PUITMATERJALIDE BIOLOOGILISED JA PUTUKKAHJUSTUSED Referaat Juhendaja: Villu Põltsamaa 2013 Sisukord 1.Seenkahjustused........................................................................................................3 2 Pruunmädanik ja majavamm..................................................................................3 3Valgemädanik..........................................................................................................3 4Pehmemädanik........................................................................................................3 2. Putukkahjustused......................................................................................................4
koniid- Eos pintsel- ja nutthalliku 4 erinevust . 1. Nutthallik on hall, pintselhallik roheline 2. Nutthallikul rakuvaheseinad puuduvad, pintselhallikul olemas. 3. Nutthallikul moodustuvad eosed nuti taolistes eoslates, pintselhallikul pintslitaolistes. 4. Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast üht harunevat paljutuumset rakku, pintselhalliku seeneniidid on ristvaheseintega jaotatud rakkudeks. võrdle pruunmädanikku ja valgetmädanikku. ( 3 erinevust , vist ) 1. Pruunmädanik levib kännupessil , valgemädanik levib tuletaelal. 2. Pruunmädanik on pruuni värvi ja valgemädanik heledat värvi . 3. Valgemädanik mis muudavad puidu värvuse tavaliselt heledamaks. Milleks on vaja samblikes vetikaid ? - Vetikad aitavad samblikel toitaineid omandada. Miks satub surmavalt mürgine valge kärbseseen Eestiski aeg-ajalt inimese söögilauale ? - Sest ta on väga sarnane sampinjoniga Seenerakk Loomarakk Taimerakk
Tomatisordid: Suureviljalised tomatid on 810 seemnekambriga lihatomatid ehk pihvitomatid, mis on lamedama kujuga ja sageli ribilised. Keskmise suurusega nn normaaltomatid on enamasti 23 seemnekambriga siledapinnalsed ja kerajad. Väikeseviljalised kirsstomatid ehk kokteilitomatid on 2 seemnekambriga, ümarad ja siledad. Maitselt enamasti magusad. Veel on olemas näiteks kollased ploomisuurused "Viinamarjatomatid". Maitselt magusad. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati-pruunmädanik ja tomati- ruugehallitus, tomati-varrepõletik. Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Öölased on putukate sugukond liblikaliste seltsis. See on väga suur sugukond, selles on kokku umbes 25000 liiki. Enamikul liikidel on valmikutel paks keha ja kitsad tiivad ning nad on öise aktiivsusega. Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos
Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90-120 päeva. Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80; sageli on neid aga alla 40. Kasvusoodsat perioodi lühendavad veelgi öökülmad. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused: tomati-pruunmädanik, tomati- ruugehallitus ja tomati-varrepõletik. Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Tomatil süüakse vilju. Need kasvavad rohelise vare otsas.Tomati viljad on punased, kui nad on valmis. Neid on ka kollaseid. Toored tomatid on rohelised. RETSEPT Kogus: 6-le Aeg: ettevalmistuseks 10 minutit + küpsetamiseks 20 minutit. 1 portsjon annab 260 kcal
Ehitusmükoloogia mõiste: Mükoloogia rakenduslik haru. Uurib seenkahjustusi puitrajatistes. Jaotus: Väljanägemist kahjustavad seened sinetused; Tugevust kahjustavad seened - majavamm, majamädik, saunaseen; Toksiine eritavad seened. Harilik majavamm: Ohtlikeim puitehitiste lagundaja; Suuteline kasvama küllalt kuivades tingimustes; Väga kiire areng sobivates tingimustes; Pruunmädanik kiire tugevuskadu; Looduslikult esineb Nepaalis. Tõrje: Ennetus Korralik ventilatsioon Niiskuse minimiseerimine Puitkonstruktsioonide isoleerimine niiskest substraadist Võitlus Keemiline Nakatunud puidu eemaldmine peab olema täielik. Mädaniku tüübid: Valgemädanik - lagundab hemitselluloosi ja ligniini. Järgi jääb valge, kiuline puidumass. Põhjustavad ainult kandseened. Kiire protsess.
Ehitusmükoloogia mõiste. - Ehitusmükoloogia uurib ehitistes ja nende ümbruses kasvavaid seeni, mis omavad otsest või kaudset mõju ehitistele, nende konstruktsioonidele, sisekeskkonnale ning asukatele. (Uurib seen kahjustusi puitrajatistes) Hallitusseened ja puitulagundavad seened. Harilik majavamm Ohtlikeim puitehitiste lagundaja * suuteline kasvama küllalt kuivades tingimustes * väga kiire areng sobivates tingimustes * pruunmädanik – kiire tugevuskadu * looduslikult esineb Nepaalis (Serpula lacrymans) ja majamädik (Coniophora puteana). Mädaniku tüübid: pruunmädanik, Laguneb hemitselluloos ja tselluloos Ligniini modifitseeritakse Sagedasem okaspuudel pruunid, kuubikjad, kerged, rabedad puidutükid puidu tugevus kaob kiiresti-suur oht puitrajatistele ja linnapuude varisemisele ainult kandseened: torikseened ensüümid: tsellulaasid: ekso-ja endoglükanaasid kiire protsess, oluline huumuse tekkes valgemädanik,
suhkruid ning tärklist); – tungivad sisse piki säsikiiri, 24. Kuidas võidelda sinavusseentega? Kiiresti vabastada tüvi koorest. Lühendada puidu ladustamise aega. Kasutada kiirkuivatamist. Töötlemine kemikaalidega saeveskis ja värvialusena kasutuses. 25. Mis on hallitus? Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval alusmaterjalil (substraadil). 26. Mis on pruunmädanik? Kõige levinum seenkahjustus. Hävitab puidutselluloosi. Eelistab okaspuitu. Ründab edukalt kõiki maja osi keldrist katuseni. Puit mureneb kuivades kuubikujulisteks tükkideks. Märkimisväärne puidu tugevuse vähenemine. Puidu niiskus 20-40 27. Mis on valgemädanik? Hävitab nii tselluloosi kui ka ligniini. Ründab nii leht- kui ka okaspuitu. Suhteliselt aeglane kahjustus. Puit muutub pehmeks ja kiudjaks. Väga erinevat värvi. Puidu niiskus üle 40% 28
8) toitumisviis osmootne (osmoosi osmootne osmoos; fago- ja pino- rakutasandil teel) tsütoos 9) paljunemine kunst.- piiramatu piiramatu Piiratud (v.a. tingimustes healoomulised kasvajad) Valgemädanik saprotroofne; lagundav tavaliselt lehtpuupuitu; lagundavad ligmiini; tekivad (valged) kiud Pruunmädanik saprotroofne; lagundab okaspuupuitu; lagundab tselluloosi; tekivad kuubikud Ektomükoriisaseened seenerakud lähevad taimerakkude vahele (mitte sisse) Seente tähtsus: · lagundavad surnud organisme · toiduainetööstuses (seente poolt toodetud ensüüme kasutatakse toiduainete lõhna ja värvi parandamiseks; nt. lipaas pesupulbri koostises) · farmaatsias antibiootikumide tootmiseks (penitsiliin) · toiduks · kompost Seente kahjulikkus:
Meie kliimavöötmes suudab majavamm elada ainult hoonetes. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1997_1972.html 17. Mis pigment kaitseb nii inimest kui ehitisi katvaid seeni kiirguse eest värvides neid tumepruuniks? Melaniin 18. Too näiteid, millised seened põhjustavad valge-, pruun- ja pehmemädanikku ja kirjelda haiguse ilminguid (vaata kindlasti lingi alla). Puidulagundajad (vaata ka siia) * valgemädanik (haavataelik (Phellinus tremulae)) * pruunmädanik (harilik majavamm (Serpula lacrymans)) * pehmemädanik (sageli segi aetav valgemädanikuga) 19. Mis roll on seentel looduse aineringes? Kas on lootust, et seened võiksid päästa maailma plastikprügist? Saprotroofsed seened on tähtsaimad surnud orgaanilise aine lagundajad. Amazonase vihmametsades kasvav seen Pestalotiopsis microscopa on võimeline nahka pistma suure osa mittelagunevatest jäätmetest. Hiljuti avaldatud uuringu järgi suudab seen ära
Rahvameditsiinis on redisest pressitud mahla kasutatud hingamisteede põletike, seedekulgla talitluse ergutamiseks, neeru- ja sapihaiguste korral. Tomat Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed või isegi valged. Tomat on väga valgusnõudlik. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati- pruunmädanik ja tomati-ruugehallitus, tomati-varrepõletik. Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%.Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energaiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape).Viljadele annavad
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kartuli seenhaigused ja tõrje Referaat Tartu 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Kartuli seenhaigused........................................................................................... 5 2.1Kartuli-lehemädanik, mugulate pruunmädanik (Phytopthora infestans)........5 2.2 Kartuli – kuivlaiksus (Alternaria solani)..........................................................6 2.3 Mugula Kuivmädanik – Fusarium spp.............................................................8 2.4 Kartuli – mustkärn, kartuli – tõusmepõletik, kartuli – vilttõbi (Rhizoctonia solani).................................................................................................................. 9 2
Idandinakkus- idanevad seemnete pinnal või mullas asuvad nõgieosed promütseeliks üheaegselt Õisikunakkus- Nõgieosed satuvad õitsemise ajal emakasuudmele , idanevad seal seeneniidiks mis tungib sigimikku ja nakatab noore seemne Õisiku-idandinakkus- Nõgieos satub sõkalde ja terise vahele kus ta kohe idaneb Võrsenakkus- nakatub noor võrse *Kõvanõgi ( tera asemel areneb must eostemass) nt nisu-kõvanõgi *Lendnõgi ( tera ja seemnekestad muutuvad eostemassiks) *Pruunmädanik *Valgemädanik 3. BAKTERID *Bakterid kas G+ võo G- , füto pato bakterite seas domineerivad G- *Põhjustavad : taimedel vähki , mädanikke, põletikke, närbumisi, pahkade teket Enamik fütopato baktereid kuulub järgmistesse perek: Märgmädanik tomatil, Kartuli-ringmädanik, Vähkkasvaja puittaimedel, Märgmädanik kapsal,Sibula südamemädanik,Kurgi-bakterpõletik, bakteriaalne närbumistõbi kartulil, Kõrvitsate bakteriaalne laiksus, Kõrvitsabakterioos, Harilik
· Hahkhallitus levib värvuvatel õitel · Varre kahjustused tekivad kas otsese kolonisatsiooni teel või nakatunud lehtede kaudu · Õietolmu sattumine infektsioonitilka suurendab märkimisväärselt nakatumist ·Levikuks soodsad - madal temperatuur (keskm 12 C°) - kõrge õhuniiskus (taimede märg pind) · Optimaalne spooride arenguks on õhuniiskus üle 80% (90%) infektsioonitilk temperatuuri vahemik 18 24 °C (5h) + 5 °C Tomati-pruunmädanik, -lehemädanik Phytophtora infestans · Kahjustab vilju ja lehti · Nakkus levib kartulilt tomatile · Opt üle 75% õhuniiskus ja temp 14-23 °C · Viljadel on mitmesuguse kujuga ebamäärase piirdega pruunid sissevajunud ja kõvad laigud · Lehtedel tekivad hallikasrohelised laigud, mis hiljem haaravad kogu lehestiku · Kahjustab peamiselt hilist tomatisaaki Tomati-ruugehallitus Cladosporium fulvum · Kahjustab ainult lehti · Alates õitsemisest on lehtedel ümmargused või
temperatuurinõudluse järgi: 1)psührofiilsed- madalaid temp eelistavad -2-17; 2) mesofiilsed- 2-48 kraadi; 3) termofiilsed- 20-60kraadi. Puidu niiskuse lembesuse juures on oluline: 1)puidu erikaalust sõltub see, millise niiskuse sisalduse juures on seened võimelised veel arenema. Mida väiksem on erikaal, seda kõrgemat niiskuse sisaldust puitu lagundavad seened võivad taluda. Erinevad mädaniku tüübid okaspuudel: 1)valgemädanik-areng aeglane; 2) pruunmädanik-areng tormiline. Lehtpuudel: 1)valgemädanik- ühtlaselt kiire areng; 2) pruunmädanik- alates 60% areng aeglustub. Lämmastiku tähtsus puidus.0.03-0.1% Puidu C ja N suhe on üldiselt 350/1 kuni 500/1. mida suurem on N sisaldus, seda suurem on puidu kadu. Puidu N sisaldus sõltub otseselt puidu parenhüümi rakkude hulgast. Mida rohkem on parenhüümirakke, seda kõrgem on N sisaldus ja seda kiiremini puit laguneb. Madal N sisaldus puidus, muudab
Puidu mädanemine seisneb raku kestade lagundumises. Mädanik säilitab esialgselt enam-vähem puidu kuju, kuid kui tema mass ja tihedus vähenevad muutuvad ka puidu mehaanilised, keemilised ja füüsikalised omadused. Liiga kõrge niiskussisalduse juure väheneb seene arenemiseks vajalik hapniku kogus, liiga madala niiskussisalduse korral tekib veepuudus. Õhkkuivas olekus ei saa puitulagundavad sened tervet puitu kahjustada. Seente kahjustamisviisi järgi jaotataks mädanikud grupidesse: pruunmädanik- põhjustavad seened- majavamm, majamädanik, majavääts, kollane hamblehik,mustjas kõrbik valgemädanik- lõhustab puidusubstantsi peamised koostisosad ja põhjustab puidu pleekumist. Hilisemas staadiumis muutub puit heledamaks, kuilisemaks ja pehmemaks, kuid säilitab vormi pehmemädanik- kahjustunud puidu pealispind muutub pehmeks ja praguneb kuivamisel ruudukujuliselt. Mädaniku puhul muutub puit vähemal või rohkemal määral kasutuskõlbmatuks. Hallitus
Puit on vastavale mädanikutüübile iseloo-muliku välisilme ja struktuuriga, puidus ilmnevad augukesed, lõhed ja seeneniidistik. IV. Säsiõõs (tüveõõs) - mädanemisprotsess jõuab puidu täieliku lagundumiseni (humifitseerumine ja mineraliseerumine) tüves või sortimendis tekib säsiõõs. Mädanikud jagatakse neljaks põhitüübiks: 1. kirjumädanik; 2. valgemädanik (korrosioon-destruktiiv ehk kiuline-pehme mädanik); 3. pruunmädanik (destruktiiv- või pehmemäda-nik); 4. mõõdukas madanik. Paljudel juhtudel kaks esimest tüüpi ühendatakse valgemädanikuks, mis oma iseloomult erinevad mitmekesisusega pruunmädanikust. Neljas tüüp erineb järsult eelmistest nii tekitajate kui ka ökoloogiliste tingimuste poolest, millistes ta looduses esineb. 5
Bakterid lagundavad puitu vaid väga niisketes, s.o vettepaigaldatud puidu puhul tuntud. Nimetatud lagunemise tagajärjel võib puidu tugevus vähendenda kuni 0 Mädanikseened on puitu lagundavateks organismideks. Nad lagundavad puidu peamisi ehitusosi, tselluloosi, hemitselluloosi ja ligniini ning muudavad oluliselt puidu omadusi. Muutuvad: kuju, värv, koostis, tugevusomadused Mädanikseened jaotatakse nende puiduraku kahjustuste alusel kolme eri liiki: pruunmädanik, valgemädanik ja pehmemädanik. Pruunmädanik - Seda tüüpi mädanikud põhjustavad konstruktsiooni kahjustusi. Seeneväädid kasvavad puu pinnal ja rakkude õõntes ja eritavad ensüüme, millised lagundavad tselluloosi suurmolekule nii peeneks, et need võivad uhtuda välja. Ligniin, mis jääb järgi, annabki puidule pruuni või kollaka värvi. Puit kaheneb mahus, muutub hapraks ja laguneb kuubikuteks. 16. Millised on vajalikud (piisavad) tingimused puidu seenkahjustuste tekkimiseks?
o vettepaigaldatud puidu puhul tuntud. Nimetatud lagunemise tagajärjel võib puidu tugevus vähendenda kuni 0 Mädanikseened on puitu lagundavateks organismideks. Nad lagundavad puidu peamisi ehitusosi, tselluloosi, hemitselluloosi ja ligniini ning muudavad oluliselt puidu omadusi. Muutuvad: - kuju - värv - koostis - tugevusomadused Mädanikseened jaotatakse nende puiduraku kahjustuste alusel kolme eri liiki: pruunmädanik, valgemädanik ja pehmemädanik. Pruunmädanik. Seda tüüpi mädanikud põhjustavad konstruktsiooni kahjustusi. Seeneväädid kasvavad puu pinnal ja rakkude õõntes ja eritavad ensüüme, millised lagundavad tselluloosi suurmolekule nii peeneks, et need võivad uhtuda välja. Ligniin, mis jääb järgi, annabki puidule pruuni või kollaka värvi. Puit kaheneb mahus, muutub hapraks ja laguneb kuubikuteks.
või varisenud. Sel ajal on kõige suurem õli ja toorproteiini sisaldus seemnetes. Seemnete niiskus on 45-55%. Kauntega taim, millelt on lehed varisenud, jääb püsti seisma ning võib koristada kombainiga. Pärast koristamist saak kuivatatakse ja puhastatakse. Roheliste lehtedega taimed ei talu hästi sügisesi öökülmi. Kui suuremate öökülmade saabumise ajaks ei ole soja veel küps, siis tuleks ta üles võtta ja asetada rõukudesse järelvalmima. 4. Sojaoa haigused 4.1 Sojaoa-pruunmädanik See on bakterhaigus, mis areneb sooja ja niiske ilmaga, levib kiiresti just vihmaperioodidel. Haigus põhjustab taimede varajast kolletumist, lehtede langemist ja põhjustab saagi langust. Haiguse arenedes muutuvad väikesed kaunad kollakasroheliseks ja lehtede pinnal on punakaspruunid laigud. Väikesed pustulid leiduvad lehe alumisel küljel. Sarnaseid pustuleid leidub ka kauntel. Kaunad võivad liituda ja moodustada suure ebakorrapärase surnud ala. Surnud
umbrohtudele 5-8cm kõrgused, cm. ning umbrohi peab olema idulehe faasis. Haiguste Lehemädanik, Ridomil 25/kg Enne haiguse Pritsida tuleks tõrje mugulate Gold MZ ilmumist. Tuleks kuni kolm korda pruunmädanik 68 WG tõrjuda hooajal. Kui 62,5/ha õiepungade pealsed on juba 2,5kg/ha moodustumise haigestunud, siis eel. ei tohiks pritsida.
Sinetusseente hüüfid ja mütseel sinine,must v Süttimisaega mõjutavad tegurid: soojuse kestus, proovikeha suurus, tihedus ja pruun.Hallitusseente hüüfid värvitud.Puitulagundavad seened-hävitavad puidu soojusjuhtivus(süttimisaeg pikeneb puidu tiheduse suurenemisel), koostisaineid ja rikuvad selle ehitust,millega muut puidu värvus ja niiskussisaldus, Põlemisel ühinevad süsimnik ja vesinik õhu hapnikuga , vorm:Jaot :*pruunmädanik *valgemädanik *pehmemädanik.Pruunmädanik moodustades süsihappegaasi ja vee. Põlemise käigus tekkinud söekihil on dom mädanikuliik puithoonetes,isel mitmesuguste varjunditega pruun madal soojusjuhtivus ja see kaitseb seespool asetsevat kahjustamata puitu. värv.Kaasneb materjali kokkutõmbumine,rabenemine.Pruunmädanikku põhj
suureneb tselluloosi osakaal. Lagundamine saab alguse rakusisust ja jätkub väljapoole, nii et rakuseinad õhenevad. Valgemädanikuga puit on pehme ja kiuline, laguneb sõrmede vahel hõõrudes lõngataolisteks tükikesteks. See on sageli hele (värvus on mädanikutüüpide eristamiseks siiski halb tunnus), valiums varieerub sõltuvalt seeneliigist. Valgemädaniku tüüpe nimetatakse välisilme alusel korrosioon-, sõel- ja marmormädanikuks. Pruunmädanik tekib tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamisel. Sitkest ja valgest tselluloosist jääb järele ligniin, puit värvub pruuniks, olles nakatumata puidust tumedam, muutub hapraks ja põikisuunaliselt murduvaks. See laguneb sõrmede vahel hõõrudes puudritaoliseks tolmuks. Süsi- ja destruktsioonmädanik tähendavad pruunmädanikku. Pruunmädanikku põhjustavaid seeni kohtab põhiliselt okaspuudel- tõenäoliselt seoses nende puidu suhteliselt suurema ligniinisisaldusega
tuvastatav või oli tõenäosus kahjustuse olemasoluks palgi sees. Puidu kahjustus määrati välisilme järgi stereomikroskoobis. Proove võeti enamasti väljaspoolt elamut ja enamasti voodrita elamutelt. Kokku võeti 29 proovi 11 elamust. 9 proovi olid kahjustusteta. Kolm proovi olid väljast tumenenud, mis viitab ilmastiku mõjudele, kuid olulisi kahjustusi nendest ei leitud. Mädanikseente poolt tekitatud kahju jagati puidu lagunemise välisilme põhjal: pruun-, valge- ja pehmemädanik. Pruunmädanik on üldiselt puithoonetes kõige levinum seenkahjustus, mis hävitab puidu tselluloosi, eelistab okaspuitu. Pruunmädanikuga kahjustatud puit mureneb kuivades kuubikujulisteks tükkideks, sellega märkimisväärne puidu tugevuse vähenemine. Pruunmädanik võib esineda mis tahes hoone osas. Uuritud elamutes oli pruunmädanik kõige levinum kahjustus, mida esines 13 proovis 29-st (6003, 6005, 6006, 6009, 6012, 6018, 6028 ja 6031), Joonis 3.1. Kõige rohkem proove võeti
ja hapniku juurdepääsu Madala niiskuse ja temperatuuri juures seened areneda ei suuda. Sobivaim puidu niiskus on 60 % Kahjustus algab sellgega, et seene niidistik tungib puitu – eeskätt säsikiirde, kus leidub neile sobilike toitaineid. Sealt levivad nad edasi rakkudesse. Seened lagundavad puidu org, ainet endale sobilikeks toitaineteks. Seened põhjustavad puidumädaniku teket. Pruunmädanik – esineb puithoonetes. Lagundatakse tselluloos, ligniin jääb peaaegu täielikult alles. Puit tõmubub kokku ja laguneb kuubikujulisteks tükkideks Pruunmädanikku põhjustab näiteks majavamm. Valgemädanik – esineb lehtpuude ümarpuidus. Lõhustab kõiki puidu koostisosi. Puit muutub pehmeks kiuliseks, kuid säilitab oma vormi.ˇ Sinavus on puidu värvusrike, mida põhjustavad seened ja mille värv varieerub kahvatusinisest mustani.
Tihti on kahjustunud palgi sisemus, samas kui palgi välispind on visuaalselt korras. Seetõttu tuleb alati vaadata ka palgi sisemusse. Selleks võib võtta puiduproovi südamikpuuriga või saega. Mädanikkahjustusega palke ei ole õige jätta alles. Joonis 13.10-l on võetud puiduproovid palgist, mille alumine osa ~10 cm on asendatud keramsiitplokkmüüritisega. Väliselt visuaalselt korras olnud palkidest võetud proovidest olid pooled biokahjustustega: pruunmädanik, mardikakahjustus. Seega kahjustunud puit on jäetud alles. Madala vundamendi ja külmakerkelise pinnase korral tuleb kasutada külmakerke soojustust. Alati tuleb kontrollida alumise palgi ja vundamendi vahelise toimiva hüdroisolatsiooni olemasolu ning selle puudumisel tuleb see paigaldada. Joonis 13.10 Seina alumiste palkide (vasakul) osaline (~10 cm) asendamine keramsiitplokkmüüritisega ja proovide võtmine säilinud puidust (paremal).
annaabi.ee 
