Rataslaadureid toodetakse väga mitmesuguste tööorganitega, mis määravad nende kasutusvaldkonna. Liigitatakse tööorgani tüübilt a) kopplaadurid b) harklaadurid c) haarats- või greiferlaadurid. Rataslaadurite tööorgani tõstemehhanism võib olla: a) Z-tüüpi hoovastikuga b) IT-tüüpi laadurite paaris kallutus-tõstehoovastik c) monohoovaga kallutus- tõsteseade d) teleskoopiline. 3. Kopplaadurite kasutusala, liigitus ja koppade tüübid. Kopplaadureid kasut peamiselt puistematerjalide laadimiseks, ümberpaigutamiseks ja ladustamiseks. Kopa täitmise ja tühjendamise viisilt jaotatakse: a) frontaalse täitmisega ja tühjendamisega b) frontaalse täitmisega ja tühjendamisega ette ja külgedele c) frontaalse täitmisega ja tühjendamisega 180˚ ulatuses d) frontaalse täitmise ja taha tühjendamisega. Üldkasutatavaid standardkoppade tüübid: a) sirge sileda lõikeservaga b) eenduva sileda lõikeservaga c) sirge hammastega lõikeservaga d) eenduva hammastega lõikeservaga
aluse ettevõtte tööprotsessi täielikuks automatiseerimiseks. Kasutatakse väiksemamõõduliste tükklastide, puiste- ja pulbriliste materjalide horisontaal-, kald- ja vertikaalsuunaliseks transportimiseks mõnekümne meetri kuni mõne kilomeetri kaugusele. Pidevtranspordivahendite grupi moodustavad: a) konveierid b) elevaatorid c) pneumotranspordi vahendid d) aerotranspordivahendid. 6. Lintkonveierite kasutusala ja liigitus. Lintkonveierit saab kasut tükklastide ja teraliste puistematerjalide transportimiseks horisontaal- ja kaldsuunas. Liigitatakse: 1. Liikuvuselt a) statsionaarsed b) teisaldatavad 2. Transportimise suunalt: a) horisontaalsed b) kaldkonveierid c) horisontaalkaldkonveierid d) mitme murdega konveierid 3. Lindi materjalilt a) kummeeritud puuvillane tekstiil b) kummeeritud sünteetiline tekstiil c) terastrossidega armeeritud kumm d) terasleht või –võrk 4. Lindi kandva haru kujult a) sirge tasapinnaline b) tasapinnaline
• Keskkonnasõbralik ja säästlik ning innovaatiline mõtteviis. Järva Teed pakub nelja erinevat teenust: • Teehoole • Teede ja platside ehitus • Liikluskorraldus • Tehnikaosakond (remont, keevitus jne). Teede suvine hoole: • Teeäärte ja haljasalade niitmine • Kruusateede hööveldamine • Tolmutõrje kruusateedel • Löökaukude parandus teedel ja parklades • Sildade ja truupide hooldus • Veeviimarite puhastus • Puistematerjalide tootmine ja müük • Sõelutud mulla müük Teede talvine hoole • teede ja parklate lumelükkamine • Libedustõrje ( sool, liiv ja graniitlikkustik) Teede ja platside ehitus: • Teede ehitus • Parklate ja platside ehitus • Maaparandustööd • Välistrasside ehitus • Tänavakivide paigaldus Liikluskorraldus: • Liiklusmärkide ja viitade tootmine • Liiklusmärkide ja viitade paigaldus • Tänavanimede ja majanumbrite siltide tootmine
V - anuma maht, [cm'] Nriide m:215,8 g m1: 1789,9 po r= mr i m . to06 = 12!9,9 rJ!,8. .1 000 = | 57 q * rc7 o4 V: 1000 cm # Katsetulemused on toodud tabelis g.t. 7.2. Liiva niiiva tiheduse mEliramine N6ivtiheduse ehk terade tiheduse m?iiiramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele j6iivate tiihikute ruumala. Naivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate tiihikuie mahtu. Liiva niiiva tiheduse mii2iramiseks kaalutakse 250 g liiva, mis on l?ibinud s6ela avaga 5 mm. See liiv puistatakse 500-ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala miiiiratakse mensuuri lugemite vahena. Erinevus kahe mii6ramise vahel ei tohi ola suurem kui 20 $. sur.r*ate erinevuste korrar viiakse lflbi veel kolmas m?iiiramine ja arvutatakrc urit*
120 100 Läbind, % 80 60 40 20 0 4 2 1 0,5 0,25 0,125 Sõela ava, [mm] Ülemine piir Alumine piir Katse 5 8.JÄRELDUS Puistematerjalide tiheduseks ehk puistetiheduseks nimetatakse liiva jt sõmermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jäävad tühikud. Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1549 kg/m³. Puistetihedus ei ole normitud, samas mida tihedam on liiva vm betooni täitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse. Antud katse puistetihedust võib lugeda suhteliselt suureks puistetiheduseks
......................... 6 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 2 1. Buldooserid Buldooser on roomikutel mullatöömasin, mille eesotsas paikneb suur metallist tööorgan (hõlm). Buldoosereid rakendatakse mullatöödel: pinnase külgkaevandist muldesse lükkamiseks, ehitusplatside esmaseks tasandamiseks, kanalite ja süvendite kaevamiseks, puistematerjalide teisaldamiseks ja vallitamiseks, võsa ja metsa laastamiseks, kivide koristamiseks jne. Buldooseri tagaosas asub küünisekujuline seade (kobesti), mida kasutatakse kõva pinnase lahti ajamiseks. Buldoosereid võib leida paljudel erinevatel aladel nagu näiteks kaevandused, karjäärid, sõjaväebaasid, rasketööstus tehastes ning taludes. Joonis 1. Buldooserid Suurimad buldooserite tootjad on Shantui, Caterpillar, Case, Komatsu, Liebherr ja Euclid. 2010. a
Liiva puistetihedus leiti valemiga (1). Valem (1) m m 0L 1 1000 V γ0L – puistetihedus [kg/m3] m1 – liiva ja anuma mass [g] m – anuma mass [g] V – anuma maht [cm3] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.1. 6.2 Liiva näiva tiheduse määramine Näivatiheduse määramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jäävate tühikute ruumala. Liiva kaaluti 200 g. See liiv puistati 500-ml mensuuri, kuhu oli eelnevalt valatud 300 ml vett. Liivaterade ruumala määrati mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutati valemist (2). 2 Valem (2) m L 1000 V2 V1
3 m 1-m 0 L= 1000 [kg/m3] V Antud valemis m anuma mass(g), m1-liiva ja anuma mass(g) ning V- anuma ruumala, cm3. Puistetihedust peab määrama kaks korda ning nende kahe tulemuse vahe ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. 4.2 Terade tihedus Liiva terade tiheduse määramiseks tuleb eemaldada puistematerjalide vahele jäävate tühikute ruumala. 500 ml mensuuri valatakse 250 ml vett ning 200-300 g liiva. Liivaterade ruumala saab märata mensuuride lugemite vahena. Liivaterade tiheduse valem on m L= 1000 [kg/m3] V 2-V 1 Antud valemis m-proovi mass(g), V1- vee ruumala mensuuris(cm3) ning V2- vee ja liiva ruumala mensuuris(cm3) Ka siin ei tohi kahe katsetamise korral vahe suurem kui 20 kg/m3. 4.3 Liiva tühiklikkus
Kobesti tööseade on reeglina kinnitatud masina tagasilla külge, mis võimaldab tema süvistamiseks kasutada suuremat osa baasmasina raskusjõust. Tööorgani tüübid: aktiivsed, passiivsed. 10. Kaevamis-transpordimasinate otstarve ja liigitus. Kaevamis-transpordimasinaid kasut üldjuhul pinnaste lahtilõikamiseks massiivist ja teisaldamiseks mõnekümne meetri kuni mõne kilomeetri kaugusele. Peale selle kasut neid veel nt ehituslike puistematerjalide ladustamiseks kuhilatesse, maastiku kujundamiseks, olmejäätmete utiliseerimiseks ja paljudeks muudeks töödeks. Sellesse gruppi kuuluvad: a) buldooserid b) greiderid ja autogreiderid c) skreeperid d) greider- elevaatorid. 11. Buldooserite otstarve ja liigitus. Buldoosereid võib kasut väga paljudeks pinnaste, ehitud- ja muude materjalide käsitlemisega seotud töödeks. Neid ei tohi aga kasut suuremate kivide
Erinevus kahe mõõtmise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m 3. Suuremate erinevuste korral tehakse ka kolmas mõõtmine ja arvutatakse aritmeetiline keskmine kahest lähimast tulemusest. Tulemused on kantud tabelisse 1. Valem 1: 0pK killustiku puistetihedus [kg/m3] m1 killustiku ja anuma mass [kg] m anuma mass [kg] V anuma ruumala[m3] 4.2 Killustiku näivtiheduse määramine Näivtiheduse ehk terade tiheduse määramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jäävate tühikute ruumala. Näivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate tühikute mahtu. Killustiku näiva tiheduse leidmiseks kaalusime killustiku proove vees ja õhus. Killustiku näivtihedus leitakse valemiga 2. Tulemused on kantud tabelisse 2. Valem 2: 0K killustiku näivtihedus [kg/m3] m killustiku mass õhus [g] mv killustiku mass vees [g] v vedeliku tihedus [kg/m3] 4.3 Killustiku veeimavuse määramine Võetakse killustiku katseproov 1000g
4. peale- ja mahasõidu nurgad 5. Sisepõlemismootori mehhanismid on: 5. gaasijaotus 3. keps- vänt 6. Diferentsiaali ülesanne transmissioonis on: 4. võimaldada ratastel pöörelda erineva kiirusega 7. Mis iseloomustab " FOPS" tüüpi kabiini? Kaitsevad masinisti võimalike masinale peale kukkuvate esemete eest. 8. Loetlege veoautode nimetused kere tüübi järgi. Furgoon, Madel-, kallur-, veduk-, tsistern- ja eriotstarbelised autod. 9. Puistematerjalide vertikaalseks transportimiseks on parimad: 4. aerorennid 3. koppelevaatorid 10. Lihtsad e. abitõsteseadmed on: 4. vintsid 2. tungrauad 5. talid 11. Masttõstukid ja ehitusliftid võivad omada ............ tõstemehhanismi: 4. tross- plokk 2. hammasratas- hammaslatt 12. Nimetage ühekopaliste laadurite standardkoppade tüübid.
-elektroodidevahelise pilu geomeetriline juhtivus. Seega, kondensaatori mahtuvust on võimalik muuta elektroodidevahelise pilu geomeetriliste mõõtmete või isolaatori dielektrilise läbitavuse muutmisega Muutuva dielektrilise läbitavusega mahtuvustajuriks ?-on kahe vedelikku sukeldatud elektroodiga kondensaator, mille mahtuvus on vedelikku sukeldatud osa x ja väljaulatuva osa h-x mahtuvuste summa. Dielektriliste vedelike ja puistematerjalide nivoo mõõtmisel kasutatakse isoleerimata elektroode. Mahtuvustajurite elektroodide (plaatide) vastava profileerimisega on võimalik
Tõstuki mast on sektsioonide abil kasvatatav. Tõstuk paigaldatakse kas frontaalselt või külitsi ehitatava hoone seina äärde ning tema mast kinnitatakse traattõmbidega seina külge. Ehituslift koosneb alusraamist, millele on monteeritud kasvatatav mast ning turvapiirded, mis varustatakse automaatselt lukustatavate ustega. Masttõstukite ja ehitusliftide tõstevõime on kuni 1,5 tonni ja tõstekõrgus võid küündida kuni 150 meetrini. Sahttõstukid kasutatakse puistematerjalide, betooni- ja mördisegude aga ka teraliste ja tükklastide transportimiseks korrustele. Koosneb sõrestikkonstruktsiooniga külgedelt suletud sahtist, mille see liigub vintsi ja tõstetrossi abil tõstetav ning sahti juhtpindu mööda liikuv lastiplatvorm või kast. Seda võib paigaldada nii ehitatava hoone välisseina äärde kui ka hoone sisse. Kopptõstukid kasutatakse puistematerjalide andmiseks punkritesse, segumasinatesse ja sõeluritesse. Kopptõstukil on kummutatav kopp. Kopa
Koormused Oma kasutusea jooksul mõjuvad betoonpõrandatele väga erinevad koormused. Koormused võivad olla paigalseisvad ehk staatilised või kiirendusega liikuvad ehk dünaamilised. Koormused võivad mõjuda aluspinnale kas ühtlaselt jaotatuna, punktina või joonena. Ühtlaselt jaotatud koormus, mida mõõdetakse KN/m²; N/mm² esineb projektides kõige sagedasemini. Ühtlaselt jaotatud lauskoormust esineb praktikas väga harva. Näidetena vedelikumahutid, puistematerjalide hoidlad. Enamasti on koormused siiski ebaühtlaselt jaotunud või esitatavad punktkoormustena. Samuti ei tekita ühtlaselt jaotatud lauskoormus plaadis tõmbepingeid ja võib viia eksitavate tulemusteni plaadi konstruktsiooniarvutustes. Praktikas on sellised juhtumid üsnagi levinud. Üldjuhul piirdutakse põrandale tulevate koormuste kirjeldamisel ühtlaselt jaotatud lauskoormusega ning tegelike koormusskeemide valik tehakse projekteerija poolt eelnevatele kogemustele tuginedes.
PE, PP 3. konservid metall 4. plastilised tooted (kohupiim, hapukoor, pasteet) pärgament, PE, PS, foolium, kombineeritud materjalid 5. vedelad tooted (piim, jogurt, mahlad, veri) klaas, kombineeritud materjalid 6. tahked, erikujulised (liha, leib, tort jms.) -Olenevalt jäikusest võib pakendid jaotada kolme rühma · Elastsed elastsest polümeersest kilest piima- ja koorekotid, tangainete jt. puistematerjalide kotid. Nende puuduseks on vigastusoht transpordil või hoiustamisel · Pooljäigad elastsele pakendile on lisatud jäik materjal (Tetra- ja Pure-pakid) · Jäigad plastkarbid (salatite, kiirtoitude, lihatoodete pakkimiseks), konservikarbid, klaaspurgid 20. Millised materjalid on paberi ajaloolised eellased? Papüürus Kõige vanem paberitaoline materjal oli papüürus. Papüürust õpiti esmakordselt
_m 14,2684-0,2L6 m1 : 14 268,4 g:14).684kg Por* =-7-* Poro = =140fl4,J,*rurc# 0,01 V: 10 dm3 = 0,01 m3 Katsetulemused on viilja toodu d tabelis 7. 1 . 1 . 6.2.Killustiku terade tiheduse mlfiramine Killustiku terade tiheduse ehk niiivtiheduse mii?iramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jdiivate tiihikute ruumala, kusjuures see ei arvesta kivimi terade sees olevate tiihikute mahtu. Killustiku niiivtiheduse miiiiramiseks tuleb kaaluda killustiku proovi topsiga 6hus ja vees. Kusjuures proovi ei kaeta parafiiniga vees kaaludes seepiirast, et paekive ei kaeta parafiiniga, sest tegemist on tiheda materjaliga, mis ei ima endasse vedelikku viiga kiiresti. Killustiku kaalumine vees katse eelduseks on kiirus.
o. palja silmaga nähtav materjali struktuur -poorsus, tera jämedus jne.; -mikrostruktuur s.o. struktuur, mille vaatlemiseks vajatakse optilist mikroskoopi 1.5.3.Füüsikalised omadused ja neid iseloomustavad näitajad. Physical properties 1.5.3.1.Absoluutne tihedus ehk aine tihedus. Specific density Absoluutseks tiheduseks (võib nimetada ka aine tiheduseks või eritiheduseks) nimetatakse tiheda aine massi mahuühikus, poorideta aine ruumala Ehitusmaterjalide, eriti tihedatest kivimitest puistematerjalide (betooni täitematerjalid) korral kasutatakse arvutuste tegemisel mõistet näivtihedus (nimetatakse ka terade tiheduseks). 1.5.3.3.Tihedus, Materjali tihedus on loomuliku struktuuriga materjali mahu(ruumala-)ühiku mass Antakse kg/m3; t/m3 Tihedus on tähtsamaid materjali iseloomustavaid näitajaid. Materjali soojajuhtivus, tugevus, poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili või konstruktsiooni mass sõltub oluliselt just tema tihedusest.
2.Aine ja materjali mõiste. 3.Liht ja liitainete, 4.Aine Valemite mõiste ja sel. 5.Ainete ja materjalide isel.: 6.Aatomi, molekuli, iooni jne.: 7.Gaasi ja auru mõiste jne.: 8.Vedeliku mõiste jne.: 9.Vedelike voolavuse, visk.: 10. Vedelate lahuste ...: 11. Ainete vees lahustuvuse isel.: 12. Loodusliku vee koostis 13. Vee dissotsiatsioon.: 14. Millised ained on happed 15. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks.: 16. Tahkete ainete röntgen.: 17. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. 18. Mõisted kristallainete strukt. : 19. Millistel juht. toimub kem. reakts. elektr. vesilahustes : 20. Millised reakst. on tasakaalu reakts.: 21. Difusiooni mõiste.: 22. Millised reakts on redoksreakts.: 23. Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne. 24. Milliseid protsesse nim. elektrokeemilisteks? 25. Elektroodi mõiste.: 26. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid.: 27. Soolade klassifikatsioon jne.: 28
mikrostruktuur (mikroskoobiga nähtavad peenemad poorid, kristalli kuju ja suurus jne). Füüsikalised: ·Absoluutne tihedus aine mass jagatud poorideta aine ruumalaga (aine tihedus). g/cm3. ·Näivtihedus loomuliku struktuuriga terade tihedus (ei arvestata tera pooridega). ·Tihedus loomuliku struktuuriga materjali mahu ühiku mass (ei arvestata poore). Tihedusest sõltub: soojajuhtivus, tugevus, poorsus, detaili mass jm. Materjal kuivatatakse püsiva massini. Puistematerjalide puhul arvestatakse ka teradevahelisi tühimikke. ·Poorsus pooride maht tahkes kehas. Eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning jaotatakse pooride suuruse järgi. p=pooride ruumala / materjali ruumala x 100%. Poorsusest sõltub soojajuhtivus, veeimavus, külmakindlus ja tugevus. Lahtise poorsuse korral ei ole püsiv ega külmakindel. Kinnise poorsuse korral on soojusisolatsioon suur. Juhuslikud õõned (1-10mm), õhupoorid (10m-1mm), kapillaarid (10-1000nm),
laadimiskohaga liin. kulutusi kütusele. Mobiilne konveier on Vastavalt kliendi puistematerjalide vajadustele ja soovidele transportimiseks ja on konveiereid saadaval. kuhjamiseks mõeldud seade. Tegemist on 45
pulbrite) segamisel. Levinud on see meetod pulbrite järelkuivatamisel. Tsirkulatsioonimeetod kasutatakse põhiliselt soolamisprotsessi kiirendamiseks, erinevate segude valmistamiseks, ainete lahustamiseks jm. otstarbeks. Vedelike puhul levinud. Mehaaniline meetod kasutatakse soojuslike või massiülekandeprotsesside kiirendamiseks, segude koostamiseks, vahustamiseks jm. kasutatakse ka puistematerjalide (nt: pulbrite) segamiseks. 29. Kirjeldada pneumaatilise segamise olemust. Vedelike segamiseks kasutatakse mahulist aparaati, mis on varustatud kompressori või ventilaatoriga. Mahutis oleva vedeliku segamine toimub õhu või inertse gaasiga. Sobiva võimsusega ventilaatori / kompressori valikuks peab teadma segamiseks vajalikku õhu kogust ning õhule avaldatavat rõhku. Mida suurem on õhu kogus, seda võimsam peab olema ventilaator ning seda rohkem kulub elektrienergiat.
a) vaakuumsüsteemi, b) surusüsteemi jac) kombineeritud süsteemi. 96-Milles seisneb aerotransportvahendite töö põhimõte? Aerotranspordi vahendeid ei tohi seostada lennundusega ja õhutranspordiga, sest need seadmed on oma olemuselt täiesti maised. Nende nimetus tuleneb pulbriliste materjalide liikuvuse muutmise võttest, mida nimetatakse aereerimiseks. Aereerimise põhimõte seisneb pulbriliste ja väga peeneteraliste puistematerjalide rikastamises õhuga sel määral, et nende osakestevahelised kontaktid kaoksid ning need materjalid muutuksid voolavaiks sarnaselt vedelikega st omandaksid vedelvoolavuse omaduse. Tüüpiliseks aerotranspordi vahendiks on aerorenn (vt TV lk 16 joonised 8.1 ja 8.2), mida kasutatakse pulbriliste materjalide transportimiseks. Aerorenn koosneb renni pealmisest poolest 1, mis varustatud akendega õhu väljapääsuks ja tihedate
Ca5(PO4)6F, Sr5(PO4)6OH 72.Röntgenstruktuuranalüüs: määratakse millised kristalsed ained on tahkes materjalis; kontrollitakse materjalide keevisliiteid; uuritakse materjalides varjatud pragusid; määratakse metallide sulamite elementkoostist (röntgenspektraalanalüüs). Kallis! 73. Pulber on üks tahke aine ja materjali eksisteerimise vorm kus osakeste suurus on 100-500 m näited: kips, kriit, jahud, tärklis peenestatud lubjakivi, portlandtsement. 74. Puistematerjalide osakeste suurus on >500 m. Nt kvartsliiv, kiviliiv, killustik, tolm- savid saviosakesed, kodus tolm- kristalsed(kvarts, kaltsiit, paekivist) ja amorfsed(nahk), tekstiil. 75. Poorid ja poorsus: Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: mikropoor, läbimõõt <1nm; mesopoor, läbimõõt 2-50 nm; makropoor >50 nm; Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks:
Tihedusest sõltub materjali: · tugevus · elementide kaal · soojusjuhtivus Määramiseks kuivatatakse välja kogu vesi, kuivatustemperatuur puidul näit. 105 °C, Materjali absoluutne tihedus ehk eri-tihedus tiheda materjali maaühiku mass m = g/cm3 või kg/m3 Vn , Kus m aine mass, kg Vn poorideta struktuuriga materjali ruumala, m3 Veel ei eristata mahukaalu ja erikaalu. Näivtihedus ehk terade tihedus . Kasutatakse puistematerjalide, näit. betooni täitematerjalide puhul. Mahu arvestamisel jäetakse välja puistematerjali terade vahel olevad tühimikud. Terade sees olevad poorid arvutustes ei kajastu. Seega on tegemist siis terade tihedusega. 2.2 veeimavus, hügroskoopsus Veeimavus iseloomustab materjalide võimet imada kapillaarjõudude toimel vett, eelduseks vaba vee olemasolu. Kirjeldatakse materjali niiskuse abil. Materjali niiskus materjalis olev vee massi suhe kuiva materjali kaalu Gimm-Gkuiv
161-Milliseid töid saab sooritada mitmeotstarbelise "6 in 1" kopaga? dozing buldooserina, loading laadimine, digging kaevamine, grabbing haaramine, spreading laotamine, grading profileerimine. 162-Millised on minilaadurite tõstemehhanismid? a) Ühe tõstehoovaga b) Kahe tõstehoovaga 163-Milleks kasutatakse roomiklaadureid? Kuna nad on peamiselt varustatud kopp-tööorganiga, siis kasutatakse neid puistematerjalide laadimiseks transpordivahenditele. 164-Millised on roomiklaadurid masina üldkoostuselt? a) Roomiktraktorite baasil laadurid b) Spetsiaalsel roomikmasinal laadurid 165-Millised on spetsiaalsete roomiklaadurite kujundused? a) Eesasetseva mootoriga b) Tagaasetseva mootoriga 166-Milleks kasutatakse harklaadureid? Tükklastide laadimiseks transpordivahendile, laotöödeks, tükklastide lossimiseks transpordivahenditelt.
Jaotus olenevalt ekskavaatori tüübist ja võimsusest: otsekoppekskavaator, pöördkoppekskavaator, heitkopp, haardkopp, ladur, külmunud pinnase ramm, kraana, planeerija, rippvibroplaat, mehaaniline ramm, diiselramm. 266. Tööhöövlid- mehhanismid, mis on ettenähtud: muldkeha planeerimiseks, maa-alade planeerimine, teekatendi küüna valmistamine, kraavide kaevamine, pinnasteede hooldus, teede korrashoius talvetingimustes. Jaotus: kerge, keskmine, raske, üliraske. 267. Laadimismasinad- puistematerjalide ning palkide ja saematerjali teisaldamiseks. Jaotus: ekskavaator- laadur, laadur (minilaadur, laadur, liigendiga laadur) 268. Veomasinad- vedamiseks. Jaotus: veoauto, poolhaagis, täishaage-treiler, poolhaage-treiler. (nt. Caterpillar 797) 269. Pinnase tugevdamise masinad pinnaste siduvamaks, tugevamaks ja ilmastikukindlamaks muutmiseks. Jaotus: teefrees, liikursegurid, statsionaarsed segurid, tsemendi laoturid, tsemendiveokid. 270
diiselramm. 267. Teehöövlid, nende jaotus Ehk greider on mehhanism, millega planeeritakse muldkeha, maa-alasid, valmistatakse tee katendi küna, kaevatakase kraave, hooldatakse pinnasteid, teede korrashoid talvel. Saab teha väikemahulisi mullatöid, muldkeha ehitust. Jaotatakse mootori võimsuse järgi, rattaskeemi alusel, massi järgi. 268. Laadimismasinad, nende jaotus Puistematerjalide, palkide, saematerjalide teisaldamiseks. Universaalne, ökonoomne ja keskkonnasäästlik. 1) ekskavaator-laadurid ühendavad endas lihtsat ja tugevat laadurit ning võimast ja hästijuhitavat ekskavaatorit. Võimas, ökonoomne, madala müratasemega, efektiivne, mugav. 2) laadurid minilaadur, laadur, liigendiga laadur; 269. Veomasinad, nende jaotus Samad veomasinad, mis ehitusvaldkonnas. Masinate veoks kasutatakse treilereid
vahel on võimalik valida vastavalt töödeliigist ja kaevandatavast pinnasest. X-tüüpi kopp on nõrgema konstuktsiooniga ja väiksema lõiketerade kaeveraadiusega ning ettenähtud kergemate pinnaste kaevamiseks ja laadimiseks transporti või puistesse. EX-tüüpi kopp on tugevama konstruktsiooniga ja ettenähtud raskemate, abrasiivsemate pinnaste kaevamiseks. UT- tüüpi kopp on suurendatud mahuga peamiselt kergete pinnaste või ladustatud puistematerjalide laadimiseks transportvahendeisse, aga ka kraavi põhjade viimistlemiseks. T-tüüpi kopp on drenaažikopp kitsaste drenaažkraavide kaevamiseks. RB-tüüpi kopp on nn kobestuskopp väga raskete ja kaljupinnaste kaevandamiseks ilma eelneva kobestamiseta. SFB-tüüpi kopp on kallete ja järskude nõlvade viimistlemiseks ettenähtud kopp. V-kujuline kopp lahtiste magistraalkraavide kaevamiseks. Peale koppade võivad ühekopalised ekskavaatorid olla varustatud mitmesuguste muude
kristalse ainega, kristalse aine korral saab täpsemalt määrata kristalli struktuuri (mida vähem reflekse, seda lihtsam struktuur). Ühtlasi on võimalik määrata ka kuni kuuest ainest koosneva segu täpset koostist. Hästi kristalliseerunud aine refleksid on kõrged ja sihvakad ning baasjoon peaaegu sirge. Röntgenamorfsete ainete korral on difraktogramm aga segane ning kindlaid reflekse pole näha. 19. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist? a. Pulbrid ja puistematerjalid on tahketele materjalidele iseloomulikud
Hüdraulilised täiturmehhanismid tavalise kolbiga mehhanismid, mõnikord ka membraanmehhanismid. Võivad arendada palju suuremat jõudu sest nende toiterõhk võib olla kuni 120 Bar. Ptoite 120 Bar Reguleerimisorganid. Reguleerimisorgan (seadeldis) on ühendatud täiturmehhanismiga ja kasutatakse ainet või energiat mis läheb objekti muutmiseks. Reguleerimisorganitena kasutatakse igasuguseid klappe, ventiile, siibreid ja kraane. Puistematerjalide reguleerimiseks kasutatakse konveierit. Reguleerimisorganite parameetrid ja karakteristikud. 1- Tinglik läbilask määratakse aine kuluga m3/h mis läbib reguleerimisorganit järgmistel tingimustel: Aine tihedus =1000kg/m3 Rõhulang Klapp maksimaalselt avatud KQt tinglik läbilask. 2- Tinglik ava määratakse klapi ühenduskoha läbimõõduga.
Hüdraulilised täiturmehhanismid tavalise kolbiga mehhanismid, mõnikord ka membraanmehhanismid. Võivad arendada palju suuremat jõudu sest nende toiterõhk võib olla kuni 120 Bar. Ptoite 120 Bar Reguleerimisorganid. Reguleerimisorgan (seadeldis) on ühendatud täiturmehhanismiga ja kasutatakse ainet või energiat mis läheb objekti muutmiseks. Reguleerimisorganitena kasutatakse igasuguseid klappe, ventiile, siibreid ja kraane. Puistematerjalide reguleerimiseks kasutatakse konveierit. Reguleerimisorganite parameetrid ja karakteristikud. Tinglik läbilask määratakse aine kuluga m3/h mis läbib reguleerimisorganit järgmistel tingimustel: Aine tihedus =1000kg/m3 Rõhulang Klapp maksimaalselt avatud KQt tinglik läbilask. 2- Tinglik ava määratakse klapi ühenduskoha läbimõõduga.
Trosstõstukid: Koostuses on juhttrosside pingutusraskus , vints , lasiplatvorm või korv, mis liigub juhtpindadega mööda juhttrosse , tõstetross, plokiratas , tala ja vasturaskus, mille mass tuleb arvutada vastavalt tala õlapikkustele ja eeldatava tõstetava lasti raskusele. Trosstõstukite tõstevõime on tavaliselt piirides (250...500) kg ning tõstekõrgus (15... 40) m Kopptõstukid: Kopptõstukeid kasutatakse puistematerjalide andmiseks punkritesse, segumasinatesse ja sõeluritesse Kopptõstukil on kummutatav kopp. Kopa alumine asend peab olema selline, et teda saaks täita kallurilt või muul viisil Iseliikuvad ja autotõstukid: Iseliikuvad tõstukid on varustatud arenenud käiguosaga, transmissiooniga ja individuaalse jõuallikaga ning võivad liikuda objekti piirides iseseisvalt. Jõuallikatena kasutatakse välitöödeks ettenähtud masinail
Keemia ja materjaliõpetus peegeldunud röntgenkiirte intensiivsuse üleskirjutis röntgenkiirte langemisnurga suhtes. Inerpreteerimine: difraktogrammid määrat. kõigepealt vastavalt refleksile, määrat. nende reflekside suht. kõrgused põhirefleksi suhtes ja võrreld. reflekside väärtusi ja omavahelisi kõrgusi puhaste ainete omadustega ja suhtelise intensiivsusega. 17. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klasifikatsioon Pulbrid on tahke aine eksisteerimise vormid. Neil on eriomadusi, mida ei ole tahketel ainetel kompaktsel kujul; koosn osakestest d=100-150µm, puistematerjali d>500µm, tolmmaterjal d<30µm Pulbreid isel: a)fraktsioonilise koostisega osakeste järgi; b)reaktiivse koostisega tiheduse järgi (erijuhul); c)eripinnaga pinna suurus massi ühiku kohta. Eripind on pulbrite korral osak-te
Heterogeensus segu või süst koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist). Aine osakeste suurus 0,1m Käitumise seaduspärasused: Temperatuur temperatuuri tõstmisel tahked ained kas lähevad üle vedelasse ja gaasilisse olekusse, ainult vedelasse olekusse, ei saa üle viia vedelasse ega gaasilisse olekusse, sest nad lagunevad kaheks või enamaks muuks aineks. Rõhk rõhk ei mõjuta tahkeid aineid. 20. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist ? Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine/materjali eksisteerimise vormid
olekusse. Mõned ained aga temperatuuri tõstmisel ei muuda olekut, vaid lagunevad kaheks või enamaks muuks aineks. Temperatuuri muutmisel on võimalik muuta ka elektrijuhtivust (paljudel tahketel ainetel ja materjalidel elektrijuhtivus temperatuuri tõstmisel kasvab, samas metallidel temperatuuri tõustes elektrijuhtivus väheneb) ning osakeste vahelist sidemete tugevust. Rõhk oluliselt tahkiseid ei mõjuta, ent nt gaase on võimalik vastava rõhuga vedeldada. 21. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid(mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist? Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine/materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised
gaasilisse olekusse. Mõned ained aga temperatuuri tõstmisel ei muuda olekut, vaid lagunevad kaheks või enamaks muuks aineks. Temperatuuri muutmisel on võimalik muuta ka elektrijuhtivust (paljudel tahketel ainetel ja materjalidel elektrijuhtivus temperatuuri tõstmisel kasvab, samas metallidel temperatuuri tõustes elektrijuhtivus väheneb) ning osakeste vahelist sidemete tugevust. Rõhk oluliselt tahkiseid ei mõjuta, ent näiteks gaase on võimalik vastava rõhuga vedeldada. 20. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist? Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine või materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on
Mõned ained aga temperatuuri tõstmisel ei muuda olekut, vaid lagunevad kaheks või enamaks muuks aineks. Temperatuuri muutmisel on võimalik muuta ka elektrijuhtivust (paljudel tahketel ainetel ja materjalidel elektrijuhtivus temperatuuri tõstmisel kasvab, samas metallidel temperatuuri tõustes elektrijuhtivus väheneb) ning osakeste vahelist sidemete tugevust. Rõhk oluliselt tahkiseid ei mõjuta, ent näiteks gaase on võimalik vastava rõhuga vedeldada. 21. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist ? Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine/materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised
Bituumenitsistern on sitkete naftasaaduste veoks. Neid võib vedada ka aurusärgiga tsisternis või kallur-punkervagunis. Bensiinitsistern on mõeldud heledate naftasaaduste veoks. Üldjuhul sellel alumist tühjendusseadet ei ole. Spetsiaalsed tsisternvagunid on olemas ka puistematerjalide, näiteks tsemendi veoks. (Pildid 4.29 ja 4.30) Isotermilisi vaguneid toodetakse kiirestiriknevate ja külmakartlike kaupade veoks. Erand- korras veetakse ka puhtaid, lõhnata pakendi- ja tükikaupu peamiselt vagunite kasutamiseks tagasi- suunal
annaabi.ee 
