Seened kasutavad antibiootikume üksteisega võitlemiseks tugevam jääb ellu. Kes on torikseened? Torikseened koosnevad kahest osast - seeneniidistik elab puidus või mõnes muus kasvusubstraadis ja omastab sellest toitaineid. Seeneniidistik meenutab ämblikuvõrku, selle olemasolu näitab puidu lagunemine. Seene nähtav osa on viljakeha, mille ülesandeks on võimaldada seene paljunemist. Liiki saab määrata viljakeha tunnuste alusel. Tüüpilistel torikseentel on puu küljes kasvav kõva viljakeha; selle alakülg on kaetud võrvuti asetsevate peente torukestega, mille siseküljel arenevad eosed. Torikseente hulka loetakse ka jäigalt korkjad või puitkõvad eoslehekestega liigid. Teisalt on aga paljud torikseened pehmed ja haprad ning kasvavad puidul õhukese kihina. On ka jalaga, maapinnal kasvavaid like. Tüüpilis...
Seened · päristuumsed organismid · nii ainu- kui hulkraksed · mikroskoopilised · heterotroofid ei tooda ise toitaineid · ei sisalda klorofülli => ei fotosünteesi · ~1,5 miljonit liiki · ei ole ei loomad ega taimed => eraldi liik: seened · mükoloogia teadusharu, mis uurib seeni Välisehitus: · koosnevad hüüfidest e. seeneniitidest (pikad torujad rakud) · mütseel e. seeneniidistik harunenud ja omavahel põimunud hüüfide kogum; headel kasvutingimustel tekib substraat (puu, muld...) · viljakeha tihedalt pakitud ja läbipõimunud hüüfide kogum sugulise paljunemise organ, kus asuvad eosed koosneb kübarast ja jalast eosed valmivad kas eoslehtede või torukeste pinnal Seenerakk: · rakukest koosneb peamiselt kitiinist · plastiide pole · ei ole klorofülli · väikes...
Transpiratsioonivoolu kiirus puu erinevate osade vahel on erinev ja Seemnest tõusmeni-valminud seem on kaetud seemnekattega,mis sisaldab oleneb päevavalgusest,öösel toim vähesel määral.Respiratsioon- rakkude selliseid toitaineid ja ka selliseid aineid,mis moodustavad hingamine toim org ainete põlemisel vabanenud energia juure,idujuure,lehe,idulehe.Kevadel peale külvi tungib idujuur seemnekattest tulemusena.C6H12O6+6O2=6CO2+6H2O+energia.Lehtede ja okaste välja.Seemne idanemisperiood lõpeb siis,kui taime vars end püsti ajab ja langetamine-okastel väiksem pindala,seetõttu elavad talve üle,okka ülemine idulehed valguse käes lahti hargnevad,muutudes roheliseks ning moodustades pind kaet vahaga,mis raskendab aurumist,alumisel pinnal poorid,mille kaudu esmased ajutised lehed.Seejärel algab CO2 assimila...
sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18.sajandil esmajoonelt Itaalias, kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad. Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'. Eestis tunti tomatit veel 20.sajandi alguseski vähe. Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90-120 päeva. Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks s...
Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? Kandepiirseisund on seisund, mille ületamisega kaasnevad konstruktsiooni kahjustused või purunemine. Kontrollitakse katusekonstruktsioon, torustike jne läbiviigukohad, ülemise korruse lagi, liitekohad, niisked ruumid, hallitus, torude liitekohad, vee läbijooks, seinte alaosad, hoonealuse maa niiskuse olukord, drenaaž, pinnasevesi, vihm, täitepinnas, keldrid (esimene korrus), põrandaalune ruum, uksed, aknad, väliskonstruktsioonid. 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi Lumi ja selle läbimõtlemata puhastamine, ladestumised tööstustolmust, konstr tegeliku massi - kõrvalekalded, dünaamika (ka resonants), temperatuuri mõjutused; - ülekoormamine, või ka surutud vööde mittevastav sidumine; - habras purunemine. Habras purunemine materjali külmarabanduse või pingekondensa...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter 5 KÖÖGIVILJA Uurimustöö Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. LILLKAPSAS........................................................................................3 2. SPARGELKAPSAS EHK BROKKOLI.........................................................4 3. PORRULAUK.........................................................................................5 4. REDIS...................................................................................................6 5. TOMAT................................................................................................7 Lillkapsas Toiduks tarvitatakse lillkapsaõisikut,mis koosneb mahlakatest lühikestest,mitmekordselt harunenud õievartest koos vähearenenud õiepungadega.Lillkapsaõisik on suhteliselt kõrge toiteväärtusega. On öeldud, et just...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut SOJAUBA Referaat õppeaines ,,Taimekasvatus" Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Sojaoa botaaniline iseloomustus......................................................................................... 4 2. Sojaoa biokeemiline koostis................................................................................................ 5 3. Sojaoa agrotehnika............................................................................................................. 6 4. Sojaoa haigused................................................................................................................. 8 5. Haiguste ja kahjurite tõrje...
1. Nutthallik on hall, pintselhallik roheline 2. Nutthallikul rakuvaheseinad puuduvad, pintselhallikul olemas. 3. Nutthallikul moodustuvad eosed nuti taolistes eoslates, pintselhallikul pintslitaolistes. 4. Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast üht harunevat paljutuumset rakku, pintselhalliku seeneniidid on ristvaheseintega jaotatud rakkudeks. võrdle pruunmädanikku ja valgetmädanikku. ( 3 erinevust , vist ) 1. Pruunmädanik levib kännupessil , valgemädanik levib tuletaelal. 2. Pruunmädanik on pruuni värvi ja valgemädanik heledat värvi . 3. Valgemädanik mis muudavad puidu värvuse tavaliselt heledamaks. Milleks on vaja samblikes vetikaid ? - Vetikad aitavad samblikel toitaineid omandada. Miks satub surmavalt mürgine valge kärbseseen Eestiski aeg-ajalt inimese söögilauale ? - Sest ta on väga sarnane sampinjoniga Seenerakk Loomarakk Taimerakk...
ning umbrohi peab olema idulehe faasis. Haiguste Lehemädanik, Ridomil 25/kg Enne haiguse Pritsida tuleks tõrje mugulate Gold MZ ilmumist. Tuleks kuni kolm korda pruunmädanik 68 WG tõrjuda hooajal. Kui 62,5/ha õiepungade pealsed on juba 2,5kg/ha moodustumise haigestunud, siis eel. ei tohiks pritsida....
sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad. Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'. Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%. Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energaiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape). Viljadele annav...
jagada 2: sakrotroopsed, parasiitsed. Bakterid vähem. Puit lagundaja seisukohalt Juuremädanike tekitajad: kotseente hulka võib asetseda väga erinevates keskkondades, kuuluv põleseen- tekitab majanduslikku mis suurel määral tingivad ka organismi kahju mändidele. Kandseentest juure kes/mis teda lagundab, lagundamise kiiruse mädanike tekitajad: 1 sugukond ja lagundamise lõpp-produkti (muld). lehikulaatsed: põhja- külmaseen, tutt- Primaarsed, sekundaarsed ja järgnevad külmaseen, tõmmu- külmaseen, tamme- lagundajate põlvkonnad. Primaarsed- külmaseen; eestis pole, mugul- külmaseen; haigustekitajad e. Metsamädanikud. eestis pole, hiid- lehtervahelik ka Patogeensed seened, kes suudavad tungida soomusmamppel. 2 sugu mittelehikulaatsed: elus puusse,...
Sobivaim puidu niiskus on 60 % Kahjustus algab sellgega, et seene niidistik tungib puitu – eeskätt säsikiirde, kus leidub neile sobilike toitaineid. Sealt levivad nad edasi rakkudesse. Seened lagundavad puidu org, ainet endale sobilikeks toitaineteks. Seened põhjustavad puidumädaniku teket. Pruunmädanik – esineb puithoonetes. Lagundatakse tselluloos, ligniin jääb peaaegu täielikult alles. Puit tõmubub kokku ja laguneb kuubikujulisteks tükkideks Pruunmädanikku põhjustab näiteks majavamm. Valgemädanik – esineb lehtpuude ümarpuidus. Lõhustab kõiki puidu koostisosi. Puit muutub pehmeks kiuliseks, kuid säilitab oma vormi.ˇ Sinavus on puidu värvusrike, mida põhjustavad seened ja mille värv varieerub kahvatusinisest mustani....
Puit on vastavale mädanikutüübile iseloo-muliku välisilme ja struktuuriga, puidus ilmnevad augukesed, lõhed ja seeneniidistik. IV. Säsiõõs (tüveõõs) - mädanemisprotsess jõuab puidu täieliku lagundumiseni (humifitseerumine ja mineraliseerumine) tüves või sortimendis tekib säsiõõs. Mädanikud jagatakse neljaks põhitüübiks: 1. kirjumädanik; 2. valgemädanik (korrosioon-destruktiiv ehk kiuline-pehme mädanik); 3. pruunmädanik (destruktiiv- või pehmemäda-nik); 4. mõõdukas madanik. Paljudel juhtudel kaks esimest tüüpi ühendatakse valgemädanikuks, mis oma iseloomult erinevad mitmekesisusega pruunmädanikust. Neljas tüüp erineb järsult eelmistest nii tekitajate kui ka ökoloogiliste tingimuste poolest, millistes ta looduses esineb. 5...
Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed või isegi valged. Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas. Avamaal viljeletakse seda kõige enam Itaalias. Tomat on väga valgusnõudlik ning see vajab palju vett. Tomati kõige suurem tootja on Hiina. Tomateid on mitut sorti ja neid rühmitatakse põhiliselt nende suuruse järgi. Tomatisordid: Suureviljalised tomatid on 810 seemnekambriga lihatomatid ehk pihvitomatid, mis on lamedama kujuga ja sageli ribilised. Keskmise su...
PUITMATERJALIDE BIOLOOGILISED JA PUTUKKAHJUSTUSED Referaat Juhendaja: Villu Põltsamaa 2013 Sisukord 1.Seenkahjustused........................................................................................................3 2 Pruunmädanik ja majavamm..................................................................................3 3Valgemädanik..........................................................................................................3 4Pehmemädanik........................................................................................................3 2. Putukkahjustused......................................................................................................4...
Nimetatud lagunemise tagajärjel võib puidu tugevus vähendenda kuni 0 Mädanikseened on puitu lagundavateks organismideks. Nad lagundavad puidu peamisi ehitusosi, tselluloosi, hemitselluloosi ja ligniini ning muudavad oluliselt puidu omadusi. Muutuvad: - kuju - värv - koostis - tugevusomadused Mädanikseened jaotatakse nende puiduraku kahjustuste alusel kolme eri liiki: pruunmädanik , valgemädanik ja pehmemädanik. Pruunmädanik. Seda tüüpi mädanikud põhjustavad konstruktsiooni kahjustusi. Seeneväädid kasvavad puu pinnal ja rakkude õõntes ja eritavad ensüüme, millised lagundavad tselluloosi suurmolekule nii peeneks, et need võivad uhtuda välja. Ligniin, mis jääb järgi, annabki puidule pruuni või kollaka värvi. Puit kaheneb mahus, muutub hapraks ja laguneb kuubikuteks....
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS SAS-13 Katri Randma PUIDURIKKED Referaat Juhendaja: Marek Tarkin Haapsalu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................lk 3 2. Puidu rikked.....................................................................................................lk 4 3. Puidukahjustused ............................................................................................lk 7 4. Puidukaitse.......................................................................................................lk 9 5. Kokkuvõte....................................................................................................... lk 11 6. Kasutatud kirjandus...
Üks olulist kahju tekitanud/tekitav taimehaigus tänapäeval ja ajaloos. Sh nende ulatus , piirkonnad ja mõju inimkonnale. *Lehemädanikud ( epideemiad euroopas) on eestis ja maailmas probleemiks. Need on pärit kesk-mehhiko mägismaalt. Suure Iiri näljahäda, põhjustas kartuli lehemädanik. *Juba Babüloonias märgati nõgiseene olemasolu. Teiseks on ajaloost tuntud ka tungaltera , mis põhjustas mitmesuguseid hallutsinatsioone. Viljapuu- bakterpõletiku esmaleiud on eestis aastal 2012 ja inglismaal 1957. 2.Nimeta ja kirjelda 6 või enam taimehaiguste sümptomit . Too nende juurde näited , millised haigustekitajad võivad taoliseid sümptomeid tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigus...
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1997_1972.html 17. Mis pigment kaitseb nii inimest kui ehitisi katvaid seeni kiirguse eest värvides neid tumepruuniks? Melaniin 18. Too näiteid, millised seened põhjustavad valge-, pruun- ja pehmemädanikku ja kirjelda haiguse ilminguid (vaata kindlasti lingi alla). Puidulagundajad (vaata ka siia) * valgemädanik (haavataelik (Phellinus tremulae)) * pruunmädanik (harilik majavamm (Serpula lacrymans)) * pehmemädanik (sageli segi aetav valgemädanikuga) 19. Mis roll on seentel looduse aineringes? Kas on lootust, et seened võiksid päästa maailma plastikprügist? Saprotroofsed seened on tähtsaimad surnud orgaanilise aine lagundajad. Amazonase vihmametsades kasvav seen Pestalotiopsis microscopa on võimeline nahka pistma suure osa mittelagunevatest jäätmetest. Hiljuti avaldatud uuringu järgi suudab seen ära...
Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Kartuli seenhaigused........................................................................................... 5 2.1Kartuli-lehemädanik, mugulate pruunmädanik (Phytopthora infestans)........5 2.2 Kartuli – kuivlaiksus (Alternaria solani)..........................................................6 2.3 Mugula Kuivmädanik – Fusarium spp.............................................................8 2.4 Kartuli – mustkärn, kartuli – tõusmepõletik, kartuli – vilttõbi (Rhizoctonia solani).................................................................................................................. 9 2...