suuresti tänu eestlastest koosnevale Laskurkorpusele, Saksa rindest läbi. Ka eesti väeüksused ei suutnud läbimurret peatada ning peagi vallutas Punaarmee Tartu. Oli selge, et sakslased ei suuda enam rinnet hoida ning nad alustasid oma vägede Eestist väljatõmbamist. Sel ajal otsustasidki Eesti rahvuslased teha katse iseseisvuse taastamiseks: 18. septembril
kodukohtadesse. Raskemini läks neil eestlastel, kes sattusid Sõrve lahingutesse, seal hukkus 4050 meest. Mobiliseerituist olid relvad antud ainult saarlastele, kuid needki laskemoonata. See ettevaatus ei olnud asjata. Pärast laskemoona jagamist tuli Punaarmeel oma ,,usaldust" kahetseda, sest saarlased kadusid koos püsside ja laskemoonaga metsa. 4. oktoobril asusid laskemoona saanud saarlased kohati võimu üle võtma ning vangistasid osa punaarmeelasi, jäädes oma vangidega aga ise Punaarmee piiramisrõngasse. Neid ümbritsevad punaarmeelased olid aga omakorda juba sakslaste piiramisrõngas. 5. oktoobril lahingute lõppedes anti sakslastele üle 483 Nõukogude sõjavangi (Linna Teataja, 14. oktoober 1941). Pilt 20 Eestlastest sõjavangide kolonn valge lipu all lühikesse vangistusse sammumas. Ajavahemik 17.20. september 1941. Foto Hans-Eberhard Brossok, SMF SM 3901: 23 Leitnant Brossok on vestluses autoriga 2002
kiirendab meeste metsaminekut, kes pärast 14. juunit olid jäänud veel kõhklevale positsioonile. Pandi alus Leegisaare metsavendade laagrile, kuhu kogunes 50-60 meest. 22. juuni lahingupäev- Keila ja Vääna ümbruses astus välja 8-meheline grupp. Teatati rahvale, et sõda on tulemas ja on vaja relvad välja tuua. Tulistati punaväelasi vedavat autot- metsavennad võeti kinni ja hukati. Peamiseks probleemiks kujunes relvastuse puudumine. Relvade saamiseks rünnati punaarmeelasi, hävituspataljonlasi, militsionääre ja kohalikke täitevkomiteesid. Võitluse algus: Algas 1. juulil, kus metsavennad ründasid Kiviõli linna. Viljandimaa metsavennad vallutasid Lustivere, Rimmu, Kõpu, Paistu, Vastsemõisa ja Imavere vallamajad. Pärnumaa metsavennad võtsid võimu alla Mõisaküla ja Killingi-Nõmme. Tartumaa metsavennad võtsid enda kontrolli alla Kallaste linnad, Laeva, Ahja ja Vaimastvere, Võnnu, Meeksi ja Sadala.
asuvatesse tööpataljonidesse, kus mõne kuuga suri raske metsatöö ja nälja kätte ligi kolmandik mobiliseeritutest. 43 28. augustil jätsid Nõukogude väed maha sakslaste eduka tiibmanöövriga muust Eestist ära lõigatud Tallinna: Leningradi suunas asus teele 197 laeva, mille pardal oli kümneid tuhandeid punaarmeelasi ja evakueeritud tsiviilisikuid. Eesti põhjarannikul ründasid miiniväljadesse takerdunud laevakaravani nii Eesti- kui Soome-poolselt kaldalt saksa ja soome rannapatareid ja lennuvägi; tulemuseks oli üks meresõja ajaloo suuremaid katastroofe: uppus 53 laeva ja hukkus 14 000 inimest. Mäletades värskelt Nõukogude võimu valimatut repressioonipoliitikat, tervitasid paljud eestlased Saksa rindeüksusi vabastajatena. 55 000 meest astusid esimese hooga Omakaitsesse, politseisse või Saksa
Sakslastele oli eluliselt tähtis rinnet hoida, et Soome Saksamaa poolel sõda jätkaks. Ka Eesti rahvuslased otsustasid toetada Punaarmee eemalehoidmist Eestist, lootes sõja lõppedes Eesti Vabariigi taastada. Seetõttu õnnestus Eestis ka sakslaste korraldatud üldmobilisatsioon ning tuhanded eestlased saadeti sõdima Narva alla. Seal algas peagi Narva lahing, mis hiljem jätkus Sinimägede lahinguna, kus eesti ja saksa väeosad suutsid punaarmeelasi pool aastat kinni hoida. Augustis alustas Punaarmee pealetungi lõuna poolt ja murdis seal, suuresti tänu eestlastest koosnevale 8. Eesti Laskurkorpusele, Saksa rindest läbi. Ka eesti väeüksused ei suutnud läbimurret peatada ning peagi vallutas Punaarmee Tartu. Oli selge, et sakslased ei suuda enam rinnet hoida ning nad alustasid oma vägede Eestist väljatõmbamist. Sel ajal otsustasidki Eesti rahvuslased teha katse riikliku iseseisvuse taastamiseks: 18. septembril nimetas viimane
Olid varem sõlmitud kokkulepped selle kohta, et Berliin läheb Punaväelaste kätte. Žukovi ja Konevi väegrupid andsid otsustava löögi 16.aprill 1945, saksa kaitse oli Berliini suunal väga tugev, oli kohale jõudnud, et võitlus ei käi ideoloogiliste suundumuste üle, vaid tegemist on isamaa ja oma elu kaitsmisega. Punaarmee hirmuteod olid kohutavad. Berliini lahing kujunes üheks kõige ohvriterohkemaks lahinguks II ms-s üldse. Berliini lahingu igal päeval langes rohkem Punaarmeelasi kui üheski teises kampaanialõigus. Võrreldavad ehk vaid 1941 piirilahingutega- pigem tegemist vangi langenud punaväelastega, nüüd tegemist reeglina hukkunutega. Konevi ja Žukovi väed, mille käsutusse oli antud 4 täiskomplekteeritud tankiarmeed, piirasid kõigepealt Berliini sisse, 20.apr, Hitleri sünnipäeval, andsid Punaarmee suurtükid esimese löögi Berliini pihta, 21. apr hommikul sisenesid eelväed linna ja algas tõeline linnalahing, võideldi iga maja ja tänavaristi pärast
juulil 1941 alustasid Tartu ülestõusu Alates 3. juulist 1941 moodustati metsavendadest Omakaitse Mitmetes kohtades kujunesid metsavendadest aktiivsed relvastatud salgad. Kokku võis 350- 380 salgas olla 7500-8500 meest. Suureks probleemiks oli napp relvastus, sest suurem osa meestest oli 1940. aastal vastavalt Narva diktaadile oma relvad ära andnud. Kuigi osadel õnnestus teatud hulk relvi kõrvale panna, rünnati parema relvastuse nimel nüüd punaarmeelasi, hävituspataljonlasi, militsionääre ja kohalikke täitevkomiteesid. Eriti aktiivseks läks metsavendade tegevus pärast Vene-Saksa sõja algust 22. juunil. Kuigi põhiliselt jäi metsavendade tegevus lokaalseks ning koordineerimatuks, suutsid mõned salgad siiski ühineda. Lisaks rünnakutele tegelesid nad ka üleüldise õõnestamisega- levitasid kuulujutte, hirmutasid nii sakslasi kui ka venelasi. Võitlustest Suvesõjas näiteks: 1. juulil rünnati Kiviõli
sõdurite arvu Eestis, lisaks deserteerimine, lisaks ka demoraliseerimine - Eestisse jäänud vene madrused ei tahtnud enam sõdida - Saksa vägede liikudes põgenesid nad Eestist. Kogu sõdurite massist ei olnud mingit vastupanu osutajat - sakslased võtsid Eestis ja Lätist kokku 18 000 sõjavangi. Enamlased olid küll jaan 1918 kuulutanud välja, et senise Vene armee asemel luuakse Punaarmee, aga need protsessid olid sedavõrd algusjärgus. Eestis leidus neid vabatahtlike Punaarmeelasi healjuhul mõnisada meest. Ainsana endisest Vene armeest oli osaliselt oma võitlusvõime säilitanud Eesti Rahvusväeosad, aga nad olid hajutatud laiali üle Eesti (Haapsalus, Viljandis, Tallinnas, Rakveres, Paides, tagavarapataljon Tartus ja Võrus). Teiseks ei olnud neil enam ka keskset juhtimist. Lisaks oli asjaolu, et vaatata enamlaste kihutustöödele ei soovinud rahvusväeosad enamlastega kaasa minna ja väeosade
annaabi.ee 
