Sisepoliitika (1934-1940) 9 klass Riigipööre 1934 EV teine autoritaarne põhiseadus 12.03.1934 sõjaväeliste riigipööre Üldriiklik kaiseseisukord J. Laidoner kaitsevägede ülemjuhatajaks Vaikiv ajastu 1934. riiklik propagandatalitus 1935 erakondade ja poliitilised ühingud keelati. Parlamentaarne demokraatia autoritaarne valitsuskord K. Päts, J. Laidoner, Kaarel Eenpalu. Kodaniku- ja poliitilised õigused kitsendatud. 1935 Isamaliit Reformid ja kampaaniad Ulatuslikud reformide programmid Rahvustervik Kutskojad Propagandakamaaniad Nimede eestistamine Pehme diktaktuur. 1.01.1938 kolmas EV põhiseadus. Riigipea president Kahekojaline riigikogu K. Päts presidendiks 1938 amnestiaseadus.
organisatsioon suleti · Riigikogu läks suvepuhkusele, Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega · Sept.1934 pikendati kaitseseisukorda aasta võrra · Riigikogu tuli sügisel taas kokku, et taas laiali minna, algas vaikiv olek Vaikiv olek kestab · Vaikivasse olukorda jäid erakonnad, kuni nad 1935 ära keelati · Ainupartei Isamaaliit · Kehtestati tsensuur · Tõnissoni käest võeti ära "Postimees" · Moodustati riiklik propagandatalitus · Rahvustundeid õhutavad kampaaniad · Üleriigilised kutsealased korporatsioonid nn. kutsekojad · Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul 1938. aasta põhiseadus · 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvuskogu · Pätsi suunistel koostati uus põhiseadus, mis seadustas autoritaarse valitsemisviisi · Riigipeaks PRESIDENT, kellel olid laialdased õigused: võis anda dekreetidega seadusi, vetoõigus, saata parlamenti laiali, kinnitada ametisse
põhjuseks vädetav vapside planeeritud riigipööre või mäss. Ehk demokraatia kaitsmine. Välja kuulutati 6- kuuline kaitseseisukord(pidevalt pikendati kuni 1938.a.). Vabadussõjaliste organisatsioonide sulgemine. algas liikmete arreteerimine.Vikiva ajastu väljakuulutamine.Riigikogu ja riigivanema vlimised lükati edasi. Puhastus riigiaparaadis. Riigikogu sisuline laialisaatmine 02.10.1934.Peaministriks määrati Kaarel Einpalu. Sõnavabaduse piiramise dekreet detsembris 1934-loodi Riiklik Propagandatalitus. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus-loodi kutsekojad ja ühingud nt.Isamaaliit(ainupartei), opositsiooni koondumine Tartusse-Tartu vaim, 8.12.1935 vapside riigipöörde katse. Olukorra normaliseerumine.uue põhiseaduse koostamine.1937 kutsuti kokku Rahvuskogu.Veebruaris 1938.valiti Riigivolikogu. Riigimeelsuse pidi garanteerima Rahvarinne. Valituks osutus 14 opositsioonilist saadikut.24.04.1938 kinnitati K.Päts vabariigi presidendiks(autoritaarne diktatuur jätkus seaduslikul kujul
oma kontrolli alla. Kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioon id suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. 7. 1935 keelati erakonnad. Neid asendas ainupartei, mis oli rahvusühtsuse ideel põhinev Isamaaliit. Vaikivast olekust sai terve ajajärk, mida on hakatud nimetama vaikivaks ajastuks. Kehtestati tsensuur, võeti Tõnissoni käest ära ,,Postimees", moodustati riiklik propagandatalitus, algatati mitmeid õhutavaid kampaaniaid (nimede eestistamine, kodukaunistamine jm.). Asuti looma üleriigilisi kutsealaseid korporatsioone, nn kutsekodasid, millel oli kaugeid ühisjooni keskaegsete gildidega, kuid samuti Itaalia vastavate organisatsioonidega. 1935 Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul, kus olevat arutatud sõjaväelise riigipöörde plaani. Üle saja inimese mõisteti vangi. Avaliklusele edastati aga infot, et vapside populaarsus kadus
märts, 1934. 6)Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned: Riigikogu ei kutsutud kokku Oli ainult üks partei (Isamaaliit) Seadusi andis välja Päts oma dekreetidena Võim oli Pätsi ja ta sõprade käes (Päts, Laidoner, K.Einbund, Kaarel Eenpalu) Kehtis erakorraline seisukord, põhiseadus ei kehtinud Tsensuur Asutati spetsiaalne propagandatalitus (keelatud oli kirjutada Pätsi eraelust, Hitlerist, Stalinist) Erinevad kampaaniad, et rahvustunnet suurendada Kunst, kirjandus ja kultuur oli allutatud Pätsi autoriteedile, ei olnud vaba. Hakati kitsendama hariduse omandamise võimalusi ja propageeriti kutsekoole Majandus allutati riigi kontrollile, paljud ettevõtted olid riigi käes Loodi ametiühingute asemele kutseliidud 7) 1938
Suhtekorralduse algus: • Esialgu kasutasid firmad reklaami. • Hiljem palgati publitsistid, kes nähti rahva poolt kiirelt läbi. • Tekkis uus meetod - avalikud suhted. • Pressiteade - tekkis 1800. aastatel (esmased kasutajad raudteefirmad) • Esimene suhtekorraldusfirma - aastal 1900 Suhtekorraldus Eestis: • Modernne suhtekorraldus tekkis taasiseseisvusperioodil. • Tekkisid propagandakäsiraamatud • 1934 loodi Eesti Riiklik Propagandatalitus Suhtekorralduse algsed tegevusalad: • Sotsiaalteemad: karsklus, heategevus, propagada • Riiklike & rahvuslike väärtuste propageerimine !2 • Eesti tutvustamine välismaal • Valimisvõitlus 4. Meediasuhted ja nende toimimiseks vajalikud oskused. Avalik arvamus toimib järgnevalt: Suhtumine ➡ Arvamus ➡ Tegevus
Riigikogu liikmed olid sunnitud laiali minema, parlament oli surutud ,,vaikivasse olekusse". Vaikivasse olekusse jäid ka erakonnad, kuni nad 1935. Aastal hoopiski ära keelati. Neid seati asendama ainupartei, rahvusühtsuse ideel põhinev Isamaaliit. Vaikivast olekust sai terve ajajärk, mida hiljem on hakatud nimetama vaikivaks ajastuks. Kehtestati tsensuur, võeti Tõnissoni käest ära ,,Postimees", moodustati riiklik propagandatalitus, algatati mitmeid rahvustundeid õhutavaid kampaaniaid (nimede eestistamine, kodukaunistamine jm.). Asuti looma üleriigilisi kutsealaseid korporatsioone, nn. Kutsekodasid, millel oli kaugeid ühisjooni keskaegsete gildidega, kuid samuti Itaalia vastavate organisatsioonidega. Paljud Pätsi ja Eenpalu reformid olid kahtlemata demokraatiavastatsed ja autoritaarsed, kuid see ei tähenda, et neid peaks ilma mingite mööndusteta taunima
***Algas poliitilises elus nn "vaikiv ajastu" *Parlamentaarse demokraatia lammutamin ja autoritaarse valitsuskorra järk järguline sisseseadmine. *Riigijuhtime läks 3le: Riigivanem Konstantin Päts Sõjavägede ülemjuhataja Johannes Laidoner Siseminister Kaarel Eenpalu Kes võtsid endale kogu vastutuse riigi ja rahva saatuse eest. *ametliku ideoloogia levitamiseks ja avaliku elu riiklikuks suunamiseks loodi 1934.a Riiklik Propagandatalitus. *Valitsuse abiorganisatsiooniks oli 1935.a asutatud Isamaaliit, mis täitis ainupartei ülesandeid *1934.a novembris põgenes A.Sirk Tallinna keskvanglast Soome, kus ta sai kohe poliitilise varjupaiga. Seal hakkas ette kavandama järgmist riigipööret, kuid võimud said sellest aegsasti teada ja arreteeriti ~800 inimest. Reformid ja kampaaniad *Riigiuuenduse ideeliseks aluseks oli rahvustervik, riiklik ja rahvuslik üksmeel, korporatiivsus, majanduse riiklik reguleerimine.
Ka maakonnalehed nimetati õmber. Uued lehed: Noorte Hääl, Sirp ja Vasar. 1938. aasta 259 ajakirjast oli alles jäänud 34. Ajakirjanikkond vahetati välja senised vallandati, arreteeriti. Uued olid vasakpoolsed, algajad. ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!". Tsensuur. Ajakirjandus propagandavahend. Gori enesetapp. Lõvi, Laaman, Tõnisson, hukati. Päts arreteeriti, suri vangistuses. Veiler põgenes Läände. Moor tõrjuti ajakirjandusest. Hindrey varjas end. Riiklik propagandatalitus hoidis ajakirjandusel silma peal. Saksa okupat. 41-44. Paar nädalat tsensuurita, siis asus tööle Saksa tsensuur. Info- ja propagandavahendid ajalehed. Päevalehed Eesti Sõna, Maa Sõna ja Revaler Zeitung. Raadiojaam Landessender Reval. Ajakirjad prakt. Likvideeritud, mõned erialaajakirjad. PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA: Stalinistlik, sulaaegne, stagnatsiooniaegne 1944-55 stalinistlik Märksõna: HIRM! Küüditamine jne. Ajakirjandust omas ja juhtis kommunistlik partei
majandus hakkas tervenema, kuid samas hakkas pead tõstma sisepoliitiline kriis. Nõuti põhiseaduse muutmist, eriti populaarseks muutusid sellel perioodil vapsid. 1934. aasta 12 märtsil koondas Konstantin Päts koos Johan Laidoneriga võimu enda kätte. Vapside tegevus livideeriti. Riigivanem Päts asus valitsema ilma Riigikoguta. Erakondade tegevus peatati ning neid asendas ainupartei Isamaaliit. Ajalehed allutati tsensuurile ning moodustati riiklik propagandatalitus. Algas vaikiv ajastu. 1930ndate teine pool kujunes Eestile majanduslikult vägagi edukaks. Suur osa oli selles riigi seinisest suurem sekkumine majandusse. Arenesid põlevkivi- ja keemiatööstus ning puidutööstus. Kultuuri edendamisele pöörati samuti Eesti Vabariigis suurt tähelepanu. Alguse sai see juba rahvusliku liikumise ajal, niisiis tundub see olevat igati loomulik jätk. Rajati Kultuurkapital,
ajastu". Riigijuhtimine läks kolmikule : riigivanem Konstantin Päts, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner ning siseminister Kaarel Eenpalu (Einbund). Ajakirjandusele pandi pähe suukorv, keelati valitsuse tegevuse kritiseerimine ja kodurahu rikkumine, trükitooted allutati järeltsensuurile, suleti opositsioonilisi väljaandeid, sõnakuulmatuid toimetajaid trahviti. Ametliku ideoloogia levitamiseks ja avaliku elu riiklikuks suunamiseks loodi 1934. aastal Riiklik Propagandatalitus. Valitsuse poliitiliseks abiorganisatsiooniks oli 1935. a asutatud Isamaaliit, mis täitis ainupartei ülesandeid. REFORMID JA KAMPAANIAD Pätsi juhtnööride kohaselt asutati 15 avalik-õiguslikku kutsekoda (koos varem loodutega 17), kuhu inimesed olid koondatud mitte maailmavaate, nagu parteide puhul, vaid elukutsete järgi. Kutsekojad pidid täitma riigiorganite, erakondade, ametiühingute, kasvatusasutuste jm ülesandeid. 1935. a moodustati kodade tegevuse koordineerimiseks ja
istung saadeti laiali. Samas ei saa öelda, et riigikogu ei olnud – nad olid vaikivas olekus ehk neid ei kutsutud kokku. Selle tõttu on Pätsi võimuletuleku aega kutsutud ka vaikivaks ajastuks. See tähendas, et lubatud oli vaid ühe partei tegevus – selleks oli isamaaliit. Seda parteid ei olnud varem, see loodi 1934 kui Pätsi tegevust toetav partei. Levinud oli tsensuur. Eeskätt tähendas see, et võimulolijaid ei olnud võimalik kritiseerida, kriitilisi artikleid ei avaldatud. Loodi propagandatalitus, mille ülesandeks oli kehtiva korra õigustamine. Selle eestvedamisel viidi läbi palju suuri kampaaniaid. Esmane oluline kampaania oli nimede eestistamine, seda nii perekonnanimede kui eesnimede osas. Eestlased said algselt nimed 1830. aastatel pärast pärisorjuse kaotamist. Lisaks oli lipukampaania ja kodukaunistamiskampaania ehk õue eraldamine loomade aiast, hekkide istutamine, vaipade kudumise õpetamine. 1930
Nõukogude liit Revolutsiooniliste mõtete levitamine marksism, leninism jne Agitatsioon, agitprop Propaganda (natsi saksamaa) Adolf Hitler Alfred Rosenberg Joseph Goebbels, rahvavalgustuse ja propaganda minister Leni Riefenstahl Triumph des Willes Vastupropaganda: USA Führer’s face Suhtekorraldus Eestis Sõdadevaheline periood Tänapäevane suhtekorraldus taasiseseisvusperioodil Algusaastad Esimesed juhitud kommunikatsiooni tegevused Propagandakäsiraamatud Eesti Riiklik Propagandatalitus 1934 Suhtekorraldustegevusi Sotsiaalteemad Karsklus Heategevus Propaganda Riiklike ja rahvuslike väärtuste propageerimine Eesti tutvustamine välismaal Valimisvõitlus Taasiseseisvunud Eesti Valitsuse pressisekretär 1990 Suvi 1990: valitsuse pressikonverentsid 1991 teadlik suhtekorraldustöö välisesindustes 1992 esimesed pressiesindaja ametikohad ministeeriumites 1992 valimised, esimesed valimisstaabid ja -võtted SUHTEKORRALDUS ÜLDISELT Suhtekorraldus kultuuris Filmid
saadikutel ei lubatud enam kokku tulla Tasalülitamine *12. märtsi riigipööre ja Riigikogu seadmine nn vaikivasse olekusse olid vaid esimesed sammud demokraatliku riigikorra asendamiseks autoritaarse reziimiga *Detsembris 1934 ilmus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust ning veidi hiljem rakendati ka otseseid jõuvõtteid: opositsiooniline Maaleht suleti ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile *Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus *Propagandatalitus viis ellu mitmed üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu levitamine jm *Märtsis 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus ning nende asemel asutati valitsuse toetajaskonda koondavad uuetüübilised ühingud Isamaaliit ja kutsekojad *Isamaaliit, mida esitleti üldkultuurilise apoliitilise ühinguna, kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks
1) riigikogu koos ei käinud 2) kehtestati tsensuur 3) kehtestati üheparteisüsteem ainuke partei oli Pätsi ja Laidoneri toetuseks loodud Isamaaliit Selleks, et opositsioon ei saaks oma sõnumit levitada, oli opositsiooni esindajaks Jaan Tõnisson (Pm toimetaja), aga Tõnissoni käest võeti Postimees ära ja pandi riigi kontrolli alla. Teised ajalehed, mis soovisid opositsioonilist sõnumit levitada, suleti. Diktatuuri tingimustes loodi propagandatalitus, mis oli mõeldud rahvameelsuse mõjutamiseks. Ülesanded olid suurte kampaaniate korraldamine: 1) nimede eestistamise kampaania saksa, vene ja halvakõlalisi perekonnanimesid muudeti eestipäraseks. Ka toonane peaminister Karl Einbund > Kaarel Eenpalu. 2) sini-must-valge lipu ja Võidupäeva (23. Juuni Landeswehri üle saadud võit Võnnu lahingus) tähistamise kampaania peeti oluliseks, et igal majal oleks olemas oma
oma kontrolli alla. Kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioon id suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. 7. 1935 keelati erakonnad. Neid asendas ainupartei, mis oli rahvusühtsuse ideel põhinev Isamaaliit. Vaikivast olekust sai terve ajajärk, mida on hakatud nimetama vaikivaks ajastuks. Kehtestati tsensuur, võeti Tõnissoni käest ära ,,Postimees", moodustati riiklik propagandatalitus, algatati mitmeid õhutavaid kampaaniaid (nimede eestistamine, kodukaunistamine jm.). Asuti looma üleriigilisi kutsealaseid korporatsioone, nn kutsekodasid, millel oli kaugeid ühisjooni keskaegsete gildidega, kuid samuti Itaalia vastavate organisatsioonidega. 1935 Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul, kus olevat arutatud sõjaväelise riigipöörde plaani. Üle saja inimese mõisteti vangi. Avaliklusele edastati aga infot, et vapside populaarsus kadus.
Loodi Eesti Kirjanikkude Liit. Alustas ilmumist ajakiri ,,Looming", esimene toimetaja Tuglas. 20 ndate lõpus kirjanduslik ajaleht ,,Kirjanduslik orbiit". Loodi kultuurikapital. ,,Looduse" romaanivõistlus pani aluse romaani viljelemisele ning tõi kirjandusse palju noori autoreid. 30ndad: Kirjanduselu keskuseks Tartu. Kehtestatud oli nn vaikivolek, mis andis riigipeale diktaatorlikud õigused. Loodi ajakirjandust valvav Riiklik Propagandatalitus. Kirjandusringkondades arutleti milline peaks olema tõeline rahvuslik kirjandus. Asutati riigivanema auhind, mille esimeseks laureaadiks oli A. H. Tammsaare. Kuulutati välja raamatuaasta millega tähtistati eesti raamatu 400-aastast iga. Asutati ajakiri ,,Varamu", toimetaja Visnapuu. Vastukaaluks asutati Tartus ajakiri "Akadeemia". Ilmus ka A. Orase koostatud ,,Arbujad", mille järgi kogumikus ilmunud autorid oma rühmitusele nime võtsid. · Tammsaare elu ja looming
luues olukorra, kus osalemisest, uuest teadmisest on kasu (selle kasu 1919- lehes ilmub sk elemente- reklaam, sotsiaalne, sõjaline sk, poliitiline propaganda, lobitöö. olemasolu võib pelgalt deklareerida). Konsensuspüüdlustele võib ohtlikuks saada ka uus teadmine, eriti kui 1933- 1.pr-agentuur- whitaker ja baxter see on ulatuslik või oluline. Kaitseks selle vastu on pidev kommu ja meedia perioodilisus. Kui 1934. loodi Eesti Riiklik Propagandatalitus-. Teadete andmine valitsuse, ta asutuste tegevuse kohta, riikliku ja meediaavalikkus satub mingil põhjusel kriisi (tsensuur, manipulatsiooni aste muutub liiga suureks), siis rahvusliku selgitustöö korraldamine, sots ühistöö. elustuvad avalikuse teised komponendid –üritusavalikkus ja encounter. Siin toimub sama, mis kuulujuttude Sk 1. Vabariigi ajal ühesuunaline ja ebasümmeetriline. puhul: avalikkuse teised osad hakkavad täitma asendaja funktsiooni
12.1934 Einbundi määrus, millega reguleeris perioodiliste trükitoodete väljaandmist: 1) ajakirjandusel keelati kujutada halvustaval moel rigijuhte, valitsust, riigiasutussi ja käsitleda pol sündmusi nii, et see võikks höirida valaikku rahu. Rikkumiste puhul ähvaradati rahatrahvida või lühiajaliste vangistustega. 2) Juhtival, nähtaval kohal ja ainult pol toonis avaldada juhtivate riigitegelaste sõnavõtud 3) Järeltsensuur, mida pidi teostama hakkama uus institutsioon Riiklik Propagandatalitus. Ajakirjandusvabadusega harjunud ajakirjanikud ei lasknud end ainult sellest määrusest kohustada ega hirmutada, jätkati ka kriitilises toonis valitsuse suhtes. Esimesed karistused 34 a lõpus. Märtsis 35 mindi otsese vägivalla teed. Esimesena suleti ajaleht Maaleht (Asunike leht opositsiooni peamine häälekandja). Juulis 35 võeti ajaleht Postimees Tõnissoni käest ära, pandi sekvestri all maj muudatused. Postimees oli osaühisus. Valitsuse otsusega määrati ametisse 3liikmeline
valimiste edasilükkamine vapside väljatõrjumine poliitikast puhastused riigiasutustes ajakirjanduse enesetsensuur 28. IX 1934 – Riigikogu istung: valitsuse kritiseerimine 2. X 1934 – Riigikogu puhkusele („vaikiva ajastu” algus) Ühiskonna tasalülitamine: riigivanema dekreediandlus 5. III 1935 – poliitiliste erakondade keelamine Isamaaliidu asutamine dekreet trükitoodete kohta korporatiivne ühiskond Riiklik Propagandatalitus: tutvustada valitsuse tegevust aidata kaasa rahvuslik-riiklikule ülesehitustööle ja rahvusterviklikkusele riiklikud suurüritused: nimede eestistamine (200 000), Eesti lipu kampaania, kodukaunistamine IX 1935 – vapside põhiseaduse eelnõu 7. XII 1935 – vapside arreteerimine 1936 – vapside kohtuprotsess (10, 15 või 20 aastat sunnitööd)-oli suhteliselt sümboolne ja vabastati peatselt. Sep
ideoloogiatest peale ja seda juba alates organisatsiooni maailmavaatelisest tasandist. Terviklik ülevaade eesti suhtekorralduse arengust paraku seni puudub, vaid üksikkäsitlused. Eesti Vabariigi algusaastate suhtekorralduslikke elemente võib 1919,1926,1934 aastate ajalehtedes ilmunud analüüsi põhjal klassifitseerida reklaamiks ajakirjanduslikes tekstides, sotsiaalseks, sõjaliseks, poliitiliseks propagandaks ja lobitööks. 1934.a. loodi Eesti Riiklik Propagandatalitus, mille ülesandeks oli Pätsi dekreedi kohaselt järgnevad: teadete andmine valitsuse ja ta asutuste tegevuse kohta, riikliku ja rahvusliku selgitustöö korraldamine ning avalaiku elu aktiviseerimine seltkondlikule isetegevusele ja sotsiaalsele ühistööle. Lähtudes Grunigi neljast suhtekorralduse mudelist, oli eesti riigi suhtekorraldus esimese vabariigi ajal selgelt ühesuunaline nin asümmeertiline. Küll ei saa öelda, et RPT ei oleks
märtsis keelati kõik parteid, toimima jäi Isamaaliit, mis nimeliselt polnud mitte partei vaid valitsuse „abiorganisatsioon“; ametiühingute tegevus allutati riigi kontrollile, samas loodi kutsekojad, mis hiljem kaasati osalt ka valitsemisse; kehtestati meediatsensuur; poliitiline opositsioon keelustati, hulk vapse ja muid vangistati (hiljem amnestia); seadusandlik võim läks Pätsi kätte, kes valitses seadusi dekreetidena välja andes; loodi riiklik propagandatalitus; Tartu Ülikooli autonoomia kaotati; 1938. aasta põhiseadusega loodi tugev presidendiinstitutsioon, kahekojaline Riigikogu, mille osa liikmeid ei olnud valitavad vaid määrati presidendi või kutsekodade poolt või kuulusid sinna ameti poolest; 15. Eesti ja Lääne-Euroopa vasakintellektuaalid kahe maailmasõja vahel: demokraatia, autoritaarsus ja N. Liit Eesti vasakintellektuaalidest polnud EW ajal mitte keegi seotud kommunistliku parteiga (sinna astuti alles 1940. aasta teisel poolel)
preemiaid ja honorari. Siiski ei olnud ajakirjanikud oma eluga rahul, kuna puudusid sotsiaalsed tagatised. Kui 1936 asutati kultuuritegelaste pensionikassa, liitus sellega 100 ajakirjanikku, mis näitas, kui suurt vajadust tunti kindlustatuse järele. Haiguse ja õnnetuse puhul andsid toetusi ajakirjanduse sihtkapital ja EAL. Vaid üksikud ajalehed olid oma personali haigekassas kindlustanud. Näiteks kattis ETA 80 % oma ajakirjanike ravikuludest. Propagandatalitus Pisut lähemalt ajakirjandust reguleeriva institutsiooni tööst Eesti Vabariigis. 1934.a septembris loodi Valitsuse Informatsiooni- ja Propaganda Talitus, et korraldada riiklikku ja rahvuslikku propagandatööd ning anda valitsuse ja ta asutuste kohta informatsiooni. Loodud organ hakkas kontrollima ja suunama ajakirjanduse sisu. Eesmärk oli suunata avalikku arvamust, korraldada poliitilist organiseerumist, teha ajakohast selgitustööd.
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918
ajakirjandusel keelati kujutada halvustaval moel rigijuhte, valitsust, riigiasutussi ja käsitleda poliitilisi sündmusi nii, et see võiks häirida avalikku rahu. Rikkumiste puhul ähvaradati rahatrahvida või lühiajaliste vangistustega. 2) Juhtival, nähtaval kohal ja ainult poliitlised toonis avaldada juhtivate riigitegelaste sõnavõtud 3) Järeltsensuur, mida pidi teostama hakkama uus institutsioon – Riiklik Propagandatalitus. Ajakirjandusvabadusega harjunud ajakirjanikud ei lasknud end ainult sellest määrusest kohustada ega hirmutada, jätkati ka kriitilises toonis valitsuse suhtes. Esimesed karistused 34 a lõpus. Märtsis 35 mindi otsese vägivalla teed. Esimesena suleti ajaleht Maaleht (Asunike leht – opositsiooni peamine häälekandja). Juulis 35 võeti ajaleht Postimees Tõnissoni käest ära, pandi sekvestri all. Samuti juulis 1935 võeti üle ka raadio. Mõisteti, et raadio on
annaabi.ee 
