Ususti, et vasak nimetissõrm reguleerib inimese tundeid ja vasakust käest läheb armastuse soon otse südamesse. Sõrmuse panemine neljandasse sõrme sümboliseerib armastuse sidumist südamega. 860. aastal Rooma paavsti korralduse järgi muutus sõrmus kindlaks kihluse atribuudiks, mis tõendas kavatsust abielluda. Seadluses oli märgitud: "Kui peigmees ei pea sõna ja tühistab kihluse, peab ta sõrmuse jätma pruudile tasuks kokkuleppe mittetäitmise eest; kui kihluse tühistab pruut peab ta sõrmuse peigmehele tagastama". Sõrmuse sõrmepanek kuulub eestlaste pulmatavasse alles üsna lühikest aega, 19. sajandist. Algselt sai tseremoonialt sõrmuse sõrme ainult naine - see sümboliseeris tema kuulumist mehele. Hiljem on levinud sõrmuste vastastikune sõrmepanek. Abielusõrmust kantakse paremas käes ja enamasti on tegu ilma kivita kitsama või laiema kuldsõrmusega. See jääb sõrme kogu eluks. (T. Heinsaar ja E. Vool 2003. "Hõissa pulmad") 2.2. Rõivad
traditsioonilisi eesti pulmakombeid, nende vahele asetuvaid eesti maausuliste pulmakombeid, eesti luterlikke ja õigeusupulmakombeid. · Eesti rahvariideid kantakse tänapäeval pulmas harva, pruutpaari levinuim rõivastus on peigmehel must ülikond valge särgiga ja pruudil valge (harvem roosa või muus pastelses toonis) pitsirohke kleit. · Samas võidakse kasutada ka muud pidulikku rõivastust, näiteks (pseudo)keskaegseid rõivaid. · Laulatusel kannab pruut pruudikimpu, mis üldjuhul on tehtud elavatest lõikelilledest. ·Kesksel kohal eesti tänapäevastes pulmakommetes on pulmapidu. · Kuna usulisi laulatusi on vähe, täidab enamasti (kuid sugugi mitte alati) laulatuse aset abielu registreerimine ilmalikult nn õnnepalees (varem perekonnaseisuamet või perekonnaseisuaktide büroo, nüüd kohaliku maavalitsuse rahvastikutoimingute talitus).
vastu võtta. Lubatuks said ka ühismagamised tule ääres ja pulmadel. Kosjad eelnesid pulmadele. Kosja peategelane oli isamees. Selleks oli tavaliselt mõni hea mokamees. Peale noormehe jõudmist abieluikka peeti perekonnaringis nõu, keda poeg peaks kosima. Pruudile määrati kindlaks ka eelistatavad nõuded, väga oluline oli tulevase kaasa töökus. Isamehe ülesandeks oli kosjade ettevalmistus ja tseremoonia ettevalmistamine. Kui sobivaim mõrsja oli leitud, siis mindi kosjaviinadega tütarlapse juurde. Kui viin oli vastu võetud ja äragi proovitud, mis võis kesta kuni järgmise hommikuni, siis kutsuti kosilased neiu perekonna juurde õhtust sööma ja juttu puhuma. Kui kosjad võeti vastu, siis sai koduteele asuv peigmees tagasi tühja vöötatud lähkri. Mõne päeva pärast tulid pruudi poole kokku mõlema perekonna liikmed, tähistasid kihlust ja leppisid kokku abiellumises ning selle
Kuid mis on see, mis on iga pulma kõige tähtsamad sümbolid, mis peab olema pulmades kindlasti, ilma milleta ei saaks pulmad toimuda? Erinevates riikides on erinevad pulmakombed. Sest ega kommete ja traditsioonideta ei oskaks ju pulmi ette kujutadagi. Mõned kombed on küll kadunud aga on ka neid, mis on säilinud. Järgnevalt tookski välja mõned erinevate riikide pulmakombed: · Armeenia pulmapäeval lastakse lendu õnne ja armastust sümboliseerivad valged tuvid. Pruut riietub punasesse siide ja võib kanda sulgedega kaetud papist tiibu oma peakaunistuses. Pulmakülalised võivad visata tema suunas münte. · Soome Pruudid kannavad kuldkrooni. Pulmapeol tantsib pruut kinni seotud silmadega vallaliste tüdrukute ringi keskel ja asetab neist ühele krooni pähe. · Venemaa Noorpaarile pakutakse erilist pulmaleiba, mis on kaunistatud igavikku ja kahe perekonna ühinemist sümboliseerivate motiividega.
Ennem pulmi pidi tütarlaps mõne päeva uues kodus töötama, et ennast tõestada. Ettevalmistused pulmadeks Pulmi peeti tavaliselt 2-3 päeva, jõukamates peredes ka kuni nädal. Kui rahaline olukord ei olnud hea, tulid appi sugulased, sõbrad, naabrid. Talurahva pulmalaud oli üsna kesine. Pulmakoti sisuks oli leib, hiljem spetsiaalne pulmaleib ja ka nisuleib. Lisaks neile leidus seal ka suitsutatud liha, kala, kohupiima, kartuleid, piima ja mune. Pulmategelased Pruut ja peigmees olid ainult ametlikud peategelased. Peakohustused olid isamehel ja kaasanaisel oma abistajatega. Abiellujate vanematel oli kõrvaline roll. Isamees oli kogu pulma jooksul nii juhi kui ka liidri rollis. Pruudi suguvõsa esindas kaasanaine, kes oli võimekuselt isamehega enamvähem võrdne Pulmatseremoonia Kõige kärarikkam ja väliselt silmapaistvaim osa oli juba vara hommikul ettevõetav saajasõit ehk sõit pruudi järele.
tööst ja ülevaate hindade suhtes ning palju üldse raha läheb vaja ja kui napib ideid siis saab neid samuti siit, ei pea hakkama jälle interneti avarustest neid otsima. Pulmad Kõik saab alguse sellest kui Peigmees teeb Pruudile ettepaneku kihluda. Selleks vajab Peigmees kihlasõrmust. Kihlasõrmus, mis näeb välja selline nagu pildil, maksab 250 eurot. Kui peigmees on julguse kokku võtnud ja pruudilt kätt palunud ja pruut on vastanud jaatavalt pannakse paika pulmakuupäev. Pruutpaar valib endale sobiliku koha laulatuseks. Selleks valime ilusa ranna milleks oleks väga sobilik Panga pank, mis asub Mustjala vallas, Panga külas. See koht on tasuta ja Pruutpaar ei pea
.................................................................. 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus......................................................................................................... 8 Ärkamisajast alates....................................................................................................................10 Enne pulmi............................................................................................................................ 10 Laulatus..................................................................................................
seisukohast. Abiellumisega on seotud tuhat pisiasja ja ühtki neist ei tohi unustada. Mõni väike komistus võib tumestada elu tähtsamate päevade pidulikku harmooniat. Abielusid sõlmivad maakonna perekonnaseisuametnikud ja vaimulikud s.o. kirikuõpetajad, kellele on seesugune tegevus volitatud. Sooviavaldused abiellumiseks esitavad nii peigmees kui pruut koos perekonnaseisuametnikule. Selleks ilmuti alati koos kohale. KIHLUMINE Enne abiellumist jagati oma õlevoolavat rõõmu kõigi oma tuttavate ja sugulastega. Seks puhuks korraldati kihluspidu. Mõnedel juhtudel saadeti laiali kihlakaardid. Tavaline kihlakaardi tekst oli järgmine: ILLA KARDNA HENN TARRAND Narva 7.VII 1939 Tallinn Tavaliselt kirjutati kohanimed kaardile vaid siis, kui pruut ja peigmees elasid erinevates kohtades.
....................................................................................... 7 TRADITSIOONILISED PULMAMÄNGUD............................................................................... 7 MÄNGUD................................................................................................................................ 9 Pulmatraditsioonid vanasti.................................................................................................... 10 Kingitused teineteisele Pruut ja peigmees võivad teineteisele teha veel eraldi kingitusi, kuid neid sisaldab juba ka pulmatraditsioon ise. Peigmehe traditsionaalne kink pruudile on mõrsjakimp. Sellele peab ilmtingimata tellima peigmees ja see ütleb mõndagi noorte suhete kohta. Valmistehtud kimbu asemel võivad olla ka lihtsalt käes hoitavad lilled, sel juhul sobib kasutada mingeid erilisi õisi. Kimbu pruudile üleandmise hetkel peab viimane olema juba mõrsjaehtes. See
sinna tulevad tuleb maksta. Pruudikimp tuleb ka tellida, seda teeb tavaliselt peigmees, ma püüan enne välja uurida millised lilled emale kõige rohkem meeldiksid just seal kimbus.Tean, et tslle meeldivad lihtsad lilled, nt ilus oleks vist punased lahtised roosid ja karikakrad kimbus. Fotograaf tuleb kindlasti aegsalt ära broneerida. Pildid tulevad kõik seal samas looduses, kindlasti mere ääres, neile mõlemale meeldib väga meri. Kui noorpaar soovib siis käivad enne maale sõitmist fotoateljeest läbi ja teevad seal ka paar pilti. Sõrmused on juba olemas. Ema ehk pruudi sõrmus on sahtlis ja ootab enda aega. Kui nad koos käisid kihlasõrmust ostmas, siis ema elukaaslane ostis talle juba teise sõrmuse ka ära, väitega, et tema enam küll mõõda kullapoode ei viitsi käia. Peigmees aga töötab ehitusel ja sõrmus töö juures kanda ei saa nii et kasutab tseremoonial enda vana sõrmust, mis samuti sahtlis seisab.
arvestada tuleb sellega, et aega kulub veel kohendamisele, terviselauale, sõnavõttudele, õnnitlemisele, lauda istumisele, ametimeeste jagamisele isamehe poolt jne. VIII Tervituslaud Noorpaari auks süüdatakse "eluküünal" kõige sinna juurde kuuluvate traditsioonidega. IX Aeg istuda pidulauda, et saaks alata pulmaga. Pruudikimp asetatakse spetsiaalsele alusele Pruut istub peiu paremal käel. Pruudi kõrval istuvad peigmehe vanemad ja peigmehe kõrval pruudi vanemad. Peale neid õed-vennad. Noorpaari kõrvale võivad istuda ka vanavanemad. Seda otsustab noorpaar - kes kus istub. X Lauas on hea komme teha tutvustust - igaüks tõuseb püsti ja tutvustab ennast . Pulmavanem valib vajadusel välja "pulmakelnerid" ja praad võibki tulla. Kindlasti annab pulmavanem veel ettevalmistatud nimekirja alusel ametitiitleid-ülesandeid pulmarahvale, räägib kodukorrast XI Avavalss.
naisevõtmisest paganliku kombe järgi: ,,Kui talumehel on poeg naise jaoks suur küllalt, siis vaatab ta ise tüdruku, kes talle meeldib, läheb siis sinna oma sõpradega, kelle ta on selleks kutsunud, peidavad end maja juures, kus tüdruk elab, ja ootavad, kui ta välja tuleb; siis jooksevad peidus olijad tema juurde, võtavad ta vägivaldselt kinni, heidavad selleks varutud saani ja ruttavad temaga koju. Kui nüüd pruudi sõbrad seda kisa kuulevad, jooksevad nad kohe välja odade ja mõõkadega, kavatsusega neilt pruuti jälle tagasi võtta, ja kui nad neile järele ja ligi jõuavad, tuleb nende vahel hirmus taplus; kes siis kõvem on, saab pruudi endale; kui nad aga jõuetuse pärast ei saa ära võtta, siis viivad teised tema koju kaasa ja sulevad pruudi ja peigmehe koos kambrisse, jätavad nad kogu ööks ühte; ja kui nad selle öö jooksul
nagu oskab ja rahakott võimaldab. Materiaalne külg on tõusnudki esikohale ja pidustuste sisustamiseks ei kasutata mõjuvaid ja värvikaid tavasid teatud kindlate mängude, tantsude ja laulude näol. Järjest rohkem segunevad eri rahvaste traditsioonid. Neist tänapäevale kohast pulmakombestikku luues on oluline jälgida, et rituaalid võetakse tarvitusele koos oma tähendusega, muidu pole neil sisulist väärtust. Näiteks juhtub üha sagedamini, et pruudikimbu tellib pruut ise. Sellega jääb ta ilma rõõmust saada pulmapäeval kaunis kimp kingituseks ja üllatuseks. Pruudikimp kaotab tähenduse, selle tellimine on lihtsalt üks pulmaeelne toiming. Nagu ajaloost on näha, oli enamik pulmarituaale seotud ennete ja uskumustega ning nende abil sisendati noorpaarile usku oma eluõnnesse, sigivusse ja heasse läbisaamisse. Tänapäeval asendavaid neid rituaale vaid pulmarahva käepigistused ning salmike või paarisõnaline õnnitlus kaardil
Vanematele vasturääkimist ei tulnud tavaliselt mõttessegi. Lühim aeg kosjade ja pulmade vahel sai olla kolm nädalat, sest vähemalt kolmel pühapäeval tuli pruutpaar enne laulatust kirikus maha hõigata. Kosjade ja pulmade vahelist aega täitsid mitmesugused ettevalmistused pulmadeks. Juba väikesest peale õpetati tüdrukutele eluks vajaminevaid naistetöid. Aja jooksul valminud näputööd koguti riidekirstu, mis pulmadeks pidi olema kaasavara täis. Pulma kutsuti pruudi ja peigmehe külalised eraldi. Ühest korrast ei aidanud, pulma tuli ikka kolm korda kutsuda. Kindlasti pakkus kutsuja viina ja kuna käidi kutsumas kolm korda on öeldud, et kutsumisele kulus viina hulga rohkem kui pulmas. Hiljem ei olnud kutsujateks enam mitte pruut ja peigmees ise, vaid hoopis nende vanemad. Laulatus oli vanasti pulmadega nõrgalt seotud. Kuigi just kiriklik laulatus kinnitas ametlikult abielu, võeti seda kui paratamatut asjaajamist
eelarve peaks olema ja kuidas pulm korralikult käima tõmmata ning lõbusalt ära lõpetada ning, et see pulm oleks mitmekümneks aastatks meeldejääv. Pulma eelarveks on 60 500 kr. Külalisi on kokku 60. Pulmakleit ja ülikond läheb maksma umbes 2000- 3000 krooni. Kutsed teen ja saadan ise laiali. Koht on kas minu või naise kodukohatalus. Fotograafi saab odavamalt , sest ta on tuttav (600- 1000kr). Vanasti oli pulmas pulmalaulik, pulma lauliku asemel mängib mõni hea bänd. Mõni hea bänd maksab 10 000-20 000 kr. Pulmalaulik kauaaegne sõber. Pulmavana mängib onu või sõber (1000-2000kr). Söögid on kokku 5000 jookide peale läheb 1000 kr, alkoholi peale läheb 3000kr (shampus, viin ja veinid). Pisiasjad on kokku 2000kr Hobuvankri saab tuttavalt, saan on omal olemas, hobused saab tuttavalt (kokku 1500kr). Limusiinid 3tk kolmeks tunniks maksab umbes 10 500kr. Pulmad tulevad vanaaegse kommete järgi kuid väliselt on täna päevased.
Pulmarongiga on seotud mitmesuguseid uskumusi: kui mõrsja tagasi vaatas, siis sündisid lapsed tema nägu; ristteest üle sõites pidi mõrsja poetama säärepaela või sõrmuse, et loomadele kahju ei sünniks; jõest ülesõitmisel viskas mõrsja vette säärepaela või sõrmuse, et lastel ei oleks veesurma karta. Ka peiukoju saamisel ruttas peiupoiss ette teatega, et nüüd tullakse. Ta sai kaasa õllekannu, kostitamaks saajalisi. Kannu tuli hoida, et piiskagi maha ei loksuks, muidu jääks noorpaar lasteta. Kui kõik olid joonud, visati ülajäänud õlu kõigi nelja tuule poole või mõrsjat vedanud hobusele pähe. See oli jäänuk joomaohvrist. Tavaliselt ei sõitnud saajarong sisse väravast vaid lõhuti tarast tükk maha või kasutati mõnd muud ebatavalist õuelepääsu. Kui pulmarong õues peatus, tõmbas peiu isa või peiupoiss mõrsja hobuselt looga ühe rapsuga pealt ja viskas katusele. Looga mahakiskuja sai mõrsjalt tasuks kindad. Peiu ema laotas saani ette kasuka või
Kui juba keegi kindel tekkis, muutus ehalkäimine eksklusiivseks ei võinud näitsiku lähedusse ükski võõras poiss minna. Kogu selle asja kiitis küla heaks. Mõrsjaid valiti eelkõige nende tervise, töökuse ja hoolsuse järgi. Teisel kohal oli neiu perekonna rikkus ja viimasel alles ilu. Tihti juhtus ka nii, et abielu sõlmiti noorte vanemate poolt tulevane paar ei pruukinud üksteist varasemalt isegi teada. Kui mindi kosima, siis kindla peale. Peigmehed saatsid pruudi perekonda mõne vanema naise ümbernurgajuttu ajama. Tolle ülesanne oli teada saada, kas oodatakse kosilast ja kas just seda konkreetset kosilast. Kaasa viidi viinapudel kui näitsiku perekond selle vastu võttis ja see tühjaks joodi, võis kosilane julgelt kosja minna. Kui mitte... siis kaup sinnamaale jäigi. Veel üks viis oma võimaluste teadasaamiseks oli neiule kosjakase akna taha viimine. Kui neiu
pulmatraditsioonidest lahus. Alles 19. sajandi teisel poolel sai pulmakommete osaks kiriklik laulatus. Abielu tähistavad pulmad kujunesid kunagises külakogukonnas olulisimaks peoks, mida peeti pidulikult ja toretsevalt. Pidu ise peeti palju tähtsamaks, kui ametlikku kiriklikku laulatust. Viimane oli vajalik vaid abielu seaduslikuks muutmise jaoks. Siiski ei loetud paari abiellunuks ei peale pulmapidu ega isegi mitte peale laulatust. Abielu sõlmimise otsustaivamaks toiminguks oli tanutamine. Pruudi tanutamine tähendas talle naise peakatte pähe panemist. Mõrsjale seoti ette ka põll ehk ta põlletati. Edaspidi ei tohtinud naine minna "tanuta üle tänava ega põlleta üle põranda". Nende toimingutega muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati nimetama noorikuks. Algselt oli tanutajaks isamehe naine, keda nimetati mõõgaemaks. Ajapikku muutus see ema ja ämma ülesandeks. Teadaolevalt toimusid pulmad
Nagu tuldi, nii ka lahkuti suure müraga püsside paugutamise ja hõiskamisega - lärm pidi eemale hoidma kõik kurjad olevused. Arvati, et kui mõrsja pulmarongis tagasi vaatas, sündisid lapsed tema nägu; jõest ülesõitmisel viskas mõrsja vette säärepaela või sõrmuse, et lastel ei oleks veesurma karta. Ka peiu koju saamisel ruttas peiupoiss ette teatega, et nüüd tullakse. Ta sai kaasa õllekannu, kostitamaks saajalisi. Kannu tuli hoida, et piiskagi maha ei loksuks, muidu jääks noorpaar lasteta. Kui kõik olid joonud, visati ülejäänud õlu kõigi nelja tuule poole. See oli jäänuk joomaohvrist. Tavaliselt ei sõitnud saajarong sisse väravast, vaid lõhuti tarast tükk maha või kasutati mõnd muud ebatavalist õuelepääsu. Kui pulmarong õues peatus, tõmbas peiu isa mõrsja hobusele looga ühe rapsuga pealt ja viskas katusele. Looga mahakiskuja sai mõrsjalt tasuks kindad. Peiu ema laotas saani ette kasuka või villase vaiba, millele mõrsja astus või tõsteti
peadaks tagasi lükatama. Kindla nõusoleku tagamiseks tuli teha pisut eeltööd, korraldada eelkosjad. 1.1.1. Eelkosjad Mulgimaal Mulgimaal oli tuntum kosjakase tava: tulevane kosilane viis ihaldatud neiule kase akna taha. Kui kask tarre viidi, siis võeti peigmees vastu. ,,Aga ku sii kask sissi es viiä mitte, sõs tääsit ärä, et ei massa minnä, et vastu es võeta."1 1.1.2. Eelkosjad Raplamaal Raplamaal Järvakandis oli tuntud aga selline tava, kus peigmehe ema läks mõrsja koju ning viskas põrandale ühe sileda pulga kosjapulga. Ema ise jäi aga ootama, kas pulk kolme tunni jooksul välja visatakse või mitte. Kui pulk visati välja, siis polnud pojal mõtet siia kosja tulla. Saades eitava vastuse, võis ema seitsme kuu möödudes uuesti õnne proovima minna, kuid kui kolm korda oli juba ära öeldud, pidi noormees uue mõrsja leidma. 1.1.3. Kuulamine Ülemaailmselt on ehk tuntuim ning levinuim eelkosjade komme kuulamine, mis hakkas
..........................................................................3 2. Pulmariided............................................................................................................................4 3. Pulmatoidud...........................................................................................................................5 4. Tavad.....................................................................................................................................6 5. Tseremoonia..........................................................................................................................7 6. Kokkuvõte.............................................................................................................................8 7. Kasutatud allikad...................................................................................................................9 1. Sissejuhatus
Kosjadest pulmadeni Kosjade ja pulmade vaheline aeg ei olnud üldjuhul tavaga kindlaks määratud, kuid Lääne-Eestis järgnes kosjadele kihlus, mis toimus pereringis laupäeva õhtul mõrsja kodus. Kuigi kosjade ja pulmade vaheline aeg polnud kindlaks määratud, kestis kihlus vähemalt kolm nädalat. Selle tingis kolmekordne mahahõikamine kirikus kolmel järjestikusel pühapäeval. Peale kosjasid lasusid mõrsjal mõningad kohustused, mis tuli täita enne pulmapidu. Tähtsaimaks pruudi ettevõtmiseks oli veimevaka valmistamine, mille tegemisel aitasid teda sageli ka teised külatüdrukud ja sugulased. Samuti on teada ka, et varasemalt käidi külas veimi viinutamas. See tähendab seda, et pruut käis kosjaviina või tubakat jagamas ning vastutasuks anti talle kindaid, sokke, vööpaelu ja kõike muud vajalikku. Lisaks veimevaka valmistamisele oli ka oluline pulma kutsumise traditsioon. Nimelt käidi pulma kutsumas kolm korda, ühekordsel kutsumisel ei tehtud pulmadest
(EE 4 1989: 489)
Kosjade ja pulmade vaheline aeg ei ole aga kindlaks määratud, kuid kõige väiksem
ajavahemik on kolm nädalat, mida tingis kolmekordne mahalõikamine kirikus kolmel
järjestikusel pühapäeval. Kosjade ja pulmade vahelist aega täitsid mitmesugused
ettevalmistused. Erilist hoolt nõudis veimevaka valmistamine. (Teder 1973: 31-32) Tütarlastel
hakkas pulmadeks valmistumine juba maast- madalast. Oli ju kombeks, et pruut andis kõigile
pulmalistele kingitusi – veimeid. Enamasti olid nendeks kootud esemed, mida hakati
................................................................................. 4 Laulupulmad........................................................................................................................... 4 Pulmade lõpetamine................................................................................................................5 Pulmad tänapäeval...................................................................................................................... 5 Pruudi peakate........................................................................................................................5 Kingitused teineteisele............................................................................................................ 6 Peigmehe rõivastus................................................................................................................. 6 Pulmakutsed.....................................................................................
Kihlus · Plaanitsetud abieluks ettevalmistumise aeg · Õpitakse teineteist täielikult tundma Pulmakutse · Kutse on peo visiitkaart ja mälestusese · Kutse oleks sobilik saata vähemalt paar nädalat enne pidu Poissmeeste ja tütarlaste õhtud · Tihtipeale sõprade/sõbrannade poolt korraldatud · Lõbusad ja meeldejäävad · Tavaliselt paar päeva enne pulmapidu Pr uutkleit · Kleit on pruudi jaoks väga tähtis · Enamasti heledates toonides · Pulmakleidiga koos loori võib kanda ainult naine, kes esimest korda abiellub Pr uutneitsid · Tüdrukud või noored naised · Kannavad pruudi eest hoolt abielutseremoonia ajal või järel · Traditsiooniliselt vallalised naised Lilleneiud · Kohustus kõndida pruudi ees · Puistada lille kroonlehti · Kanda lillebuketti · Tavaliselt noor laps umbes
tegemine, lõpliku variandi ülevaatus, kutsete trükkimine (10,11) Kutsete allkirjastamine, saatmine 3 päeva (11,12) Peigmehe/pruudi riietuse otsimine/proovimine/ostmine 19 päeva (9,12) Stililsti soovituste kuulamine kleidi/ülikonna valimise ajal 15 päeva (12,13) Riietuse otsimine/proovimine/ostmine peiupoistele/pruudi 6 päeva sõbrataridele (12,14) Pruudi kimpu koostamine/vormistamine/valimine 5 päeva (13,14) Pruudi sõbrataride kimpude valimine; lilledest 2 päeva tseremooniakaunistuste valimine (14,15) Fotograafide portfooliote vaatamine, fotograafi valimine, tema 5 päeva teenuste tellimine (15,16) Autorendi otsimine/auto rentimine 2 päeva (13,16) Auto valimine autorendis 1 päev
Abiellumisega on nüüd sama. Ikka küsitakse, kas juba ootad. Ei oota :) See aeg läheb nii kiiresti. Abielus jõuame me olla terve oma ülejäänud elu. Mitte kunagi abielus olnud ei saa me aga kunagi enam olla kui juba abiellunud oleme. :) Miks me seda siin kirjutame on see, et me kõik tahame, et meie pulmapidu oleks ilus ja meeldejääv, aga seda on ta ju nagunii. Ei ole mingit vahet, kas vaasis on punased või kollased lilled, kas kutsed on valged või rohelised, kas pruut kannab 2000.- eurost kleiti või 20 000.-st või kas pidu toimub koduõuel või uhkes mõisas. Oluline on see, et me mõlemad tahame seda teha ja meil on meie pere ja sõbrad, keda me soovime sellel päeval endi ümber näha. Seega milleks oma pead vaevata ja oma aega raisata igasuguse tühja-tähja peale. Lõppkokkuvõttes ei ole ju tõesti tähtis, kas pael kutse peal on valge või punane või kuidas täpselt on kutsel sõnastatud kingisoov. Võtke vabalt
Sügisene ja talvine neljapäeva õhtu tekitas tüdrukutes alati ärevust ja siis mindi vargsi õuele kuulama, ega kosjakellad kuskil ei kosta. Aga kui juba kolm leeris käinud tüdrukut majas elas, siis öeldi, et sinna ei lähe enam kurat ka kosja. Eelkosjad ehk kuulamine. Kosja tuli minna kindla peale, sest kus selle häbi ots , kui kosjad tagasi lükatakse. Kogu küls oleks teada saanud ja naernud põlatud peigmeeest. Kuulamiseks saadeti tulevase pruudi koju kuulueit, kelleks oli tavaliselt keegi vanem naisterahvas, harva ka peigmehe ema. Kõige tähtsam kuulueide omadus oli kõneosavus: ta pidi ümbernurgajutuga teada saama, kas tulevane kosilane on ikka oodatud ja igati tema häid omadusi kiitma. Kindlasti pidi tal viinapudel ehk kuulupudel kaasas olema. Võesti pudel vastu ja joodi sellest, siis olid lootused kordaminekuks kõige paremad; pandi kuulupudel aga avamata kõrvale,
tanu viltu ja mõrsja raputas selle maha. Tanutamise ajal pidi nooruk nutma, et mitte nutta hilisemas eas. Tanutamisega haakub põlletamine. Põlletamisega oli seoses põllelappimne, mille algatas pruudivend. Kurtes, et peigmees on ostnud katkise põlle, kutsus ta pulmalisi põlle lappima. Lapiti mõistagi rahaga. Kogutud raha jäi mõrsjale. Teine pulmapäev lõppes noorpaari rituaalse magamaviimisega. Levinud komme oli noorpaar esimeseks ööks viia magama lambalauta. On teateid, et noorpaar sai oma sängi alles esimese lapse sünni järel. Võõras ei tohtinud asemel istuda või katsuda, et ta ei viiks ära noorpaari õnne ega tooks vahele tüli. Kolmanda pulmapäeva keskseim sündmus oli veimevaka jagamine. Veimekirst toodi koos vakarahvaga või käidi eraldi kirstu toomas. Vakarahvas nõudis kirstu lunastamist. Veimed olid veimevaka sees. Esimesena anti veimed ämmale ja äiale, siis said pulma ametimehed, seejärel teised pulmalised
pulmapidude korraldamine lossides, mõisates, villades ja muudes suursugustes ruumides. · Pulma pidamis ruumid siis vajavad kindlasti osava floristi kätt muutmaks pulma unustamatuks sündmuseks. · Samuti on lilledekoratsioonid asendamatud kiriklikul laulatusel, kus kaunid seaded muudavad kiriku interjööri pidulikuks ja suursuguseks. Pulma-aastapäevade sümbolid Milliseid lilleseadeid tellida? · Kui eelarve on tagasihoidlikum, siis piirdutakse: pruudikimp, peigmehe rinnanõel, autokaunistus ja mõned lauaseaded. · Siia võib lisada ka pruutneitside kimbud või käevõrud, viskamise kimp, pruudipärg mahamängimiseks, shampuseklaaside kaunistused. · Eestis on levima hakkama külaliste kingitud lillede seadmise teenus Millal oleks õige aeg pulmalilli tellida? · Mida varem, seda parem. · Pruudikimbu tellimus oleks soovitatav anda 1 nädal enne pulmi. · Suuremate dekoreerimistöödega läheb rohkem aega
samaväärne meie pea noogutamisega. Tee mis sa teed, kuid ÄRA KÄTLE MEESTEGA Indias mehed ja naised teineteist avalikult ei puuduta, isegi mitte abielupaarid. See, kui vaatad mehele silma, kuigi räägid temaga neutraalsetel teemadel, ja kätled, on nende jaoks juba seksuaalne lähenemine. India Pulm Pulm on jagatud kolmeks osaks, koosnedes pulmaeelsetest ja -järgsetest rituaalidest ning pulmast endast. Pulmaeelsed rituaalid on Tilak, Mehandi,Sangeet jt. Bariksha (Variksha) - pruudi perekond on vihjanud, et on huvitatud teatud peiust ja peigmehe perekond on nõustunud. Tilak kätkeb endas pruudi perekonna külaskäiku peiu perele, et kihlust ametlikuks teha. Peigmehe perekond korraldab selleks puhuks suure peo. Byaha Haath tseremoonia tähistab pruudi ja peigmehe meele, hinge ja keha puhastamist, valmistades neid ette pulmadeks. Uptan on sandlipuust, kurkumist ja roosiveest segatud pasta, mida määrivad seitse vallalist perekonna naisliiget pruudi
Seekord istusid koos mõrsja ja peiuga lauda mõrsjapoolsed pulmalised. Ent söömisele eelnesid veel mõned maagilist laadi talitlused noorpaariga. Väga levinud tavaks oli, et toodi tükk leiba soola või võiga, leivatükk murti pooleks-üks anti mõrsjale, teine peiule. Üle maa tuntakse ka sülepoisi (rüpepoisi, rüpelapse) kommet. Enamasti on see seotud esimese söömaajaga peiukodus, kohati ka tanutamise või põlletamisega. Komme oli järgmine: kui pulmalised pruudikodust peigmehe juurde läksid ja esimest korda laua taha istusid, siis toodi üks väike poisslaps ja pandi pruudi põlvele istuma. See pidi teda hüpitama, andis peigmehe kätte, see tegi niisama, selle järel pruuttüdruk, peiupoiss ja muud niisama. Seegi oli sigivust taotlev komme. Söömaajale järgnes uus etapp pulmakombestikus, nimelt peiukodu ja majapidamise tutvustamine mõrsjale. Peiu ema talutas miniat läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid
perekonnaringis nõu, keda poeg peaks kosima. Pruudile määrati kindlaks ka eelistatavad nõuded, väga oluline oli tulevase kaasa töökus. Kui sobivaim mõrsja oli leitud, siis mindi kosjaviinadega tütarlapse juurde. Kui viin oli vastu võetud ja äragi proovitud, siis kutsuti kosilased neiu perekonna juurde õhtust sööma ja juttu puhuma. Kui kosjad võeti vastu, siis sai koduteele asuv peigmees tagasi tühja vöötatud pudeli. Mõne päeva pärast tulid pruudi poole kokku mõlema perekonna liikmed, tähistasid kihlust ja leppisid kokku abiellumises ning selle tingimustes. Milline on Eesti pulm? Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Vanadele pulmakommetele oli iseloomulik noorte abiellujate passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe või teise kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii öelda toimida. Pulmad peeti noorel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
