alergjat. Hallitus seened on kõige aktiivsemad 20...55 kraadi juures, sinetusseened 22...28 kraadi juures. 11. Pruun- ja pehmemädanikud. Pruunmädaniku tekitajaid seeneliike on märksa vähem kui valgemädaniku tekitajaid. Enamus neist on seotud okaspuudega. Pruunmädaniku tekitajad lagundavad eelkõige taime rakukestas esinevaid polüsahhariide, tselluloosi ja hemitselluloosi. Selle tulemusena muutub lagunev puit pruuniks ning lõhestub kuubiku kujulisteks osadeks. Pehmemädanik on kolmas mädaniku tüüp, mida tekitavad bakterid ning mitmed kottseened, tavaliselt aga terve seente ja bakterite kompleks mädanemise n.ö. lõppstaadiumis kui mädanev aine on juba pool-mullastunud. Pehmemädanik võib olla nii metsa kui ka laomädanik. Kasvavatel puudel on pehmemädanik väga märg, eba normaalselt kõrge pH väärtusega, kõrge gaasisurvega mädanik ja esineb peamiselt lehtpuude tüves, eristades koorepragude vahelt vett ja lima. 12
............................................................6 2 1. Seenkahjustused Seened on põhilised puidu lagundajad, nende elutegevus muudab puidu struktuuri. Seda struktuurimuutust kutsutakse mädanikuks, rahvakeeles ka kõdunemiseks. Ilma seenteta mädanikku ei teki! Vastavalt struktuurimuutustele võib mädanikud liigitada pruunmädanik, valgemädanik ja pehmemädanik. 2 Pruunmädanik ja majavamm Pruunmädanikku tekitavaid seeni leiab hoonetes kõige enam. See tekib puidu rakuseintes leiduva tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamise tulemusena kandseente eritatavate ensüümide toimel. Järele jääb vaid rakkudevaheline täiteaine – ligniin, mis on pruunikat värvi ja seetõttu ongi kahjustus saanud nime pruunmädanik. Kõige ohtlikum ja laastavam pruunmädanikku tekitav majaseen on majavamm. Majavamm on väga hästi kohastunud
muutunud puidu värvus), väärlülipuit(kasvava tüve sisemise osa ebaterve tume värvus). Loetletud värvused puidu mehaanilisi omadusi ei alanda. Palju ohtlikumad on sisemisedsõelmädanikud, pudemädanikud e.pehmemädanikud ja valge mädanik, mis olenevalt arenemise staadiumist alandavad puidu kvaliteeti kuni selle kasutuskõlbmatuks muutumiseni. Välised ebaterved värvused ja mädanikudon: sinavus, maltspuidu mädanik, hallitus, välimine pehmemädanik jakeemilised värvused. Neist kõige kahjulikum on pehmemädanik, mis tavaliselt tekib maharaiutud ja märgades tingimustes asuvas puidus. Mädanikud tekivad mitmesuguste parasiitseente toimel. Kõige ohtlikumaks seeneks on niinimetatud majaseen. Majaseenest nakatunud puit laguneb lühikese ajaga peenikesteks osadeks, mida võib kergelt pulbriks hõõruda. metsamädanik areneb puidus puude kasvamise ajal laomädanik areneb puidus pärast puu raiumist või kuivamist
niiskussisalduse korral tekib veepuudus. Õhkkuivas olekus ei saa puitulagundavad sened tervet puitu kahjustada. Seente kahjustamisviisi järgi jaotataks mädanikud grupidesse: pruunmädanik- põhjustavad seened- majavamm, majamädanik, majavääts, kollane hamblehik,mustjas kõrbik valgemädanik- lõhustab puidusubstantsi peamised koostisosad ja põhjustab puidu pleekumist. Hilisemas staadiumis muutub puit heledamaks, kuilisemaks ja pehmemaks, kuid säilitab vormi pehmemädanik- kahjustunud puidu pealispind muutub pehmeks ja praguneb kuivamisel ruudukujuliselt. Mädaniku puhul muutub puit vähemal või rohkemal määral kasutuskõlbmatuks. Hallitus Puidupinnal esinev hallitusseente seeneniidistik ja viljakehad. Areneb niiskel välispuidulmetsamaterjalidel säilitamisel ja põhjustab puidu pinnapealse värvumise. Rike ei avalda mõju mehaanilistele omadustele aga halvendab puidu välisilmet.
Kõige levinum seenkahjustus. Hävitab puidutselluloosi. Eelistab okaspuitu. Ründab edukalt kõiki maja osi keldrist katuseni. Puit mureneb kuivades kuubikujulisteks tükkideks. Märkimisväärne puidu tugevuse vähenemine. Puidu niiskus 20-40 27. Mis on valgemädanik? Hävitab nii tselluloosi kui ka ligniini. Ründab nii leht- kui ka okaspuitu. Suhteliselt aeglane kahjustus. Puit muutub pehmeks ja kiudjaks. Väga erinevat värvi. Puidu niiskus üle 40% 28. Mis on pehmemädanik? Hävitab rakuseina sisemuse. Tugev sõltuvus niiskusest. Põhjustab puidus märkimisväärset tugevuse kadu. Esinemine on halva hoolduse märgiks. Puidu niiskus üle 40%. 29. Kus elutsevad puidumardika tõugud? Puukoi all mõeldakse puidumardikate vastseid, kes elavad puidus. 30. Mis on kõige parem puidumardika tõrje? Kõige kindlam vahend puidumardikate vastu on stabiilselt kuiv ja soe keskkond ning liikuv õhk 31. Millised on puidukaitse liigid? Keemiline
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1997_1972.html 17. Mis pigment kaitseb nii inimest kui ehitisi katvaid seeni kiirguse eest värvides neid tumepruuniks? Melaniin 18. Too näiteid, millised seened põhjustavad valge-, pruun- ja pehmemädanikku ja kirjelda haiguse ilminguid (vaata kindlasti lingi alla). Puidulagundajad (vaata ka siia) * valgemädanik (haavataelik (Phellinus tremulae)) * pruunmädanik (harilik majavamm (Serpula lacrymans)) * pehmemädanik (sageli segi aetav valgemädanikuga) 19. Mis roll on seentel looduse aineringes? Kas on lootust, et seened võiksid päästa maailma plastikprügist? Saprotroofsed seened on tähtsaimad surnud orgaanilise aine lagundajad. Amazonase vihmametsades kasvav seen Pestalotiopsis microscopa on võimeline nahka pistma suure osa mittelagunevatest jäätmetest. Hiljuti avaldatud uuringu järgi suudab seen ära
.............................. ................................................................10 2.1.6. Maltspuidu mädanik......................................... ............................................................. 10 2.1.6.1. Kõva maltspuidu mädanik ..................................... ............. ......................................10 2.1.6.1. Pehme maltspuidu mädanik .............................. .........................................................11 2.1.7. Väline pehmemädanik..................................... .............................................................11 3. Puiduseened..........................................................................................................................12 3.1. Sinetus-, rohetus- ja hallitusseened ...................................................................................12 3.2. Puitu lagundavad seened....................................................................................................12
Kui puit mädaneb siis arvatakse tihti, et see on seotud materjali vanusega ja et sinna pole midagi parata. Aja jooksul laguneb kõik, kuid puidu lagunemist põhjustavad mädanikseened, mille eoseid on kõikjal meie ümber. Seente arenguks ja kasvuks on tarvis teatud tingimusi- sobilikku temperatuuri ja niiskust, toitaineid ning hapnikku. Kuiv puit ei mädane. Mädanikseened kahjustavad puiti kõige enam. Need liigitatakse puidurakkude kahjustusviisi järgi kolme gruppi-pruun-,valge- ja pehmemädanik. Mädanikseened lagundavad puidu peamisi koostisosi ning muudavad seeläbi puidu omadusi. Kivikonstruktsioonidel võivad soodsatel tingimustel hakata kasvama vetikad, samblad ja samblikud. Nende juured tungivad materjali pooridesse ja hoiavad koha niiske, põhjustades nii külmakahjustusi. Mõnede liikide juured eritavad hapet, mis lahustab mördi sideainet lupja ja teisi kergesti lahustuvaid ühendeid. SOOLA- JA KÜLMAKAHJUSTUSED Soola- ja külmakahjustusi on mõnikord raske eristada
Nimetatud lagunemise tagajärjel võib puidu tugevus vähendenda kuni 0 Mädanikseened on puitu lagundavateks organismideks. Nad lagundavad puidu peamisi ehitusosi, tselluloosi, hemitselluloosi ja ligniini ning muudavad oluliselt puidu omadusi. Muutuvad: - kuju - värv - koostis - tugevusomadused Mädanikseened jaotatakse nende puiduraku kahjustuste alusel kolme eri liiki: pruunmädanik, valgemädanik ja pehmemädanik. Pruunmädanik. Seda tüüpi mädanikud põhjustavad konstruktsiooni kahjustusi. Seeneväädid kasvavad puu pinnal ja rakkude õõntes ja eritavad ensüüme, millised lagundavad tselluloosi suurmolekule nii peeneks, et need võivad uhtuda välja. Ligniin, mis jääb järgi, annabki puidule pruuni või kollaka värvi. Puit kaheneb mahus, muutub hapraks ja laguneb kuubikuteks.
Süttimisaega mõjutavad tegurid: soojuse kestus, proovikeha suurus, tihedus ja pruun.Hallitusseente hüüfid värvitud.Puitulagundavad seened-hävitavad puidu soojusjuhtivus(süttimisaeg pikeneb puidu tiheduse suurenemisel), koostisaineid ja rikuvad selle ehitust,millega muut puidu värvus ja niiskussisaldus, Põlemisel ühinevad süsimnik ja vesinik õhu hapnikuga , vorm:Jaot :*pruunmädanik *valgemädanik *pehmemädanik.Pruunmädanik moodustades süsihappegaasi ja vee. Põlemise käigus tekkinud söekihil on dom mädanikuliik puithoonetes,isel mitmesuguste varjunditega pruun madal soojusjuhtivus ja see kaitseb seespool asetsevat kahjustamata puitu. värv.Kaasneb materjali kokkutõmbumine,rabenemine.Pruunmädanikku põhj Selget piiri puusöe ja enamvähem põletamata puidu vahel võib märgata seened on majavamm,majamädanik,majavääts,kollane hamblehik ja mustjas
puidu tugevus kaob kiiresti-suur oht puitrajatistele ja linnapuude varisemisele ainult kandseened: torikseened ensüümid: tsellulaasid: ekso-ja endoglükanaasid kiire protsess, oluline huumuse tekkes valgemädanik, lagundab hemitselluloosija ligniinijärgi jääb valge, kiuline puidumass - biotehnoloogiline kasutus paberitööstuses ei kaota tugevust mädanemise algstaadiumides põhjustavad ainult kandseened kiire protsess ensüümid: Mn-peroksidaasid, lakaasid, ligniini peroksidaasid pehmemädanik. sarnane pruunmädanikule põhjustavad eranditult kottseened aeglane protsess võib toimuda ekstreemsetes tingimustes –külmas, kuivas, liigniiskes kahjustab vanu puitesemeid puidukaitsevahendid ei aita Majaseente levikut ja arengut soodustavad tingimused. Mükoriisa mõiste – sümbioos seente ja maismaataimede juurte vahel, seene ja taim on vastastikku kasulikes suhetes. Toimub orgaanilise süsiniku transport taimest seenorganismi ja vee ja mineraalainete transport seenest taime.
Bakterid lagundavad puitu vaid väga niisketes, s.o vettepaigaldatud puidu puhul tuntud. Nimetatud lagunemise tagajärjel võib puidu tugevus vähendenda kuni 0 Mädanikseened on puitu lagundavateks organismideks. Nad lagundavad puidu peamisi ehitusosi, tselluloosi, hemitselluloosi ja ligniini ning muudavad oluliselt puidu omadusi. Muutuvad: kuju, värv, koostis, tugevusomadused Mädanikseened jaotatakse nende puiduraku kahjustuste alusel kolme eri liiki: pruunmädanik, valgemädanik ja pehmemädanik. Pruunmädanik - Seda tüüpi mädanikud põhjustavad konstruktsiooni kahjustusi. Seeneväädid kasvavad puu pinnal ja rakkude õõntes ja eritavad ensüüme, millised lagundavad tselluloosi suurmolekule nii peeneks, et need võivad uhtuda välja. Ligniin, mis jääb järgi, annabki puidule pruuni või kollaka värvi. Puit kaheneb mahus, muutub hapraks ja laguneb kuubikuteks. 16. Millised on vajalikud (piisavad) tingimused puidu seenkahjustuste tekkimiseks?
Võitlus Keemiline Nakatunud puidu eemaldmine peab olema täielik. Mädaniku tüübid: Valgemädanik - lagundab hemitselluloosi ja ligniini. Järgi jääb valge, kiuline puidumass. Põhjustavad ainult kandseened. Kiire protsess. Pruunmädanik laguneb hemitselluloos ja tselluloos. Sagedasem okaspuudel. Rruunid, kuubikjad, kerged, rabedad puidutükid. Puidu tugevus kaob kiiresti. Ainult kandseened. Kiireprotsess. Pehmemädanik - sarnane pruunmädanikule. Põhjustavad eranditult kottseened. Aeglane protsess. Võib toimuda ekstreemsetes tingimustes: külmas, kuivas, liigniiskes. Kahjustab vanu puitesemeid. Puidukaitsevahendid ei aita. Majaseente levikut ja arengut soodustavad tingimused. Kindel temperatuur ja niiskus. Majaseened toituvad puidus ja puidutoodetes leiduvates ainetest: tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist (olenevalt liigist). 4. Mükoriisa
käsitletakse metsanduses kahjurliikidena, kes tekitavad metsakahjustusi. Ökoloogiliselt on igal liigil oma roll, oma niss. Vähemlevinud saprotroofe, kes kasutavad eelnevalt teiste liikide poolt lagundatud materjali, väga jämedat puitu või on muudel põhjustel haruldased, kasutatakse näiteks looduskaitseväärtuslike metsade indikaatorliikidena. Eestis on kaitse all 46 seeneliiki (lisaks saprotroofidele ka sümbiontseened). Pehmemädanik Tekib, kui puit on kokkupuutes maapinna või veega. Mädanemise n.ö. lõppstaadium. Kasvavatel puudel on pehmemädanik väga märg, kõrge pH väärtusega ja esineb peamiselt lehtpuude tüves, eritades koorepragude vahelt vett ja lima. 24 Majavamm Ennetav tõrje nt. Boracol. Nakatatud ehitiseosad on soovitav välja vahetada. Kui terve ehitis nakatatud tuleb maha põletada, et eosed ei leviks.
· sisemädanik on sisepunavusele järgneva mädanemise lõppstaadium,kasvava puu lülipuu osa struktuur ja värvus on muutunud ja puit on kaotanud oma tugevuse · liigitada võik järmiselt:a-sisemine sõemädanik esineb okas ja lülipuidulistel lehtpuudel.milles on peenikesed valged või kollakad täpikesed,hiljem omandab puit aukliku või kiulise struktuuri ning muutub pehmeks. · Sisemine pudemädanik ehk pehmemädanik esineb hallikas pruuni värvusena ja tükilises pragunenud struktuuris · Puit laguneb kergesti tükkideks ja puruneb pulbriks,esineb lehtpuidu osas kollakas valge või valge värvusega milles esinevad mustad jooned annavad puidule marmori välimuse Puit muutub pehmeks ja kergesti lagunevaks Välimised ebaterved värvused · 1)Hallitus kujutab endast halbades tingimustes oleva puitmaterjali või
tuvastatav või oli tõenäosus kahjustuse olemasoluks palgi sees. Puidu kahjustus määrati välisilme järgi stereomikroskoobis. Proove võeti enamasti väljaspoolt elamut ja enamasti voodrita elamutelt. Kokku võeti 29 proovi 11 elamust. 9 proovi olid kahjustusteta. Kolm proovi olid väljast tumenenud, mis viitab ilmastiku mõjudele, kuid olulisi kahjustusi nendest ei leitud. Mädanikseente poolt tekitatud kahju jagati puidu lagunemise välisilme põhjal: pruun-, valge- ja pehmemädanik. Pruunmädanik on üldiselt puithoonetes kõige levinum seenkahjustus, mis hävitab puidu tselluloosi, eelistab okaspuitu. Pruunmädanikuga kahjustatud puit mureneb kuivades kuubikujulisteks tükkideks, sellega märkimisväärne puidu tugevuse vähenemine. Pruunmädanik võib esineda mis tahes hoone osas. Uuritud elamutes oli pruunmädanik kõige levinum kahjustus, mida esines 13 proovis 29-st (6003, 6005, 6006, 6009, 6012, 6018, 6028 ja 6031), Joonis 3.1. Kõige rohkem proove võeti
annaabi.ee 
