Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Programmeerimise alused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
programme, echo, käsk, else, käsklus, upload, java, kuvarogrammeerimiskeel, daterogrammeerimiseopulaarsemrogrammis, elseif, submit, image, sizerogrammingrogrammeerimine, veebilehtede, loomisegarogrammeerija, sadade, ekraanile, ettekujutus, üleval, body, label, jpeg, error, exists, languages, jeret, tegeledesrogrammerija, jooksebnähtamatuks. Mis on PHP? Lähtudes dünaamilise veebilehe kirjeldusest, saame PHP'd nimetada serveripoolseks skriptimiskeeleks. See tähendab, et koodi käivitamiseks on alati vaja PHP toega serverit. Serverit on võimalik teatud tasu eest rentida või ise ülesehitada. Seda viimast teeme ka meie ja juba järgmises peatükis. PHP kirjeldamisel kasutatakse ka tihti mõistet veebiprogrammeerimine, mis ei ole sugugi nii vale, sest keel on ise mõjutatud teistest keeltest nagu C, Perl, Java, C++, Tcl jne. Seega sobib antud keel ka programmeermisaluste õpetamiseks. PHP sündimise lugu Php loojaks on taanlane Rasmus Lerdorf, kes tegi 1994.a enda jaoks Perl skriptide kogumiku, mida hakkas nimetama Personal HomePage tools. Ta tegi selle kõigile kättesaadavaks. 1997.a. kirjutati kood peaaegu täielikult ümber ning otsustati nimetada PHP järglaseks ning sellele anti versiooninumber PHP3. Lisaks uuele tuumale anti ka sellele uus nimi - Hypertext Preprocessor.
programmi, mis mõistis spetsiaalseid makrosid. Aja jooksul programmi modifitseeriti, laiendati, integreeriti andmebaaside ja uute tehnoloogiate toega ning lisati objekt-orienteeritud kontseptsiooni jne. Tulemuseks on PHP viies versioon. Kui vaatame programmeerimiskeelte populaarsust, siis näeme, et PHP on praegusel hetkel kolmandal kohal (eelmisel aastal aga viiendal). Arvestada tuleks ka sellega, et PHP on põhimõtteliselt serveripoolne skriptikeel. Java, C, C++ ja Visual Basic – neid kasutatakse rohkem tarkvara loomiseks aga see ei tähenda seda, et neid ei või kautatada ka veebiinfosüsteemide loomisel. Koht Programmeerimiskeel Reiting 1 Java 18.718% 2 C 16.891% 3 PHP 10.390% 4 C++ 9.911% 5 (Visual) Basic 8
andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas: andmebaasi serverit klientprogrammi andmebaaside päringuteks programme administreerimiseks Andmebaase on meil vaja andmete hoidmiseks kindlas vormingus. Oluline on selle juures see, et tabeleid saaks omavahel siduda ning seepärast kutsutakse neid ka kena nimega - realtsioonandmebaas (RDBMS). Üks populaarsemaid andmebaasimootoreid ongi MySQL. Seda arvatavasti sellepärast, et see on avatud lähtekoodiga, kiire ja töökindel. Suurimad konkurendid on sellele näiteks Oracle, PostreSQL, Microsoft SQL jt. Kõik need kasutavad SQL päringukeelt
.........................97 Pascal................................................................................................... ......97 C.................................................................................................................99 Qbasic........................................................................................................99 KÜMNES TEEMA: Programmide vormistamine. ...............................................102 1. Milleks on vaja programme hästi vormistada?.........................................102 4 / 115 2. Identifikaatorite süstematiseerimine. .....................................................103 3. Taanete kasutamine.............................................................................104 ÜHETEISTKÜMNES TEEMA: programmi dokumenteerimine. kommentaarid....106 PROGRAMMI PROJEKTEERIMINE JA TESTIMINE..............................................106
programmi võib inimene vastavalt ülesandele muuta. Programmi koostamise ehk programmeerimise käigus paneb inimene kirja andmete kogumise ja analüüsimise, olukorra hindamise, otsuste tegemise ja otsustele vastavate reageerimiste reeglid. Kuna ta ei saa sekkuda arvuti töösse programmi täitmise ajal, siis peab ta ette nägema kõiki võimalikke sisendandmeid ja tekkivaid olukordi - ainult nii on võimalik koostada töökindlaid programme. Programmi kirjutatud otsused peavad olema õiged, sest vastasel juhul on tegemist lihtsalt valesti töötava programmiga. Maailma esimese arvutiprogrammi koostas Babbage'i arvutile leedi Augusta Ada Lovelace, seega esimene programmeerija oli naine. Tüdrukud, saage sellest innustust! Arvutite rakendusala laienemine Alguses kasutati arvuteid ainult arvutusülesannete jaoks. Uuemad arvutid tegid arvutusi kiiremini ja laiendasid lahendatavate ülesannete valdkonda
detektiivi roll ning püüda asuda tõestama, et mõni stantardne koodikäsklus toimib vigaselt. Kõige kindlam võimalus midagi tööle saada on tõestada, et seda pole olemasolevate vahenditega võimalik teha. Enamasti selgub süstemaatilise läbiproovimise käigus siiski, et soovitud lahendus on tehtav - kuigi mõnikord küllaltki pikka teed pidi. Paratamatult aga leidub kohti, kus ka programmeerimiskeele enese käsklus käitub vähemasti mõningates olukordades kõhutunde pakutust erinevalt. Vahel aitab sellistel puhkudel manuaali lugemine. Välistatud pole aga ka olukord, kus on võimalik tehnoloogia autoritele saata uhkusega kiri, kus kirjeldada leitud viga ning selle esinemise olukordi - enne muidugi mitmel moel selle esinemist ise läbi katsetades. Kui raamistik pole surnud, vaid elab järgmiste versioonide tekkimise näol edasi, siis sellised teated on arendajatele igati
< lause 1>; ... < lause n >; end. Programmi kirjutamine OpenWindows-keskkonnas. Meie kasutatavad arvutid on SUN-klassi tööjaamad (tööjaamaks nimetatakse tüüpiliselt tavalisest personaalarvutist võimsamat arvutit). Operatsioonisüsteemiks on Solaris UNIX, töökeskkonnaks OpenWindows. Tüüpiline stardipilt: Menüü e. käsurida Command Tool Text Editor File Manager Shell Tool ·avada Text Editor (hiireklõps tühjal ekraanil!) kirjutada programmi tekst ekraanile. valida File-menüüst käsk Save As... panna vasakule ilmunud aknas oma programmile mingi nimi. !!! Nime järele on soovitav kirjutada ka laiend (tüübitunnus) .pas (näiteks pindala.pas). klõpsata hiirega Shell Tool- aknasse. käivitada Pascali translaator (programm, mis muudab meie kirjutatud Pascal-keelse programmi arvutile arusaadavaks): pc < programmi nimi > < väljundprogrammi nimi > N: pc pindala.pas pindala.out !!! Soovitav on panna väljund- ehk tööprogrammi nime laiendiks mingi
ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma rakendust veebis serveerida ka läbi veebiteenuste. Ka ASP.NETist on olemas mitmeid versioone
rakenduse töö alguses. void näitab, et ei raporteerita operatsioonisüsteemile programmi töö edukuse kohta. Ja ümarsulgudes oleva abil saab mõnes rakenduses kasutaja omi andmeid ette anda - siin seda võimalust aga ei kasutata. Järgneb kasutajale nähtav toiming, ehk Console.WriteLine("Tere"); Console klass asub nimeruumis System ja on üleval märgitud using lause tõttu kasutatav. Klassi käsklus WriteLine lubab kirjutada konsoolile ehk tekstiekraanile. Praegu piirdutakse ühe väikese teretusega. Jutumärgid on ümber selleks, et arvuti saaks aru, et tegemist on tekstiga - mitte näiteks käskluse või muutuja (märksõna) alla salvestatud andmetega. } } Kaks sulgu lõpus lõpetamas eespool avatud sulgusid. Iga sulg, mis programmikoodi sees avaneb, peab ka kusagil lõppema - muidu ei saa arvuti asjast aru, hing ei tule sisse ja programm ei hakka tööle
Steve Mägi A-08 13.03.2014 9. var str = ''; 10. var hrs = this.getHours(); 11. if (kell == 12) 12. { 13. var meridian = hrs < 12 ? 'EL' : 'PL'; 14. hrs = hrs % 12; 15. if (hrs == 0) { hrs = 12; } 16. str += hrs; 17. } 18. else 19. { 20. str += (hrs < 10 ? '0' : '') + hrs; 21. } 22. str += ':'; 23. var mins = this.getMinutes(); 24. str += (mins < 10 ? '0' : '') + mins; 25. if (kell == 12) { str += meridian; } 26. return str; 27. }; 28. var today = new Date(); 29. var now12 = today.getTimeString(12); 30. var now24 = today.getTimeString(24); 31. document
ressursse ning ka maksta tuleb vastavalt konkreetse aplikatsiooni ressursikasutuse järgi, mitte kuidagi üldisemalt, näiteks aplikatsiooni omaniku poolt ressursside üldkasutuse järgi. Seega päris suvalisi faile Google App Engine serverites hoida ei saa ning kinni tuleb pidada mitmetest reeglitest ja tuleb arvestada erinevate piirangutega. Esiteks programmeerimiskeele valik - valida on ainult kahe keskkonna vahel, Java ning Python. Käesolev juhend ongi kirjutatud Pythoni põhise keskkonna nõudmiste järgi. Kolmandate keelte (näiteks PHP või Ruby) kasutamine on reeglina võimalik vaid Java abil, kui eksisteerib Java interpretaator vastava keele jaoks. See tähendab, et võetakse näiteks PHP keeles kirjutatud skript, tõlgitakse see Java'le loetavaks ning Java käivitab selle Google App Engine platvormil tavalise Java põhise aplikatsioonina.
Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol. C# Spetsialiseeritud keel on tavaliselt otseselt seotud kindla rakendusprogrammiga või -süsteemiga ning selle keele abil saab luua ja käsutada tarkvara ainult antud süsteemi jaoks. Enamiku nüüdisaegsete rakendusprogrammide juurde kuuluvad arendusvahendid, milles käsutatakse ühte või mitut spetsialiseeritud keelt. Programmeerimiskeeled on formaalsed keeled, mis on ette nähtud arvutiprogrammide koostamiseks
1 Loeng. Sissejuhatus Võtmesõnad: abstract assert boolean break byte case catch char class const* continue default double do else enum extends final finally float for goto* if implements import instanceof int interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throw throws transient try void volatile while NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused
käivitusõiguse tõkkeid, static - et alamprogramm Main on olemas ja käivitusvalmis kohe rakenduse töö alguses. void näitab, et ei raporteerita operatsioonisüsteemile programmi töö edukuse kohta. Ja ümarsulgudes oleva abil saab mõnes rakenduses kasutaja omi andmeid ette anda - siin seda võimalust aga ei kasutata. Järgneb kasutajale nähtav toiming, ehk Console.WriteLine("Tere"); Console klass asub nimeruumis System ja on üleval märgitud using lause tõttu kasutatav. Klassi käsklus WriteLine lubab kirjutada konsoolile ehk tekstiekraanile. Praegu piirdutakse ühe väikese teretusega. Jutumärgid ümber selleks, et arvuti saaks aru, et tegemist on tekstiga - mitte näiteks käskluse või muutuja (märksõna) alla salvestatud andmetega. } } Kaks sulgu lõpus lõpetamas eespool avatud sulgusid. Iga sulg, mis programmikoodi sees avaneb, peab ka kusagil lõppema - muidu ei saa arvuti asjast aru, hing ei tule sisse ja programm ei hakka tööle
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are: Electronic computers versus Mechanical computers
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
Java algajatele (v1.0 2011a) See on juhend kiireks Java õppimiseks, esialgsete teadmiste omandamiseks. Näited teen eclipse'iga. Koostanud Alex. Email: [email protected]. Tänud Roelile, kes leidis kirja- ja muid näpuvigasid ning tegi huvitavaid soovitusi manuaali redigeerimiseks/täiendamiseks! I. Valmistumine programmi kirjutamiseks. Alustame kõige lihtsamast asjast ehk põhimõttest. Programm koosneb pakettidest. Pakett koosneb klassidest, millest üks on alati main class, mis jooksutab teisi klasse. Main klassi all
3. Kas peale erindi kinnipüüdmist on võimalik programmi normaalse tööga jätkata? Checked exceptions ehk kontrollitud erindid Informeerivad kasutajat olukordadest, kus normaalse töö taastamine on võimalik, seega on võimalik normaalse tööga jätkata. printStackTrace() : kuvab informatsiooni vea esinemise kohta – nn veapinu – leiate vea allika getMessage() : kuvab veateate Enda erindite loomine: Esmalt püüa kasutada Java erindeid Loomise eesmärgiks võib olla pakkuda spetsiifilisemaid meetodeid vea põhjuste kohta 4. Mida teeb throws võtmesõna? Mitte kunagi ärge kasutage seda main meetodis, oma programmi sisendpunktis Erindit ei ole sealt ju mitte kuskile edasi suunata! throw new StudentException(); meetod peab informeerima kontrollitud erindi võimalikkusest: throws StudentException Kui veaolukord tekib – loo kõige sobivamat tüüpi erind
Meetod (alamprogramm) Java rakendus sisaldab põhiprogrammi (main), millest tõenäoliselt pöördutakse ka mingite alamprogrammide poole. Javas nimetatakse alamprogramme meetoditeks (tulenevalt selle keele objektorienteeritusest) ning meetodid on rühmitatud klasside kaupa. Meetodid võivad olla kas programmeerija enda poolt loodud või Javasse sisse ehitatud (nn. API meetodid, mille kirjelduse leiab Java dokumentatsioonist). Sõltumata sellest, kust meetod pärineb, võib see olla kas klassi- või isendimeetod. Klassimeetod (class method) , mida Javas kirjeldab võtmesõna static, on kasutatav n.ö. "igas olukorras", s.t. ei ole vajalik objektorienteeritud paradigma järgimine (esialgu püüame oma kursuses läbi ajada klassimeetoditega). Täpsemalt öeldes - klassimeetodi poole pöördumiseks ei ole vajalik objekti olemasolu. Klassimeetodi poole pöördumiseks kirjutatakse reeglina:
1 Mis on Java? Java -- alates 1991. aastast Sun Microsystems poolt arendatav ja 23. mail 1995 avalikustatud objektorienteeritud programmeerimiskeel. Esialgselt oli uue programmeerimiskeele nimetuseks Oak ja seda loodi koduelektroonika tarbeks, kuid hiljem nimetati see ümber Javaks ja seda hakati kasutama rakendite (aplettide) (ingl applet), rakenduste (application) ja servertarkvara loomiseks. Põhivõimalused · eriolukordade töötlemise laiendatud võimalused;
kommentaaride märkimiseks, kuidas on üks programmi avaldis või lause eraldatud teisest. JavaScript on tõstutundlik, mis tähendab ,et keele reserveeritud sõnade, muutujate, funktsiooni nimede kirjutamisel on oluline suur ja väike täht. Näiteks reserveeritud sõna while, peab kirjutama väikeste tähtedega "while", mitte "While" või "WHILE". Mittekohustuslik semikoolon. JavaScripti avaldsitele tavaliselt järgneb semikoolon (;) nagu ka programmeerimiskeeltes C, C++ ja Java. Semikooloni abil eristatatakse üksteisest avaldisi ja lauseid. JavaScriptis ei ole semikooloni kirjutamine alati vajalik. Näiteks kui avaldised või laused on kirjutatud eraldi reale siis ei ole semikoolonit vaja, järgneva koodi võib kirjutada ka ilma semikooloniteta: x = 1; y = 6; Aga kui avaldised või laused on kirjutatud üksteise järgi, siis on semikooloni kirjutamine vajalik: x = 1; y = 6; Kommentaarid. Tekst peale märke // kuni rea lõpuni, loetakse kommentaariks, mida
In 2008, Sun Microsystems bought MySQL for US$1 billion. Now owned by Oracle. 1995 Eestis esimene päevaleht internetis Eesti päevaleht. http://www.zzz.ee/epl/ Microsoft releases Windows 95 Microsoft releases Microsoft Internet Explorer 1.0. Microsoft introduces Microsoft Office 95. Pixar's Toy Story First 3D animation Borland International ships Borland Delphi language, libraries and IDE for Windows programming. Sun brings out the portable Java language and associated libraries. Alta Vista: the first successful web search engine JAVA 1995 Java is initially used for writing small applets in HTML web pages, but after a while focus shifts to "ordinary programs" without browsers, especially on servers. James Gosling, Mike Sheridan, and Patrick Naughton initiated the Java language project in June 1991. After buying Sun during 2009-2010, Java is now owned by Oracle. 1996 Intel begins shipping the 200-MHz Pentium Pro processor U.S
tooteid(kataloog ise ei müünud otseselt midagi, vaid andis müüjate info toodete kõrval) Transistor - kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadeldis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks, muundamiseks ja lülitamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. (http://www.youtube.com/watch? v=ZaBLiciesOU) Esimene veebileht: info.cern.ch MIDA OP SÜSTEEM OSKAB? 1)Oskab kettalt programme lugeda ja neid käima panna 2)Oskab programme seisma panna 3)Oskab anda programmidele parasjagu aega ja mälu 4)Oskab programme vajadusel korraks peatada ja taaskäivitada 5)Oskab kettale faile ja katalooge kirjutada ja sealt neid lugeda 6)Oskab välisseadmetega suhelda 7)Oskab võrguga suhelda 8)Oskab intelligentselt mälu ja cache´iga tegeleda 9)Oskab suhelda graafikakaardiga OSX ja iOS kommerts UNIX-id LINUX-i distrod ( LINUX ise on ainult kernel) Sisaldavad:
kompileerimine Eksam– EksamC, FORTRAN, Go interpreteerimine Eksam– programmi kood jooksutatakse otse masinkoodina ilma kompileerimata Py, php, Perl parsimine Eksam– Eksamsüntaksianalüüs – analüüsitakse arvutikeeles/andmestrukrtuurides (ehitatake süntaksipuu) esinevaid stringe vastavalt grammatikareeglitele jit Eksam– Eksaminterpretaator interpreerib vahekoodi Y, kuid kompileerib töö ajal osa Y-st masinkoodiks, mida seejärel täidab (nt Java, C#, Firefoxi JS) – Just-In-Time Eksamcompilation vahekood – nö pseudo-assembler, milleks teisendatakse interpreteerimisel kood, et rida-realt täita programmeerimiskeeled kirjelduskeeled Eksam– text lay - html, html lay - css, database query - sql, data representation - Eksamxml, Eksamjson, csv json Eksam- Eksam{“name”: “John Smith”, “age”: 35, “address”: {“city”:”Tallinn”, “street”: “Mere”}}
Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol. Spetsialiseeritud keel on tavaliselt otseselt seotud kindla rakendusprogrammiga või -süsteemiga ning selle keele abil saab luua ja käsutada tarkvara ainult antud süsteemi jaoks. Enamiku nüüdisaegsete rakendusprogrammide juurde kuuluvad arendusvahendid, milles käsutatakse ühte või mitut spetsialiseeritud keelt. Programmeerimiskeeled on formaalsed keeled, mis on ette nähtud arvutiprogrammide koostamiseks
PHP development began in 1994 when the Danish/Greenlandic programmer Rasmus Lerdorf initially created a set of Perl scripts he called "Personal Home Page Tools" to maintain his personal homepage.. 1994Michael Widenius and David Axmark start work on the MySQL database. 05.10.1995 ilmub Eesti Päevalehe online number Tanel Tammet, Marek Strandberg, Ott Köstner, Kalle Muuli. 01.12.1995 Postimees netis 1995Esimene täispikk multifilm 3d animatsioonidega Toy story; Sun tuleb välja portable Java keelega:James Gosling, Mike Sheridan,and Patrick Naughton 1995 Alta Vista esimene interneti otsingumootor 1996 Esimesed interneti pangad Forekspank, Hoiupank, Hansapank kahtleb tänu Jüri Mõisale 1997 Arvutimale võidab-Deep Blue!!! 1997 alustab Google Larry Page ja Sergey Brin 1998 Netscape muutub Mozillaks 1998 ilmub Red Hat Linux 5.2 1999 RIM laseb välja Blackberry; Napster looja Shawn Fanning 2000 Microsoft tutvustab C#; Trek Technology and IBM
· Server on õige, kuid ta kasutab uusi RSA võtmeid. Sel juhul peab kasutaja oma ~/.ssh/known_hosts failist vastava serveri avaliku võtme rea käepärase tekstiredaktori abil kustutama. Järgmisel külastusel kirjutatakse sinna faili uus serveri avalik võti. Korralduste täitmine teises masinas SSH võimaldab lasta korraldusi täita teises masinas, kasutades järgmist süntaksit ssh -l kasutaja2 teise.masina.nimi käsk käsu-võtmed kasutaja2 on kasutajanimi teises masinas, kelle õigustes seal tegutsetakse. Sõltuvalt korralduse iseloomust võib väljund esituda ekraanil. Korralduse täitmisele eelneb varemkirjeldatud autentimine. Anname näiteks teises masinas korralduse 'hostname -f' gnoom~$ ssh -l kasutaja2 reptilus.zoo.tartu.ee hostname -f reptilus.zoo.tartu.ee gnoom~$ või korralduse 'w' gnoom~$ ssh [email protected] w 12:10PM up 9 days, 21:18, 8 users, load averages: 0.02, 0
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home
· Page Break - saab mingis kindlas kohas lehekülje vahetust teha · Function - funktsioonide lisamine · Name - mingile tabeli piirkonnale nime andmine · Note - mingi tabeli piirkonna kohta märkuse kirjutamine · Picture - saab dokumenti pilte lisada · Object - saab dokumenti mingi teise programmi toodangut lisada Kui Te soovite lahtri sisu või ridade või veergude formaati muuta, siis tuleks vastav osa ära märgistada ja seejärel valida formaadi muutmise käsk. Format menüüs on järgmised käsud: · Cells - lahtri(te) formaadi muutmine · Column - veer(g)u(de) formaadi muutmine · Row - rea (ridade) formaadi muutmine · Sheet - töölehele uue nime andmine; töölehe peitmine ja uuesti näitamine · Auto Format - võimalus muuta tabelit juba olemasoleva kujundusega tabeli sarnaseks (muudetakse tabeli kujundust) · Style - saab defineerida stiile, kuidas andmeid lahtrites näidatakse
kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti. Bait – arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestatud bitti, kõige levinum infohulga mõõtühik. Tähistatakse B. Kilobait, megabait, gigabait, terabait, petabait(inimmälu hulk), eksabait, zettabait, jottabait. Kõik on eelnevast 210 korda suuremad. St 1 MB = 1024 kB
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, 1978 – VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat ”C 4.sumto ja c näited:1. eeldus: iga koer on imetaja.2. eeldus: jagav masin. programming language”. C (ja C++ ja Java ja C#) mõned neljajalgsed on koerad.järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: iga anarhist on
programmis.
Programs - klõpsutades sellel valikul, avaneb nimekiri alammenüüdest ja programmidest. Alammenüü nime taga on
pisike nooleke. Liikudes sellisele valikule, avaneb uus alammenüü. Kui valiku taga pole noolekest, on tegu
viitega programmile ja tehes nüüd sellisel valikul hiirega ühe klõpsu käivitataksegi see programm.
Töö lõpetamine
Mingi programmiga töö lõpetamiseks tuleb valida töö lõpetamise käsk. Programmis MS Word on
olemas menüüvalik File ja seal käsk Exit või Close vms. See käsk on File menüü lõpus.
Peale selle saab programmi töö lõpetada selle programmi akna sulgemisega akna parempoolsest
ülaservast. Kui avatud dokumendi muudatused on salvestamata, annab programm sellest märku.
Saate valikuaknal valida, kas soovite viimased muudatused salvestada või mitte.
Word-i programmiaken
Nimeriba
Microsoft Word
parandamisest ja sellest kuidas noored inimesed võiksid õppida arvuti programmeerimist. Mina olin üks nendest 17-st katsejänesest, kellele ta õpetas programmeerimist. Kui sa oled 13, siis on kõik väga põnev. Programmeerimine on nagu teine keel ja siis me õppisimegi seda kui keelt. Koolis ei olnud mingit arvutit. Meil oli lihtsalt teletaibi taoline ühendus ühe suure arvutiga, millel oli väga väike võimsus. Oma programme saime katsetada telefoni teel. Hiljem asusin tööle ülikooli raamatukokku ja seal sai minust programmeerija," ütles President oma esinemises 12. septembril 2012. aastal Pärnus. http://www.president.ee/et/meediakajastus/bibliograafia/valik- meediakajastusi/7934-2012-09-15-08-56-02/layout-visit.html Selleks, et uurida programmeerimise algtasemel õppimise sobivust põhikooli kaheksandaks klassiks omandatud teadmiste ja iseseisvalt omandatud arvutikasutamise oskuse baasil, asusin õppima
annaabi.ee 
