Balti provontsiaalsedustik, I osa avaldati 1845, III osa 1864.-aadlike,linnakodanike ja aimulike seisuslike iguste ning eesõiguste kogu ( Paul I)võeti kasutusele adra ja sillakohtunikud .Kindralkuberner-1808- 1819, oli kubermagude adminstratiivaparaadi kõrgeim juht,teostades järelvalvet kõigi tsiviil-,politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle, tema toesk valitsemisel oli kantselei.Talle allusid kubermagu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad sõjaväeosad. Kubermangus kõige olulisem-kuberner e. Kubermangu peremees, ta allus ametlikult otse senatile.Kuberneri asetäitjana tegutses viitse e. Asekuberner. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid: Kroonupalat-mida juhtis viitsekuberner oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus,mis allus rahandusministeeriumile,esmane ülesanne oli maksude kogumin...
Eesti valitsemine Vene riigi koosseisus Kujunesid välja eeldused Eesti omariikluseks Balti erikord kinnistus veelgi, sest 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik Provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik
1242 Loeng 10.03.2012 Õigusaktid 13. sajandi alistumislepingud (52 Jüri Uluots) 1227 Riia linnaõiguse Tallinna variant 1279 Haapsalu- Riia võeti eeskujuks 1282 Lüübeki õigus Raehärraks saamisel, kestis see tiitel neil kuni surmani. Kaupmeestest enamasti said raehärrad. 17.sajandi plakatid 1686-1832 kirikuseadus 1710 kapitulatsiooniaktid 18. sajandi ukaasid ja patendid 1802, 1804, 1816/1819, 1849, 1856, 1865 JA 1880-1890. Aastate talurahvaseadused. Balti provintsiaalseadustik 19 sajandil, mille kolmas osa 1864 nn Balti eraseadus. 1906 Vene riigi I põhisedus EV põhiseadused 1920 (riigikogu, I riigivanem Ants Piip), 1934 (vapside põhiseadus, enamlase ja kenamlased hakkasid koostööd tegema, vapsid suruti maha, Päts sai võimule)1938 (diktaatorlik võim), 1992 Nõukogude Liidu põhiseadused 1936 (Stalin tuli võimule, töörahva heaolu), 1978 (Bresnev) Erinevad allikad: Mälestuste raamatud: Jaan Roos ,,Läbi punase öö II" Militaar.net Fotod ja filmikunst
Ajalugu AJALUGU XI 3. arvetustöö I ,, Eesti Vene tsaaririigi koosseisus 18. - 19. sajandil " Tähtaeg on kalendaarses plaanis. Vastused leiate õpiku paragrahvidest 20 23. Ärge kirjutage õpiku teksti maha, vaid vastake küsimustele oma sõnadega. 1.Kas Balti erikord oli eestlastele kasulik või kahjulik? Põhjenda! (3p) Kahjulik. Siis koostati Balti provintsiaalseadustik millega anti edasi aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslikud õigused ja eesõigused. Taas alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 2. Miks saavutasid baltisakslased Vene impeeriumis kõrge positsiooni? (2p) Kuna baltisakslased olid Peeter I jaoks olulised kaadrireservid, meelitas ta neid riigi teenistusse. Nad olid isevalitsusele lojaalsed ja sellist pühendumist hinnati kõikjal kõrgelt ka enamikkude valitsejate seas. 3
Balti erikord ja keskvalitsus 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845.aastal, kolmas 1864.aastal. 1860. Aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu, kuna selline eristaatus ei olnud vastuvõetav Vene avalikule arvamusele nin paljudele valitsusringkondade tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. Venemaa keskvalitsus kasutas äärealade valitsemisel mitmesuguseid eri vorme. Balti kubermangud olid alates 1801.aastast liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat
A.T.Helle oli Jüri kirikuõpetaja. Ta viis lõpuni eesti keelse Testamendi kirjutamise. Helle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti keeles 1739.a. Välimuselt oli tervikpiibel väga ilus kahevärvitrükis raamat. 1765.a koolikorraldus Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja suuremasse mõisasse. Kuna mõisnike arvates talupoegadel haridust vaja ei olnud, siis see nõue täit rakendamist ei leidnud. Balti provintsiaalseadustik ehk Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu koostati 19.saj. Provintsiaalseadustik kinnitas veelgi Balti erikorda. See aga ei meeldinud Vene avalikule arvamusele ja 1860.a vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu. Kindralkuberner ja tema ülesanded Kindralkuberner esindas kõrgemat võimu valitsuse nimel kindralkubermangus. Kindralkuberneri võimupiirid olid üsna ulatuslikud ning sisuliselt võrdsed ministri omadega
Mida nimetatakse Balti erikorraks? Miks jäi see püsima? Balti erikord Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Kuni Balti provintside vallutamiseni Moskva tsaaririigi poolt oli ta kehtiv valitsusvorm ning õigusüsteem. Sellel aitas püsida provintsiaalseadustik, mis seisis õiguste eest. Baltisakslased vastasid osavalt rünnakutele, sest said Saksamaaga hästi läbi ja Saksamaa rünnakut kardeti. Miks seati sisse kindralkuberneri institutsioon töökoht? Millised olid tema töö ülesanded? Keegi pidi esindama kõrgemat võimu valitsuse nimel. Selleks loodi institutsioon kindralkuberner, kelle võimupiirid olid üsna ulatuslikud, esialgu ministrilähedane töökoht. Kubermangude admistratiivparaadi
1. Mõisted a. Balti erikord-oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. b. Balti provintsiaalseadustik-Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu. c. Kindralkuberner-kindralkubermangu kõrgema võimu esindaja. d. Vakuraamat- oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri. e. Raharent-talupojad said rendita endile talusid,polnud enam niivõrd mõisa maa. f. Teorent- oli feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega
Õuekohus, Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud Linnad: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru Kirjasõna: Heinrich Stahl 1637 1. Eesti keele grammatika; Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika 1693(vana kirjaviis); Uus Testament 1686; Tartu ülikool (Johan Skytte) 1632 usu-õigus-arsti-filosoofiateaduskond, Anton Thor Helle 1739 piibel Uusaeg 19.saj Muu: Balti provintsiaalseadustik, vallakogukond, väljaränne, passikorralduseseadus, TÜ taasavamine, rahvuslik ärkamisaeg, vennasteliikumine, Maltsveti liikumine, Aleksandikooli komiteed Tegelased: Filippo Paulucci, Berclay de Tolly, Parrot, Köler, Karell, Faehlmann, Zinovjev, sahhovskoi, Reiman
sajandi alguseks sinnamaale, et kõik Eesti linnad olid omavahel raudteega ühendatud. 19.sajandi II poolel leidis aset ka hulgaline linnastumine seoses majanduslike muudatustega, esimest korda kolisid linnadesse ka eestlaste hulgad 1877 Vene linnaseadus kehtestas uue valitsemiskorra linnavalitsus ja linnapea. Erikord ja keskvalitsus Erikorra püsimine Balti provintsiaalseadustik 1845, 1864 kinnistas senist erikorda. 1860.ndatel tekkisid vastuolud Vene avaliku arvamuse vastuseisu ja Eesti alade erikorda kaitsvate baltisakslaste vahel Kubermangude valitsemine Kuberner `peremees' Kubermanguvalitsus igapäevane juhtimine Kroonupalat majandus ja rahandus, maksud Hoolekandevalitsused Sisekaitseüksused Olulisemad kubermanguasutused: Tervishoiuosakond Vanglate inspektsioon
Ptk 20-24 (lk 128-157) 1) Muudatused pärast Katariina II surma Võeti vastu asehalduskorra tühistamise akt ning taastati enamik Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 19. sajandil koostati ka Balti kubermangude kohalik õigusnormide kogu ,,Balti provintsiaalseadustik" 2) Kubermangude valitsemine Olulisim võimuesindaja kubermangus KUBERNER (allus otseselt senatile, riigiasju ajas siseministriga) Oluline ka kindralkuberner. Kuberneri asetäitja viitse- ehk asekuberner. Samal ajal oli ka sõjakuberner (allus sõjaministrile) Olulisemad asutused kubermangus kubermanguvalitsus(kubermangu igapäevane juhtimine), kroonupalat(maksude kogumine,
Tunnused: a) asjaajamiskeeleks oli saksa keel b) valitsev usk oli luteri usk c) rüütelkondade suur võimutsemine d) restitutsioon e. riigi mõisate tagastamine eraomanikele e) kuni 1797.a. puudus nekrutikohustus f) tollipiiri olemasolu g) koostati aadlimatriklid e. põlisaadlike nimekirjad Nekrutikohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille alusel tuli talupoegadel enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid Balti provintsiaalseadustik- Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu 1845. a. avaldati (aadlike,linnakodanike, vaimulike seaduslike õiguste ning eesõiguste kogu) Miks lubati? Põhjasõda oli võidetud ning kardeti rootslaste kättemaksu. Venelased tahtsid baltisakslastega hästi läbi saada. Balti kubermangud olid liidetud üheks kindralkubermanguks. Kindralkuberner- kõrgema võimu esindaja valitsuses, teostas järelvalvet kõigi tsiviil-, politsei-
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS *Balti provintsiaalseadustik esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 *1881 Aleksander II valitsemisaja lõpp *1801.a Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine -senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid 2.Poliitilised põhjused -tsaar Aleksander I soovis parandada oma mainet lääneeurooplaste silmis -Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa 3.Kultuuri...
Balti erikord ja keskvalitsus Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Kuid juba keiser Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise akti ning taastas enamiku Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19saj koostati ka Balti kubermanguda kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845. Provitsiseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu kinnitas veelgi Balti erikorda. Vene avalikule arvamusele ning paljudele valitsusirngkondede tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. 1860aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu. Neile rünnakutele vastasid baltisakslased omapoolsete selgituste ja vastulausetega. 17101850. Balti erikord 1710
Ajaloo kordamis küsimused Balti erikord: · Paul I kaotas asehalduskorra ja taastas Balti erikorra. · Koostati Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu. · Endised priviileegid taastati. · Vastuseis Venemaal- need seisid vastu, kes tahtsid imeeriumit üheks tervikuks muuta. Kubermangu valitsemine: · 1801.a loodi ühtne kindralkubermang (Eesti- ja Liivimaa kubermang) · Kõrgeim ametnik administaratiivametnik; kõrgeima võimu esindaja kuberner · Järelvalve funktsioon kõigis tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle
Eesti valitsemine Põllumajandus 19. s Valitsemine: Keiser Paul I taastas Balti erikorra. Keskvõim Keiser- kindralkuberner – 3 kuberneri – 3 kubermanguvalitsust Eesti-, Liivi-, Kuramaa (maksud, rahvaharidus, arstiabi, vanglad, sõjavägi, nekrutid, ehitustööd) Balti provintsiaalseadustik Balti eraõigusseadustik Kohalik võim Baltisakslaste omavalitsusorganid (talurahvaküsimused, külakoolid, kihelkonnakirikud, teed) linnavalitsused 19. s loodi eesti ja läti talupoegade vallaomavalitsus Põllumajandus 19 sajandil Mõisamajandus: 19. sajandil kuulus kogu Eesti ala väljaspool linnasid mõisatele. U 1200 mõisat 1910 U 1-2 tuh ha maad igal
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS Balti erikorra püsimine: · Uuesti alustasid tegevust asehalduskorra eelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. · Koostati ka Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu, mis kinnistas veelgi Balti erikorda. · Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada. · Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. Kindralkuberneri institutsioon: · Balti kubermangud olid alates 1801
6) Populaarsed olid õhukesed rahvakalendrid, juturaamatud olid mugandatud tõlked saksakeelest. Loeti ka nõuanderaamatuid. 20. Balti erikord ja keskvalitsus Kindralkubermanguvalitsus - tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat - majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile. Hoolekandevalitsused - tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. 2. Provintsiaalseadustik - aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu. 3. Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Keiser Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise akti ning taastas enamiku Balti aadli eesõigustest. 4. Kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. Talle allusid politseiasutused ja sõjaväeosad. Teostas järelvalvet tsiviil., politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. 5
kohtunikud alamad aadlikud, eramõisate linnaelanikud talurahvas talupojad Balti erikord Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise ning taastas uuesti Balti aadli eesõigused. Tegevust alustasid endised kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatrikleid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19.saj koostati Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mis kinnitas veelgi Balti erikorra. 1860ndatel rünnakud Balti erikorra vastu, nõuti Balti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Balti kubermangud olid 1801. liidetud üheks kindralkubermanguks (1808-1819 Eestimaa kubermang eraldi), kõrgem võim kindralkuberneril: · võimupiirid ulatuslikud · kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht · teostas järelvalvet kõigi tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle
Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881).
Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne- Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu). Esimesed osa avaldati 1845.a ja kolmas osa 1846.a. * See kinnitas veelgi enam Balti erikorda. Balti erikord jäi oma põhiosas püsima, kuni 1881.a Aleksander II valitsusaja lõpuni. Balti kubermangude valitsemine (heida pilk õpikusse lk. 130 joonis!) Olulisim võimuesindaja kubermangus oli kuberner, kes allus senatile, kuid riigiasju tuli ajada siseministriga
säilis vanal viisil. Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. Keskvalitsus ja Balti erikord 19.saj Katariina 2. Vastu võetud asehaldusaja jooksul tehtud muudatused vähendasid oluliselt Balti aadli õigusi. Kuid juba keiser Paul 1. Võttis vastu asehalduskorra akti tühistamise ning balti aadli õigused taastati. 19.saj koostati ka Balti provintsiaalseadustik(Balti kubermangude õigusnormide kogu)- aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike ja eesõiguste kogu ning kinnistas veelgi Balti erikorda. 1860. Aastatel vallandusid mitmed rünnakud Balti erikorra vastu, soovides Baltikumi tihedamat liitmist Venemaaga. Esmalt keskvalitsus mingeid muudatusi vastu ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud muutusi vaigistada. Kuni Aleksander 2.valitsusaja lõpuni jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. 19
14saj Liivimaa peegel: nö kohtu peegel, õigusaktide kogum-koodeks, kuhu olid koondatud kõik seadusega antud privileegid (nn asutamisürikud Haapsalu asutamiskiri). 1632 Tartu Ülikooli asutamiskiri Gustav Adolfi poolt välja antud. Plakatid: andis välja kuninga esindaja, kuberner. Kuberneri korraldusel pandi kiriku uksele ja kes oskas see luges, teistele loeti kantslis ette. 17saj kirikuseadus .1710 kapitulatsiooniaktid.19 saj. ukaasid ja patendid: talurahvaseadused, Balti provintsiaalseadustik 19saj, mille kolmas osa Balti eraseadus- aadli privileegidele rajatur valitsemissüsteem. 1906 Vene riigi I põhiseadus. EV põhiseadus: 1920 asutav kogu, 1934 rahvahääletusel,1938 Päts presidendiks,1992 rahvahääletusel. Ukaas: tsaarikorraldus, seadus. Nõukogude Liidu põhiseadused 1936, 1978 nõukogude konstitutsioon. 8. Audio-visuaalsed dokumendid Fotograafia sünniaasta 1839. Vanim foto Prantsusmaalt 1826 aastast (Niepce), säriaeg 8tundi
Common law ja Briti impeerium. common law kujunemine ka geograafilises kontekstis. Nimelt toimus inglise õigussüsteemi levik emamaalt laiamaailma. Tänapäeval elab maailma rahvastikust ligi kolmandik common law õigussüsteemiga riikides. Commonlaw levikuga seoses tuleb märkida, et kunagi ei ole ta kunstlikult välja tõrjunud kohalikku õiguskultuuri, vaid onsellega paralleelselt eksisteerinud. Ajapikku on inimesed ise common law kui õigustraditsiooni omaks võtnud. 47. Balti Provintsiaalseadustik ja BES. BES kujunemine ja areng 1865 hakkab kehtima e jõustub ja kehtib – 1940 lõpuni järjepidevalt. Kehtib nii tsaririigis Ev kui ka pool aastatNSVs.Vaatame seda enda ajaloonähtusena või suuremas ajaloolises etapis. See on seotud paratamatult ümbritsevateriikede õiguasajalooga. I osa veneimpeeriumi korrastamises.Veneimpeeriumi seaduste täielik kogu ja vene impeeriumikogu – seadusandlike aktide kronoloogiline kogu Balti Provintsiaalseadustik 2.1
Spiranski komisjon- nägi ette muutusi ka balti provintsides e balti provintside provintsiaalõiguse kodifitseerimine. Õiguste sisu pidi jääma senisele kujule, lihtsalt süstematiseerima neid. Küll aga jäi välja sellest talurahvaõigus, sest need olid eraldi niipalju juba, samal põhjusel jäeti välja luterliku kiriku õigused, sest see oli reguleertiud juba 1832 aasta kirikuseadusega. Balti provintsiaalõigus korrastatud kujul kandis nime Balti provintsiaalseadustik. 1846 ilmusid selle teose 2 esimest osa (sisuks oli ametiasutuste korraldus ja seisusteõigus), 1865 aastal ilmus kolmas kõide Balti eraseadus( tsiviilseadustik). Balti Eraseadust loetakse balti provintsiaalseaduse kõige tähtsamaks osaks vb, kehtis teatud osadena kuni 1940 aastani, tähtsaim tegelenae sellekoostamise juures oli Friedrich Georg von Bunge. Balti Eraseadus väga mahukas, üle 4000 artikli. Orienteeritud üksikjuhtude näitudel seadusi parandama.
-19. SAJANDIL · Mõiste & lahtiseletus: Balti erikord on see kus balti aadel & linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse koos seniste seaduste & maksekorraldustega. · Katariina II asehalduskord: uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimartiklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19.sajandil koostati Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik-aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu. · Kindlakuberneri institutsioon: kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner, kelle võimu piirid olid üsna ulatuslikud. Kindralkuberneri toeks valitsemisel oli kantselei, mille kaudu suheldi nii kohalike seisulike organisatsioonidega kui ka keskvalitsuse institutsioonidega. Kindralkubernerile allusid politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad väeosad
eelaste, eesmärgiks polnud õiguse korrastamine vaid eeltöö õiguse korrastamiseks. 1832. a Venemaa tsaar Nikolai I kinnitas luterliku kirikuseaduse- Ühes tervikus õigusvaldkonnas hakkas kehtima üleriiklikult kehtestatud seadus. Balti provintsiaalõigus: Vene keskvõim algatas õiguse korrastamist balti provintsides. Eesmärgiks seati kõik olemasolevad õigused korrastada. Erandid: kirikuõigus, talurahvaõigus. Tulemuseks tehti kolmeköiteline seaduste kogu "Balti provintsiaalseadustik". Alguses oli kavandatud 5 köiteliseks, pidid ilmuma tsiviil ja kriminaal korraldused, kuid ei ilmunud, sest teadi, et hakatakse Balti provintsides rakendama Vene seaduseid. I ETAPP- 1816-1819 pärisorjuse kaotamise seadus. II ETAPP- 1849 ja 1860 Liivimaa talurahvaseadus. II Etapp 1856 Eestimaa talurahvaseadus. 1863- Passikorraldus, mis sätestas talupoegade liikumisvabaduse kogu keisririigi piires. 1865- Mõisnike kodukariõiguse kaotamine.
Olulisem oli balti kubermangudes läbi viidu pärisorjuse kaotamine Eestimaal 1816, Kuramaal 1817 ja Liivimaal 1819 2.1.3. Polnoje Sobranije Zakonov 2.1.4. Svod Zakonov 2.1.5. Regionaalne seadusandlus (Balti Provintsiaalseadustiku näitel) Eriti tähtsaks õigusajaloo allikaks ja seaduste koodeksiks Baltimaade vanema ajaloo osas on tuntud Baltimaade Provintsiaalõigus (Provinzialrecht der Ostseegouvernements), mis on õieti provintsiaalseadustik. Selle üldosa annab ajaloolise ülevaate provintsiaalõiguse tekkimisest, õigusallikatest ja kodifitseerimise käigust kuni 1845. aastani. I osa nimetatud koodeksist käsitleb seisusliku omavalitsuse administratiiv-kohtuasutuste struktuuri, kompetentsi ja funktsioone kuni 1845. aastani. Kronoloogiline ja alfabeetiline märksõnade register puudub, kuid vajaliku seaduseteksti leidmist hõlbustab detailne sisuregister.
annaabi.ee 
