Rahvastik Kordamisküsimused 1. Mida uurib demograafia? Demograafia ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku koostise ja rühmade vaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. 2. Miks korraldatakse rahvaloendusi? Rahvaloendusi korraldatakse andmete täpsustamiseks. 3. Mida näitab loomulik iive? Loomulik iive näitab sündimuse ja suremuse vahet. 4. Nimeta rände tõuke- ja tõmbetegureid. Tõmbetegurid kõrged palgad, palju võimalusi eneseteostuseks, hea arstiabi, head elamistingimused, hea haridus. Tõuketegurid madalad palgad, palju töötuid, vähe võimalusi eneseteostuseks, halb arstiabi, viletsad elutingimused, kehv haridus, suur kuritegevus. 5. Iseloomusta sündimust ja suremust Eestis. Eestis on...
Geograafia kordamisküsimused 1. Mida uurib demograafia? Demograafia ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku koostise ja rühmade vaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. 2. Miks korraldatakse rahvaloendusi? Rahvaloendusi korraldatakse andmete täpsustamiseks. 3. Mida näitab loomulik iive? Loomulik iive näitab sündimuse ja suremuse vahet. 4. Nimeta ja iseloomusta demograafilise siirde etappe. 1) Traditsiooniline rahvastiku tüüp – sündimus ja suremus on kõrge, iive nullilähedane, palju lapsi, vähe vanureid, eluiga madal. 2)Demograafiline plahvatus – tekib suremuse järsu languse tõttu, sündimus väga kõrge, iibe kiire kasv, kasvab keskmine eluiga. Probleemid toidu, vee, elamispindadega, koolide puudus, rahvastiku poliitika – sündimuse piiramine. 3)Rahvastiku vananemine – sündimus langeb, suremus on madal, iive peatub (hakkab langema), eluiga kasvab, tööealisi palju- tööpuudus....
saastused, õnnetused, tsernobõl, hiroshima, nagasaki Eesti pole pagulastele kuulus:Vähe töökohti,väiksed toetused, HIINA: Sündivust vähendada õiguslikud sundsteriliseerimine, hilisema abiellumisea soodustamine(M 28 jaN 25) majanduslikud-lapsevanem kellel üks laps, tal on palju eeliseid, nt kõrged palgad tasuta haridus ja tervishoid, Kui omati rohkem lapsi siis pidi riigile trahvi maksma administratiivsed-hiinas annab loa lapse saamiseks pereplaneerimise komitee propagandistlikud- jagatakse rasestumisvastaseid vahendeid,ühelapsepoliitikat toetav loosung"ühiskond ilma õdede ja vendadeta" Traditsioonilised- poisslaste osatähtsus ühiskonnas suurem, valikabordid- kui ultraheli näitab et on tüdruk siis tehakse abort(kuid mitte alati); mõrvatakse tüdruk beebisid või ei registreerita sündi kui on tüdruk.
35. Kes on keskkonnapagulased ? Too näiteks kolm põhjust 1+3p. 36. Miks ei ole Eesti pagulastele populaarne riik? 3p. Rahvastikupoliitika 37. Osata iseloomustada rühmatööna esitatud riigi( Hiina, Tai, India, Eesti, Brasiilia, Filipiinid, sotsialistlik Rumeenia) rahvastikupoliitikat 5p. 1) kas sündivust on vaja suurendada / vähendada 2) milliseid abinõusid kasutatakse? a) õiguslikud b) majanduslikud c) administratiivsed d) propagandistlikud Lisapunktid: sündimust, suremust mõjutavad tegurid maksimaalselt 2p. Mõisted 38. osata seletada või lauseid teha järgmiste mõistetega: demograafia, demograafiline siire, traditsiooniline rahvastiku tüüp, nüüdisaegne rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine, sündimuse üldkordaja, suremuse üldkordaja, loomulik iive, suhteline iive, rahvastiku soolis vanuseline koosseis, valglinnastumine, migratsioon, immigratsioon,
Kolmas ilmselge väljendus, et liitlastest olid saanud vaenlased, selgus 1946. aasta märtsis peetud Winston Churchilli kõnes. Selles hoiatas ta selgelt kommunismi leviku ees ning kutsus teisi riike osutama selleks vastupanu. Seda kõne võib pidada ka külma sõja alguseks. Külma sõda peeti USA ja NSVL vastasseisuks. USA oli demokraatlike riikide esindaja ja NSVL sotsialismi juht. Selle tõttu tekkisid ka niivõrd suured ideoloogilised, propagandistlikud, kultuurilised ja ka sõjalised vastasseisud. Mõlemad riigid erinesid teineteisest hoopis teistsuguse maailmavaate tõttu. Üks riik tahtis sotsialismi maailmas levitada, teine seda levikut takistada. Külma sõja tekkele järgnes rahvuslik vabadusliikumine mujal maailmas - koloniaalimpeeriumid lagunesid, kolooniad iseseisvusid. 1948. aastal toimus esimene kokkupõrge endiste liitlaste vahel Berliini blokaadi kujul. Ka siin
(venekeel, marksism- leninism, NSV Liidu Fourth level ajalugu ja konstitutsioon). Likvideerite Fifth level enamik väikesi ajakirjandusväljaandeid. Massitiraazides ilmusid nõukogulikud õpikud, tõlked nõukogude ilukirjandusest ja ühiskondlik-poliitiline kirjandus. Kujutava kunsti ette seati ülesanne ,,vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjutustest" ning ülistada nõukogude võimu. Peamisteks kunstiliikideks kujunesid propagandistlikud plakatid ja riigijuhtide paraadportreed. Teatrites, kinodes ja kontsertidel asendati senine repertuaar nõukogundliku loominguga, lubades eesti ja välisautorite teoseid esitada vaid piiratud ulatuses. Sotsialistlik realism Sotsialistlik realism on leninistlik-stalinistlik kunstivool. Sotsialistlik realism oli Staliniajal Nõukogude Liidus ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlikule realismile kõige lähedasem kunstivool on
Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. Märts 1946 Churchilli vastus Stalinile. Pidas USA linnas Fultonis kõne AVALIKUSTAS LIITLASTE VASTUOLUD. USA ajakirj. Nimetas seda külm soda (liitlaste vahel) Churchilli kõnet nim. Moskva külma sõja poliitika avalikuks formuleerimiseks. Külm soda Külma sõja telg oli USA ja NSVL vastasseis. Külma sõja vormid: propagandistlikud, ideoloogilised, kultuurilised, majanduslikud ja sõjalised (luure, õõnestustegevus, liitlaste hankimine, konfliktid, kriisid, pingekolded, võidurelvastumine) et tugevdadad ennast ja nõrgestada teist. Võimsam relv oli TUUMAPOMM TRUMANI doktriin Majanduslikult arenenud USA Euroopas populaarne. EU riigid muutusid geopoliitiliseks ruumiks, mille olukord sõltus suuresti N. Liidu ja demokraatlike lääneriikide üha tervanevast vastasseisust.
5. 1980ndate II poolel algab sotsialismileeri lagunemine. 1945 mais telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie ehk keegi ei tea mis seal taga toimub. Märtsis 1946 pidas Churchill kõne ja avalikustas liitlaste vastuolud. USA ajakirjandus nimetas seda külmaks sõjaks. See on ideoloogiline vastasseis kahe erineva süsteemi vahel USA ja NSVL, üliriigid, kes omakorda juhivad oma süsteemi. Külma sõja vormid: propagandistlikud, ideoloogilised, kultuurilised, majanduslikud ja sõjalised. ÜRO loomine Loodi 1945. a suvel San Fransisco konverentsil, kui 51 riiki moodustasid ÜRO. Uus rahvusvahelise koostöö ja rahu tagamise organ pidi välja vahetama Rahvasteliidu. Peaassamblee moodustasid kõik liikmesriigid, 5 suurriiki (USA, NSVL, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina) moodustasid Julgeolekunõukogu, mis oli ÜRO tähtsaim otsustamisorgan.
Ta kirjutas mälestusi, mis aga ei meeldinud partei juhtkonnale. Ilmusid välismaal ja hiljem ka NSV Liidus. Külma sõja algus - Berliini blokaad Berliini blokaad algas 24. juunil 1948 ja kestis peaaegu aasta. NSV Liit sulges kõik raud- ja maanteed. Lääne-Berliini ohustas nälg. Õhusilla abil osutas USA ja UK elanikele abi. Berliini blokaadi eesmärgiks oli sundida lääneliitlasi loobuma Berliinist või muutma poliitikat. Külma sõja vormid: Propagandistlikud, ideoloogilised, kultuurilised, majanduslikud, sõjalised: luure, spionism; võidurelvastumine tuumapomm. Külma sõja kriisid: Suessi kriis 1956 Egiptuses oli rühm natsionalistlikult meelestatud noori ohvitsere kukutanud monarhia. Võim koondus Nasseri kätte, kes üritas üles ehitada araabia sotsialismi ja ühendada kõik Araabiamaad. Ta tegi koostööd NSVL-iga. 1956 natsionaliseeris Nasser Suessi kanali. Läbirääkimised ei toonud lahendust, tuli sõda
domineerivad avaliku huvi asemel ettevõtjate erahuvid, sest ajalehed on eraomandis ja nende peamiseks rahastamisallikaks on reklaam (Sinclair). Mille põhjal valib toimetaja avaldamisele kuuluvad uudised (sisendi-väljundi analüüs)? Hoiakud, arvamused ja väärtused mõjutavad otsustusprotsessi. White'i uurimuses selgus, et toimetaja jättis välja uudised, mis olid tema arvates tavalised v triviaalsed, ebahuvitavad v halvasti kirjutatud, aga ka uudised, mis olid tema arvates propagandistlikud või lihtsalt liiga pikad. > Ajakirjanik pole isoleeritud indiviid, vaid tema tegevust mõjutab uudiste tootmise institutsioon, peatoimetaja ,,punane pliiats" ja lehe poliitika, samuti ühiskondlik-kultuuriline kontekst. 6
24) Uute majanduslike liitude loomine ( Marshalli plaan, VMN vastastikuse majandusabi nõukogu). 2. Külm sõda (1945) 1948- 1989 Külm sõda- ajaloos ja poliitikateaduses kasutusel olev termin, millega tähistatakse peale II MS-i rahvusvahelistes suhtes tekkinud keerulist olukorda ( mis kohati ähvardas puhkeda tegelikuks sõjaks). Külma sõja vormid: 1) ideoloogilised (ideede vaheline võitlus) 2) kultuurilised 3) propagandistlikud 4) majanduslik 5) võidurelvastumine 6) sõjalised konfliktid ( 7) tehnoloogilised saavutused see pole nii oluline kui eelmised) Loetakse mitmeid daatumeid Külma sõja alguse kohta. 1945 a. loetakse seetõttu, et toimus Jalta konverents ja selle seotud hilisemad sündmused. 1948 a. aga seepärast, et toimus esimene reaalne sündmus ehk siis Berliini blokaad. Enamasti loetaksegi just seda külma sõja alguseks
- Kultuurilised ümberkorraldused o Kohustuslikud ained marksism-leninism, NSVL ajalugu ja konstitutsioon, vene keel o Likvideeriti väiksemad kirjandusväljaanded o Nõukogulikud õpikud, tõlked Nõukogude ilukirjandusest, ühiskondlik-poliitiline kirjandus o ,,vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjutustest" ülistada Nõukogude võimu o Kunstis propagandistlikud plakatid, riigijuhtide paraadportreed o Teatrites, kinodes ja kontsertidel asendus senine repertuaar nõukoguliku loominguga. o Algas varasemate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine mälestussambad, raamatud, ühingute sulgemine - Repressioonid esimesed arreteerimised juba 17. Juunil o NKVD töö alguses muutusid hoogsamaks o Algas poliitikute arreteerimine
1940-ndad olid samuti väga komöödiasõbralikud. Vaimselt kurnatud rahvas vajas süngetel aegadel meelelahutust nagu nälgiv kõht leiba ning seda pakkus peamiselt teater (veel rohkem muidugi film, aga selles ei räägitud eesti keelt). Ka nõukogude perioodi alguses, umbkaudu aastani 1947 oli repertuaaripoliitika üsna leplik -- isegi Hugo Raudseppa võis veel mängida. Nii saksa kui vene võimu all mängitud komöödiad olid küll üsna vähenõudliku publiku jaoks mõeldud, viimased ka propagandistlikud. Kuid ajal, mil ei publik ega trupp teadnud, kas neil järgmisel õhtul üldse on katust pea kohal või tuleb teatri suitsevaid ahervaremeid silmitseda, polnud põhjust pirtsutada. 1950-ndad oli traagilise maski aeg, seda samuti teatrivälise süü tõttu. Kuigi tagantjärele võib August Jakobsoni ,,dramatiseeritud jutustuste" sõgedat kurjust isegi naeruväärseks pidada. Seda enam oli publik tänulik vähese propagandavaba
Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur. Propageeriti rahvuslust. Kiusati taga antifasiste; suleti neid koonduslaagritesse (NB! Erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem; massilisi hukkamisi ei toimunud). Parlamendivalimised muudeti farsiks; parlament kaotas oma senise tähtsuse. Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle. Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ja tekkis Mussolini isikukultus. Peep Reimer 8 · Majanduses: Riik sekkus aktiivselt majandusse. Eraomand säilis, ent ettevõtte omanik vastutas riigi ees tootmisküsimustes (riik võis sekkuda tootmisküsimustesse, kui eraalgatus polnud küllaldane või puudus). Riigis kehtestati majanduse juhtimise korporatiivne süsteem -ehk tööandjate ja
üheparteisüsteem. Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur. Propageeriti rahvuslust. Kiusati taga antifasiste neid koonduslaagritesse sulgedes. Kuid erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem: massilisi hukkamisi ei toimunud. Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle. Parlamendivalimised muudeti farsiks ning seetõttu kaotas parlament oma senise tähtsuse. Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ning tekkis Mussolini isikukultus. Sarnaselt Saksamaaga oli Itaalia eesmärk välispoliitikas Vahemere ääres domineeriva ja itaalia rahvusel põhineva ,,Suur-Itaalia" loomine. Kuna seni oli Itaalia koloniaalpoliitikas suhteliselt kõrvalseisja rollis olnud, üritati kaotust tas teha ja 1935-1936 aastatel vallutati Etioopia, kes oli rahvasteliidu liige, ent erilisi Itaalia vastaseid sanktsioone sellele ei järgnenud
· Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur. · Propageeriti rahvuslust. · Kiusati taga antifasiste; suleti neid koonduslaagritesse (NB! Erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem; massilisi hukkamisi ei toimunud). · Parlamendivalimised muudeti farsiks; parlament kaotas oma senise tähtsuse. · Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle. · Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ja tekkis Mussolini isikukultus. · Mussolini isikukultuse näiteid fasistliku propaganda põhjal: Mussolini riigimehena: Itaalia päästja. Jumala saadik ja tema poolt kaitstu. Ülim patrioot ja rahvuse kehastaja. Julius Caesari ja Augustuse troonipärija. Kõige targem valitseja. Armastab isalikult oma rahvast. Mussolini inimesena: Sõjakangelane, kes vaatamata 40 haavale ei vajanud operatsiooni ajal
Kultuur - inimühiskonna loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuse tulemuste kogum; sama teat. ajajärgul, rahval, teat. piirkonnas jne. Kultuuriinimesed on loovad, mõtlevad ning sageli pannakse ka kirja. 24. Mil kombel on kirjandus seotud ühiskonna ja ideedega? Läbi aegade on inimesed armastanud kirjutada sellest, mis on ühiskonnas hea või mis mitte. Näiteks 20. sajandil irjutasid ikestatud rahvaste kirjanikud tihti allegoorilisi luuletusi või sõjast. Levisid propagandistlikud teosed jne. 25. Millised on kirjanduse tähtsamad naaberalad ja kuidas nad kirjandusega seostuvad? Näiteks muusika. Antiikajal esitati eeposi lüüra saatel. Lauludel on sõnad. 26. Kuidas kirjeldada kirjanduse ajalugu? Kuidas saaks kirjeldada seaduspära ja juhuse vahekorda kirjandusloos? Mis on kirjanduslik kaanon? 27. Millised on olulisemad kirjanduslikud traditsioonid maailmas? 28. Mismoodi saab mudeldada Euroopa kirjanduslugu? Kuidas saab selle juures kasutada
Likvideeriti enamik väikesi ajakirjandusväljaandeid; väheste lubatud ajalehtede-ajakirjade tiraazid kasvasid enneolematult. Massitiraazides ilmusid ka nõukogulikud õpikud, tõlked nõukogude ilukirjandusest ja ühiskondlik-poliitiline kirjandu, eeskätt ,,ÜK(b)P ajaloo lühikursus". Kujutava kunsti ette seati ülesanne ,,vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjustustest" ning ülistada nõukogude võimu. Peamisteks ,,kunstiliikideks" kujunesid propagandistlikud plakatid ja riigijuhtide paraadportreed. Teatrites, kinodes ja kontsertidel asendati senine repertuaar nõukoguliku loominguga, lubades eesti ja välisautorite teoseis esiada vaid piiratud ulatuses. Algas varasemate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine: purustati mälestussambaid, keelati osa raamatuid, suleti isetegevuslikud seltsid ja ühingud, ebasoosingusse sattunud loovisiksused kas vaikiti maha või arreteeriti ja küüditati. Repressioonid
Suleti opositsioonilised ajalehed, kehtestati range tsensuur ja propageeriti rahvuslust. Kiusati taga antifasiste ja suleti neid koonduslaagritesse, kuid erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem ja massilisi hukkamisi ei toimunud. Parlamendivalimised muudeti farsiks ja parlament kaotas oma senise tähtsuse. Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle. Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ja tekkis Mussolini isikukultus. Majanduses eraomand säilis, ent ettevõtte omanik vastutas riigi ees tootmisküsimustes (riik võis sekkuda tootmisküsimustesse, kui eraalgatus polnud küllaldane või puudus). Riigis kehtestati majanduse juhtimise korporatiivne süsteem - ehk tööandjate ja tööliste koondiste / korporatsioonide loomine, mille kaudu organiseeriti klasside koostööd kutsealade kaupa
propageeriti rahvuslust. Kiusati taga antifasiste ja suleti neid koonduslaagritesse, kuid erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem ja massilisi hukkamisi ei toimunud. Parlamendivalimised muudeti farsiks ja parlament kaotas oma senise tähtsuse. Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle. Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ja tekkis Mussolini isikukultus. Majanduses eraomand säilis, ent ettevõtte omanik vastutas riigi ees tootmisküsimustes (riik võis sekkuda tootmisküsimustesse, kui eraalgatus polnud küllaldane või puudus). Riigis kehtestati majanduse juhtimise korporatiivne süsteem - ehk tööandjate ja tööliste koondiste / korporatsioonide loomine, mille kaudu
Performance´il on tavaliselt kindel plaan, tihti ka kostüümid, erivalgustus, mõnikord muusika ja heliefektid, kuid väga harva sõnakunsti elemente, seega on performance väga lähedal pantomiimkunstile, aga ka üldse teatrikunstile. Performance´ite harrastus levis ning 70ndatel avaldus selle rangem vorm, kasutati väga erinevaid vahendeid ja vorme, peaaegu et igal performancil oli oma definitsioon ja stiil. Ka tähenduselt olid need väga erinevad- nt propagandistlikud, esoteerilised, samanistlikud või ajaviitelised. Mõned kunstnik läksid esinema juhuslike inimeste ette lähedases linnajaos, tihti lihtsalt tänavale. Julge ja vahetu tänavakunstnikuna on kuulsaks saanud Laurie Anderson, kes on esinenud USA linnades uiskudel, pierroriietuses ja viiulimängu kombineeritud viiulisse peidetud magnetofonimuusikaga. Kõige põnevamad on samanistlikku tüüpi etendused, samaan ei loo objekte vaid tegutseb kunstnikuna ennast ühiskonnale ohvriks tuues. Joseph
Täidesaatvat võimu teostas Rahvakomissaride Nõukogu, kuhu kuulus 13 rahvakomissari. Viidi läbi natsionaliseerimine. Majandus allutusi tsentraliseeritud juhtimisele. Algas tööstuse forsseeritud arendamine. Agraarreformi käigus loodi riiklik maafond Hakati läbi viima nõukogulikku kultuurirevolutsiooni. Kooliprogrammi lülitati Marsis-leninism, NSV Liidu ajalugu ja konstitutsioon ning vene keel. Peamisteks ,,kunstiliikideks" kujunesid propagandistlikud plakatid ja riigijuhtide paraadportreed. Algas varasemate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine. Represseeriti endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud, majandusmehed ja mitmed tippintelligentsi esindajad. 14. juuni 1941 massiküüditamine Saksa okupatsioon 20-28. augustini toimunud lahingutes alistus sakslastele Tallinn. Eestist moodustati Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat. Selle kõrvale loodi eestlastest koosnev Eesti Omavalitsus
EK(b)P esimeseks sekretäriks sai Karl Säre. Teiseks sekretäriks Nikolai Karotamm. Seaduste asendamine NFSV seadustega. Majanduses ümberkorraldused: 1) natsionaliseerimine 2) majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele, käsumajandus 3) tööstuse eelisarendamine 4) agraarreform riiklik maafond 5) suurmajandid, sovhoosid 6) rahareform novembris rubla. Defitsiit. Nõukogulik kultuurirevolutsioon: uued õppeained, vene keel, tsensuur, kunstiliigiks propagandistlikud plakatid, riigijuhtide paraadportreed, nõukogulik looming. Repressiooni. Kuni 1940. lõpuni kadus riigi poliitiline juhtkond jms. 1942. arreteerimine laienes. 1941. 14. juunil massiküüditamine, 10 000 inimest. Sõda. Nõukogude võimuorganid moodustasid ,,põletatud maa taktika" elluviimiseks hävituspataljone, mis purustasid taandumisel hooneid. Hävituspataljonide vastas olid metsavennad. 1941. suvel loodeti iseseisvuse taastamisele, kuid sakslased nii ei arvanud pärast okupatsiooni
d. Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur e. Propageeriti rahvuslust f. Kiusati taga antifasiste; suleti neid koonduslaagritesse NB! Erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem; massilisi hukkamisi ei toimunud. g. Parlamendivalimised muudeti farsiks; parlament kaotas oma senise tähtsuse h. Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle i. Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ja tekkis Mussolini isikukultus · Majanduses: a. Riik sekkus aktiivselt majandusse. b. Eraomand säilis, ent ettevõtte omanik vastutas riigi ees tootmisküsimustes c. Riigis kehtestati majanduse juhtimise korporatiivne süsteem ehk tööandjate ja tööliste koondises/korporatsioonide loomine, mille kaudu organiseeriti klasside koostööd kutsealade kaupa. Sellega taheti vältida klassivõitlust. Samas oli
Kirjastus, Koolibri), võib seda julgelt kasutada, sest neil on välja kujunenud oma käsikirjade retsenseerimise kord. Ka veebilehtede puhul on kirjastaja ehk lehekülje pidaja tuvastamine oluline. Juhul kui on võimatu aru saada, kellele see kuulub ja kui vana on sellel olev teave, ei tohi seda materjali uurimistöös kasutada; 3. kas tekst loodi kindlaks otstarbeks ja kui, siis milliseks? Kogu trükiste ja veebilehtede hulgast moodustavad suure osa propagandistlikud, mis pole sisult neutraalsed. Nende ülesanne on olukorda ilustada. Parteilise propaganda kõrval (nt valimisreklaam, parteide ajalehed) on tänapäeval palju erinevate surverühmade materjale ning investoritele ja turistidele mõeldud riiklikku reklaammaterjali, kus esitatakse asju kallutatult. Näiteks jätavad Eesti Ettevõtluse Arendamise SA poolt välisinvestoritele koostatud brosüürid Eestist hoopis ilusama mulje kui inimarengu aruanded
aasta katk Kõik need tegurid kokku mõjusid laastavalt kogu elanikkonnale, kuid eelkõige talupidajatele. Selle tulemusena inimesed metsistusid, ei tegelenud oma põhitegevusega, hakati röövima (mis käis läbi inimelude võtmise) jne. Pärast 27.06.1709 on Peetril selge, et ta saab oma põhieesmärgi ehk Eesti- ja Liivimaa vallutamise osas tegutsema hakata. Selleks tuli hõivata kolm allesjäänud suurt tugipunkti: Riia, Pärnu ja Tallinn. Augustis 1709 keelab ta edaspidised rüüstamised (propagandistlikud eesmärgid elanike poolehoiu võitmiseks, ning et alad tuleks venelaste kätte võimalikult korrasolevana). 31.01.1710 on üks mitmetest pöördumistest: Seremetjev saadab siinsetele rüütelkondadele tsaari nimel kirja, et tsaari eesmärgiks on maa vabastamine Rootsi orjusest. Lubab, et kui maa tuleb Vene koosseisu, jäävad nende privileegid kehtima. Seremetjev teeb oma kirjas tsaarist heategija. Esimestes kirjades räägib tsaar endast kui vabastajast. Ennast kui
Kõik need tegurid kokku mõjusid laastavalt kogu elanikkonnale, kuid eelkõige talupidajatele. Selle tulemusena inimesed metsistusid, ei tegelenud oma põhitegevusega, hakati röövima (mis käis läbi inimelude võtmise) jne. Pärast 27.06.1709 on Peetril selge, et ta saab oma põhieesmärgi ehk Eesti- ja Liivimaa vallutamise osas tegutsema hakata. Selleks tuli hõivata kolm allesjäänud suurt tugipunkti: Riia, Pärnu ja Tallinn. Augustis 1709 keelab ta edaspidised rüüstamised (propagandistlikud eesmärgid elanike poolehoiu võitmiseks, ning et alad tuleks venelaste kätte võimalikult korrasolevana). 31.01.1710 on üks mitmetest pöördumistest: Seremetjev saadab siinsetele rüütelkondadele tsaari nimel kirja, et tsaari eesmärgiks on maa vabastamine Rootsi orjusest. Lubab, et kui maa tuleb Vene koosseisu, jäävad nende privileegid kehtima. Seremetjev teeb oma kirjas tsaarist heategija. Esimestes kirjades räägib tsaar endast kui vabastajast
annaabi.ee 
