Baaside aeg: Oktoobri algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. 12 oktoobril saabusid Tallinna sadamasse kolm Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss Eestisse algas 18.oktoobril. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allakirjutamist nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti poliitika sõltus idanaabrist. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris Talvesõda. Valitsus püüdis jätkuvalt säilitada ranget neutraliteeti, ehkki Eesti lennuväljadelt startivad Vene pommitajad ründasid Soome linnu. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. Baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast. Ühiskond Kodakondsuse mõiste ja omandamise viisid. Eesti Vabariigi kodakondsuse seadus. Euroopa Liidu kodakondsus.
Missionärid mängisid olulist rolli pärismaalaste elus. Nad tõid neile usu. Praegu on umbes 70 % inimesi seal kristalsed. Moslemeid on alla 5000. Olukorras, kus tekkisid tsvanadel konfliktid teiste hõimude ja riikidega, otsustas ühe kesksema tsvana hõimu, bamangvatode ülempealik Khama III taotleda inglaste ülemvalitsust ja kaitset. 1885. aastal, aasta pärast seda, kui Tartus oli valminud esimene sinimustvalge lipp, kuulutaski Inglismaa tsvanade maa Betsuaanamaa nime all oma protektoraadiks. Samal aastal sündis raamat ,,Kuningas Saalomoni kaevandused", millega on Botswana seotud, sest see kirjeldab sealset elu ja kirjeldab Khama III. Järgmised 70 aastat oli Botswana Inglise protektoraad. Seal oli oma valitsus, kellel olid üpris vabad käed. Sir Charles Rey suurendas kohalikke valitsejate võimu ja andis majanduslikku nõu. Tema oli esimene, kes tuli välja ideega teha sinna rahvuspark. 1955. aastast hakati valmistuma iseseisvuseks. Botswanale lubati muutuda iseseisvaks.
Missionärid mängisid olulist rolli pärismaalaste elus. Nad tõid neile usu. Praegu on umbes 70 % inimesi seal kristalsed. Moslemeid on alla 5000. Olukorras, kus tekkisid tsvanadel konfliktid teiste hõimude ja riikidega, otsustas ühe kesksema tsvana hõimu, bamangvatode ülempealik Khama III taotleda inglaste ülemvalitsust ja kaitset. 1885. aastal, aasta pärast seda, kui Tartus oli valminud esimene sinimustvalge lipp, kuulutaski Inglismaa tsvanade maa Betsuaanamaa nime all oma protektoraadiks. Samal aastal sündis raamat ,,Kuningas Saalomoni kaevandused", millega on Botswana seotud, sest see kirjeldab sealset elu ja kirjeldab Khama III. Järgmised 70 aastat oli Botswana Inglise protektoraad. Seal oli oma valitsus, kellel olid üpris vabad käed. Sir Charles Rey suurendas kohalikke valitsejate võimu ja andis majanduslikku nõu. Tema oli esimene, kes tuli välja ideega teha sinna rahvuspark. 1950. aastatel saadi aru, et Botswana,sellel ajal
09 poola allveelaev Orzel, hakati seda interneerima, kuid allveelaev, ajendatud punaarmee sissetungist Poola, põgenes. Kreml kasutas juhtunud süüdistamaks Eestis neutraliteedi rikkumises. *Okt 39. sõjaväelaste läbirääkimised baaside täpsustamiseks, NL sai õiguse rajada lisaks baase veel Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule *18.10 maavägede sissemarss *Moskva keelas kontaktid eestlaste ja Punaarmee ning NL saatkonna vahel *Eesti muutus NL protektoraadiks ja välispoliitika sõltuvuses idanaabrist. *vabatahtlikud eestlased aitasid soomlasi Talvesõjas *baltisakslaste lahkumine, Hitler kutsus nad Saksasse *uue valitsuse ees Uluots, dem. Juurde pöördumist ei tasu oodata; kehtestati kitseseisukord, poliitiliste tegevuste keeld, kirjasõna tsensuur jne. Nõukogude okupatsioon Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti laiendamist. *16.06 ultimaatum Eestile nõudes täiendavate punaarmee koondiste paigutamist keskustesse
saabudes ei julgetud sellele lheneda, et mitte karile joosta. Hommikuks oldi juba nii kaugel, et tagasi sita oleks olnud ajaraiskamine. 8. veebruaril 1860 kuulutati saar USA Guano Islands Acti alusel USA valduseks. Pole teada, et saarelt oleks kunagi guaanot kogutud. 6. detsembril 1867 mdus saarest laev Kamehameha V kapten Stone'i juhtimisel, mis oli teel Enderbury saarelt McKeani saarele. 10. juuli 1889 kuulutas Suurbritannia selle oma protektoraadiks, ning saarel heisati Briti lipp. Kavas oli saar koloniseerida, kuid selleni ei jutud. 19. sajandil ja 20. sajandil anti saare ekspluateerimise igused mitmele kontsernile, kuid majandustegevust ei alustatud. Aastal 1899 renditi see kompaniile Pacific Islands Company, Ltd. Aastal 1916 oli Birnie ks saartest, mis renditi 87 aastaks kapten Allenile (Samoan Shipping and Trading Company), hiljem vttis rendi le Burns Philp. Guaanot ei kogutud, ja pole ka teateid muust majandustegevusest.
sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss Eestisse algas 18 okt. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiaratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu. Tõisiseid raskusi põhjustas Punaarmee saabumine neile inimestele, kelle elukoht jäi rajatavate baaside maa-alale ja kes olid sunnitud oma kodud maha jätma. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allakirjutamist Nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris Talvesõda. Valitsus püüdis jätkuvalt säilitada ranget neutraliteeti, ehkki Eesti lennuväljadelt startivad Vene pommitajad ründasid Soome linnu. Eesti siseelus kujunes baaside sõja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 6 okt 1939 peetud kõnes mainis Hitler, et Ida- ja Kesk-Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse
Sõjad pärast II maailmasõda 1. Korea sõda 1950-1953 Vene-Jaapani sõja ajal okupeeris Jaapan Korea ja kuulutas selle oma protektoraadiks, 1910 annekteeris Korea. II maailmasõja ajal otsustasid Jaapani vastu võitlevad suurrigid taastada Korea sõltumatuse. Augustis 1945 vabastas Korea rahvaarmee koos Nõukogude armeega Põhja-Korea, Lõuna-Korea (38. paralleelini) hõivasid septembris 1945 USA dessantväed. 1950 juunis tungis Põhja-Korea NSVL ja Hiina toetusel kallale Lõuna-Koreale ja vallutas suure osa selle territooriumist USA nõudis ÜRO julgeolekunõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks.
ei korraldanud mobilisatsiooni ega teinud muid ettevalmistusi võimaliku välisagressiooni tõrjumiseks. Stalin ei viitnud NSV Liidu huvide teoks tegemisel aega: 28. Septembril 1939. aastal kirjutati alla Eesti ja NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile, mis andis NSV Liidule õiguse tuua Eestisse loodavatesse sõjaväebaasidesse mere- ja õhujõud ning 25 000 nõukogude sõdurit (Eestil oli teenistuses pisut üle 15 000 mehe). Sisuliselt muutus Eesti selle lepinguga bolsevistliku idanaabri protektoraadiks. Moskva plaanidest teadlikud Berliini võimud kutsusid Eestis elavaid baltisakslasi ,,naasma kodumaale" ning üleskutsele vastates siirduski aastatel 19391941 Saksamaale üle 20 000 inimese. Nõukogude Liit kohustus Eesti siseasjusse mitte sekkuma. NSVL saatkond pani kokku uue valituse nimekirja, mis moodustati peamiselt mitte Eesti kommunistlikest parteidest, vaid muudest sotsialistlike vaadetega erakondadest. Keelustati Isamaaliit ja Kaitseliit
osapooled kohustuvad andma üksteisele abi kallaletungi korral *Samalaadsed lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. Soome osutas suurt vastupanu, see põhjustas Talvesõja, kus NSVL kandis suuri kaotusi. Soome säilitas iseseisvuse. Baaside aeg *18.oktoobril algas maavägede sissemarss Eestisse. Punaväelased elasid kinnistel territooriumitel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ja suhtlemine eestlastega pea olematu. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti NSV Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika muutus sõltuvaks idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega, kuid suurenes baltiriikidega, kes olid samas olukorras, suurenes ka NSV Liiduga. Eesti välispoliitika olukorda tegi keerulisemaks Talvesõda. Rahvas oli Soome poolt, kuid Eesti pidi säilitama neutraliteedi. Salaja korraldati korjandusi soomlaste toetuseks ning paljud mehed läksid salaja üle lahe, et aidata kaasa vennasrahva võitlusele. Avaldati ka Soomele luureandmeid Punaarmee kohta
lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa (NSVL Eesti, Läti, Sooma ja Ida-Poola; Saksamaa Leedu ja ülejäänud Poola). Baaside leping ehk vastastikuse abistamise pakt seisnes selles, et NSVL hakkab nö Eesti valdusi kaitsma. Eestis loodis NSVL sõjalaevastiku paasid, mis asusid Eesti lääneosas, Paldiskis ning Rapla piirkonnas. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega ning aktiivsem koostöö Läti ja Leeduga. Eestist lahkus ligi 13 000 baltisakslast, kes viidi elama Saksamaa aladele Lääne-Poolas. Eesti okupeerimine NSVL poolt 1940.aasta suvel Aeg, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu
lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa (NSVL Eesti, Läti, Sooma ja Ida-Poola; Saksamaa Leedu ja ülejäänud Poola). Baaside leping ehk vastastikuse abistamise pakt seisnes selles, et NSVL hakkab nö Eesti valdusi kaitsma. Eestis loodis NSVL sõjalaevastiku paasid, mis asusid Eesti lääneosas, Paldiskis ning Rapla piirkonnas. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega ning aktiivsem koostöö Läti ja Leeduga. Eestist lahkus ligi 13 000 baltisakslast, kes viidi elama Saksamaa aladele Lääne-Poolas. Eesti okupeerimine NSVL poolt 1940.aasta suvel Aeg, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu
Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18. oktoobril. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast, 337 soomusmasinat ning 255 sõjalennukit koos personaliga. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allkirjastamist Nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Eesti välispoliitilist olukorda raskendas Talvesõda. Valitsus püüdis säilitada ranget neutraliteeti, kuid Eesti lennuväljadelt Soomet ründavad Vene pommitajad muutsid olukorra keerulisemaks. Rahva poolehoid kuulus soomlastele, korraldati salajasi korjandusi jne. Eesti siseelus oli baaside aja olulisim sündmus baltisakslaste lahkumine : baltisaksa
okt). Soome aga keeldus sellest kategooriliselt, mispeale alustas Venemaa 30. nov 1939 sissetungi Soome, vallandades Talvesõja. Kuigi soomlased jäid Punaarmee vastu üksi, suutsid nad raevuka vastupanuga tekitada NL- ile suuri kahjustusi, seepärast sõlmiti 13. märts 1940 rahuleping, milles Soome oli küll sunnitud loovutama 1/10 oma territooriumist, kuid säilitas oma iseseisvuse. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allakirjutamist NL-i protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Eriti teravaks tegi asja Talvesõda, milles Eesti lennuväljadelt startisid Vene pommitajad Soome linnu ründama. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp olemast. Vaatamata ametliku propaganda katsetele kujutada baltisakslaste lahkumist 700-aastase orjapõlve lõppakordina, vapustas see tõsiselt avalikust, kahandas ühiskonna
suunatud koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Eesti naabritele. Oktoobril algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised. Maavägede sissemarss Eestisse algas 18.okt. Punaväelased aga ei juhtunud väga eestlastega kokku. Eestile jäi küll oma iseseisvus, aga muutus Nõukogude Liidu protektoraadiks. Eesti välispoliitilist olukorda muutis keerulisemaks Talvesõda. Vene pommitajad ründasid Soome linnu, eesti rahva toetus aga kaldus soomlastele. Tehti korjandusi ja toetusi. Mindi ka sõjaliselt appi. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisimaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 36. Nõukogude okupatsioon Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistude Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu
TEINE MAAILMASÕDA. 1938 13. märts - Austria Ansluss, Austria ühendamine Suur-Saksamaaga. 29. september - Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 1939 15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21. märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ühendamist Saksamaale ja Poola koridori likvideerimist. 22. märts - Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda piirkonna. 23. märts - Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler, kes pidas vaimustunud rahvahulgale paariminutilise kõne, milles õnnitles neid
5 Lisa 1 Kronoloogia 1938 13. märts - Austria Anschluß, Austria ühendamine Suur-Saksamaaga. 29. september - Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 1939 15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21 märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ja "Poola koridori" likvideerimist (loovutamist). 22. märts - Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda piirkonna. 7. aprill - Itaalia vallutab Albaania. 22. mai - Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 23. august - Sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt, millel oli veel salaprotokoll, mille järgi jagati mõjusfäärid maailmas. 1
Ângkôri peatempel Angkor Wat 9. sajandil tekkis Khmeeri Impeerium, mille õitseng kestis 15. sajandini. Esialgu oli linna pealinnaks Ângkôr. Pärast tailaste rüüsteretke 1432. aastal viidi see üle Phnom Penhi. Ângkôr jäeti peagi lõplikult maha ja kasvas dzunglisse. Ebaedukad sõjad viisid riigi majanduse alla ja põhjustasid territoriaalseid kaotusi, kuid riik ise jäi püsima kuni 19. sajandi keskpaigani. Aastal 1863 kuulutas Prantsusmaa Kambodza oma protektoraadiks. Samast aastast valitseb Kambodzas Norodomi dünastia, mille aitas võimule Tai. 1867 jagasid Tai ja Prantsusmaa Khmeeri riigi omavahel ära (Tai sai kaks provintsi ja Prantsusmaa ülejäänu) ning Norodomid jäid Prantsuse asumaa asevalitsejateks. 1906. aastal sõlmitud piirileppe järgi pidi Tai mõlemad endise Kambodza provintsid Prantsusmaale üle andma. Kambodza jäi osaks Prantsuse Indo-Hiinast kuni iseseisvumiseni aastal 1953. Teise maailmasõja ajal aastail
Baaside ajastu Oktoobri alguses toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõdurite läbirääkimised, mille tulemusel said N.Liidu väed luua täiendavad baasid: Rohukülla, Koongale ja Laulasmaale ning varulennuväljad: Kehtnasse ja Kuusikule · 18.oktoober algas maavägede sissemarss Eestisse · Esialgu paigutati Eestisse 14000 jalaväelast, 337 soomukit, 225 lennukit · Kuigi vormiliselt jäi Eesti iseseisvus püsima muutus Eesti N.Liidu protektoraadiks ning välispoliitika sõltuvaks idanaabri omast · Eesti olukorda komplitseeris Talvesõda, üritati säilitada ranget neutraliteeti · Eesti siseelus kujunes oluliseimaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine lahkus ~12600 baltisakslast Hitleri üleskutsele 6.oktoobri kõnes · Eesti valitsuse etteotsa astub Jüri Uluots, kuid demokraatia poole tagasipöördumine tundub ületamatult raske ( endiselt kehtib kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld,
Saksamaa vastu. Inglise ja Saksa deklareerisid, et nemad enam kunagi sõdima ei hakka. Mõnikord kutsutakse konverentsi ,,Müncheni sobinguks", sest seal ei olnud neid, keda konverents puudutas. Lisaks otsustasid lääneriigid kergekäeliselt ainsa demokraatliku Ida-Euroopa riigi alad loovutada. Müncheni konverents näitas Hitlerile, et keegi talle vastu ei hakka ja ta saab suhteid teiste riikidega ära kasutada. 15. märts 1939 viis Hitler väed Prahase. Tsehhi jagati Böömi- ja Määrimaa protektoraadiks, mis oli Suur-Saksamaa kaitse all. Slovakkia oli ideeliselt iseseisev, tegelikult oli see aga vasallriik. Ka teised riigid seal ümber said endale väikeseid alasid. Kadus Tsehhoslovakkia, mis oli olnud ainus Ida-Euroopa demokraatlik riik. Müncheni konverentsist ja Tsehhoslovakkia kadumisest sai lepituspoliitika kulminatsioon, sest nähti, et sakslaste isu on kustutamatu. Edasi esitas Saksamaa nõudmised Poolale. 21. märts 1939 nõuab von Ribbentrop, Saksamaa
Tegelikult otsustas aga Suurbritannia, kes tohivad kanalit kasutada, ja see ilmnes selgelt nii Vene-Jaapani sõja kui maailmasõdade ajal. Suessi kanalit puudutas Lähis-Ida poliitiline arengupilt tugevalt. Kasutades ettekäändena Arabi-paša eurooplastevastast ülestõusu, okupeeris Suurbritannia 1882. aastal Egiptuse ja allutas kanali piirkonna oma sõjalisele administratsioonile. 1914. aastal, kui Suurbritannia sattus Türgi vastaspoolel sõtta, muudeti Egiptus Briti protektoraadiks ning Türgi ülemvõim lõppes ka nominaalselt. 1922. aastal tehti aga Egiptusest brittide eestvõtmisel iseseisev riik, mis jäi sisuliselt aga täieliku Briti kontrolli alla ja selline “iseseisvus” Egiptuse eliiti ei rahuldanud.16 1952.a. toimus Egiptuses riigipööre ning kukutati monarhia. Uue valitsuse etteotsa sai Gamal Abdel Nasser.17 Feodaalse monarhia asemel valitses Egiptuses sõjaväeline diktatuur.18 Nasser soovis 1956.a. riigistada Suessi kanali, kuid see oli otseses vastuolus
Baaside aeg: Oktoobri algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. 12 oktoobril saabusid Tallinna sadamasse kolm Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss Eestisse algas 18.oktoobril. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allakirjutamist nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti poliitika sõltus idanaabrist. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris Talvesõda. Valitsus püüdis jätkuvalt säilitada ranget neutraliteeti, ehkki Eesti lennuväljadelt startivad Vene pommitajad ründasid Soome linnu. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. Baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast. Eesti iseseisvuse häving 1940. aastal: Narva diktaat ja Eesti okupeerimine, juunipööre, Riigivolikogu valimised ja otsused.
mis vallandusid 1. septembril välksõjas Poola vastu. Kaks päeva hiljem kuulutasid britid ja prantslased sakslastele sõja ning Teine maailmasõda oligi alanud. 22. juunil 1941 avas Saksamaa Idarinde tungides Nõukogude Liitu. Sellega oli mittekallaletungileping murtud. Peatselt pärast seda, kui Jaapan ründas Ameerikat Pearl Harbouris, kuulutas Saksamaa sõja ka USA-le. Sõda Euroopas lõppes 1945. aasta 8.mail kui Saksamaa kapituleerus. Pärast sõda sai Saarland Prantsuse protektoraadiks 194756. Natsi reziimi ajal hukati umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 46 miljonit juuti (holokaust). Kogu Euroopas on Teine Maailmasõda vastutav 35 miljoni surma eest. Saksamaa kaotas sõja tagajärjel hukkunutena miljoneid sõdureid ja tsiviilisikuid, kokku ligi 10 miljonit inimest. Lisaks territoriaalsed kaotused. Teistest riikidest oli Saksamaale pagenud või välja saadetud pea 15 miljonit sakslast. Sõjas said kahjustusi pea kõik suuremad Saksamaa linnad.
15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939 Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21. märts 1939 22. märts 1939 Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi (Gdansk) vabalinna Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda (saksa k. Memel)
Suveräänne riigivõim Suveräänsus - riigi täielik välis- ja sisepoliitiline sõltumatus teistest riikidest (iseseisvus). Suveräänsus on rahvusvahelise õiguse peaprintsiipe. Suveräänsus on määratud ÜRO põhikirjas. Asumaadel (kolooniatel) ei ole mingisugust suveräänsust. Nad on emamaa (metropoli) ülemvõimu all. Osa iseseisvunud maadest on muudetud nn ülemerealadeks, mida loetakse emamaa tavaliseks osaks (Näitaks: Prantsuse Guajana, Prantsuse Polüneesia). Protektoraadiks nimetatakse territooriumi, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all. Neid ennast suveräänseteks ei loeta, sest nende välis- ja kaitsepoliitika on protektor riigi kontrolli all (Näiteks: San Marino vabariik on Itaalia protektoraadi all). Unitaarriik ehk ühtlane riik. Lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnusega üksusi (osariik, liidumaa jne). See jaguneb vaid haldusterritoriaalseteks üksusteks (Näiteks Eesti). Suveräänsus kuulub riigivõimule.
· Venemaale anti õigus kasutada Tallinna sadamat. · Soomes põrkusid Moskva nõudmised parlamendi resoluutsele vastuseisule. Talvesõda. Soome võitis Baaside aeg · Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. · Maavägede sissemarss Eestisse algas 19.oktoobril · Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allakirjutamist Nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabris. · Olukorda raskendas talvesõda. Püüti jätkuvalt säilitada ranget neutraliteeti. · Rahva poolehoid kuulus soomlastele. · Olulisem sündmus baaside ajal: baltisakslaste lahkumine! Seitsme kuuga lahkus Eestist 12660 baltisakslast, lisaks tuhatkond eesti soost kadakasakslast. · Ka uue valitsuse esimesed sammud näitasid, et demokraatia juurde tagasi pöördumist ei maksa lähiajal oodata.
Algusfaas (1558-1561): Vana-Liivimaa konföderatsioon kukkus sõja esimese 4 aastaga - Algas venelaste rööv- ja rüüsteretkedega Viru-, Tartu- ja Järvamaale - Seejärel Narva ja Tartu ja mitmete kindluste vallutamine 1558 (Tartus algas 24.a kestnud vene okupatsioon kuni 1582) - Ajutine relvarahu 1559 - Oluline väljaspoolt kaitse otsimine venelaste vastu - Esialgu Ordu viimane koadjuutor ja maameister Gotthard Kettler muutis ordu ja Riia peapiiskopkonna Poola protektoraadiks ja poola sõjavägi linnustesse 1559 1. Saare-Läänemaa müüdi Taani kuningale (1559/1564-1645): - Esialgu venna Magnuse hertsogkond ja piiskopkond (1560) - Ordu sõjavägi sai hävitava löögi viimases välilahingus Härgmäel ja Viljandi kaotamine (1560) - Harju-Läänemaal talurahva ülestõus, kuna võimukandjad ei suutnud kaitset pakkuda (1560- 61) I Liivi sõda (1558-1583): Rootsi · Rootsi uus kuningas Erik XIV (1560) ja tema vend, Soome hertsog Johan (1556-1563)
territooriumile nov esimestel päevadel piki Doonau orgu, Budapestis algasid nov-s ägedad lahingud tänavatel, kestsid ennenägematult kaua, õnnestus lõplikult vallutada vaid 1945 jaan lõpus. II ms jooksul tehti maatasa Stalingrad, Varssavi, Berliin ja Budapest. Punaarmee takerdus mitmeks kuuks Budapesti taha, ei saadud ka Austriasse tungida. Tšehhoslovakkia Oli langenud esimesena II ms ohvriks 1939 märtsis, jagunes kaheks osaks- Sm poolt otseselt okupeeritud Böömi- ja Määri protektoraadiks (Tšehhija), teisalt Slovakkia riigiks, mis oli nukuvalitsuse all. Tšehhija oli okupeeritud, polnud otsest kokkupuutepunkti Moskva ega NL-ga. Pooliseseisev Slovakkia riik oli 1941 suvel astunud Sm satelliitide ritta, ka slovaki vabatahtlikud osalesid lahingutes Punaarmee vastu. Aastate jooksul nähes Sm nõrgenemist ja Punaarmee tugevnemist, kasvasid opostsioonilised meeleolud. Kui Punaarmee lähenes 1944 Slovakkiale, puhkesid augustis ülestõusud, Moskvaga suhted loonud partisanid juhtisid
annaabi.ee 
