Turg loetakse olevat equilibriumis kui kaupade/toodete hinnad kasvavad/kahanevad võrdeliselt Tarbija Hinna Indeksiga (Inflatsiooniga). Nimetatud kehtib püsi- ja esmatarbe kaupade kohta, mille läbimüük on olemenemata CPI'st (Consumer Price Index) stabiilne. Hooajaliste kaupade hinnad käituvad vastavalt nõudmise/pakkumise seaduspärasustele ja on ettearvamatud. 6.Kuidas turuhinnad motiveerivad inimesi tooteid ja teenuseid tootma? Turuhind ise ei motiveeri kedagi. Motiveerib eeldatav (projitseeritud) kasum, mida tootja võib oma toote/teenuse müügist teenida tingimusel, et tema tootmis- ja püsikulud on kontrollitavad. 7.Millised on turuhinna rollid? Turuhind (realisatsioonihind) näitab kui palju tarbija on nõus maksma mingi toote/teenuse eest. Hindade tõus või langus CPI ostukorvis näitab inflatsiooni või deflatsiooni. Muidugi näitab ka KÜSITAV hind tootja soove kasumile. 8.Kes või mis on ,,sõnumitoojad"? Miks nad olulised on?
visuaalset informatsiooni selle kohta, et mingi objekt võib neile osta sõita. Bower, Broughton ja Moore (1970) panid objektid kiiresti imiku näo suunas liikuma. Juba 6-21 päevalised imikud pöörasid pea ära ja lükkasid end kätega kiiresti lähenevast objektist eemale. Sellisele kiiresti lähenevale objektile on iseloomulik retinaalse kujutise paisumine, mis annabki märku lähenevast kokkupõrkest. Kasutades ekraanile projitseeritud varjukujutisi, näitasid Ball ja Tronick (1971), et imiku reaktsioon on tõepoolest reaktsioon objektile, mis liigub imikuga kokkupõrke suunas. Ühe teise uurimuse põhjal tegi Bower (1971) järelduse, et imikud tajuvad ka ,,virtuaalseid objekte" tahketena. Need varased uurimused lubasid oletada, et imikud võivad tajuda objektide püsivust enne, kui neil on olemas ulatuslik asjade kompimiskogemus. Kaasaja uurimustest võib kokkuvõtlikult järeldada, et nägemis- ja puutemeel
Olles raamaturiiulil on Flavio vari seinal ülisuur. Niisiis näeb või tahab näha Flavio end suuremana kui ta tegelikult on. Kuna Isabella peab temaga dialoogi ja on näoga Flavio enda poole, siis ta näeb Flaviot sellisen nagu ta on, ta ei näe Flavio „ego varju“. Kui Isabella on raamaturiiulil, siis on ta enda „ego varju“ poole seljaga. Ta on näoga Flavio poole, kellest nüüd valguse ja positsiooni muutuse tõttu on projitseeritud seinale elusuurune vari. Kui Isabella lavalt lahkub, muutub valgus ning Flavio „ego vari“ jääb temast endast tunduvalt väiksemaks. Niisiis jääb mulje, et Flaviol on vaja Isabellat, et end suurena tunda. Mitu korda viskab Professor Indrekule salamahti sarkastilis-taunivaid kommentaare tema suurelisuse ja uhkuse kohta. INDREK: Ma mõtlesin… Kui kõik loevad, kes siis muid asju teeb, mida on vaja teha? PROFESSOR: Soovite hakata lugemise direktoriks? Suurepärane idee!
Olete seni avaldanud 12 raamatut. Kui ilmuks inimene, kes teie kirjutatust midagi lugenud pole, millest soovitaksite tal alustada? Mida peate oma «esindusteoseks»? Ma arvan, et ta võiks kõigepealt lugeda «Meetrit ja Demeetrit». See pole küll mingisugune autoportree, minu isikut on seal vähe tunda. Pigem on ta kokku pandud nagu tänapäeva dzäss nagu koosseis, kus üks mängija on Põhja-Aafrikast, teine Indiast, kolmas Lõuna- Ameerikast. See on ka tulevikku projitseeritud eepos, tegevusaeg on lähem tulevik, näiteks aeg, mil Euroopa hakkab vee alla jääma. Millised võiksid olla need eripärased elemendid, millest moodustub eesti mõtlemine või eesti kultuuri kogum? Kas meil on mingi päris oma kiri või muster? Mingi konstellatsiooni omapära on kindlasti olemas. Aga selle määratlemine pole mulle vist eriti tähtis. Kas eesti rahvas läheks sellest paremaks, kui meil oleks palju veidraid kujusid ja
mõnesse muusse formaati, kuid ka seda mitte alati. E-raamatu trükitud raamatuks muutmiseks on palju lihtsam viis printimine. (Wikipedia 2013) Tavaliselt aga avaldatakse kõigepealt raamatu printversioon ning, kui autor soovib, hiljem e-raamat. 3. E-RAAMATUTE AJALUGU Esimest korda kirjeldas e-raamatut Robert A. Heinlein oma ulmeromaanis "SpaceCadet"(1948). Alguses olidki e-raamatud vaid ulmekirjanduses, kus kirjeldati neid nii e-lugeri sarnaste seadmetena, kui õhku projitseeritud lehekülgedena. Esimene raamat, mis vaid digitaalsel kujul avaldati, oli Stephen King'i "Riding the Bullet". Elektrooniliste väljaannete sünniks loetakse aga 1971.aastal Michael S. Harti poolt algatatud Gutenbergi Projekti. Selle eesmärgiks oli teha avalikult kättesaadavaks raamatud ja muud väärt tekstid elektroonilisel kujul. 1971. aasta juulis avaldati esimene e-raamat lihtsas ASCII tekstiformaadis. Esimesed e-raamatud trükkis Hart vabatahtlike abiga lihtsalt arvutisse ümber
jooksevkonto 1994. aastal esimest korda ülejääki ning on püsinud seal kuni tänaseni. Välisvaluuta reservid: Välisvaluuta reservid olid 2003. aasta oktoobri seisuga 181 miljardit SEK'i, olles viimase aasta jooksul oluliselt suurenenud. Riigieelarve: Varasemad raskused seoses kulude/tulude tasakaalu viimisega ei ole tänu valitsuse rangele fiskaalpoliitikale ja kasvavale majandusele Rootsis enam probleemiks, mistõttu on viimaste aastate eelarved projitseeritud tulude ülejääke silmas pidades. Kui 1998. aasta lõppes veel suhteliselt pisikese 9,6 miljardi SEK'ise ülejäägiga, siis 1999. aasta lõpuks kujunes ülejäägiks juba ligi 82 miljardit SEK'i ja 2000. aasta lõpuks 102 miljardit SEK'i, mis moodustas ligi 5% SKP'st. SKP: 2003. aasta juuni seisuga oli Rootsi SKP jooksevhindades 584 miljardit SEK´i, 2002. aastal 2340 miljardit SEK'i, (1999. aastal 1 972 miljardit SEK'i ning 2000. aastal 2 098 miljardit SEK'i.) 3.1 Põllumajandus
paneb keelt paremini tähele ja kakskeelne inimene vananeb aeglasemalt. Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidzinid ja kreoolid. Kakskeelsete inimeste kõnes on tihti koodivahetust: mitme eri keele (koodi) kasutust samas vestluses. 25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. Metafoor on kognitiivne mehhanism (kontseptuaalne projektsioon), milles üks kogemuslik valdkond on osaliselt projitseeritud teisele valdkonnale, nii et teine valdkond mõistetakse osaliselt esimese kaudu. 26. Langackeri kognitiivne grammatika. Skemaatiline grammatika - asi, suhe, protsess ning trajektoor ja protsess 27. Psühholingvistika uurimisvaldkond ja meetodid. Psühholingvistika uurib keele omandamist, mõistmist ja produktsiooni. Psühholingvistika meetodid:korpusuuringud (lapskeele uuringud) ja eksperimendid (teadusliku oletuse kontrollimine). 28. Keele omandamise uurimine.
· stilisatsioon, · süzee ja zanr, · funktsioon. Laiemat ja seostatumat analüüsi on võimalik rajada järgnevatele küsimustele: Sisu ja jutustuse Kunstiteose vormi Näide tasand tasand Teose kui Mis on see Jaan Toomiku video ,,Isa ja poeg", artefakti kunstiteos kui 1998. kirjeldus objekt, mida me Videopilt on projitseeritud seinale. näeme? Video on värviline ja heliga. Töö Milliseid materjale kestus on kolm minutit. ja tehnikaid on Projektsiooni suurus on umbes 2x3 kasutatud? meetrit. Ruum, kus seda esitatakse, on pime. Teosel Mis toimub? Kus
Varem võeti metafoore kui kirjanduslikke nähtusi, tänapäeval käsitletakse metafooridena peaaegu kõike, mis keeles leidub, v.a inimese vahetu füüsilise kogemusega seotud väljendid. Nt ,,aeg lendab" kasutatakse ruumis liikumist tähistavat sõna ülekantud tähenduses. Metafooriteooria uurimistulemuste põhjal püütakse teha üldistusi inimeste mõttemudelite kohta. Lakoff: Metafoor kognitiivne mehhanism, milles üks kogemuslik valdkond on osaliselt projitseeritud teisele, nii et teist valdkonda mõistetakse esimese kaudu: allikvaldkond, sihtvaldkond. Põhilised allikvaldkonnad: keha, ruum. 24. Langackeri(1942 USA) kognitiivne grammatika. Töötas San Diego ülikoolis. Jäi pensionile 2003. Uurinud lisaks indoeuroopa keeltele ka indiaanikeeli Greenbergi traditsioonis. Lõi (alates 1976) keeleüksuste kirjeldusmudeli, mis algselt kandis nime Space Grammar , hiljem Cognitive Grammar kognitiivne grammatika
8) Esindushooned 9) Olustikupilte 10) Rakvere Gümnaasium 11) Väike-Maarja, Tapa ja Simuna 12) Väikekoolid 13) Vabariigi uhkus 14) Teostamata tööd 15) Kirikud 16) Estonia taastulemine 17) Tüüpprojektid 18) Laululava Saali oli kogutud näituse esemeline väljapanek arhitekti isiklikest esemetest klaasvitriinides, kujundatud lavale ajastutruu arhitekti tuba ning seintele riputatud üle kahekümne erinevates tehnikates teostatud maali ja joonistuse. Tühjale seinapinnale olid projitseeritud slaidiesitlused Kotli kunstitöödest seostatuna tema elulooliste faktidega. Vitriinides teemade kaupa eksponeeritud esemed: Kunsti- ja töövahendid: pastellid, pastellmaali abivahendid, akvarellid, värvipliiatsikarp, linoolinoad, ekslibrised linoollõike tehnikas, sirklikarp, mall, värvikaartide komplekt, hari jooniste pühkimiseks, tušš, kustutuskumm, knopkad, lekaalid, joonlauad ja kolmnurgad,
Samuti lisas ta zanrisse autobiograafilisi motiive, kaasaegse psühholoogia võtteid ja sotsiaalset kriitikat. ,,Demian" oli esimene romaan, mis kasutas Jungi teooriat alateadvuse mõjust inimese arengule. Oluline on psühhoanalüüsi osa ka ,,Stepihundis". Hesse ida-harrastuski lisas kirjandusse uusi motiive ja arvamust. ,,Klaaspärlimäng" ületab samuti traditsioonilisi piire. Hesse loodud Kastaalia on kaugesse tulevikku projitseeritud utoopiline riik , otsekui Lääne kultuuritraditsioonide arengu loogiline lõppjaam, kokkuvõte. ,,Klaaspärlimäng" on utoopiline romaan , sotsiaalse ja poliitilise kriitika tõttu samas ka antiutoopia. Hesse peategelased on kõik enese otsingul ja püüdlevad harmppnia poole, nad on jõudnud ummikusse ja peavad midagi oma elus või mõttemaailmas muutma, et edasine eksisteerimine võimalik oleks. Nagu Hesse ise, nii usuvad ka tema loodud karektereid, et igapäevase maailma varjul on ülima
Varem võeti metafoore kui kirjanduslikke nähtusi, tänapäeval käsitletakse metafooridena peaaegu kõike, mis keeles leidub, v.a inimese vahetu füüsilise kogemusega seotud väljendid. Nt „aeg lendab“ – kasutatakse ruumis liikumist tähistavat sõna ülekantud tähenduses. Metafooriteooria uurimistulemuste põhjal püütakse teha üldistusi inimeste mõttemudelite kohta. Lakoff: Metafoor – kognitiivne mehhanism, milles üks kogemuslik valdkond on osaliselt projitseeritud teisele, nii et teist valdkonda mõistetakse esimese kaudu: allikvaldkond, sihtvaldkond. Põhilised allikvaldkonnad: keha, ruum. 26. Langackeri kognitiivne grammatika. Töötas San Diego ülikoolis. Jäi pensionile 2003. Uurinud lisaks indoeuroopa keeltele ka indiaanikeeli Greenbergi traditsioonis. Lõi (alates 1976) keeleüksuste kirjeldusmudeli, mis algselt kandis nime Space Grammar , hiljem Cognitive Grammar – kognitiivne grammatika
• Termini tõi kasutusele Carl Wilhelm von Sydow 1934.a. • Memoraat kui minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise • Memoraadil võivad puuduvad poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt traditsiooniline Muistendile omaseid tunnuseid - pärimuslik jutt - lühike (ühe- või mõne-episoodiline) - keskkonnale kohandatud - lokaliseeritud - projitseeritud (lähi)minevikku - usutav või mitte - esitus markeerimata - väljendab teatud kogukonna väärtusi ja käitumisnorme (Valk 2015) 50. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Eesti rahvausundi uurijaid 20. sajandil (I): Oskar Loorits (1900-1961) • Õppis TÜ-s keeleteadust ja folkloristikat, doktoritöö “Liivi rahva usund I” (1926)
väljendused. 43. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorizanri võrdluses muistendiga. Memoraat on minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise. Memoraadil võivad puuduvad poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt traditsiooniline, vahendab isiklikke kokkupuuteid üleloomulikuga (Sydow). Muistendile omased tunnused: pärimuslik jutt, lühike, keskkonnale kohandatud, lokaliseeritud, projitseeritud (lähi)minevikku, usutav või mitte, esitus markeerimata, väljendab teatud valdkonna väärtusi ja käitumisnorme. Memoraadil ei pruugi üldse kõik need tunnused esineda. 44. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Oskar Loorits (1900-1961) "Eesti rahvausundi maailmavaade" (1932, 1948, 1990), "Endis-Esti elu-olu" I-IV (1939-41, 2000-2001), "Grundzüge des Estnischen Volksglaubens" I-III (1949-1960) (kõige põhjalikum).
esteetikaeelsetesse ruumidesse. Sealtkaudu läheneb naine niisiis eest leitud kultuurilisele korrale. ,,Naiselikkust" kasutatakse just selleks, et tähistada ,,teistsugust" arutlemise vormi, kõnet, mille subjekt, naine, ei lähene eest leitud kultuurilisele korrale mitte tsentraalperspektiivi, vaid ääreperspektiivi kaudu. Kultuurilooliselt esineb naiselikkus üksnes kirjanduslikes, muusikalistes ja kunstilistes piltides, kus naine kujuneb mehe ettekujutuseks, projitseeritud naiselikkuse ideaalpildiks ning enesepeegelduspinnaks. Isegi 19. sajandil püstitatud tees ,,soolistest karakteritest" pöördus naiste kahjuks ning kinnitab meeste õigust omandamisele. Sest omandi (propre) valdkond, kultuur, toimib omandamise kaudu. Naiselikkuse välistamisega või surmamisega luuakse patriarhaalne kord, täpsemalt öeldes rakendatakse naiselikkuse stereotüübid kehtiva korra säilitamise teenistusse. Niisiis
30.Projektiiv ja objektiivtestid. Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921 TAT e temaatilise apertseptsiooni test Morgan ja Murray 1935 Projektiivtestid on kasvanud välja psühhodünaamilisest lähenemisest, mille kohaselt on inimesel soovid ja vajadused, mida ta varjab mitte ainult teiste, vaid ka ise enda eest. Kuid see informatsioon võib avalduda sümbolitena inimese jutus või olla projitseeritud ehk üle kantud teistele objektidele või olukordadele või inimestele. Nii tahetaksegi testidega teada saada, millised on inimese varjatud tunded, motiivid, seesmised konfliktid ja ihad. Objektiivtestid : Küsimusikud S.R.Hathaway ja J.C.McKinley 1940 Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet (MMPI) Minnesota Multiphasic Personality Inventory Küsimustikud sisaldavad teatud hulka väiteid inimese enda kohta, keskendudes just tema käitumisele
on hermeneutiline protsess. Püütakse koos aru saada, kes see patsient on. Arusaamine koosneb kahest asjast teadvuse ja alateadvuse arusaamisest. Nad räägivad meiega märkide abil. Freudism vajab psühholoogilist analüüsi. Me püüame aru saada teisest inimesest, kui räägime läbi märkide. Metafoor ei ole retooriline troop, ta on ennekõike gnossoloogiline (??) meetod. Metafooris elab inimese kogemus. Kalju nutab Metafoor omadus on projitseeritud teise sisse - elusolend +elusolend (vastuseis) üks semantiline Metafoor on sõna ümber adresseerimine (Searle); Ricoeur metafoor on seotud tunnetusprotsessi ja selle sõnastamisega. Metafoor on kultuurikeskne igas kultuuris areneb kultuuris protsess. Kognitiivne keel J. Lahoff: ,,Metafoorid, millega me elame" paneb tähele, et tavaline kõne on metafooriline, mida rohkem ajastusügav, seda metafoorilisem.
Püütakse koos aru saada, kes see patsient on. Arusaamine koosneb kahest asjast teadvuse ja alateadvuse arusaamisest. Nad räägivad meiega märkide abil. Freudism vajab psühholoogilist analüüsi. Me püüame aru saada teisest inimesest, kui räägime läbi märkide. Metafoor ei ole retooriline troop, ta on ennekõike gnossoloogiline (??) meetod. Metafooris elab inimese kogemus. Kalju nutab Metafoor omadus on projitseeritud teise sisse - elusolend +elusolend (vastuseis) üks semantiline Metafoor on sõna ümber adresseerimine (Searle); Ricoeur metafoor on seotud tunnetusprotsessi ja selle sõnastamisega. Metafoor on kultuurikeskne igas kultuuris areneb kultuuris protsess. Kognitiivne keel J. Lahoff: ,,Metafoorid, millega me elame" paneb tähele, et tavaline kõne on metafooriline, mida rohkem ajastusügav, seda metafoorilisem. ,,Metafooriliselt lahtiütlemine" see ise on
ning sageli ka puutetundlikkus. - Ortopeediline häire hõlmab luid, liigeseid ja lihaseid. Neuroloogilised häired - Peaaju kahjustused o Tserebraalparalüüs o Traumaatilised ajukahjustused - Seljaaju kahjustused o Spina bifida o Traumaatilised seljaaju kahjustused Sensomotoorika ajukoores Motoorika funktsioonid on lokaliseeritud ajukoores tsentraalvao piirkonda. Otsmikusagara tagumises osas on esmane motoorne piirkond, kus on projitseeritud erinevad keha piirkonnad, seal tulevad käsklused lihastele (Homonkulus). Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 32 Kiirusagaras on sensoorne Homonkulus e seal on projitseeritud tundlikkus sarnaselt motoorsele. Kahjustus seal piirkonnas toob kaasa neuroloogilise häire. Olulised on ka ajukoore alused juhteteed (teed, mis viivad käsklusi lihastele) ja motoorsed tuumad. Tserebraalparalüüs (PCI e CP)
keeles süütu, heasüdamlik. Devuska vn k neiu (süütus). Ka Makar on heasüdamlik, ta pole õel. Makar kr k õnnis; inimene peaks maailma sündima õndsana. Mõlemale peategelasele antakse ühesugune isanimi. Nad on vaimsetes sugulassidemetes, reaalselt on nad väga kauged sugulased. Naispeategelane on Varvara Aleksejevna. Varvara kr k võõras; vaatamata sugulusele muututakse moondunud maailmas võõraks. Süzee on projitseeritud ,,Sineli" süzeele. Akakil pole loominguvõimet, ta kirjuatb ümber. Samasugune ümberkirjutaja on ka Makar. Ta on väikeametnik, kelle on silma- ja südamerõõm pea 20 aastat noorem Varvara. Makar on teenistusastmelt titulaarnõunik, kelle haritustase on madal. Ainuke tekst, mida ta loeb, on ajaleht. Madalat haridustaset püütakse näidata madala stiili kaudu. D-le pandi pahaks, et miks ta oma teksti nii halvas keeles kirja pani. D vastas, et see ei olnud tema, vaid tema tegelane. D
– Laubasagar – motoorne kirjutamisväli Limbiline süsteem – emotsioonide genereerimine; õppimine, mälu; tundeaistingule lisandub emotsionaalne komponent; hipokampus, mandelkeha ehk amügdala jt. Ajukoore funktsionaalsed väljad - motoorsed väljad – nt keha ülemiste ja alumiste osade liigutuste väljad (eferentsed impulsid keha vastaspoolele) - sensoorsed väljad – valu-, temperatuuri-, kompimise-, lihase- ja liigesetundlikkuse piirkonnad Inimene on projitseeritud ajukoorel “jalad ülespidi” - assotsiatsioonipiirkonnad – laubasagar (nt info talletamine, tahte kujundamine), kukla-ja oimusagar (mälu), kiirusagar (retseptoritelt saabuva info edastamine laubasagarale) Närvisüsteemi funktsionaalsed blokid Ajukoore toonuse tagamise ehk energeetiline blokk – Selle bloki põhilülideks on retikulaarformatsioon, hüptaalamus ja limbiline süsteem. Asub ajukoore alustes piirkondades. Tarvilik info vastuvõtu,
Ronald Langacker • Sündis 1942 USAs, töötas San Diego ülikoolis, kust jäi pensionile 2003. • Uurinud lisaks indoeuroopa keeltele ka indiaanikeeli Greenbergi traditsioonis. • Lõi (alates 1976) keeleüksuste kirjeldusmudeli, mis algselt kandis nime Space Grammar, hiljem Cognitive Grammar – kognitiivne grammatika. Kognitiivne metafooriteooria • Metafoor on kognitiivne mehhanism (kontseptuaalne projektsioon), milles üks kogemuslik valdkond on osaliselt projitseeritud teisele valdkonnale, nii et teine valdkond mõistetakse osaliselt esimese kaudu. • allikvaldkond ja sihtvaldkond • Inimmõtlemise ja keele põhilised allikvaldkonnad: KEHA ja RUUM • Metonüümia on kognitiivne mehhanism (kontseptuaalne projektsioon), milles üks kogemuslik valdkond mõistetakse osaliselt teise, samasse kogemuslikku valdkonda kuuluva valdkonna kaudu. Näiteks: Loen Tammsaaret. (kirjanikku ei saa lugeda)
üksused. Naha- ja propriosensoreilt saadud informatsiooni alusel luuakse kehast subjektiivne kogumulje kehakuju. Iga seljaajunärv innerveerib naha piirkonna segmenti, mida nim dermatoomiks. Erinevate tundlikkuste uurimine naha sermatoomide piirkonnas võimaldab selgitada vastavate juhteteede ja ajukahjustuste asukohta. Projektsiooni, kus inimese kujutis on proportsionaalne vastavate meelte esidustega ajukoores, nim homunkuluseks. Peaajukoores on inimene projitseeritud ,,tagurpidi", jalad üles- ja pea allapoole, kusjuures mõlemad poolkerad saavad impulsse peamiselt keha vastaspoole sensoritelt, kuis osaliselt ka samalt kehapoolelt. Nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvoo, lugemiskeskus nurkkääru piirkonnas. Kuulmiskorteks asub oimusagara ülemises oimukäärus, sellest tagapool asub akustiline kõnekeskus. Maitsmismeele esindus paikneb suurajukoore kiirusagara posttsentraalkääru
© AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 27 tajutakse. Näiline liikumine ehk (stroboskoopiline liikumine e. phi - fenomen) tekib kui kaht lähestikust punktvalgusallikat lülitatakse sisse ja välja 30 - 200 ms ajavahemiku sees. Indutseeritud liikumine on suurema pinna liikumisest tekkiv mulje sellele pinnale projitseeritud objekti (nt. pilguga fikseeritava punkti) liikumisest vastassuunas. Samuti tekib liikuvate ribade projitseerimisel seisvale pinnale mulje sellel pinnal oleva fikseeritava punkti liikumisest vastassuunas. Viimasel juhul tekib ka indutseeritud eneseliikumine - mulje, et mina liigun koos ribade liikumisega. Indutseeritud liikumise lõppemisele järgneb liikumise järelefekt - senisele vastassuunalise liikumise lühiajaline mulje.
annaabi.ee 
