niiskuslaigud krohvil või tapeedil, pehkinud põrandad või seeneväätide olemasolu ja puidu lagunemine pruunideks kuubikuteks. Väga väikesed seeneeosed kanduvad õhus kergelt edasi ja suure koguse sissehingamise korral võivad tekitada allergiaid kahjustada kopse. Seened eelistavad üldiselt okaspuu puitu. 3 Valgemädanik Valgemädanikku tekitavad seened lagundavad põhiliselt ligniini ja kuna järelejääv tselluloos on valkjas, siis on see mädanikutüüp saanud nimeks valgemädanik. Valgemädanikuga puidu puhul on iseloomulikuks pehme ja kiulise struktuuriga puit, mis on muutunud heledamaks ning sõrmede vahel hõõrudes laguneb lõngataolisteks tükkideks. Valgemädanikku tekitavaid seeni esineb hoonetes harva, kui siis ainult pinnase lähedal või hästi märgades kohtades paiknevatel puitmaterjalidel. Valgemädanikku põhjustavad, näiteks koorikuliste (ld Corticiaceae) sugukonda kuuluvad liigid. 4 Pehmemädanik
puudritaoliseks tolmuks. Süsi- ja destruktsioonmädanik tähendavad pruunmädanikku. Pruunmädanikku põhjustavaid seeni kohtab põhiliselt okaspuudel- tõenäoliselt seoses nende puidu suhteliselt suurema ligniinisisaldusega. Lehtpuudel on tuntumad vääveltorik ja kasekäsn. Lagundatud puidu välimus ja omadused on seega tingitud pigem seene- kui puuliigist. Näiteks kännupess tekitab pruunmädanikku, mis on ikka ühesugune, olgu peremeespuuks kuusk, mänd, kask, lepp. Mädanikutüüp on seeneperekonnale iseloomulik tunnus: igas torikseente perekonnas on kas ainult valge- või pruunmädanikku tekitavad liigid. Metsa- ja pargipuude kõdunemisprobleemid Juurepessud on meie kõige ohtlikumad metsapuude mädandajad. Kuuse-juurepess põhjustab kuuskedel südamemädanikku peamiselt õhukese viljaka mullaga aladel kasvavates kuusikutes. Männi-juurepessu kahjustusalad laienevad üha aastakümnete jooksul. Nimest hoolimata ei